Laulupeosarja kolmanda saate kangelane on esimese laulupeo peakõneleja Jakob Hurt. Ärkamisaja suurkuju oli laulupidude traditsioonile alusepanija Ast Johann Voldemar Jannsen 20 aastat noorem. Niisiis Janseni 200. sünniaastapäeva järel, millele pühendasime eelmise Eesti loo tähistame sellel suvel 22. juulil Jakob Hurda 100 kaheksakümnendat sünniaastapäeva ja pühendame talle selle saate Jakob Hurda õpetlikest ja juhatavatest kõnedest. Vana kandleni. Jakob Hurda st räägib kirjandusteadlane Sirje Olesk, saatejuht on Piret Kriivan. Jakob Hurt oli kolmekümneaastane, kui ta esines esimesel üldlaulupeol kõnega. Kas see kõne tegi ta eesti rahvale tuntuks? Jah, nii võib küll öelda, sest Hurt, kes oli juba enne 60 üheksandat aastat olnud õpetad tud eesti seltsi liige ja, ja olnud kaasas juba ka Aleksandrikooli liikumises, aga ta oli olnud Saaremaal ja, ja ta oli tegelikult küllalt niukene, akadeemiline inimene. Aga kuna ta oli Vanemuise seltsi liige seal esinenud ja Jansen kutsus ta selle üldlaulupeopeokomitee liikmed, eks, ja sellena siis usaldati talle see kõnepidamine ja võib küll öelda, et nende jaoks, kes teda sealt kuulsid ja nägid pluss see, et Eesti Postimees seda kõnet refereeris ja ja palju sellest kirjutas, et, et sellest võis küll see hurda noh, niisugune üldine tundma tus saada saada alguse. Pealegi oli see noh, ideoloogiliselt ja põhimõtteliselt siiski väga tähtis kõne, millest ta siis rääkis selle kõnega oli niimoodi tema põhiline paati tulemus oli see, et eesti soost inimesed peaksid olema ja jääma eestlasteks. See on üldse käib hurda noorema hurda esinemistes väga palju läbi ja see on niisugune põhimõtteline asi, sest me ju teame, 19. sajandi ikka ikka pikka aega oli, oli ju see, et rahvust ei olnud, oli seisus. Eks ju eestlane oli maamats ja kui eestlane sai hariduse, siis sai temast, kas noh, see oligi selline üldine arusaamine ja Hurt, kui ma nüüd vaatan, siis jah, Jansen ka, nagu rõhutas ta mõnevõrra, noh, tere, armas Eesti rahvas ja kõik muu, aga Hurt oli oma põlvkonnas see, kes võib-olla kõige rohkem rõhutas seda, et pole häbi põlmneda. Maarahvas pole häbi, põlvne ta talupoegadest oma pruudile. Veel enne kihlust kirjutab ta Jenny hotellile, et mõistlikud ja haritud mehed Pole kunagi oma madalat põlvnemist häbenenud. Nii ja sealsamas kirjas ütleb ta hiljem jumala ja heade inimeste abil ning iseenda jõul end üles töötada on inimkonnale vajalik ja kasulik. Ja see paat, see hurda, laulupeokõne, sellega oli ju niimoodi, et tal oli hästi pikk variant, siis ta sai aru, et, et nii palju ta seda ette lugeda jõua. Siis ta tegi seda lühemaks ja siis, kui ta seal teiselpeopäeval tuli, see kõnepidamise aeg, siis tuli vihm ja kirjandusmuuseumis on see paber alles, kus vihm on selle teksti kaunis laiali ajanud. Ja siis ma vaatangi kohe siis ta kohe alguses ütlebki ilusasti ära. Ma tsiteerin, armsad eesti vennad, ausad külalised. Ma pidin pidukomitee soovimise järele täna teile pikema pidukõne pidama, seda praegu keegi mult ärgu lootku suurem jagu, kõnestun ära vettinud ja koju jäänud kõne peenema otsaga vihma pärast siia saanud. Mis ma teile siin Te panna võin ja tahan, on kolm soovimist. Mulle on nemad pää asjad, mis tähele panemata ei tohi jääda, kui eesti rahvas veel enam edasi tahab saada ja mõnesugused vead peavad paranema. Tsitaadi lõpp ja see kõne ongi tuttav, kui hurda kolm soovi. Ja esimene soov on see, et inimesed peaksid rohkem üldise kasu peale mõtlema, mitte kogu aeg küsima, mis mina, sesson. Nii teine on see eesti mees peab jääma eesti meheks selle kohta ma kunagi pärast ütlen ka niux hästi ilusad taadi ja kolmas on on see, mida hurt kogu vaba ajab, koolid, koolid ja eriti see peab olema eestikeelne suur kool. Kõnet loen, mõtlesin, see ei ole veel ülikool, see on ilmselt mingi noh, niisugune gümnaasiumikool, sest ta ütleb, et meil on valla koolid, meil on kihelkonnakoolid. Aga meil peab olema üks kõrgem kool, sest inimene saab oma teadmisi ja südameharidust ikkagi ainult omas keeles kõige paremini omandada. Aga see paatos, see keskne paatus on jah, see, mis ilmselt teda nagu kõige rohkem vaevas, ongi just see, et eesti mees ei peaks mitte oma sugu salgama. Nagu ta ilusasti ütleb, kui ma tohin. Eesti mees jäägu eesti meheks igas ametis, igas seisuses maal või linnas. Eesti vend, ole sina, kirikuõpetaja või kooliõpetaja, mees või käsitöötegija, tohter või mõni muu tark köster-koolmeister, maamõõtja või vallavalitseja jää ustavaks rahva liikmeks, jaga temaga õnne ja õnnetust, rõõmu ja kurbust, mõru ja magusat. Püüa jõudumööda head tema edasisaamiseks. Siis oled aus mees kõikide ees ja sa oled teinud, mis õige perepoja kohus oli, siis ei saa ka järeltulev sugu unustama. Sind tänu ja austusega nimetada. Selleks kõigeks pole sul mitte tarvis ei mingisugust keeltega kirja, õppimata või ametit võtmata. Ta vaid, mida enam sa õpid ja mõistad seda tarvilisem tululisel, seda enam tänuväärt rahva liige saad sa olema ja nõnda edasi. Jakob Hurt oli 1869. aastal kooliõpetaja. Jah, ta oli küll lõpetanud teoloogia Tartu Ülikoolis, aga see oli veel see aeg, kus saksa mõisnikud ei tahtnud kirikuõpetajateks valida eestlasi. Sel ajal vist üks esimesi oli, Eisen Schmidt Tartus, aga üldiselt ei olnud. Nii et, et kui Hurt olid teinud oma prooviaasta, siis ta proovis saada Äksi kirikuõpetajaks, aga kirikuõpetajaid valis mingi mõisnike koguni ja nad ei valinud Hurta. Nii et siis Hurt, et koguni nagu kirjavahetusest aru saada tahtiski, alguses mõtlesin. Ta jätabki selle bioloogia ja hakkab gümnaasiumi õpetajaks. Ta oli selleks saanud selles mõttes ettevalmistused kohe, tal oli ülikool lõpetatud, tal oli veel kandidaaditöö teha, kui ta oli kodukooli õpetaja Hellenurmes akadeemik von Middendorfi juures paar aastat. Ja siis ta sai gümnaasiumiõpet Ta ja koha Saaremaal, ta oli seal ainult pool aastat, sest sellel ajal vabanes koht tartus, nii et ta tuli tuli 68 suvel tagasi sealt Saaremaal, kus ta oli pool aastat olnud ja siis ta oli kuni 72. aastani, kuni ta Otepääle kirikuõpetajaks valiti, just nimelt gümnaasiumi õpetaja. Nii et, et sel ajal, kui ta seda oma laulupeokõnet pidas siis oli ta Jakob Hurt gümnaasiumi õpetaja Tartus. Aga kui palju see tema hariduslik taust, usuline taust ja ka vanemate taust, et vanemad olid Hernhuutlased ja kui palju see mõjutas tema rahvuslust. On väidetud ka, et hurda see eestimeelsus tegelikult põhineb. Neljandal käsul austa oma isa ja ema, et see Jakob Hurda jaoks tähendas austa oma esivanemaid. Jah, ei ole, mida ka kogu aeg olnud, ma lugesin neid kõnesid tähelepanelikult, vaat niisugust konkreetset lauset ma ei leidnud, aga põhimõtteliselt see paatos on selles hurt. Ta oli kooliõpetaja poeg. Ta isa suri küllalt noorelt, aga ta ema elas veel kaua, nii et ta oli tema, tema lastele hea vanaema. Ja Hurt, et ma olen aru saanud, et, et Hurt oli noh, niisugune armastusväärne loomus noh, niisugune lahke inimene, noh noorena ja, ja kuskil sealsamas kirjas oma pruudile, ta ütleb, et, et tema lapsepõlv oli küll lihtne talulapsepõlv. Ta ei ole kunagi näinud noh, niisugust kurjust ja vaesust ja nälga. Nii et, et ta on kasvanud heas õnnelikus peres. Ja kristlik kõlblusõpetus on see, eks ole. Et inimene ei tohi maha salata oma vanemaid. Inimene ei tohi maha salata oma oma perekonda. Ma arvan, et see on see Jakob Hurt pidas veel kõnesid ja aasta hiljem peetud kõne on veelgi kuulsam. Ja see on kõnehelmes 1870, see oli see, kui rahvusliku liikumise tegelased Jansen tütardega, Jakobson ja muud sõitsid välja Helme ja Tarvastusse, et arvud dada Aleksandrikooli asja kui ka seda kirjameeste seltsi tegemise asja, siis veel kõik koos ja selle kõne pealkiri, seda on antud hiljem edasi just niimoodi, et meie koolitatud ja haritud meestest. Ja see on see kõne, kus Hurt räägib sellest, et kui me ei saa suureks jõult ja arvult, et siis me peame suureks saama vaimult. See ei ole päris see lause, mida me kõnest leiame, aga see kõne paatos on tõepoolest selles ja sellest kõnest son pikk kõne, sellest kõnest põhiosa on jälle seesama, kuidas eesti soost inimesed peavad jääma eestlasteks ja tegema tööd oma rahva heaks. Ma tsiteerin, meie koolitatud vennad peavad eesti rahva liikmeks ehk eestlasteks jääma, olgu nemad, mis seisusest ametist tahes, see on, nemad peavad südame ja meelega oma sugurahva poole hoidma, nende seas ja nende tuluks, elama, aitama, juhatama, õpetama, karistama, kannatama oma vendi nõnda kui õige vendadel sünnib oma emagi, et isamaad ja ausat isa isa diviisi armsaks ja kalliks pidama ja kõigiti püüdma, et meie tulevased ajad minevastest õnnelisemad saaksivad olema. Ja nõnda edasi. Ja siis selles kõnes on pikk osa see, kui Surt seletab, miks eestlased saksa astuvad, mis need põhjused on ja miks see halb on. Ja siis lõpuks ta tõesti ka seletab seda, et rahvastel on kahte liiki suurust. Jah, nüüd ma veel tsiteerin, suurus ja vägevus on kahesugune rahvaseltsides, mõned on suured hingede arule ja vägevad poliitikaväljal. Neil on siis ka suur riik ja suur sõjavägi sedaviisi suureks küll, eesti rahvas iialgi saada ei või. Ma jätan vahele ja tsiteerin jälle töine suurus ja vägevus on suurus ja vägevus vaimuasjades ja haritud elu poolest kes jumalast antud kallid vaimu, Andid meelt ja mõistust mehiselt ja õigel viisil pruugib, kes teaduste juurdlemiste põllul mehist ja väsimata tööd teeb, kes igas ausas ja kasulises töös esimene püüab olla, kes omas inimese lisuses perekonnalisuses riigilises elus laitmatu, õiglane, tuline, tark, osav edasipüüdjad ja nõnda edasi niimoodi, et see on see suurus, mis jääb, jääb eestlastele ja mis on hea ja õige eesti rahva jaoks. Ärkamisaeg laiemalt ja kolm märgilist tegelast Jansen Hurt ja Jakobson. Missugune oli teie arvates nende koht rahvuslikus liikumises ja Jakob Hurt, kuidas ta ikkagi liidriks kujunes, kujunes? Küllap ta küllata kujunes eriti eri tee laulupeojärgsetel aastatel. Ja üks üks mees on sealt puudu, muuseas ma ikkagi paneksin sinna, Kreutz, tähendab, esimene põlvkond, kui me nüüd päris estofiilid kõrvale jätame, on Kreutzwald kohe 19. sajandi alguses sündinud siis Jansen ja tegelikult see Jakobson, Hurt ja Koidula, see on järgmine põlvkond kuskil seal vahepeal on veel Köhler, kes on mõni aasta noorem kui Jansen, aga Kreutzwald oli Võrus, Kreutzwald oli lauluisa Kreutzwaldi autoriteet, see oli ilmselt ikkagi väga suur ja Kreutzwaldi seisukohtades teame me sellepärast rohkem kui mõnest teisest, et Kreutzwaldi need kirjad sealt me saame igasugu asju lugeda ja mida, võib-olla noh, niimoodi Kreutzwald oli küllalt kriitiline ja skeptiline inimeste suhtes üldiselt. Ja teine asi nüüd on need Koidula, Hurt, Jakobson, Hurt oli neist kõige vanem Hurt. Ta oli ülikoolis käinud, hurda noh, niisugune kultuur, rahvuslus, võib-olla tal ei olnud nii laia kandepinda kui hiljem Jakobsonile ja Jakobsonile just ajalehe Sakala tõttu. Aga Hurt oli just noh, niisugune ma ütleksin kõigepealt tõesti see, see eestlaseks olemise ja jäämise tähtsus ja teine asi hariduskeel tuur, need olid hurda, noh, niisugused peamised ideed, mille järgi tema tema arvas, et niipidi peab eesti rahvast juhtima. Jannsen oli selles mõttes, Jansen oli alustaja ja kui me nüüd Meie õnn ja õnnetus on see, et see seltskond on küllalt väike, neist on järel küllalt palju niisugusi kirjavahetusi. Me leiame tsitaat ja me leiame seda kui suurt ja Jakobson mõlemad ütlevad, et Jansen on ikka liiga ettevaatlik ja Jansen on ikka liiga saksameelne. Nõnda edasi. Me ei peaks seda väga palju rõhutama. Jansen oma Vanemuise seltsiga ja Jansen oma, noh, niisuguse kest punkt olemisega tolleaegses Tartus pani väga paljud asjad käima. Edasi läks nagu läks, eks ole, tuli uus põlvkond, neil olid uued ideed ja, ja Jansenist mindi natukene nagu mööda. Aga noh, Koidula on, on see link või, või side ikkagi ka Jakobsoni Hurda Jansoni vahel. Ja see Jakobsoni ja Hurda konflikt, see ei olnud ju algusest peale nii, kuigi tõsi ta on, et mõlemad on väga erinevat tüüpi. Ma olen aru saanud niimoodi, et Hurt nagu kristlikule kirikuõpetajale kohane oli, noh, niisugune lepitav ja armastusväärne loomus. Jakobson oli võitleja Koidula ütleb kuskil kirjas südametäiega, et Jakobsonist oleks kasvanud türann. Niimoodi, nii et küllap seal on noh, nagu ikka Niukest eesti egode egode võitlust. Aga mille üle ma järele ütlesin, nad tõesti, neil on kirjavahetus, nad saavad omavahel päris hästi läbi ja ja, ja kui öeldakse, et nende eesmärk oli üks, aga nende taktikad olid erinevad, siis, siis ilmselt on siin palju palju. Aga ma jäin mõtlema selle peale, et Hurt nõudis nägu inimeselt endalt. Urt nõudis, et eestlased oleksid eestlased, toetaksid koole, teeksid rahva kasuks tööd. Jakobsoni paar autos oli nagu natuke teistsugune, Jakobson nõudis õigust ja õiglust. Jakobson nõudis, et saksad annaksid eestlastele rohkem õigusi. Jakobson oli nagu teist tüüpi. P niisugune võitleja. Ja Jakobsoni kandepind oli ka juba teistsugune kui Hurdal. Et kui oli see Eesti kirjameeste seltsi lahknemine, kui Jakobsoni pooldajad tulid ja nõnda ütelda võtsid seltsi üle, siis kes lahkusid seltsist. Seltsist lahkusid ülikooliharidusega inimest enamasti. Et see oli nagu kultuur, rahvuslus lõppes ja tulid nüüd need võitlejad. Kandepind oli kindlasti palju laiem, aga kui Jakobsoni surnud, eks ole, äkki ootamatult siis Jakobsoni pärijad ei mõistnud nagu eriti midagi selle selle suure kandepinnaga teha. See oli tõsi. Ka nüüd kaks küsimust, baltisaksa küsimus ja, ja vene küsimus ja Jakobson ja Hurt sellel prisma läbi vaadatud. Kurdan siin niisugune kahetine roll, ta oli luteri kirikuõpetajad oli kindlasti saksa orientatsiooniga, kuigi ta elas pärast Peterburis meil kindlalt vene keelt oskas ja vene riik, ehkki ta mõnevõrra kahtlustas või kartis või noh, kuigi kuigi ta muidugi oli kaasas mõnes palvekirja aktsioonis. Aga Hurdaga oli see asi, et Hurt tahtis saada Eestis kirikuõpetajaks ja saigi, aga nagu ma ütlesin, kirikuõpetajate kohad olid sakslaste käes ja sakslased vaatasid väga, et eestlased neid ei saaks. Ja selles mõttes Hurt oli, oli konfliktis oma ametivendadega kuskil sinodis või kuskil ta ütleb, kaheksakümnendatel on siis veel Otepää kirikuõpetaja, kui ta ütleb, et ta usaldab oma rahvaluulekogujaid rohkem kui oma kalleid ametivendi. No me teame, et baltisakslased ei sallinud Jakobsoni ja nõnda edasi. Aga küllalt palju takistasid ka Hurt, Ta ja eriti naeruvääristasid nad just seda Aleksandrikooli idee, et see oli ju see oli, eks ole, nende Jaan Adamsoni püüneri idee ja ja Hurt tuli sellega väga kaasa, aga sakslaste meelest oli see naeruväärne, matsid tahavad kooli matsidele, teeks ainult head, kui nad saaksid sakslast, eks saaksid saksa kultuurist osa ja see oleks, see oleks nagu see. Nii et selles mõttes oli Hurt kindlasti ebamugavam tüüp baltisakslastele, kui oli seda olnud Jansen aga Jakobson. Aga Jakobson oli, Jakobson oli noorest peast ju saksa keele õpetaja Peterburis. Jakobson oli poliitik, Jakobson uskus, et Vene riik aitab baltisakslaste vastu. Ilmselt oli tal mingi isiklik solvumuskas. Ühesõnaga isiklik viha saksa mõisnike vastu. Jakobsoni taktika oli tõesti see, et, et saada abi keskvõimult sest Eestis on seda vähem kirjutatud. Soome ajaloolane Seppo Tsetterberi on sellele rõhunud rohkem. Kuidas kuuekümnendatel ja seitsmekümnendad del publitsistid nii Venemaal kui Saksamaal peavad võitlust lätlaste ja eestlaste hingede pärast, eks ole. Ja kuidas näiteks Vene riik küllalt palju valvab selle üle, et noh, niisugust soome eesti prust ei sünniks ja et, et see on suur, oleks, et noh, niisugune ühesõnaga see see vene riigi käsi, eriti 81.-st aastast tuleb üha karmimalt eestlaste peale. Balti erikord on pall, erikord, ma olen nüüd märganud, et tõepoolest mõnikord rõhutatakse nüüd rohkem kui varem seda, et oli ka mõistlike mõisnike. Aga kui ma vaatasin seda Aleksandrikooli tegemise lugu, siis üldiselt tõesti baltisakslased arvasid, et eestlaste püüd oma kultuuri oma kooli järele ei ole midagi, mida võiks toetada, sest see oli nende meelest tarbeks liiga väike rahvas liiga matsirahvas, eks ole, tuleb sulanduda suurde saksa kultuuri ja ja kõik saavad õnnelikuks. Eesti ajaloos on neid inimesi ärkamisaja tegelasi erinevalt hinnata. Ühel ajal on ühte esile tõstetud, teisel ajal teist. Jah, mina käisin koolis, sel ajal, kui Jacob vurdast ei räägitud, kas üldse mitte või räägiti sellest, kuidas tema rahvaluulet kogus ja ikka seesama, see oli see nõukogude aja ateism. Aga, aga see ei olnud ainult et nõukogude aeg. Vaatasin uuesti Tuglas Eesti kirjameeste seltsi, ma arvan siiamaani, et see on üks paremaid paremaid teoseid sellest ajast, aga Tuglas ei armasta ka kirikuinimesi. Nii et Tuglas hoiab vaistlikult võib-olla rohkem Jakobsoni kui hurda poole ja võib-olla sellepärast ongi oluline nüüd see meie uue kamis aja algus Mart Laari töö, Rudolf Põldmäe töö, kus Hurt nagu uuesti toodi välja, toodi välja need Hans Kruusi uurimused hurda kohta. Nii et, et Hurt oli muidugi akadeemilise inimene. Mulle tundub, et noh, päris suur rahvajuht ei olnud ta kunagi, see oli ikkagi ainult noh, niisugune moraalne autoriteet. Aga ta oli, ta oli kindel oma oma noh, niisuguses rahvuslikes püüdlustes ja nii kaua, kui ta sai 69, oli see esimene laulupeokõne 80 läks ta ära Peterburi selle aja jooksul üle 10 aasta tegi ta ikka väga palju Eesti ühiskonna heaks. Aga ta tegi veel pärastki. Kui ta Peterburi läks, siis just Peterburi aega langeb tema suur töörahvaluule kogumiseks. Jah, seda maga, vaatasin täitsa imetlusega, et ta ise lahkub Eesti Kirjameeste Seltsi esimehe kohalt, sest Jakobsoni pooldajad võtavad seltsi üle siis 83, seal ta küll võitleb, aga ta hääletatakse maha ka Aleksandrikooli peakomitee juhi kohalt. Ja siis siis ta läheb Peterburi ja siis ta teeb seda, mida ta on ka vist kogu aeg tahtnud, aga pole jõudnud, ta hakkab akadeemiliselt tööle. Ta kõigepealt kaitseb väitekirjalingvistikaalase väitekirja Helsingi ülikoolis. Noh, ta on kogu aeg rääkinud ju seda, et tuleb koguda vanu rahvalaule, vana rahvapärimust ja alles 88 teeb ta selle üles. See ja see, kuidas ta seda rahvaluulet kogub, see on ikkagi noh, niisugune mõtleksin teadlase hoia kui niimoodi. Nii et ja aga oli muuseas see, et Hurt Ta olevat juba Peterburis lootnud seda, et Tartu Ülikoolis tehakse kunagi Eesti professuur ja tema tahtis sellele kohale. Tähendab, tema tahtis olla akadeemiline uurija peale kõige muu. Kuidas rahvaluule kogumine käis, kui ta ise oli Peterburis? Ikka korrespondentide võrgu kaudu, Hurt oli seda teinud juba Aleksandrikooli peakomitee esimehena, kus ta väga järjekindlalt avaldas Eesti Postimehes aruandeid selle kohta, kuidas raha korjati, kuidas abikomiteed toimisid ja nõnda edasi ja täpselt samamoodi tegi ta seda sealt Peterburist. Ta kirjutas selle suure üleskutse ja pärast seda avaldas ta järjepidevalt aruandeid selle kohta, kes talle saadavad, kuidas talle saadavad, seda võisid kõik lehest lugeda. Tähtsamatele korrespondentide le saatis ta isiklikke kirju, neid, kes talle palju saatsid, saatis ta talle isikliku. Noh, niisuguse oma foto, eks, ja, ja nii, et see oli, see oli üks suur kirjatööd ja sel ajal oli, oli siiski Eesti inimeste jaoks ajaleht nii tähtis asi. Et sedakaudu hoidis ta kõigepealt kontakti ja niimoodi ta need kogud kokku sai. Kui ta tahtis akadeemilist tööd teha, kas ta siis jõudis ka selle kogumise korraldamise juures ka ise regivärssi teadlasena uurida? Seda vast mitte, aga ta tegi Riia muinsuskongressile ettekande sellest, kuidas see rahvaluulet koguda. Uurida aga põhiliselt, et see, mida peetakse nagu tema teeneks, on see, et kuidas neid rahva poolt kogutud tud materjale ennekõike regivärssi Hurutanust, riigi värssi, kuidas seda publitseerida tema eluajal ta tegi vist kaks köidet setukiste laulusid ja selle järgi ja vana kannel, see nimi on ka tema välja mõeldud, nii et selle järgi tehakse seda. Seda nüüd siiamaani. Regivärsside armastusega lõpp Priinilist rahvalaule, uuemat, seda vist üldse mitte. Jah, see oli sel ajal olemas seal päeva poliit hiline, aga hurda jaoks oli tähtis eesti rahva minevik, milli rääkimata. Ta üks asi, hurda teos, pildid, isamaa sündinud asjust, eks ole, me teame, et Jakobson pidas isamaa kõnesid ja see on väga tähtis eestimine isiku suhtes. Aga, aga see hurda pildid isamaa sündinud asjust, mida ta avaldas Janseni ajalehes Eesti Postimehe lisalehes. Et seda tsensuur pidas kinni ja pidas veel ohtlik kumaks kui Jakobsoni kõnet. See põhines kahel asjal vanadel kroonikate, eelkõige Läti Henriku kroonikale, sellest, kuidas Eestimaa vallutanud ja rahvalauludel, et, et mismoodi see kajastus. Ja kui Hurt oli selle 71 mõned pildid saanud ajalehes avaldada siis raamat, kuna sa ise välja tulla alles 79 ja seda muuseas panid baltisakslased talle ka pahaks, sest sest noh, niimoodi see paatos, et sakslased vallutasid Eestimaa, see oli seal väga selgelt olemas. Aga miks seda tunti halvemini. Kreutzwald ütleb paarilgi korral kirjades Koidulale, Hurt ei ole miski rahvakirjanik, Kurt ilmselt ei olnud noh, niisugune lobeda hea ajakirjandusliku sõnaga, nagu seda oli Jansen või nagu seda oli ilmselt ka Jakobson. Hurdal oli tõesti seda akadeemilist hoiakut. Ei jaa nihukest teadlase hoiakut rohkem kui nendel kahel, et ta oli ikkagi pigem noh, niisugune kultuuriloolane kui poliitik. Kui Jakob Hurt suri, siis just nimelt tema matustel. Kas võib öelda, et pandi alus Eesti Rahva muuseumile? Jah, Hurt suri Peterburis, hurda puhul on veel üks tähtis asi Hurt, et kuigi ta ise kuulus Livonia korporatsiooni, oli tema Eesti üliõpilaste seltsi algatajate hulgas, vot need Kalevipoja õhtud, eks ole, samamoodi nagu ta, nagu ta uuris vanu rahvalaule, võttis ta kätte, et seletada 1870 eesti soost üliõpilastele Kalevipoega ja eesti keelt. Nonii, igatahes Hurt suri Peterburis, põrm toodi rongiga Tartusse, ta maetud Tartusse, nagu me teame. Ja siis oligi küsimus, mis saab Hurda kogutud rahvaluulest. See kogu oli tal kodus, see oli tal Peterburis ja siis öeldigi välja mõtte, et tuleb teha muuseum. See oli ala jalg, siidi oligi Jakob Hurda mälestuseks Eesti Rahva muuseumi, Jakob Hurda mälestuseks. Nii et, et, et see oli tõesti see esimene tõuge. Juba saarem aegadest oli hurda õpilane Rudolf Kallas. Hiljem tuss oli lähedane sõber Oskar Kallas ja need teised tolleaegsed Tartu Ülikoolis õppinud eestlased, et, et ennekõike jah, Oskar Kallase energiaga sai see, et see Eesti Rahva muuseum sai tehtud. Aga Hurda enda rahvaluulekogu viidi ju Soome Kaarli kroon, kes oli juhtiv folklorist Helsingis korraldas selle niimoodi ja selle idee oli kõigepealt see, et oleks kuskil varjul see asi aga et seda saaks kopeerida Segopeering Soome sära ja alles nii hilja, kui 1927 kur Oskar Loorits tegi Eesti rahvaluule arhiivi Eesti Rahva muuseumi koosseisus, siis toodi pidulikult Se hurda kogu tagasi Tartusse. Ta on siin, ta on siin Vanemuise tänaval Kirjandusmuuseumi ilusas võlvitus keldris aukohal ja samal ajal jäid koopiat, siis oli see kogu juba kopeeritud koopiadid. Zoom. Nii et siis praegu on hurda pärand peamiselt kirjandusmuuseumis, mitte ERMis. Jad hurda rahvaluulekogu on kirjandusmuuseumis ja Hurda isiklikud paberid, kirjavahetus ja kõik muu on Eesti kultuuriloolises arhiivis. Mini-Eesti kultuurilooline arhiiv kui ka Eesti Eesti rahvaluule arhiiv olid kuni aastani 1940 Eesti Rahva Muuseumi osad ja, ja kui üheksakümnendad seal oli küsimus selles, kuidas taastada Eesti Rahva muuseum, siis lihtsalt ma arvan, see oli praktiline Need kogud olid mõlemad nii suured ja nii lahku kasvanud, noh niimoodi nõnda ütelda esemete kogu ja arhiivkogu ja nad olid eri kohtades ja nad on jäänud praegu niimoodi. Kõige lõpetuseks, missugune on teie enda jaoks kõige olulisem? Jakob Hurda õpetus. Ikka see sugusalgamine on halb asi, Eesti mees, eesti meheks praegusel ajal võib-olla saab see see natukese teise mündi aga, aga mind tõesti väga liigutav, kas see, see hurda noh, niisugune aus paati dos, see on küsimus tõesti, noh, aususes enda ees olla see, kes sa oled olnud ja sellena suuta Ta võimalikult palju teha iseenesearenguks, aga ka ühiskonna hüvanguks, see on minu meelest noh, niisuguse hurda universaalse õpetuse õpetuse pärand pluss muidugi see, et hurt on meie vanavara aidamees, nagu me ütleme ja see, et Eesti folkloristika on olnud kogu aeg ikkagi juhtiv teadus ka suuremas mastaabis kui ainult Eestis, see on ikkagi hurda pandud alus. Veel üks küsimus, kas Jakob Hurt huumorit ka armastas? Mulle meenub üks lause, Jakob Hurt rääkis sellest, et eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad vaid üks vana ja visa rahva sugu. Tegelikult tänapäeval see kõlab natukene humoorikalt ilmselt tema seda huumoriga muidugi mõelnud. Jah, need vaat Hurdast on kirjutanud ilusa raamatu, tema väimees Aleksander morfelt mäe välja, see käsikirja selle avaldas nüüd alles uuel ajal, ilmamaa aga, aga sealt tuleb välja, et Hurt oli noh, niisugune hea isa mitte nii väga kui Vikeriti oma noorest peast, aga vanemast peast olevat olnud kole hajameelne, et perekonnas tegi nalja see, et kui ta läks, ta käis õhtul ja hommikul seal Peterburi tänavatel jalutama Toomas siis ei tundnud ta vastutulevat naist või lapsi ära või niimoodi, et oli oma oma mõtetes. Ja ma arvan, et ta oli, ta oli kõigiti noh, niisugune ta oli terve, ta oli küllalt sport, klik, ta oli noorena teinud maatööd. Ma arvan, kirikuõpetaja Ahmet, panin talle lõpuks ka oma pitseri, need ei ole maailma kõige humoorikamalt, inimesed on mul jäänud mulje. Jakob Hurda rääkis kirjandusteadlane Sirje Olesk, saate toimetaja Piret Kriivan. Raadio enamus on 1990. aasta saatesari Jakob Hurda pealkirjaga pildid isamaa sündinud asjust. Selles räägib Hurda uurija Mart Laar ja enne, kui kuulame ühte laulu, millel on hurda sõnad paar mälestuskildu Eesti Raadio varamust. Perepärimuse jutustas 1965. aastal Linda Hurt, kelle vanaema oli Jakob Hurda emapoolne tädil. Jakobi ema õde. Eks võetav Laatjana tuli mul meelde, mis vanaema raadist sellest Horta emast kui tema talvel käsitööd teinud, aga see hurda isa on küllalt, noh, ikka nii naisele ka küllalt karm mees, et ei tukkuda su koodi, kui vakki kette ränd ja kardses olises tütrel vanni alati ütelnud tüdrukule paneme seljad kokku, skumisesdokuma jääb, siis teen jälle üles panna, sest seljad kaka aega korraga jäänust valematlikuma. Seal tütre kõlannustes, kavale järg. Oksast jäeti ära andnud ja tööturg jah, vaatan seda ja lühi. Aga noh, see hurda isa sõjalises varrakul pimedas oli ja nüüd ja 40 kolmeaastaselt tal on nüüd juba noorest peast kanged peavalud ja nii et siis kõlks peremehe kohustus jäises naisel ka talle nii kaua, nagu see sööva abiellus. Aga näete, nii karm mees, sorise hurda, isad kui ta oli oma poega seltskondi lained viima Tartusse ja tema pojad, soov oli nüüd keeleteadlased saada, aga isa oli pastor is Jaalid pannu hobuse ette ja sest noh, poeg tahtis ikka, et keeleteadlased, aga oli tal nüüd, noh, Jakob, nüüd viimane ütlemine, kas tahad põllumehest saia või pastoris? Jah, ja et kui tahad igat pastaristes viisu, Tartu, aga kui sa tahad õppi ses võtta hobuse lahti Sa oled tallu mees ja poeg siis muidugi isal alluma ja läkski pastor lihtsalt kinni. Aga noh, ta nägi muidugi väga palju raskusi seal sellepärast et ta ju Seesama tema naise isa, seal see toetas teda kogu aeg ja sellepärast ta pidises abiellu magi sakslasega. Ja temal oli ju esimene varia valitu oli vanem tütar. Aga see läks teisele ja, ja üteldi, et võtate korrast. Aga tema oli kogu aeg siis tahtnud nooremat, aga ütelda, tädi ei, need korrast võtate. Mõlemad oma isaga ja sõna tulid Igor vastu. No ja Jakob Hurda lapselaps Helmi Viitol mäletas 1968. aasta saates oma plikapõlvest vanaisast järgmist. Ja siis, nii et vanaisast etet meie nagu lapsed nüüd palju ei näinud, tema istus oma kabinetis, tema suitsetas selliseid teed padjasse, mida toppis vanaematala suure hoolega, need olid nii nii paksud ja pikad, ma ei ole elades olid löönud ja ma ei ole eraldas selliseid papia tasse näinud ja ta ei olnud mitte sigareid, vaat juss paga tassid aga spetsiaalsed pikad ja paksud ja temani suitsetas terve päev läbi ja tema kabinet oli laest maani suitsu täis, Silvest isa pilves temasse sisse Sobanet selle siduslaua juures tema temale abiks olid tema noorem tütar Linda. Ja siis see lindel oli eriline anne, dešifreerida võimatumaid. Neid käega või käe ja käekiri ja need olid küll niiviisi, ma ise olen näinud. Mulle näidati. No see oli lihtsalt kriips. Lihtsalt kriips ja temal loetud nii, nagu nagu oleks Tristitud edeneda. Anne Ta oli ka klaverimängija ja noodist mängimine, oli ta ka väike asi, nii et see oli kuidagimoodi ühenduses ja vot seda lendad siis käsutusse minu vanaisa ja siis nad istudes kahekesti. Ja siis see vanaisa siis. Ja siis Linda. Ja siis luges siis ette selle oma isale. Nonii, palju nüüd oli ja see oli nende tööd kauaks, mis seda jäibi nuia poleks nädalaks, eks ole. Nuiad päevast päeva päevast päeva oli see töö nyyd mingisugust vaheldust või midagi niisugust ei oldud. Kilu, mis oli kuidagi voodi halvaks läinud või, või, või mis tal oli, igatahes kui ta oli selle söönud, siis ta haigestus ja mitte midagi ei aidanud selle kätte, ta suri. Ja see tuli kõik nii väga kiiresti. Nii et muidugi pärast seda oli ja väga olid seal väga uhked matusetada video Tartusse ja seal ta praegu näha tema. Hauda ja. Ja nüüd siis see laul, karjane karjapoiss on kuningas 26.-lt laulu- ja tantsupeolt Aja puudutus. Esitavad tantsupeo orkester, Estonia poistekoor ja Eesti raadio laululapsed. 2014. aastal.