Tere õhtust, kell on kuus ja uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeva kaheksanda juuli. Olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Erle loonurme. Politsei hinnangul möödusid tantsu ja laulupidu rahulikult. Peo peakorraldaja. Ta ütles, et laulupeo ajal kogunesid operatiivteenistused iga tunni aja järel, kuid piletimüügikoha peal avada ei saanud, sest rahvast oli rõõmustavalt palju. Operatiivteenused, kes seda monitoorisid, nad kogunesid tõepoolest iga tunni tagant ja mitte midagi ei muutunud, et keegi ei läinud välja, et ilm oli ilus ja kõik tahtsid tulla ja kõik osa saada. Mõtet, kas ja kuidas lauluväljak ümber planeerida, on erinevad asutused veeretanud juba üle 10 aasta. Sügisel lähevad koosolekud edasi, kuid rohkem inimesi see väljakule ei aita. Läti uus president Egils Levits andis ametivande. Levits ütles seini ees, et Lätist võib saada teistele eeskuju, kui õnnestub maha pesta kolmekümneaastane taak. Ja selleks taagaks peab siis Levits parteide rahastamise küsimusi korruptsiooni ja samuti ka maksudest kõrvalehoidmist. Läti seim võttis vastu seaduse, millega alates augustist kange alkoholi aktsiis langeb 15 protsendi võrra. Välisminister Urmas Reinsalu ei arva, et Eestil oleks kohustus Maltale toodud migrante oma territooriumile paigutada. Seni pole tema teada Eestile seda palvet ka esitatud. Välisministri sõnul on oluline, et Euroopa Liidu piirid peaksid ja sellesse on Eesti valmis panustama. Paide riigigümnaasiumi õppehoone rekonstrueerimiseks ja juurdeehituse rajamiseks pakkusid parima lahenduse salto arhitektibüroo arhitektid. Ana olemasoleva hoone puhul me püüame ikkagi selle maja ja jäta ajalooliselt nii autentseks kui võimalik. Tanel Kangert ja Rein Taaramäe jätkavad täna Tour de France'i velotuuri. Ilma on eeloleval ööl ja homme vihmane. Puhub põhjatuul kaks kuni 13 meetrit sekundis. Sooja on öösel kaheksa kuni 13, homme päeval kuni 17 kraadi. Politseile pakkusid laulu ja tantsupeol kõige rohkem tööd, kaotada batuudil leitud esemed ning eksinud lapsed ja vanurid. Kõik kadunud inimesed leiti kiirelt ning nad said koos oma lähedastega pidu edasi nautida. Leitud väärtesemed, millele keegi järele ei tulnud, viidi kesklinna politseijaoskonda. Palju nurinat oli aga inimeste seas, kes lauluväljakule ei pääsenud, sest piletite müük tuli pühadeks Päevase kontserdi alguses lõpetada. Laulu ja tantsupeo sihtasutuse juht Aet Maatee rõhutas Elo Ellermaa-le antud intervjuus, et seda otsust ei tehtud kergekäeliselt. Operatiivteenused, kes seda monitoorisid, nad kogunesid tõepoolest iga tunni tagant ja mitte midagi ei muutunud, et keegi ei läinud välja, et ilm oli ilus ja kõik tahtsid tulla ja kõik osa saada, mis on nagu ühtepidi hästi hästi soe ja tore. Kas see, et ta oli nii palju lauljaid, kas see oli juubelilaulupeo korral nii või järgmine kord ikkagi tuleb vähem lauljaid, vot see on asi, millega annab nagu mängida on tegelikult ju see, et täiskasvanud peo puhul on võimalik teha ju nii, et ongi ainult täiskasvanud, sest meil olid eile ka Läti ja Leedu kolleegid kohal ja nemad just väga imestasid neil ikkagi täiskasvanute peole on täiskasvanute kollektiivid ja oleme ausad, ega siis ka tantsupeol on sama lugu, et see on see, kuidas komponeeritakse pidu, kui on ainult täiskasvanutele mõeldud täiskasvanute osalejatega ka kõik täiskasvanud oleks mahtunud sellele peole. Ma lihtsalt tahan öelda, et rohkem enam ei mahu öösel siin need, kes veel tähistasid ja õnnelikud olid, juba arutasid uute väljakute esid, mis teha, ja selge on see, et noh, mingeid võimalusi on ja tulebki kõike neid kaaluda. Aga tulevikus võib-olla nii, et täiskasvanute peal on täiskasvanud ja noorte peale noored. No kuna on laulu ja tantsupeo teema-aasta, siis me oleme kokku leppinud, et me ikkagi katsume just nimelt erinevaid teemasid kombata ja erinevates töötubades kasutada. Natuke sensitiivsed aga, aga, aga nüüd tuleb välja öelda ja kaaluda. Võib-olla on lahendused lihtsamad. Inimestena saame aru, et kui sul on teatrietendus välja müüdud või, või kui sul on buss täis müüdud või on ikka 50 kohta, ta ei võta sulle 70 inimest sinna peale, et et see nii on ja, ja veel korra, see, see otsus oli ikkagi väga selgelt just nimelt inimeste paremaks olemiseks. Ja laulupeo teemal ka jätkame, ehkki lauluväljaku ümber planeerimisest on räägitud üle 10 aasta, pole ühist lahendust veel leitud. Laulupeo sihtasutus loodab sügisel koosolekutega edasi minna, kuid tulgu planeering milline tahes, rohkem inimesi väljakule tõenäoliselt ei mahu. Madis Hindre räägib lähemalt. 2016. aasta novembris oli selge, et läinud kümnendil algatatud lauluväljaku detailplaneeringu seda asja ei saa. Sestap kogunes riigikogu kultuurikomisjon vaatama, kuidas edasi minna juba toona tõrjes komisjoni juht Laine Randjärv, et pidu ei mahu enam lauluväljakule ära ja väljaku uut lahendust võiks tutvustada 2019. aasta laulupeol. Tallinna lauluväljaku sihtasutuse juht Urmo Saareoja ütleb, et uue planeeringu põhimõtteid püüti küll kokku leppida, kuid viimane koosolek toimus aasta tagasi. Tuleb tunnistada, et lihtsalt osapooled ei ole jõudnud ühisele visioonile, mida me tahame, mida me vajame ja mida me saame siis ka sinna ehitada. Laulu ja tantsupeo huvi on ju see, et kui laulupidu oleks võimalikult palju mõeldud lauljatele lauluväljaku omalt poolt tahab, et kui on nüüd laulupeo koheline periood, et siis kuidas seda ala kõige otstarbekamalt ära kasutada ja siis on muinsuskaitse, kes tegelikult võib-olla ütleb, et need mõlemad plaanid ei sobi, et seda pilti tuleb vaadata tervikuna. Saareoja toob näiteks laulupeoliste toitlustamise seni on toidualane appi tulnud näituste messikeskus, kuid selle asemele plaanib omanik kahtekümmend kuute elumaja. Niisiis otsitakse toitlustamiseks uut kohta laulukaare taga. See ala, mis jääb siis mere poolt tulla, et kui liikuda üles laulukaare juurde, paremat kätt sinna tegelikult laulu-tantsupeo sihtasutus on välja pakkunud, et võiks tekitada toitlustusala tegelikult vajabki nüüd sellist läbiarutamist ja mõtlemist, et ikkagi, mis funktsiooni kannaksid need rajatised, mille me siis juurde teeksime, lauluväljaku territooriumile? Samas tähendab iga uusehitis, et inimestele jääb lauluväljak hoopis kitsamaks. Territoorium on aiaga piiratud ja mis siin salata, lõpuks sõna otseses mõttes linn tuleb vastu, et sul on juba majad, sul on teed territooriumil Me kindlasti juurde ei saa. Kui lauluväljaku ja mere vahel võib-olla veel mänguruumi, siis publikualal on olukord keerulisem. Ehk eile selgunud maksimumist 100-st 1000-st inimesest rohkem väljak mahutama ei hakka. See tähendabki mingit väga eriskummalisi lahendusi, et meil on võib-olla mingite tribüünid, aga võimalik seda leevendada, aga see kindlasti ei ole, arvestades üha karmimaks muutuvaid julgeolekukaalutlusi kahjuks väga realistlik. Mida rohkem sa inimesi ühele ruutmeetrile paned, seda rohkem hakkab probleeme tekkima. Sellegipoolest on saareoja veendunud, et lauluväljaku tulevik tuleb uuesti läbi mõelda ehk detailplaneeringut ala jätta, ei tohi sügisel oodata, soiku jäänud arutelud uuesti kokku kutsuda. Ma arvan, et see initsiatiiv peabki kuskilt tulema täna tegelikult see plaan ongi lihtsalt inimesed omavahel panna kommunikeerima. Ja vahetame teemat. Läti seim võttis vastu seaduse, millega alates augustist kange alkoholi aktsiis langeb 15 protsendi võrra. Meil on nüüd otseühendus Ragnar kondiga Riiast, tere õhtust. Ragnar. No räägi natuke lähemalt sellest aktsiisilangetuse, see, mida see endaga kaasa toob. See toob kaasa selle, et alkoholi hind langeb ja tegelikult võinuks Läti seim selle otsuse ära teha juba enne jaanipäeva, ehk et teha kaks lugemist korraga, nagu esialgu plaanis oli, aga siis jäädi ootama muudatusettepanekuid ja tänane seimi istung näitas, et ettepanekud küll tulid, kuid midagi nendest uut heaks ei kiidetud, nii et põhimõtteliselt jäi kõik nii nagu enne jaanipäeva juba plaanitud oli ja see tähendab siis seda, et 15 protsendine langus on uutes hindades 1564 eurot 100 liitri absoluutalkoholi kohta ja see tase on siis pisut madalam ka jaanuarist. Lätlased teatavasti tõstsid ka esimesest maist alkoholiaktsiisi, nii et see, mis nüüd täna heaks kiideti, on siis nii-öelda veel madalam kui see, mis kehtis enne viimast aktsiisi tõusu. Aga lätlased võtavad seda jah, kui niisugust ajutist vastust eestlastele ka selles seadusemuudatused on öeldud, et see aktsiisilangetus kehtib siis esimesest augustist kuni veebruari lõpuni ja selle aja jooksul loodetakse siis eestlastega läbi rääkida, et kuidas seda aktsiisipoliitikat siis edasi ajada, sest lätlaste soov on pidada kinni oma senisest graafikust ja alkoholiaktsiisi hoopis tõsta. Ja täna oli seimis ka arutelusid ja ka muudatusettepanekud puudutasid seda, et lisaks kangela alkoholile võiks madalamaks viia ka õlle hinna ja seda just eelkõige selleks, et toetada Läti kohalike Õlletooteid. Lätis on just käsitööõlu väga populaarne ja eelkõige just just neid nagu paremini kaitsta. Kuid rahandusministeeriumi arvutused näitavad, et et võib-olla ka nii nagu nagu praegu kange alkoholi puhul ette nähtud, nii et seda muudatust ei võetud kuulda ja opositsioon muidugi heitis koalitsioonile ette seda, et niisugused äkilised muudatused keset eelarveaastat, samas kui on lubatud, et rahanduspoliitika ja maksupoliitika jätkuvad nagu seni et need on täiesti lubamatud ja ette teatamata. Ta ei ole neid mõtet teha, aga põnevaks läheb, sest tegelikult täna ametisse saanud uus president Egils Levits peab nüüd need seadusemuudatused välja kuulutama. Kas ta seda teeb? No tõenäoliselt teeb, aga pärast seda nad alles jõustuvad, nii et esimene august ei ole enam kaugel. Aitäh sulle, Ragnar ja Riiast ka jätkame ja just nimelt Läti uus president Egils Levits andis seimi ees ametivande ja Ragnar Kond tegi ka sellest ülevaate tänapäeval veidi varem. Ametivannet, see mees tuli talle anda täna kaks korda, sest ta eksis, ühesõnaga see oli päris naljakas lugu, sest Euroopa kohtu kohtunikuna ja tuntud juristina noh, niisugune eksimus oli, oli päris naljakas, aga aga millest Levits on täna rääkinud, ta on öelnud, et ta täiesti usub, et Lätist saab riik, mis võiks olla teistele eeskujuks, juhul kui õnnestub maha pesta niisugune 30 aasta taas ja selleks taagaks peab siis Levits parteide rahastamise küsimusi, korruptsiooni ja samuti ka maksudest kõrvalehoidmist. Taas kordas ta üle kolme põhimõtet, mida ta siis Läti riigi jaoks tähtsaks peab. Üks on solidaarsus, teine on kuuluvus oma riigile ja kolmas on kaasaegne õigusriiklus, mida ta siis presidendina püüab tagada ja kindlustada üldse. Lewitzi tänasest kõnest ja kogu hoiakust õhkus koostööd Seimiga võib-olla rohkem kui eelmise presidendi puhul ja noh, täiesti kindlasti panustab ta ka õigusloomesse. Lätis on igatahes uuele presidendile väga suured ootused ja eks lähiaeg siis näitab, kas ta neid ootusi ka õigustab. Malta peaminister ütles eile, et tema riik paigutab 65 migranti, kes nädalavahetusel päästelaevalt päästeti, viivitamatult ümber teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Mall Mälberg rääkis sel teemal Eesti välisministri Urmas Reinsaluga. Joseph mascalt ütlus päris kindlalt, et ükski neist 65-st krundist ei Maltale, kuna Malta võimud ei saa nende eest vastutada, paigutatakse teistesse liikmesmaadesse. Seni pole täpselt teada, kuhu küsisin välisminister Urmas Reinsalu käest, kas Eestile on tehtud ettepanek neid vastu võtta ja kuidas sellesse suhtuma peaks. Ei kindlasti Eestil siin ei ole kohustust neid isikuid testi territooriumile toimetada ja paigutada. Aga ega niisugusi üleskutseid on ka varem tehtud, et kui aasta tagasi oli Itaalia rannikul sarnases olukorras laeva küsimus, ka siis Eesti valitsuse poole pöörduti valitsusse, seda toona väljendas oma valmisolekut immigratsioonikriisi lahendamisse panustada just nimelt selles piirkonnas. Noh, teatavasti me oleme ka Euroopa Liidu piirimissioonil osalised, oleme sinna saatnud samuti Eesti esindajaid, aga me ütlesime, et me nendel asjaoludel ei pea võimalikuks Eesti territooriumile isikute paiguta. Et praegu minu andmetel niisugust ametlikku palvet ei ole tulnud, eks kui see palve tuleb, siis Eesti riik arutab seda. Minu isiklik veendumus on, et ma ei kiirustaks sellele küll sellises vormis jaatavalt vastama, et ma arvan, et oluline on, et Euroopa Liidu piirid peaksid kindlasti ennekõike sellesse, oleme valmis panustama. Saksa siseminister on juba teatanud, et nemad võivad võtta vastu kuni 40 põgenik. Tegelikult küllap Malta riigi esindajad, eks nad siis erinevate Euroopa liidu riikidega konsulteerivat nende isikute grupp ümberpaigutamise osas, aga noh, ma arvan, et hästi oluline on tegelikult nendes küsimustes siiski ennekõike lähtuda sellest tablini põhimõttest, see tähendab vastuvõtja riigi ülesannetest, millise riigi territooriumile need isikud satuvad. Noh, tõsiasi on, mida ma panin tähele ka eile Itaalia ja Malta välisministrite avaldus, kus nad ühiselt kutsusid üles Euroopa liitu just nimelt mehhanismi loomaisikuid ümber jaotaks ja noh, niisuguste kohustuslike mehhanismide osas teatavasti Eesti, kas mitte teiste Euroopa liidu liikmesriikidega seda tüüpi initsiatiivi sõber jalal. Liisinguautoga Venemaale reisides võib piiril tabada juhtid tagatismaksunõue teemat uuris Sven Paulus. Alates tänasest on Eesti kodanikel võimalik taotleda turismi eesmärgil Venemaa külastamiseks mitmekordset viisat, mille kehtivus on kuni pool aastat. Samas on jätkuvalt ennustamatu, kas liisitud autoga pääseb üle piiri niisama või tuleb maksta hoopis mulluse seadusega kehtestatud tagatisraha. Maksu- ja tolliameti idapiiri tollijärelevalve valdkonna juhi Ants Kutti sõnul kehtestati tagatisraha nõue rikkumiste tõttu. Eestist toodi transpordivahendeid Vene moderit tooriumile ja seal nad siis kas müüdi maha või siis igatahes nad Vene föderatsioonist ei lahkunud. Ehk siis toimus selline nagu maksupettus. Vene pool tõlgendab seadust suhteliselt jäigalt. Kui ühe autoga on olnud probleem või ta ei ole nii-öelda Venemaa territooriumilt lahkunud, siis automaatselt rakendatakse seadust ka teistele selle ettevõtte liisitud autodele. Eesti liisinguühingute liidu tegevdirektor Reet Hääl ütles, et mitme huvigrupi koostöös õnnestus vastavat määrust muuta. Ent otsuse liising auto riiki lubamise kohta teeb siiski tolliametnik. Kahjuks jäi sinna määrusesse sisse algne punkt, mis annab tegelikult tolliametnikule võimaluse ise otsustada, kas ta määrab maksustamis ja kas ta määrab tagatisraha või ta ei tee seda. Ja see tagatisraha võib siis olla kuni 15000 eurot, mis on väga suur summa ja milles see tagasi saada kolme kuu jooksul. Viimastel aegadel ka võib tõdeda, et siin Narva piiripunktis eriti on olnud probleeme aeg-ajalt ka teistes piiripunktides ja siin kuidagi mõjutada tolliametniku või kes parajasti tööl on. Täiesti võimalik. Piiriületamist endale mittekuuluva autoga võib lihtsustada see, kui inimesele on ette näidata dokument töösõidu, komandeeringu või muu taolise kohta. Kutti sõnul saab autoga Venemaale reisija võimaliku tagatisraha osas teada otse sealsest tollist. Tagatise suurus aga sõltub automargist mudelist, vanusest, hinnast, Jamust. Kindlasti peaks arvestama sellega, et liisitud autoga võib tekkida vene poole peal tagatisraha maksmise kohustus. Me lihtsalt saame ette informeerida, et nad arvestaks sellega. Paide riigigümnaasiumi õppehoone rekonstrueerimiseks ja juurdeehituse rajamiseks pakkusid parima lahenduse salto arhitektibüroo arhitektid, kes pidasid Paide Vallimäenõlvale Posti tänav 12 vana koolimaja juurdeehituse kavandamisel silmas, et see ei hakkaks ajaloolise hoone üle domineerima. Olev kingi kaastöö. Võitja ideekavandi autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke, Martti Mcliin. Nii kuulutas õite välja minister Mailis Reps. Konkursile laekus 13 tööd 12-lt autorilt. Salto arhitektide võidutöö laseb 1910. aastal ehitatud tütarlaste Gümnaasiumi hoonel uhkelt esile tõusta maja taha Vallimäenõlva alla. Kavandatav juurdeehitus tundub paberil üllatavalt väike kuid kogu kompleks on mõeldud 252-le õpilasele. Arhitekt Maarja Kask. Vana olemasoleva hoone puhul me püüame ikkagi selle maja. Ta on ajalooliselt nii autentseks kui võimalik. Ja see uus hoonestus oleks pigem nagu taust sellele ja võib-olla nagu üks lähtepunkt, mida me tahtsime teha, on ka peasissepääs, siiski säilib vanast hoonest. Et mis võib-olla teeb natuke keerulisemaks logistika, aga ta tõstab justkui selle vana hoone rohkem esile. Haridus ja teadusminister Mailis Reps ütleb, et nüüd järgneb riigihange ehitaja leidmiseks. Ja edasi on juba aasta 20 21 avamine ja loodame, et ehitajad hoiavad kätt pulsil. Järelevalve on tubli ja maja saab õigeks ajaks valmis. Sügisel ajutistes ruumides tööd alustanud Paide riigigümnaasium jäi õppeaasta lõpul direktorita, kes lahkus isiklikel ja tervislikel põhjustel. Sellegipoolest on kooli algus olnud ministri hinnangul edukas. Start on olnud keeruline, aga sisuliselt väga hea. Koolil on juba tekkinud väikseid oma traditsioone ja nüüd, kui on ka kindel, et tuleb oma maja ja oma maja kuupäev on paigas. Ma usun, et sellist õhinat tekib ka kohe rohkem. Uue direktori nimi tehakse teatavaks 15. juulil. Hetkel on jäänud sõelale kuus kandidaati. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Ilmast räägib sünoptik Ele Pedassaar. Homme ulatub Eestini Venemaalt madalrõhkkonna lääneserv. Niiskust tuleb juurde ning tuul läheb tugevamaks. Eeloleval ööl pilvkate tiheneb, kohati sajab vihma, mitmel pool tekib udu. Tuul puhub põhjakaarest kaks kuni kaheksa, põhjarannikul iiliti 13 meetrit sekundis. Sooja on kaheksa kuni 13 kraadi. Päev on pilves selgimistega ning mitmel pool vihmahoogudega, kohati on sadu tugev. Ida- ja Lõuna-Eestis on äikest. Tuul puhub põhjast ja kirdest viis kuni 11, rannikul iiliti 15 meetrit sekundis. Sooja on 13 kuni 17 kraadi. Järgnevatel päevadel eemaldub Venemaal olev madalrõhkkond aeglaselt ida poole ning Eesti jääb selle kaugenevasse serva. Kolmapäev on muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Tuul puhub põhjakaarest neli kuni 10 meetrit sekundis. Öösel ulatuvad põhjarannikul põhjatuule iilid veel 14 meetrini sekundis. Öösel on sooja 10 kuni 14, päeval 15 kuni 20 kraadi. Neljapäev on samuti muutliku pilvisusega ning kohati hoovihmaga. Tuul puhub põhjakaarest kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Öösel on sooja seitse kuni 13, päeval 13 kuni 18 kraadi. Nüüd on aeg spordiuudiste käes ja Rauno Arike, palun. Maailma mainekal velotuuril Tour de France'il sõideti täna kolmas etapp. Eestlastest olid stardis Tanel Kangert ja Rein Taaramäe. Tänase etapi võitis prantslane Julian ala Filipp, kes edestas teise koha saanud austraallast Michael mätsivust 26 sekundiga. Ala Philip tõusis tänase võiduga ka tuuri üldliidriks. Taaramäe lõpetas sõidu peagrupis 47.-na, Kangert ületas finišijoone 73.-na. Järgmine etapp sõidetakse Touril homme. Ööl vastu tänast, selgus Lõuna-Ameerika jalgpallimeister. Sealsete meistrivõistluste Copa America finaalis kohtusid Brasiilia ja Peruu koondised. Meistriks tuli kohtumise tulemusega kolm. Üks võitnud Brasiilia. Brasiilia poolelt tõid väravad Everton Gabriel Jesus ja Richardson. Peruu värava sai enda nimele Paolo Guerrero. Brasiilia lõpetas võiduga 12 aastase tiitlipõua ja tuli üheksandat korda Copa America võitjaks. Inglismaal jätkub Wimbledoni suure slämmi tenniseturniir, täna toimuvad kaheksandikfinaalid. Meeste üksikmängus on favoriitide edasipääsu juba kindlustanud teise asetusega Rafael Nadal. Oma kohtumisi on just alustanud ka maailma esireket Novak Djokovic ja kolmanda asetusega Roger Federer. Naiste üksikmängus langes üllatuslikult konkurentsist maailma esireket Ashley paardi võimelda nii seitsmekordne võitja Serena Williams pääses kindlalt veerandfinaali. Eestlannad Anett Kontaveit Kaia Kanepi langesid konkurentsist eelmisel nädalal. Eesti meister korvpallis BC Kalev Cramo teatas täna, et on sõlminud uue lepingu Tanel Kurbas ega 31 aastane ääremängija Kurbas allkirjastas lepingu järgmiseks kaheks hooajaks. Aitäh sulle, Rauno spordisõnumite eest, selline sai Päevakaja esmaspäeval, kaheksandal juulil aitäh kuulamast ja rahulikku õhtut.