Tere laulupeosarja teise saate peategelane on esimese laulupeo korraldaja Johann Voldemar Jannsen. Tänavu on ju kaks tähtpäeva. Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 200 aastat tagasi ja juunikuus tähistame laulupidude pooleteise sajandi juubelit. Papa Jansen harjutas eestlased lehte lugema, tõi eestlased laulupeole kokku ja andis sõnad meie tulevasele hümnile. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Ja Johann Voldemar Jannsen on eesti koidulauliku Lydia Koidula isa. Saates on kultuuriloolane Malle Salupere ja saatejuht Piret Kriivan. Johann Voldemar Jannsen ja tema tütar Lydia Koidula on ärkamisaja eestvedajad ja suurkujud. Malle Salupere, kuidas Lydia Koidula oma isa iseloomustas? Sest tema ju tegelikult tundis Johann Voldemar Janseni kõige paremini tütrena ja kolleegina. Nojah, ta on mitut mitut moodi ütelnud, sellepärast et kõigepealt tolleaegsete arusaamade järgi ja neljanda käsu põhjal pidi ju austama oma isa ja ema ja selle tõttu ei tohtinud kunagi midagi halvasti nende kohta ütelda. Ja seda on kõik perekonnaliikmed järginud ka hilisemates meenutustes. Nii et eks mõnda asja võib võtta ka reservatsiooniga, sest näiteks ühes kirjas on Koidula vend Eugen kirjutanud, see oli juba pärast teist laulupidu kroonlinnast. Et ta on alati teinud seda, mis temale mõnus ja mugav oli. Ja tõepoolest, ega Jansen nagu tüüpilised mehed tol ajal, sest naised ei tulnud ei tulnud üldse arvesse inimestena. Jansen rakendas oma andeka ja tööka ja innuka ja ja ennastohverdavad tütre armutult, et selle oma töösse. Ja Koidula ise pidas vanema lapsena seda oma kohuseks ja ja tõepoolest, kandes seda nurisemata. Aga samas nende tandem on andnud sa just selle, ma ütleks sünergiliselt plahvatuse, mis eesti rahvast tegi Eesti rahva, sest Jansen märkas juba ammu pliidi all. On teatud andeid, sellepärast püüdis taanda talle parima tol ajal naisterahvale võimaliku hariduse Vene riigis ja sealjuures oli ta ise suurest kirjutamisest oma käe juba pool halvatuks kirjutanud juba Pärnus. Nii et Koidula oli igas mõttes tema parem käsi niikaua kuni Kroonlinna asumiseni 1873. Millal sai Johann Voldemar Jannsen endale hüüdnime papa Jansen, kas see on ka tütrelt? No kas just tütrelt, eks see oli tavapärane, sest peredes isa kutsutigi papaks ja noh, teda nii palju rahva kas sestsaadik, kui ta hakkas olema sest enne oli ta püssi papa, kes avaldas need püssi papa jutud siis kui talle ei antud ajalehe lubada, tegi ju katseid juba juba varem 12 aastat enne seda, kui lõpuks luba tuli. Ja siis andis ta välja püssi, papa, esimesed külalised, tuntud. Ja noh, kui temast juba sai ajalehe toimetaja, siis loomulikult oli ta postipapa ja külas nähtavasti ühe Koidula hilisema meenutuse põhjal selgub, et külastada Pärnus kutsuti nähtavasti kooli Juhaniks sest eelkõige oli ta sealse rahva jaoks ikkagi koolipapa. Ja niisama nagu Liidjat, kui ta väike oli, kutsuti lollaks teatavasti aga hiljem oli perekonnaks tema hüüdnimi liidi. Hüüdnimesid neil jagus aga perekonnanimi. Kui Johann Voldemar sündis, siis tegelikult, kas perel oli perekonnanimi juba olemas? Ei olnud ja Johann Voldemar ei, ka polnud olemas tõrvaaugu kõrtsmiku, Ado peres sündis poeg Jaan. Nii nagu kõigile talurahva lastele, pandi lihtsalt järjekordset nimed. Ja Aado suri veel ka ilma perekonnanimeta, see oli 1826. Sest pärast Jansen ise on rõhutanud, et tema sundides oli eesti rahva priiuse juba 40 päeva vanad. Nii et ta ei sündinud pärisorjana nagu tema esivanemad. Aga sellegipoolest kõik need toimingud, mis tõid kaasa need perekonnanimed ja see kõik võttis aega ja tolleaegsete arusaamade järgi. Lihtinimesel tohtis olla ainult üks ja lihtne nimi. Ja eesti koguduses me ei leiagi mingisuguseid kahekordseid nimesid. Tavaliselt. Nii et alles kui Jansen sai köstriks Vändras siis hakkas ta ennast nimetama Johan Jenseniks, esialgu siis mõne aja pärast Jannseniks, siis kui ta hakkas toimetama ajaleht Perno Postimees, siis juba Johann Voldemar Jannseniks. Ja selleks ajaks siis oli ta juba ka saksa saksa koguduse liige, aga ainult ise rõhutas samas kogu aeg, et eesti mees peab igas riietes jääma eestlaseks. Et olla aus mees oma rahva eest, nii et see lauset kuulub Jansenile, kuigi seda hiljem on omistatud Hurdale kes seda oma laulupeokõnes kordas. Nii et nende nimedega on niimoodi jääb, sama on kõik meie teabeallikad levitavad suurt segadust nii nende nimede kui päritoluga sest Jansenit on nimetanud tud möldri ja kõrtsmiku pojaks. Sest et tema esimesed elulood rääkisid ikka, et ta on pärit ausast, peske rahvast. Selle mulje oli ta jätnud ise, sest ta nähtavasti häbenes oma kasvamist kõrtsitoas. Ja Karl Mihkla, kes andis välja esimese Koidula-monograafia, tuvastas küll, et kirikuraamatus nimetatakse teda Tõrvaaugu kõrtsmik Ado pojaks aga ta ei raatsinud ka Möldrist loobuda ja nii me siis loeme tänapäevani meie entsüklopeediat, kui vikipeedia astet sündis möldri ja kõrtsmiku pojana, no see on nonsenss. Ei olnud võimalik neid kahte tegusat ametit ühes ühes mõisas pühendada. Kas see on mõnevõrra noh, humoorikalt ettenägelik, sest et Jansen ise ju tegutses ka tõesti mitmel rindel kohe need tema suuri tegusid on raske üles lugeda. Jansen ise oli tõesti nii mitmekülge, aga samas noh, ma ütlen, et ta eluaeg võitles joomise ja körtside vastu ja nähtavasti ta tõesti häbenes oma põlvnemist kõrtsitoast kust muide pärineb jälle see tema suurepärane ja väljendit rikas eesti keel sest ei olnud paremat kohta selle omandamiseks, kui neid talupoegade lõbusas tujus repliike kuulates. Üks Janseni olulisemaid tegusid on ajalehe andmine eestlastele. Just nimelt, ja kuna ta nagu kirjutab tema mõlemad tütred on kirjutanud tema elulood need said teoks 1880 ja siis, kui valmistati ette Janseni ajakirjandusliku tegevuse juubelit. Ja noorem tütar Eugenia on kirjutanud, kuidas see kõik algas. Et juba sellest ajast ei andnud talle rahu, ikka mõtte tema sugurahvast, kes veel nii vaene ja teadmisteta oli ja kuidas teda kõrgemale tõsta ja ja arendada. Ja peab ütlema, et Janssen oli praktilise meelega ja siiski väga hea intuitsiooni ka selles mõttes. Ta teadis, kuidas alustada ja millega alustada ja kuidasmoodi seda rahvast samm-sammult nagu ta ise ütles, vaba maaelu selgema silma seletuse poole juhatada. Ja ta muidugi ei väsinud rääkimast haridusest ja selle tähtsusest. Aga samas ta sai aru, et ega kohe kedagi kooli ei saa sundida, nii et nii et siis hakkas ta seda tegema laulu ja muusika abil. Ja samuti, sest tol ajal lauldi ju ainult kirikulaule. Ja Jansen püüdis anda niisugust pool ilmalikku laulu varase andes välja oma need siiani laulu kandled Krummagherilt tõlgitud pool vaimulikud luuletused ja need olid juba suhteliselt kõnekeelselt sõnastatud sobitatud tuntud kirikulaulude viisidele ja juhatatud nii Tallinna kui Riia lauluraamatute numbritele. Ja nad tõesti levisid Koidula sõnutsi igas Eesti kodus ja kaatrid kallakmanni enda arveraamatute järgi kirjandusmuuseumis on neid kuni 1870.-te aastate keskpaigani, juba oli neid ilmunud üle 12000 eksemplari. Kusjuures lakmann ei häbenenud teha ta aeg-ajalt piraattõke, mille eest autorile ei makstud. Nii et tegelik tiraaž pidi olema veel suurem. Nii et Jansen tegi korraga mitut asja, andis välja ajalehte, andis välja lauluraamatuid, siis ta veel. Tõlkis jagan ma ütleks, et ta tegi seda kordamööda, sest need lauluraamatut ilmusid juba 1845 ilmus esimene köide 335 laulu ja need hakkasid siis väga hoogsalt levima. Järgmisena püüdis ta parandada ilmalikku lauluvara, selleks andis välja eesti lauliku, see oli 1860 ilmus ja seal sisaldas 125 laulu. Kusjuures 25 nendest on. On nii-ütelda isa maalikud laulud kus juba sisendada mõistet Eestimaa. Ja samas on ja see sõnagi oli tol ajal võõras. Nii et Jansen on pidanud ava luuletusele. Kus on mu eesti isamaa seal lisama märkuse seletuseks, et Eestimaa ei tähendab Eestimaa kubermangu vaid kogu seda maad, kus eestlased elavad sealhulgas ka siis Liivimaa põhjaosa. Ja niimoodi niimoodi samm-sammult käis vaatamine, selgitamine, õpetamine noh, teatavasti. Kuid lõpuks saabus uue valitsuse ajal Aleksander, teine tuli võimule 1855 ja siis hakati lubama juba suuremaid rahvakogunemisi ja, ja ka uusi ajalehti siiamaani paarkümmend aastat ei olnud antud luba mitte ühelegi uuele ajakirjandusväljaandele, sest Nikolai esimene arvas, et meid on juba nagunii küllalt. Aga keiser isiklikult pidi kinnitama kõik taotlused. Ja siis, millega ta alustas, me kõik teame. Avaluuletus Perno Postimehel oli, tere, armas eesti rahvas. Mina Perno Postimees kuulutama olen vahvas kõik, mis sünnib ilma sees. Ja sellega ta hakkaski tegelema ja siis peab ütlema, et täiesti Perno Postimees kujunes väga ruttu populaarseks loetavaks jõudist Iraaseni 2300 eksemplari tolle aja kohta täiesti erakordne, sest see levis olid ka maarahva hulgas. Või vähemalt matsirahva hulgas. Ja see andis Jansenile julgust elatada ennast ja oma peret, mis oli selleks ajaks juba kuueliikmeline mis ei olnud tol ajal ju väga kerge ülesanne suurt peret elatada. No see ei olnud üldsegi kerge ja muidugi üks kooliõpetaja sissetulek oli ka äärmiselt nigel. Jansen on kirjutanud ka sellekohaseid artikleid ja tuleb väga, tuleb meelde jättika. Ikka neid õpetajaid on nügitud ja narritud sajandite jooksul, mitte ainult meie. Aga kus Jansen on kirjutanud, et ta loodab, et jõutakse ka nii kaugele, et et õpetaja teiste lapsi õpetades ei peaks omaenese laste toimetuleku pärast muretsema. Nii et leheloa taotlemine oli väga vaevarikas, aga leht Postimees, Pärnu Postimees Populaarseks jah, just nimelt, aga samas ka selle lehe taotluste osas on siiamaani segadus, sest tegelikult Janson, olles saanud juba kaks äraütlemist, arvas, et põhjuseks on tema isik ja sellepärast ta tegi viimase taotluse variisikute kaudu. Ta leppis kokku koguni kahe trükkaliga kindluse mõttes Pärnus vormiga ja laatumanni ka Tartus. Ja esitas esitas need taotlused, pakkudes ka lehe toimetajaks pastori. Ja kui saabus korraga kaks lehe loba mõlematele anti, siis Jansen otsustas esialgu siiski Pärnusse jääda ja ühtlasi ka kooliõpetaja ametit edasi pidada, sest polnud ju teada, kuidas see asi minema hakkab. Aga mis põhjusel siis perekond Tartusse kolis? No see oligi siis, kui Anson sai julgust, et et ajalehega võiks tõesti ennast ära elatada. Sest Pärnus oli nüüd nii, et kuna parm oli formaalselt lehe omanik ja maksis Jansenile ainult mingisugust tühist näljapalka oma lehe toimetamise eest. Ja kusjuures ta muidugi ei arvanud, et Jansen võiks võiks ära minna. Nii et tormiga ei olnud kokku leppida milleski võimalik, Jansen lihtsalt jättis lehe talle. Kusjuures tal ei lubatud isegi lugejaid tellijaid hoiatada. Ja leppis kokku Laakmanniga, kes oli Janseni väljaannetega aastaid väga head äri teinud. Ja sellepärast jättis talle täiesti vabad käed ajalehe osas. Ainult trükikulude katmist nõudes. Sest Tartus muidugi oli hakanud ilmuma see teine leht, mis load sai nimega Tallorahva Postimees. Selle toimetajaks oli järgemööda neli pastorite. Esimene oli Williga Roode, kes ei saavutanud mitte mingisugust populaarsust ja ajaleht hääbus kolme aastaga. Nii et 1859.-st aastast peale juba oli see varjusurmas. Ja nii ongi tihtipeale räägitud ja võime tänaseni lugeda, et Jannsen asutas uue lehe. Ersutanud. Ta lihtsalt võttis selle, sest korra välja antud luba oli kehtiv. Ta korjas selle Pärnu Postimehe kaksikvenna, nagu ta avanumbris ütleb, korjas üles ja väike nimemuudatus oli, oli võimalik kohalike võimude loaga. Ja nii saigi Tartusse ilmuma hakata 1864. aasta algusest Eesti Postimees. Ja vot see oli tõepoolest see pöördeline ja mõjukas ajaleht, mis oli kõigi ärkamisaegsete ürituste eestvedajaks organisaatoriks ja poropageeriaks. Janson sai seda toimetada Tartus 16 aastat. Ja samas see etapp nii Postimehe ajaloos kui Janseni eluloos on kuidagi jäänud kahe silma vahele, meil siiamaani. Ja selle tõttu on kujunenud täielik kõverpilt. Ta ärkamisaegsete tegelaste omaaegsest rollist nagu oleks Jakobson seal mingit rolli mänginud, alguses ei olnud, ei tundnud teda ju keegi, Jansen tegi ta tuttavaks ja sedagi alles pärast laulupidu. Ja mida tähendab toimetaja isik, seda näitab kõige selgemini nende ajalehtede saatus. Sest Pärnu Postimehe tiraaž vaatamata, et vorm püüdis varjata, Jansen seda enam ei toimeta. Siis lugejad üsna ruttu tabasid ära. Pärnu Postimehe tiraaž langes kuskile 500 eksemplari lähedale ja jätkas langust, kuni Karl August Hermann teatavasti ostis ta ära. Aga siis oli tal tellijaid kõigest 80 ja ta sai selle tõeliselt poolmuidu ja tõi selle Tartusse ja siis sai sellest tänaseni tuntud Postimees. Kas on teada täpselt, millal Jansenil ja kuidas tekkis tal mõte korraldada laulupidu, kas see on ka fikseeritud näiteks tema lehes? Tema lehes on selle kohta kohe väga palju, sellepärast et Janseni noh, nagu tütred on ütelnud, et tema idee oli kogu aeg luua eesti rahvas, võib tõsta see teiste rahvastega võrdsele tasemele. Teadvustada, et nad on eestlased ja see tal tõepoolest väga-väga õnnestus. Aga eeskujusid ei olnud ju mujalt võtta kui kohalikelt sakslastelt. Ja nii sakslaste eeskujul tulidki seansen traditsioone juurutada. Seoses jällegi selle Aleksandri aegade lahedamate tingimustega. Kui hakati lubama ka suuri rahvakogunemisi, toimusid kolm baltisaksa laulupidu. Esimene oli Tallinnas 1857, samal aastal, kui hakkas ilmuma Perno Postimees Jansen oli sel ajal ka Pärnu liider, tabeli laulja, saksakeelse segakoorilaulja ja käis käis selle koori koosseisus laulupeol. Muide peab ütlema, et Jansen asutas laulukoore ja sealjuures segakoore igal pool, kus ta vähegi elas nii Vändras kui Pärnus kui Tartus. Nii et täiesti tühi jutt on teda segakooride vastaseks pidada. Andis nendega kontserte. Ja noh, sellest esimesest baltisaksa laulupeost on ta kirjutanud pikki reportaaže neljas Perno Postimehe numbris. Ja seal juba ka niisuguse lausega välja tulnud. Aga armsad kihelkonna koolmeistrid ja ja köstrid, et kas ka meie ei võiks niisugust asja korraldada. Ta Ida õhutas looma igal pool laulukoore et ka Eesti laulupidu korraldada. No seejärel toimusid veel baltisaksa laulupeod Riias 1861 ja siis seejärel oli veel teine laulupidu Tallinnas 1866 ja siis juba Jansen hakkas täiesti tõsiselt või tegelikult juba enne tegelema sellega, et Eesti laulupidu nii rahva teadvusse viia ja et, et seda õhutada. Ja selleks kõigepealt tuli luua organisatsioon, mis võtaks korraldamise vastutuse organiseerimise enda peale just kirikuringkondadest mööda minnes, sest muidu oleks kiriku ja pastorit eestkoste all ei oleks üritusest midagi välja tulnud. Nii lootis Vanemuise selts 1865 ja selle põhiliseks eesmärgiks Janseni silmis oligi just Eesti laulupeo korraldamine. Ja nagu me teame, kõigile raskustele vaatamata, ta oli ta äärmiselt visa ja järjekindel oma ideede läbisurumises kuigi ta seda tegi suurema kärata. Temale oli igasugune sugune tüli, kaklemine oli vastu karuga. Aga seda enam suutis ta tõesti oma oma mõtted läbi suruda. Ta ei peljanud kunagi ükskõik kui kõrgeid lävepakke kulutada. Ta käis kaks korda kuberneri juures, kui sai teada, et et tema taotlus ei olegi kuberneri kantseleisse jõudnud. Ja siis, kui kubernerid vahetusid, siis ka järgmise juures kõigele vaatamata kirikuringkondades taibata, samuti tema ettevõtmise ohtlikust. Just nimelt selles mõttes, et, et ilusti Jansen oli, oli see Koidula sõnutsi kirikuringkondade ja härrade õud vaatamata oma liberaalsusele, sest need said väga hästi aru, et Janseni tegevus amfiibmaarahva nende mõjuväljast välja Tegelikult Jansen kasvatas Eesti rahvuslikku meelt, me peame seda meeles pidama vene tsaarivõimu ja baltisakslaste võimu all. Ta oli nagu mitme tuleval korraga. Ta oli mitme tule all korralkaga ja ta pidi selle tule all kõigele vaatamata säilitama oma joont ja tegema nägu, et ta ikkagi ikkagi on täiesti lojaalne, sest sest loomulikult mingisuguse kehtiva korra kritiseerimine tolleaegsetes tsensuurioludes ei tulnud loomulikult kõne allagi. Isegi tsensuuriseadused ei lubanud mingisuguseid valitsuse korraldusi. Ei Ta ega laita neist võis ainult nii lühidalt informeerida, aga mingisugust arutlemist seda mõtlesid ja ei lubatud. Juba nimetatud Carl Robert Jakobson oli vist laulupeo vastu täiesti selgelt. Kuuldavasti ta isegi seisis laulupeopäeval Tartu linna ääre peal ja ütles, et ärge minge laulupeole, rahvas lastakse tõele. No seda räägitakse ja tõenäoliselt võis ta püüda ka mõnda seltskonda tagasi pöörata, sellepärast et kindlalt on teada, et ta püüdis õhutada Kunileidi, kes oli nende Koidula isamaalaulude viisistaja püüdis teda veenda oma laule tagasi võtma ja ka laulu juhatamisest, tema oli teine peadirigent Janseni kõrval ka sellest tagasi astuma. Nugunyleid sellega teatavasti ei soostunud. Siiski küsimus oli siin selles Jakobsoni äärmises egotsentrismist, sest kui tal ei õnnestunud ürituse etteotsa asuda ja nagu ta on Koidulale solvunult kirjutanud, et noh, et kui kui laulupeo organiseerijatel õpetud eestlaste abi vaja ei läinud, tema pidas ennast õpetatud inimeseks Jansen ja Koidula olid täiesti õpetamata tema arust. Et siis ma ei hakanud ka ennast toppima. Muidugi päriselt lahku nad ju veel ei läinud, sellepärast, sest pärast just pärast laulupidu ilmusid Jakobson ja kõige ägedamad artiklid Eesti Postimehes ja said peetud ka tema kolm isamaa kõnet Vanemuise seltsis. Millal Jakob Hurt Jansenit toetama asus või oli ta kogu aeg tema poolel? Temast sai vähemasti laulupeo peakõneleja esimese laulupeo peakõneleja. Nojah, see koostöö Hurdaga oli juba mõnda aega kestnud ja Koidula paljudes kirjades Kreutzwald eile, kui oma Soome sõpradele teda maininud. Ja muidugi ka natukene aasinud, no väga kergelt küll selle üle jääb, ta ikkagi vaatab sinna kirikuringkondade poole ja kardab nende kriitikat, aga see muidugi ei päästnud Horta kõige punasemaks nooreestlase nimetusest. Eriti pärast laulupidu. Teine punane noor eestlane pidi olema osakeste arvates Jansen loomulikult. Aga Hurt oli, Hurt oli omal moel, ta ei olnud nii radikaalne. Ta püüdis kirikuringkondade ja ja nende rahvuslike ringkondade vahel mingisugust tasakaalu hoida. Tema lühiajaline lähenemine Jakobsonile siis, kui Sakala hakkas ilmuma. Aga ärme unustame, et Sakala sai loa alles 1878. Siis kui Jansonil oli kõik oluline töö kõigi nende suurte rahvuslike ettevõtmiste alal oli juba tehtud Jansen ja Koidula all ma pean ütlema. Laulupeo peakorraldajate nimetasite, moodustati komitee, kes sellega tegeles. Seal oli ilmselt üks olulisemaid nimesid, oli Willi, Keroode, Adalbert, Hugo Willi Kerode, kas ta on baltisakslane ja kui palju baltisakslasi oli kaasatud laulupeo korraldamisse. No Jansen oli väga osav diplomaat, peab ütlema, ta surus Willi Keroode peo presidendiks peokomitee presidendiks sest ühest küljest Willi Keroode oli tõesti Maarja kiriku pastorina oli ta rahva hulgas väga lugu peetud, ta oli rahvalike raamatute autor, ta oli muusikameeskooride organiseerija ja nii edasi ja tal oli suur autoriteet, nii et see, see võis julgustada ka neid koore ja, ja koorijuhte, kes muidu ei oleks võib-olla söandanud ennast laulupeol näidata. Aga samas oli see ka võimalus tema vastu tegutsemist piirides hoida, sest sest Willi Keroode oli veendunud, laulupeovastane muidugi täiesti teistelt positsioonidelt kui Jakobson. Aga tegelikult ajasid nad mõnes mõttes ühte asja ja ta püüdis tõesti kõik teha, mis võimalik, et seda noh põhja lasta või seda loa saamist takistada. Viimase minutine luba tuli nii hilja, et siis loodeti, et noh, et nüüd nad ei jõua ju midagi teha enam. Aga Janssen ütles, aga me teeme selle laulupeo noh ja tegid. Aga Willigi Roode oli baltisakslane novelli Keroode loomulikult pidas ta ennast tõsiseks baltisakslasega ja ta ei tahtnud üldse meenutada seda. Tegelikult oli ta Ignatsi jaagu sele Forseliuse õpilase kõige tuntuma pillase otsene järeltulija. Nii et temas oli ikka tubli annus eesti verd ja sellest ta ei pääse. Sellest sellest ta ei pääse, aga terve natsioste suguvõsa noh, see oli küllalt tuntud baltisakslaste suguvõsa, need on ju kõik seleid natsi jaagu järeltulijad, aga nad ei ole seda mitte kunagi. Afysseerinud. Kas te oskate arvata või kirjeldada, missugune oli Jansenite perehommik esimese laulupeopäeval esimesel päeval? Noh, see ei olegi nii väga, nii väga lihtne, aga ette kujutada võib mingi pisi, et kõigepealt, eks ole, Jansenite majas oli mitu külalist olid Soome külalised, kolid Riiast, paar Janssen sõpra ja nii et nii et maja oli üsna rahvarohke. Enne seda oli lõpmatult palju tegemist ja toimetamist, sest kõik asjad, kõik laulude trükkimised jälle tänu vili Keroodele osaliselt jäid hiljaks, sest tema oli vaimuliku tsensuuri noh, juht või ülem ja vaimuliku tsensori luba laulupeo laulude trükkimiseks saabus alles maikuus. Ja villide Roode on ise oma päevikus kirjutanud. Et Vanemuine oli mind selle etteotsa pannud, sest mul on rahvasõjas hea kuulsus. Kuigi ma olin ja olen Vanemuise Seltsi vastane. Ja seda ta oligi. Kogu aeg ja Koidula on Kreutzwaldi kirjutanud, et sellest saaks pisukese raamatu, kui ma teile kirjutasin kõigest sellest, mida president laulupeo vastu ette võttis. Nii umbes 10 aasta jooksul pärast esimest laulupidu ärkamisaeg vaibus ja võib öelda ka, et Johann Voldemar Janseni liidriroll eesti elus vähenes. Millega teie seda seletatakse? Ei no see on ilmselgelt maksab ainult Jakobsoni väljaastumisi lugeda. Sest niipea kui Sakala ilmuma, kas noh, enne seda ei olnud Jakobsonile oma tribüüni, kuigi ta oli püüdnud juba kõik teha, mis võimalik, et Janssoni populaarsust nii palju maha kiskuda ja vähendada, kui vähegi võimalik ja siin on muidugi suur roll sellel tema kirjutatud lugulaulul 400 pokri varaamat eesti rahvale pilkelaul mida loomulikult trükkida kuskil ei saanud, kuigi seda katsuti trükkida. Peterburis on terve toimik sellega, mis oli sattunud. Sults, Bert trammiga, aitäh, kes oli eestikeelsete trükiste tsensor Peterburis kes selle täielikult ära keelaks, sest see oli ilmselge paskvil isegi otseselt nimetatud isikute pihta. Aga seda rohkem see lugulaul levis ära kirjadena ja suuliselt. Me teame, Sammistad omal ajal, meil oli kõige levinum kirjandusvorm. Ja see oli Janseni Janseni prestiiži tugevasti kõigutanud sest mingil moel oli Jakobsonile teatavaks saanud see rüütel kondade tus mille taga oli tegelikult hoopis teised põhjused, kui mingisugune kokkulepe ja sakste tsensuur. Sest tegelikult saksa ringkonnad olid teinud kõik, mis võimalik, et takistada Jakobsonile oma ajalehe asutamist, millega ta tegeles juba alates 60.-te aastate keskpaigast. Nii et neil oli õnnestunud Baltikumi äreva olukorraga hirmutades Peterburist need taotlused põhja lasta. Aga samas bumerangina on abi saanud luba oma õigeid vaateid levitab ajalehe väljaandmiseks, mis oli juba ära organiseeritud. Ja siis ei jäänud muud üle, kui katsuda jõuda mingile kokkuleppele Jansoniga. Seda me teame ühest tolleaegse superintendent-is oli siis kohaliku kiriku pea ringkirjast pastoritele, milles ta kirjutab, et võib-olla on isegi parem, et ajalehe luba saamata jäi. Sest allajäämine Eesti Postimehele oleks olnud ilmselge. Ja et väga soodsaks ta peab kokkulepet, mille Fonsamson on saavutanud Jansoniga kes on nõustunud tõrkumata vastu võtma nende poolt sisse saadetud artikleid õigete seisukohtadega. Aga sealjuures Jansen ei loobu vabadusest oma arvamusavaldustele. Aga selle eest siis on talle ette nähtud mingisugune iga-aastane toetus. Selle toetuse saamise avastas meil Voldemar Miller juba 1940, mis Hansenit veel enam sinna musta laagrisse surus. Aga samas mitte keegi pole püüdnud seletada, miks Janseni niinimetatud suunamuutus Jakobsoni lahkumine Eesti Postimehe juurest toimus kolmveerand aastat enne seda väidetavat kokkulepet. Ja siin me teame, pidurit tõmbas eestikeelsete trükiste tsensor Peterburis jälle sedasama Sults, Pärtram Kreutzwaldi sõber, kes muide oli saanud õhutust ka Kreutzwald tilt, kes talle kirjutas. Et ega see küll paha ei teeks, kui valitsuse poolelt seda Janseni Jakobsoni hullamise jampsi niimoodi ta kirjutab, pisut takistada. Sest tõesti Jannsen oli läinud üpris ülemeelikuks, kuna nad said uue tsensori Riias, kes enam ei takistanud sakslaste vastu midagi kirjutamast. Peaasi, et venelastele varba peale ja ja saksa ringkondade poolt vaadates oli see täiesti lubamatu. No vot ja siis kirjutas kirjutas Sults väärtram Jansenile väga tõsise hoiatuskirja, kus ta selgesti teatavaks tegi, missugused tagajärjed võiksid olla Balti Robesperi, niimoodi nimetati seal siis Jakobsoni edasisel koostööl. Ja üleüldse selle suuna jätkamisel sellepärast et keisrile on hoopis teistsugused, et kui nendel Moskva, noh, meie praegu nimetame Slovofiilideks neid Moskva isamaalastel. Ja et keiser on huvitatud rahust ja vaikusest noh, ja kui see nii oli ja pealegi, kuna Sults Bertrami kirjas on otsene hoiatus, et kui te arvate, et teete paremini sõjakirvest välja kaevates noh siis oodake tagajärgi. Jansen ei saanud muidugi seda lubada, et ajalehele oleks hakatud takistusi tegema. Ja nii ei jäänudki muud üle, kui tooni pehmendada. Jakobson lahkus, ise, mitte mitte Jansen ei ajanud teda ära. Sest ta jälle lootis, et kohe-kohe tuleb loba tema enda ajalehele. Ja noh, nii see siis läks, aga samas samas ka sekka ja Jansenit väga ohutult maha tegema ja põlgamata teadlikku laimu, nagu needsamad pilke laulud. Ja muide sellesama toetuse maksmine lõpetati siis, kui Sakala oli ainult kolm kuud ilmuda jõudnud. Arvati, et aitab küll ja jäeti Janseni hävitamine Eesti ajakirjanduse nii-ütelda siseasjaks. Lydia Koidula lahkus Eestist 73. aastal, kui palju see mõjutas tema isa Janseni elu ja mida isa sellest arvas? Ja, ja teistpidi ka, kui me alustasime ka isast ja tütrest, siis lõpuks ka, mida Jansen ise arvas oma tütre osast eesti elus. No selle kohta me ei oska nüüd eriti midagi ütelda, mida ta arvas, sest tema pidas endastmõistetavaks, et tütar teda teda igal pool toeta. 100 tütar oli tegelikult ju ajalehe tegevtoimetaja redaktor ja, ja autor kõik ühes isikus. Me ei saa mitte kunagi teada, kui palju tegelikult on selles ajalehes Janseni tekste ja kui palju Koidula omi. Ja isegi oma jutustused kirjutas ta juhisva nime all. Sest lihtsalt naisterahvale ei peetud sobivaks avalikus elus osalemist, ammugi mingit sinisukarolli. Võib-olla ise ei olnud vaba nendest eelarvamustest. Tema luuletaja staatus tänu Jakobsonile, keda ta nimetas sky ristiisaks luuletuse avaldas ta varjunime all ja need tegelikult said tuntuks just Jakobsoni kooliraamatute kaudu mis levisid jälle kümnetes tuhandetes. Eksemplaride seab paljudes paljudes väljaannetes, aga esialgu siiski esimene väljaanne ilmus 1867. Aga esimese 10 aasta jooksul kirikuringkondade vastuseisu tõttu levis väga visalt. Nii et ikkagi laulupidu ja kõik sellele põgenev toimus veel Eesti Postimehe toel ja Eesti Postimees oli see esimene laiem teabeallikas eestlase kodus. Selle tähtsusest on kirjutanud Villem Reiman 1916. See oli erinumber, mis oligi Johansonile pühendatud. Ja sellest, kuidas tema oma esimesed entsüklopeedilised teadmised ja kogu eesti rahvas on saanud just nendest Eesti Postimehe köidetest, mida mitte ainult ei loetud, nagu tänapäeval ühepäevaliblikaid ajalehti, vaid Köödeti, kuhu ja ka aastate pärast ütle Preiban pöördusin ma nende kooli ikka sama huviga. Nii et lai maailm astus ületare künnise ikkagi. Eesti Postimeest. Te olete küll nimetanud juba paari Janseni õpetust või juhatust, missugune on teie jaoks kõige olulisem mõte Janseni õpetustest või, või missugune on teie lemmikmõte? Seda on isegi raske välja tuua, neid on palju. Sellepärast et neid on palju, aga see oli see, see väsimatu Ta hariduse rõhutamine ja hariduse vajaduse rõhutamine. Jansen ütles alati, et häbenege ennast kui rumalad oleme. Aga mitte kunagi seda, et me, eestlased oleme. Jaa, sellel õpetusel oli tõepoolest mõju sellepärast et seda näitavad Tartu rahva loendused kus ilma olulise migratsiooniga Või iseennast nimetada või rahvuse võis nimetada suvaliselt, kuidas keegi tundis. Eestlaste protsent rahvastikus kasvas väga tunduvalt kahe niisuguse kohaliku rahvaloenduse vahepeal, nii et eestlased hakkasid ennast ise juba eestlastena tunnetama ja selleks nimetama ja see oli just jälle Janseni ja tema mees. Johann Voldemar Janseni esimese laulupeokorraldajast rääkis raamatu postipapa mitmes peeglis, mitmes rollis autor kultuuriloolane Malle Salupere. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Soovitan kuulata ka päevatee saateid, kus on täna juttu ja rohkesti laule esimeselt laulupeolt. Üks neist mahuka tänasesse saatesse, aga kõigepealt üllatus Eesti raadiovaramust. Mul on väga suur viibida siin. Head peotuju, kõigile täienev. Ma olen nüüd ma elan nüüd Saksamaa aga minu minu juures ja minu süda nad on veel Eestimaal, Eesti, tänan väga. Laulupeolisi tervitas niisiis Johann Voldemar Janseni pojapojapoeg Valter Jansen. Pärnu Postimehe esimene juhtkiri 1857. aastal oli värsivormis ja see kõlab järgmiselt pisut keeleliselt kohendatud kujul. Postimehe esimene teretamine. Tere, armas Eesti rahvas, mina Pärnu Postimees kuulutama olen vahva, kõik, mis sünnib ilma sees, annan teada sulle heaks. Et ka sinu rahvas teaks, kuidas kõik maailmamaad elavad ja tegevad. Avalikud kuulutused, riigi käsud, seadused, sündinud asjad, mälestused ja kõik teised teadused, sünt, kui siin ehk teises riigis saab siin leiba nende riigis, mis see kiri teada annab. Iga mehe kätte kannab kirikutest laste koolist, põllutööst ja harimisest mitmest asjast igalt poolt. Elajate kasvatusest, nende tervist, arstirohtu hädaajal abi lugedes leiad SIIT. Aga mitte ebatõde. Andke nüüd siis jumal, Sull head meelt ja mõistust ka jõudu, rõõmu toidust küll vaga elu elada. Jumal saatku armust ka seda pean soovima, et kui korra sõbraks saame hästi kauaks sõbraks, jääme. Jah, aga nüüd esimese laulupeo üks laul, Malle Salupere rääkis, kuidas Jansen kooridesse kokku kutsus nii mehi kui ka naisi. Ja tõepoolest oli Eesti aladel toona kõige rohkem just segakoore. Kuid siiski laulupeole otsustati kutsuda vaid meeskoorid. Jansen ise põhjendas seda Postimehes moraalsete kaalutlustega. Kuidas oleks võinud meeste ja naisterahvas igast nurgast kui ka ühe ainsa päeva peale kokku kutsutud saada, ilma et seal pahandust poleks ette tulnud, mis pidu pühitsemist oleks seganud ehk teda koguniste keelanud? Pühitsemast? Peole olid kutsutud ka puhkpilliorkestrid kui saabus esimesele peole 822 lauljat ja 56 puhkpillimängijat. Eesti päris omi laule oli esimesel laulupeol vähem, neid oli kaks. Aleksander kuni leiu ja Lydia Koidula laulud Mu isamaa on minu arm ja sind surmani. Samas ei lauldud esimesel laulupeol mitte ühtegi laulu teises keeles kui ainult eesti keeles. Ja üks sellistest lauludest oli eesti vennad, laulgem rõõmsast. Muusika. Joosep Hartman tunds, eestikeelsed sõnad on kirjutanud Johann Voldemar Jannsen. Esitab Eesti rahvusmeeskoor helikandjalt nimega ramm, laulab esimese laulupeo laule, dirigent Mikk Üleoja.