Kuulama uut laulupeosaadet laulupidudest ja esto Odest iilid laulupidu on iga viie aasta tagant peetav üleriigiline laulupidu Tallinnas lauluväljakul mis on aidanud hoida eestlust ka võõrvõimu ajal. ESTO on ülemaailmne eestlaste kogunemine iga nelja aasta tagant erinevates maailma nurkades. Kus aga eestlasi hulgakaupa on ja mis on hoidnud eestlust võõrsil? Need laulupeo juubeliaastal peetakse ESTO ja laulupidu käsikäes Tartus ja Tallinnas ja teine siinsamas üle lahe Helsingis. Aga ammukse see oli, kui meie peod olid teine teisel pool müüri. Täna kuulame mälestusi nii ühest kui ka teisest ja veel kolmandastki. Mina olen Piret Kriivan. Mai raudteetaht, Tartu rahu laps on kogu oma elu pühendanud Rootsis Eesti asja ajamisele ja tegeleb praegu muuhulgas ka arhiivindusega, näiteks on ta korraldanud arhiivimaterjalide toomist Eestisse. Peale selle on ta Eesti Rahva Muuseumi sõprade seltsi liige ja tegev Rootsi eestlaste liidus. Mai Raud-Pähn on ajakirja Rahvuslik Kontakt. Toimetajat. Öeldakse, et tema kutsumus on olla eestlane. Kas te enne Eestist lahkumist ka laulupeole? Kell kaheksa oli ja siis ma olin laulukooris, olin, ma käisin seminaris ja seminari laulukoor oli ja käisime esinemas, need 38 oli, oli suur laulupidu, oli, siis tulite koolide Troc emani koolitüdruk ja see suurt rongi käituma mäleta. Ja siis ma mäletan neid dirigente, mäletan seal kõiki, need dirigendid vahetasid kogu aeg, sest kõik koolijuhid tahtsid esineda ja ma mäletan rahvariide Salimega, jaa. Jaa. Kõik olid rõõmsad. Lapsed panid lillepärjad pähe ja see oli, see oli, see oli pidu, pidu. Ja nüüd on praegu ka, kui vaatame, vaatan televiisorist, vaatan nende laulupidu, siis need on alati rõõmupeod, suured rõõmupeod. Esimene ESTO oli 72. aastal ja kuidas seda korraldama hakati ja mis sellest enne toimumist juba räägiti. See oli niimoodi, et eestlased läksid üle maailma laiali ja siis hakati ja niisuks kohalikke pidusid tegema. Ja mina käisin 65. aastal käisin oma vennad külas, vend jalas Kanadas ja siis oli portlandis, on üks, üks linn USA läänerannikul on natukene natukene Kanada piirist lõuna poole seal oli siis üks niisugune. Ja sõitsime autoga, sõitsime vend hädas, ergutad, isaldatas, sõitsime sinna. Ja mäed on seal, oli siis pall, oli lõpuks. Ja ma avastasin, et ma ei loonud mete pandiks ette valmistatud, vaid mul oli üks linane kleit, oli suvine aeg, oli Jane tikanditega minu arvates väga ilus kleit oli ja ma lootsin, ma sõitsin, sõitsin laevaga Ameerikasse ja lootsin, et et esmapäilida ja tervisele sõidu ajal ei näidanud päike mitte ükski päev ei tulnud välja ja ma olin nii, kui vihmauss oli. Linase kleidiga täitsa päevitamata ja simman jõudsid oma oma venna juurde Londonis ja vennanaine oli endale ilmatuma surra. Sulepadjad tehti mulle saanud ja siis, kui tuli välja, et minul ei olnud niisugust täiti, siis ohkas väga sügavalt ja pani endale siis lühikese kleidi. ESTO, ta on teistmoodi kui Eesti laulupeod, mida Estodil tehti ja istud on ju see, et nad on väga mitmel veel mitmepalgelised, vaid sinna koondati siis igasuguseid kokkusaamisi üle maailma tulid inimesed kokku ja ja, ja siis arstidele oma kokkusaamine ja, ja veterinaarid olid ja siis akadeemilised organisatsioonid olid omaette kokku ja sõprustamine üle terve maailma tunnevad ja siis kõiki suure rõõmuga saadame vanade tuttavatega kooliõdede-vendadega, saad kokku. Nii et see oli niisugune kohtumistel, kindlasti oli see ka valguspidu, kus oli siis rahvatantsud ja, ja siis naisvõimlemine, mis oli, oli siin väga, väga moosi hiidlast, hakkasin peale Iida võimlema al-Qaeda iile trupis olnud omal ajal ma ütlen, ma ei ole alati mitte nii vana olnud, vaid. Aga kas siis ise esinesite kaestal. Minu õde elas Torontos ja mina sõitsin temale külla ja siis oli seal suur vabadusemarssali kus siis lippudega ja maade kaupa olid inimesed siis kõike. Muidugi siin pilti nendest eestlased Austraalias, eestlased, Eestis ka need, kes olid välja lastud. Ja siis oli vaid load, olid ju, olid ju kõik, kõik orjast liiklemine pandi seisma vabadusmarsi ajal. Ja ma mäletan, siis oli Eestist oli välja saada saanud üks vanainimene, kelle nimi oli, oli Marie koppelmann kes oli kaks koda Siberis käidud ja siis tema lapsed nõudsid suurte raskustega, said nad nõukogude liidus tema välja ja 72. aastal ma mäletan seda, et seal Toronto linnavalitsuse maja juures oli ilmatuma, rahvasumm oli, öeldi viisteistkümmend 1000 inimest olevat, aga ma ei usu, et seal. Ma tahaks arve natukene Juliat, aga siis oli see vanainimene, näed, eemalt jõuad, suured pruunid silmad olid ja, ja seal tooteid siis teda lavale ja tutvustati teda ja, ja ta ütles seal mõned sõnad ka, ma ütlen seal, seal sellest 72.-st aastast on see meede, seost? Sellel oli, oli just, et Maria kaapermanni tutvustame, oli Rootsi eestlaste liit, andis selle tema mälestused välja. Tädi ta, see oli ta naiste pesuäri, oli tal peedemaatiline püksikesed ja, ja niisugused võib-olla, ja siis olid temast räägiti just seda, et, et kui esimene okupatsiooni aasta tulijaid, et siis oli tal öösärgid olid pandud, ta oli seal rippusid meie naabrid olid ju väga elegantselt, nende öösärgid olid ikka mooni ja helerohelised ja helesinised ja kollased ja niimoodi seisid seal siis. Ostnud ja nendega palli peale läinud. Ilusti, seda hakati rääkima, aga see oli täiesti tõsi. Sest mina olin keset koonde, ma ei mäleta, mis asja, mina ostsin. Peenemad Besofti. Mida midagi oli, aga seal olid ka käekotid ja niisugust niisugust asjad olid. Me naersime tegelikult, aga, aga see okupatsiooni vahet tuli ju ju igasugust terroriga ja, ja see oli õudne, õudne aeg oli seal. Nii, võtame järgmise ESTO, Balti Morris 76. aastal, sinna ta ei jõudnud, aga seal on ka huvitav, miks te ei jõudnud ja see oli, see, mul oli, ma elasin isa-emaga, elasin koos. Nemad alasin minu juures, ma sain ade, ega ma siia olin kolinud, siis üle Taani, siis nõudsime isa ema Saksamaalt välja ema kukkus ja, ja kaotas balansi. Ja isa kaotas rohelise kae tõttu silla nägemise. Nii et muidugi kodus oli, oli mul tarvis nagu oli mind rohkem tarvis, ema, ma leidsin, ma ei lähe sinna, aga aga mõtlen, justkui mu õde elas Torontos, siis siis olid just need Torontost sõidud olid nii nagu loomulikult ma käisin seal alati mitu korda ja mitte mitte mitu korda aastas, vaid igaüks vähe, käisin iga aasta, käisin tema juures külas. Kui palju teil õdesid-vendi üldse oli siis meid oli koolivend, oli vend ja õde olid minust vanemad. Ja mina olen kõige noorem. Aga hüppasid sisse, pääsesid, võtame järgmise ja esto, see oli siinsamas kodus Stockholmis, Geomedia. Sind valmistati seda ju ette mitu aastat. Siin oli nii palju üritusel isegi restorani, siis nagu marginäitused ja mündinäitused ja jumal teab, mis asjad kõik eesti postis toodi välja seisust sinodi vanad, niisugust margikorjajad. Jaa jaa, sellised asjad, keegi toodigi välja. Siis näidendid ja, ja laulupidu muidugi oli, aga mõtlesin igaüks, kes tuli erinevast maanurgast, ikka näitas oma oskusi ka ja, ja eks naljalugu sellest, eks, ESTO 80-st oli see, ma jäine, selle avapidustused natukene hiljaks oli spargis, mida nimetatakse kuninga aiaks, kaustade koodina. Ja rahvast oli täis ja Eesti lipud olid kõigil linn oli lippe täis, oli load kõik antud ja ja mina jäin natuke hiljaks, siis muidugi kaks kaks külalist oli, üks oli Californias ja teine oli Austraalias. Nii et ma ei olnud jõudnud. Ma nägin, et, et rahvast oli murdu. Jaa, jaa. Tuleb üks auto, millel on Kirilli tähtedega, on mingisugused kirjad peal, see tuli Eestist, tulid sinna, oli saadetud Nõukogude Liidust, oli saadetud üks grupp siia, mis mõttega seda oli tehtud, seda ma ei tea, kas nad pidid segama või, või sabotaaži, ma ei usu, et nad sabotaaži oli teinud, aga aga mina suure kiiruga lähen ja näen juba seal kõiki, rahvas plaksutab ja bussipsed nurga peal seisma ja üks ponitub välimusega mees tuleb välja, paneb endale jaki selga ja siis, kui ta näeb seda eesti lippude merd siis ehmatab ära tagasi tagasi tagasi tagasi ja tagasi bussi tagasi. Ja buss pani minema. Pärast räägiti, et ennad possible enne seisma jäänud resteroosi rinnal, seal siis on ikka mitusada, kisuvad. Nõukogude liikatsus jube ja neid neid üritusi ikka miskitmoodi saboteerida. Need, need vahepealsed olid nõndanimetatud eesti maali ja need olid Deboris oli meid, seal olid agarad inimesed, kes neid korraldasid ja siis oli ka lippudega tegemist, nii et meil on ju lipud, peab ju ööseks nagu alla lasknud. Aga nad jätsid ööseks üles ja Nõukogude saatkond oli, oli nöörid läbi lõiganud. Esimene asi oli kahe uusi nippe muretseda, aga just need nüüd lipud olid muretsetud niimoodi, inimesed ostsid endale lipud, omanimelised lipud ja, ja maksin nende eest ja pärast saad tagasi ja siis oma oma majadele ja oma suvekodudele saadi niimoodi lipp, isiklikud tipud olid, korraldajad ostsid need ja siis inimesed andsid ennast, andsid, ei tohiks sõda üles oma mõtlema. Ma teen selle pea alati. Kui ma räägin eestlastega, siis siis ma räägin, et selle asemel meeldima, ütleme, üle saama. Ja siis Eesti inimesed eemaldavad alati ära, ära kadunud. See on nõukogude okupatsiooni tulemusena saanud teise tähenduse. No igatahes, nad said siis pärast tippu tagasi. Aga see oli ikkagi niimoodi, et nad ei tohtinud siidilipp, kuna Eesti oli okupeeritud, sisenevad nad ei tohtinud riigilipuna seda kasutada, aga siis oli iga tipu allservas, oli väikene, niisugune eesti estonia hobu oli. Igatahes rongkäik, mis läbi linna läks, oli, oli täitsa võimas. Millal esimest korda korraldati rahvuskongressi? Üks punkte oli ilustestu, eestlus olid, oli rahvuskongress, ei olnud nii aktiivsed kaaslaste jääma. Austraalias, ma olin kaasas seal ja 1988. Ja alati olid need vabadusnõuded Eestile. Ja iga kord võeti vastu mingeid resolutsioon. Ja 88. aastal Austraalias olid juba Eestist tulnud osavõtjad, üks osa oli olija ametliku loaga ja teised olid miskitmoodi ennast kombineerinud. Ja siis sellest rahvuskongressist üksi ei aidanud. Sest nii palju oli neid, neid küsimusi, mis üles tuli, rahvas tahtis rääkida lihtsalt. Ja seal oli siis ja siis ma mäletan, just Mart Laar oli üks nendest, kes oli, oli ennast kombineerinud. Ja teine oli, oli kirjanik Don ja sellest rahvuskongressist üksi ei jätkunud, et et suurt tühjaks rääkida, siis tehti niisugused foorumid, peldik, sõja, hakkaja tüdruk ütles, et mul on ruumid, on üüritud ja tuleme kokku ja räägime ja neiu, kui kulutuli läks mööda, et tulge nüüd, räägime mikrofon ja siis võib igaüks võis rääkida. Ja ma mäletan, Tarvu arvab astuda, rääkis väga kriitiliselt Eesti olukorra kohta tsoone seal, õudne praegu, et et Eesti naised ei julge lapsi sünnitada ja teevad aborti kogu aeg. Ja ma küsisin pärast tema käest, kui palju lapsi, kel endal oli neli tükki. Aga siis oli Lennart Meri oli seal kaasas seal ja siis ma mäletan seda, et, et siis võeti resolutsioon vastu ja oli resolutsioon. Ja siis Lennart Meri vaatas neid üksikuid punkte, mis resolutsioonis oli siis öeldud. Ja Lennart Meri ütles, see siin on hambutu. Eestile tuleb vabaduste otseteed nõukogude mitte ainult enesemääramist ja seal oli siis Eestis vabadust, ma ütlen, et siin on see optimistlik meeleolu. Eesti peab vabaks saama, poliitilised olid need kõik. Me olime taga poliitilised ja siis maanteel, et siin oli vistele, S80 puhul oli, oli seal rongkäigus oli kaasas siis Hitler ja Stalin. Need olid siis muidugi Hitleri vuntsid ja Stalin oli siis teise. Ja need siis oli omaette omaette, nii nagu kahekesi käisid. Kogu aeg surusid üksteise kätt. See oli, mis aastal ma usun, et see oli, see oli 80 selle rongikäigu ajal. Ja meil jäi vahele 84. aasta ESTO. See oli jälle Torontos, teil oli jälle hea ligi ja materjali ma olin siin küsimärgiks läinud oma oma mälus ja siis ma täitsin see just selle, et ma olin siin naistega naiskongressil on koguni ettekande pidanud. Nii, millest te rääkisite? Kas te olete nõus kõigega, mis te siis rääkisite? Ja aina enam-vähem enam-vähem Eesti rahvakoolinoorte järele, kas järelkasv? Mida rohkem vene šovinism koduma laiutab ja põhitlust suvener, seda rohkem oodatakse meisi traditsiooni teadlikku hoidmist ja kohustab. Torontosse oli juuli 84 oli see, naise oli seal palju või paneelis olid seal ja, ja siin on erinev eredam naiskongress ja referaadid, lõunasöök diskussioonide soovituste vastuvõtmine lõpetamine. Aga ma ütlen, et siis see 88. aastal ma mäletan seda Austraalia asjase, sellel rahvuskongressil oli, oli resolutsioon ja siis Lennart Meri vaatas neid üksikuid punkte, mis resolutsioonis oli siis seotud ja Lennart Meri ütles, see siin on hambutu. Eestile tuleb vabaduste otseteed nõuda, mitte ainult enesemääramist. 1992 New Yorgis. Esta, mis seal põnevat oli ja sattus, sattus kokku, see oli Ameerika avastamise 500 juubeliga. New Yorgi lased pühitsesid ise. Ja siis oli seda ma mäletan, et nii see asi on osariik otseteed New Yorgi linna kõlbad. Seal oli siis nende ameeriklaste pidu oli ja siis oli meid oli reserveeritud üks, üks osa, 92 mõõdan sind. Igatahes ma siis ilmus niisugune suur õun, see oli Jorgee sümbol, oli suur õun, ilmus taevasse. Nii albumi pildid, seal kõik ameerika tippudes Rades. Aga see kadus, nagu kadus Ameerika peod, varju jäi nagu ka siin on mingid. Kas siin on millivalimised või ikka missivalimised, Miss Estonia valimised olid vabad ja ja siis olid iga maha esistasama ja kandidaadi. Ja siis valiti välja tedes siis kõige kõige kauneim sinane ükskedes ideed. Millal sa mäletad seda kleiti? Olen siin. Igatahes, see olete teie siin, mina. Me läksime mehega, sõitsime sinna, temale olid sugulased New Yorgis ja ja, ja ta tahtis üldse reisida, palju teeme. Sõitsime sinna. Mind kutsuti žüriis. Aga mida te hindaksite eesti tüdrukute juures? Jaaniade, vaata sinna pidid, nad pidid, pidid ennast tutvustama ja rääkima meist, kui ta pidi nad eestlased olnud. Nii et kõik, kes kandideerisid, nad pidid ikkagi olema erijuure hingega. Ilusad tüdrukud olidki kehto korraldajatest, kes olid esto, niisugused värvikamad inimesed. Üks mees, kes selle taga oli selle nime robotkreeme ja tema edasTorontos ja ta oli mingisugune ühiskonnategelane, oli ta vist ront ülikoolis ka õppejõud, kui ma ei eksi. Igatahes need olid. Toronto ülikoolis oli viisteistkümnenda Eesti professor. Igasugused robotid, Kreebi õppisin, mida just tundma 65. aastal portlades käisin. Nägin aga Robert Kreem kutsus mind tantsima. Mis pärast aiust mind kutsus seda vähki. Sest seal olid need suurtükireaktsioonidega daame oli seal küllastega. Kas tantsu ajal oli aega juttu ka ajada? Kuigi palju ei olnud seda. Aga Robert Kreem oli see, kes võttis selle satsitsiooni ülesse Torontos. Ja ma vaatasin natukene, mis Google'is seisab? Seal oli mees, kes võtab selle au endale, et ta esto nime leiutama. Trass ja see oli üks Toronto ülikooli õppejõude oli tema 72. aastal, kui see esimene esimeste ülemaailmsed eesti päevad olid, siis ei olnud nendel istu nime, tema poole oli pöördunud siis üks filmitegija oli tahtnud natukene nagu tagapõhjamaterjali saada ja, ja, ja ta oli siis siis rääkinud seda, et eestlased tulevad kokku ja näitavad oma kultuur ja, ja siis see ajakirjanik oli küsinud, et, et aga mis selle nimi on, aga siis olid, skautidel oli, oli seedrioru niisugune vabaõhuon mingisugune laagri kohta oli seal ja ta oli näinud just ühte seedrioru, poissi, kellel oli, oli selja peal või olid rinna peal, oli kiri Estub haua. Ja siis siis ta oli mõtelnud, aga, sest sobib väga hästi ütleme. Skaudid olid ju igasuguseid igasuguste asjade peale valmis, mõtlesid välja igasuguseid asju, et tore oleks. Nalja peab ikka saama. Kestadel sai palju nalja ja kindlasti ikka juba seedeet, kohtumised olid Saadava tuttavatega kokku ja, ja estadel võis saada ka uusi tuttavaid. Ilmselt said paljud tulevased paarid ESTO-del kokku, see on täitsa mõeldav. Et see on mõeldud, igatahes minul oli juba oma oma kindel. Kindel mees oli juba. Aga ei leidnud Estalt leidsite siitsamast Stockholmist abikaasa abikaasa, eestlase ja nii kui minu minu õde ütles, et tema tema rootslasega küll ei abiellu ja mõtlesin, et ega seal Rootsist suht kiiresti, kui sul rootsi mees on. Rootsi perekond on nii, et mina vaatasin ka ikka. 88 olin siis kuskil 67, olin just ilus pulmapilt. Me jõudsime 1996 Stockholmis ja Tallinnas VII ESTO ja ja siis siis oli ma aktiivselt kaasa, sest me tegime ühe näituse fotonäituse viis aastat Rootsis 44 viisi, põgenikelaine tuli siis 55 siis me nagu teistes teie organisatsiooni seda 50 aasta juubelit ja siis tegin mina näituse Nendest erinevatest etappidest, miks siia tuldi ja, ja siis oli mul abilised Hain Rebas. Protest oli see, kes, kes minu tekstide üle vaatas ja siis kus kohta need kolooniad siin meil tekkisid ja ja igasugused 10 silm oli vist seda sõrmede peal oli. Ja sisse, kui see Eesti oleks Eestisse, siis küsiti just, kas meil on mingisugused näitust kaasa võtta või midagi niisugust Eestit. Ja siis me võtsime ja võtsime seda 50 aastat Rootsis võtsime sisse pakitud kaasa, nii et mul on siin üks abiline, oli hala, kant oli, kes mingisuguse käruga seda, seda suurt suurt kastist õppulasid, pildid, pildid olemas ja Need pandi üles rahvusraamatukokku. Sellest on mul pilte hulka, siis samal ajal oli ka üks kunstnik Eerik Haamer kelle näitus pandi seal välja, nii et mis selle lamminime oli Ivi Eenmaailmas ja tema oli mulle mulle palju tegemist, kust kohtame, selle paneb ja sa oled nii nagu Nissid olid. Meie näitus oli seal igatahes üleval hulka aega oli seal. Aga ma ütlen, et, et esimest korda, kui ma Eestis käisin, ma ei julgenud minna, sellepärast et minu sugulane tädipojapoeg tahtis merekapteniks saada. Merekaptenile esitati niisugused nõuded, et nendel ei tohtinud olla välismaal sugulasi. Ostsid ärahüppamist või ma ei tea, mis igatahes ja tema oli meil maha vaikinud. Et nemad ei ole, nad ei ole sugulasi ja meie ei julgenud temaga karjääri pärast ei julgenud mitte sinna minna, et järsku tuleb välja ja siis mis temal või see pahandus tulla, ta valetanud. Minu esimene käik oli alles 90. See üks nutupidu oma vanu koolikaaslasi kaaslasi seal kohtad ja. Langeb kaeda ja nutab, mis hirmus. Aga tundsid ära kõik ja, ja, ja neid oli see väikeklassikokkusaamine, seminari klassikokkusaamine oli seal. Aga siis me käisime ringsõidule ka Saaremaal ja mäega. Kust te muidu pärit olete Eestis, kus vanemate ma olen Pärnus sündinud Viljandis ülesse kasvatatud neemel. Isa Puhjast, Tartu maanteeemagi Läänemaalt, isa sai Viljandi Viljandis ja see sai koolinõunikuks. Ja me kolisime Pärnusse, kolisime Viljandisse, seal ma elasin. Lahtisest kooli õpetajaks saanud. Ei, sa tahtsid kõik lapsed peaks kooli õpetajad olema. Ja kõik ajasid vastu kõigist Saiga kooli õpetajad. Kas isa ei tahtnud, et lapsed kirjutaksid? Teie isa Märt raud oli ju kirjanik ja tema oli kirjanegi, aga seda ta ei tahtnud, sest tema juured olid ju Postimehes ja ta oli väga kärme sulega. Väga kärme sulega, tema kirjutas need päevad läbi või mitte päevad läbi, ütleme hakkas. Hommikusöök oli lei pärast kaheksat tooria üheksa kella üheksa ajal padi ütles emale aitäh ja siis istus laua taha ja kirjutas järjest kuni kella 12-ni, siis vaatas kella 12 puuks. Siis küsib ema, kas sul on tarvis poodi minna? Ema saatis poodi. Ja ma ütlen, et me naersime seda. Et meil oli sealsamas, kus me elasime, eeslinnast oli kolm poodi ja siis ta käis läbi kõik need saada, saada siis natukene odavamalt. Nadi kukk, hoidik. Ta ostis siis ja ema oli talle nimekirja kaasanud, mis ta pidi ostma siis, ja siis määriti talle kaela, tema läheb sinna ja küsib, et andke mulle seda. Ja seda meil ei ole, aga, aga meil on midagi, mis on ikka pro tähendab sama hea, ütleme nikerda tuleb siis koju ja ema ära tooma seda linki. Temaga seal palju nalja. Ta oli naljamees. Ruum oli täis, nii et midagi hullu ja õnneks oli meie emaga huumorimeelega. Me olime naer, naer ja perekonna olime nii, aga kui juba isa peale jutt läks, siis teie isa oli tegelikult ju Tartu rahu sõlmimise juures, oli küll, jah, ja tema ju ajakirjanik oli Postimehe juures. Ja vabadussõja ajal sai tema ülesandeks olla sõjatsensor mis tähendas seda, et ta pidi ta pidi kontrollima, et see, mis kirjutatakse, miks just sõjasaladusi välja jama. Ja siis pidi ta need asjad siis välja rookima või maha kriipsutama või midagi niimoodi, need, tema, tema töötas sõja sensoline ja see sõjatsensor pidi olema kavaksus siis teksti kontrollimisel, mis siis rahulepingu juures kahes eksemplaris kirjutati alla eestlaste eksemplari venelaste eksemplari. Igatahes isa mäletas seda, et venelased olevat kõvasti tahtnud põlevkivipiirkonda endale. Et pilliküsimuste, et mitte Narva taandaid, vaid seda põlevkivi ja sellega olevat see Jaan Soots on sellele väga kõvasti vastu vastu vaielnud, et see kestis mitu päeva. Aga siis see Poska ja see jope, need on üksteisest väga hästi aru saanud. Isa mäletas seda aega, et ikka kutsunud 11 11 tule nüüd, tule, räägime natukene akna seistud ja siis rääkinud omavahel väiksed. Ja teie isa oli siis see, kes kontrollis seda, mis nendest läbirääkimistest kirjutati, kirjutati see tekst. Et see korralikonna igatahes rõõm, rõõm olevat olnud niivõrd suur, et kui ta koju tuli, siis üheksa kuud hiljem sündisin mina. Kas isa ise rääkis seda naljajutuna? Ükskord tuli välja. Ise hakkas rääkima. Sest et ma ei olnud selle vastu huvi tundnud, et ma olen teisel novembril 1920 sündisin. Siis isa rääkis, et soodid, rahu, laps, rõõmu lapstris. Rõõm oli nisu. Nii nüüd tuleb Restore juurde tagasi ja 2004 Riias Riias. Riias on ju suur Eesti maja ja ma mäletan seda, et kõige ülemise korruse peal oli Koigi ööbimisvõimalused olid ööbisin seal üleval ja seal ruum oli võrdlemisi kasti ja jäi nagu mingisugused tagavaraluu ilu magasin, mingisugune oli, oli seal üks magamisasemele seatud. Riia linn oli isegi väga põnev vana hansalinn majutuse juurde tulla, et kuidas üldse oli estadel majutas korraldatud, kas igaüks pidi alati ise otsima endale, kus ööbida, kas see oli lihtne või keeruline? Eino nelja teadushotellid sai reserveeritud ja see ettevalmistuse, see korraldav toimkond pidisele soolisemaga, et ööbimisvõimalused olid nii, et kui siin oli, see on 80 ESTO oli siis oli minu juures kaks inimest, oli, oli töö, et minu isa oli just ära surnud ja mul olid ruumi lehes paluti üles anda Wen. Teada anda? Teada anda ja kes on võimeline neile pajutama ja mina andsin algselt kohe ennast üles. Aga eestlased siis väliseestlased, ütleme siis nii, hoidsid omavahel kokku ja kas praegu ka hoiavad? Ja mõningal määral jah ja ei, see asi on natuke laiemaks läinud. See oli väga intensiivne just selle tõttu, et see vabadus nõue oli, kui Eesti vabaks sai, siis siis oli nagu õhk on välja läinud või kuidas keegi ütles, et et see pilt, mis neid koos hoidis, oli see Eesti pidi vabaks saama. Ja siis, kui Eesti vabaks sai, siis Eestisse kihla Muidugi uuemaid inimesi, joone on siia tulnud hiljem, aga enamasti on olnud see ju see, et et nendel on oma töökohtadega ja nii palju tegemist, et et nad ei ole huvitatud mingisugusest niisugust eestlaste koguhoidmisest, aga muidugi erandeid on. Erandeid on ka täielikult. Sest väga tore kokku saada ja viimased Estod, kas Münster 2009, San Francisco 2013 meestele siis ma käisin. Ja seal on ka niimoodi, et võtad võib-olla pool aastat tagasi, ma oleks, oleks rohkem. Aga see on, seda raha läheb väga kiiresti allapoole, nii et mul mul hakkavad augud tulema. Päev tänavasti. Ma mäletan seda, et meesteris oli igavene häda nende jalgrattasõitudega, kõik sõitsid jalgrattaga, sõitsid, sõitsid, kõnnid liinil, sõitsid. Nii et kui sa käisid seal linnas, siis hoia kogu aeg, hoia kogu aeg, et mõni sul tagab peale. Aga nad on osa miskitmoodi. Ei vaja peale, aga irw irw oli suure taeva peale. Seal oli palju eestlasi ka jai eestist esinejaid ja eks see oli üks Pianist Randalu või seal on üks väga hea pianist, sõi esist, oli võrdlemisi palju osavõtjaid minu, minu mälu järgi. No see oli juba 96. aastal juba me ei kirjuta, teeb ju ja arutati seda, et kas istud, aeg on läbi. Mis te arvate? Ja mina arvan, et ei ole. Kas see on, see on natuke teistmoodi kui laulu ja tantsupidu ja see sisaldas niivõrd palju eri eripunkte. Nii palju veidi kokkusaamisi ja ja muidugi kontserdid ja solistid ja, ja muud asjad nagu see eesti kultuur tuleb välja, nii nagu. Ja eestlased on ju veel niiviisi üle terve maailma, nii et. Stockholmis elav Mai Raud-Pähn tema kaaslinlane Tiina Neughaus mäletab laulupidudest ehk rohkem ja kaugemale ajas tagasi kui nii mõnigi kuulajatest. Tänu oma isale Karl koogile, kes oli enne teist maailmasõda hinnatud arst ja tuntud avaliku elu tegelane, väga haritud, muusikahuviline, laia silmaringiga aateline inimene. Kui Karl Kook lahkus kodumaalt Rootsi, võttis ta kaasa kodumaa mulda sest see oli muld, mida ta armastas üle kõige. Tiina Neughaus jutustab enda ja isa laulupeomälestusi. Kas te mäletate lapsepõlvest ka laulupidudel käimist, kas ta käib seal, et mind on Tartus laulu? Videole piidus, kuidas isa seletas siis, kuidas ta rongis sõitis rongiga Tartust Tallinna laulupeole ja kuidas tuli inimesi pääle. 1910 lisa 11 ja kuidas tal oli saanud siis ema ja isa põlvede vahele, pingid olid mööda seina olnud ja Miina härma oli, oli siis seal olnud ja seal oli kõik nimepidi mees, kes need inimesed olid ja tabelid kogu aeg siis häbi, et meie, et, et oma vanematele häbi ei teeks oma käitumisega. Seda sa kordas kogu aeg ja siis kuidas nad läksid siis Balti jaamast poolt, nüüd on seal seal kooli, kus ma töösse oli ja kus ta nägi siis esimest korda need roseti. Ja siis, kui ta üksinda sinna läks, mini paanistatud oli pääle tuntesse kohine jäänud kunagi seisma, äkki upub ära ja jookseb üle ja siis ta vanematele häbiteenistusmaa poiss ei olnud elu sees näinud. Et see, see ja see oli nii tore ja, ja meie talu oli ainult ja teine, mis mul on meeles, kui Miina härma käis meil kodus vennaga olime väiksed, mõlema ihas tuli isat otsima, et nad hakkasid ühte meeskoori või midagi asutama niisugust. Ja siis Miina härma istus siis oma tõesti selle mütsiga ja valgega, tal olid nööbitatud saapad. Ukse miskipärast tõstis välisukse juurde ja ja seal oli nii-öelda. Suur-suur ja siis need nööpidega saapad Haldesse, mina, Andres oma venna nimi, siis me jooksime sealt ikka ligi, aga tegime asja sinna. Nööbitavaid saab vatsu mul nii meeles siis isa lõpuks küll ja, ja ma ei tea, mis siis äkki siis asjad ära mul pärast rääkinud, et see oli, et see oli mingi kooli asutamine ja siis käis Sigalas isa juures, sest tema. Jah, kuidagi kassa siin Stockholmi kontsertmaja, ütleme, 47.-st aastast. Mälestusi rääkisid Stockholmis elavad Mai Raud-Pähn ja Tiina Neuhaus. Miina härma ise on oma mälestustes jutustanud järgmist. Mind viidi viieaastase lapsena kabina laste peole, mida pastor Willigeroode oli korraldanud ja kus esines ka minu ristiisa Virkhaus oma mängukooriga. Kõik see päev ujusin, ma õnnes. Laulutaat Gustav Ernesaks nimetas Miina Härmat meie laulupidude auväärseks vanaemaks. Tuljak on eesti koorilaul, mille viisi komponeeris Miina härma mitme rahvaviisi töötlusena ja mille sõnad kirjutas Karl Ferdinand Karlsson. Laulule on tantsuseadnud Anna Raudkats. Ilma Miina Härma Tuljakut ei kujutaks ette ühtegi tantsu ega laulupidu. Nii ka seekord Tallinnas. Juubelilaulupeol saab seda ühendkooridega kaasa laulda. Aga üht korralikku laulupeosaadet ei saa ka lõpetada ilma Tuljakuta. Seekord on see Tuljak 1996. aasta Estalt. Põhiesineja on segakoor olevine, dirigent Ants. Ilusat laulupidu ja ilusaid laulupidusid tulevikuski.