Me oleme evaseenile põlin jätta vanad ja noored. Ja nüüd teie eesti lugu. Tere. Taani kuningriigilipp talle proov on üks maailma vanemaid riigilippe. Legendi järgi said taanlased oma punase valge ristiga lippu Tallinnas eestlastega võideldes ja meid tänu sellele lipule. Taani lipu värvid aga said mitmesse meie sümbolisse, sellest ja teistest Taani jälgida, sest Eesti ja Tallinna loos räägib Tallinna Ülikooli vanemteadur ajaloodoktor Ivar Leimus. Saatejuht on Piret Kriivan. Henrik kirjutab oma kroonikas, et taanlased maabusid 1219. aastal Ravalas ja asusid Lyndonisesse, kus oli varem olnud eestlaste linnus. Mis siis tegelikult varem siin Tallinnas oli. Oi, kes olid nüüd see miljoni dollari küsimus, mille ümber on ju viimasel ajal hirmsasti lahinguid löödud ja ja kes siis olid, no ilmselgelt mingi asustus oli. Aga kas see nüüd oli linnaline asustus selle kohta nüüd küll mingid andmed puuduvad, pigem oli ta tavaline asustus nagu ikka, Eestis on asustust ju külasid, inimesed elavad, sadamakohti oli, samas oli ka hea niisugune linnusekoht, nii et midagi siin kindlasti oli. Ja viimase aja arheoloogilised kaevamised ongi näidanud, et asustus, tolleaegne, paiknes siis kusagil Tõnismäe kandis hoopis niimoodi seal siin ja sealpool siis Pärnu maanteed, kust on viimasel ajal leitud hoopis kõige viimasel ajal tegelikult ka lausa muinasaegsete kihti, mis näitab, et seal on teatav elutegevus ja isegi kauplemine toimunud. Nii et eestlased siin kindlasti elasid. Ja see, mis te kirjeldasite praegu, need olid eestlased, kes seal elasid rahaga loomulikult, kes siis veel sõitsin, elada. Seal linnus jah, seda pole jälle keegi leidnud. Arheoloog Marika Mägi arvab, et see oli hoopis Tõnismäel, mis tundub küll niimoodi logistiliselt minule arusaamatu, aga, aga neid hüpoteese on palju ja kuna seda linnust ju keegi leidnud ei olegi, Tõnismäelt seda leida ei saa, sellepärast et on Tõnis Mägi rootsi öeldudki madalamaks. Siis jääb muidugi paljalt paljalt oletuseks. Et kas Lindanise nüüd on üldse selle linnuse vana nimi, see on ka omaette probleem, sellepärast et ka selle nime ümber on ju tantsu löödud päris palju, et mida ta siis õieti tähendab ka, et kas ta siis on see linde Nääs ehk siis pehme kliimaga neeme, kus siis, no ma ei ütleks, et seda Tallinna kliima nii väga pehme on, neem siin muidugi oli ja miks, miks peaks siis olema Eesti kohanimi? Muud Eesti kohanimed on Üherliku kroonikas ikkagi äratuntavalt eestipäraselt. Miks see üks siis äkki on skandinaaviapärane? Ma ei leia sellel mingit mingit põhjendust ja mu hea kolleeg, endine Jaak, meil on koguni arvanud, et tegelikult on see ka taanlaste järgne nimi, sellepärast et kroonik ta paneb kirja tagantjärele, kui see nimi oli juba tale sellele kohale saanud ja keeras selle Lindanise sõna tegi keskelt pooleks, keeras teisipidi, mis me siis saame? Lindanise taanise linn? Taani linn ikka Taani linnadesse, eks ole, Hernikuli sakslane, ta pani sinna mingi uma käändekesega lõppu ja saame ikkagi Taani linna, nii et minu arust Taani linna hüpotees vähemalt Tallinna nime osas on ikkagi üsna üsna paikapidav. Aga kuhu siia mahuvad kole kanni, Aaslanda noast, Lando on ju lihtsalt selle kandi nimi ost landa tähendab ju germaani keeles idamaad. Alslandot võib ju leida ükskõik kust, mis on ida pool germaanlaste asuala, nii et see on tõesti, see on tõesti Triisi kaardil on seal olemas. Ainuke asi, mis seal ka ei enam-vähem tõsikindlalt olemas on, kõik muud lugemised on absoluutselt hüpoteesid kolewalga kuluvanni ei ole intressikaardi peal kunagi olnud. Ja see oli ainult üks soome keeleteadlane, tõsi küll, arabiste suur arheoloogia, Aarne Michael Talgrani vend, talgen, tuul ja kes selle hüpoteesi kolmekümnete aastate alguses välja käis, aga kui nüüd meenutame, siis see oli ju niisugune. Kuidas ma ütlen natuke rahvusromantiline aeg ja mitte ainult Eestis, vaid ka Soomes. Ja noh, need ideed tegelikult lähevad 20.-tesse aastatesse tagasi, aga tema üritas sisid riisikaardi pealt leida üldsegi mitte Eesti kohanimesid, aga soome kohanimesid, eks ole, loomulikult leidis ka kapaga ja kamaluga. Viimasel ajal ei ole sellest enam räägitud, Soomes vähemalt Soomes tõsised ajalooliselt sellest ei räägi ja muu kõrval ta leidis siis ka need mingi viis, neli, viis Eesti kohanime, millele siis üritas seostuda ajas muidugi igasuguste kirjavigade süüks. Et, et seda Neid riisi teksti on korduvalt ümber kirjutatud, ümber kirjutatud ja siis näe, seal sai tekkida niisugune viga, siis tähendab kui rahadega kirja tunda, siis võib ükskõik millised vihas leiutada seda enam, et need diakriitiliselt punktikesed, mis seal tähtede peal allkiri sihukeste peal, need, nende tähendus on aja jooksul muutunud. Ühesõnaga ühesõnaga, ta tegi niimoodi. Aga noh, tegelikkuses on niimoodi, et tuleb välja, et need käsikirjad, mis säilinud, on enam-vähem kõik üheaegselt, et seal ei ole niimoodi, et oleksin saanud nagu väga ühesõnaga nad ei ole muidugi algupärased, aga nad siiski põhinevad mingil ühel ja vanal eeskujul, mis on üsna üheselt, eks ole loetav ja tõlgendatav, aga seal pole mingit kolumni kunagi olnd. Kolonn tuleb ju tegelikult hoopis vene allikatest, eks ole, ja ja see käib küll tõepoolest 1223. aasta kohta juba see kroonika on jällegi kirja pandud kusagil umbes 1259, kuskil sealkandis ka palju hiljem juba, nii et. Ja selle kohta muidugi Paul Johansen kirjutanud pikad lood kolu, vaniliste viisidest ja nii edasi, et see on omaette huvitav teema, aga aga, aga igal juhul ei olnud teid riisikaardi peal kolumni olemas. Igeme taani linna juurde. Mina jääksin niimoodi, eriti tänasel päeval. Nii 15.. Juuni aastal 1219 Ain Mäesalu ühes varasemas eesti loos esimesel hooajal ütleb, et seda kuupäeva ei maksa ikka nii väga tõsiselt võtta. Et kuidas selle Taani lipulangemisega siis on. Nojah, see kuupäev, ega seda ju Henriku kroonikas ei ole, kus ta siis tuleb, ta tuleb Taani 16. sajandi alguse ajaloolaste töödest Petru soola ja ehk siis Peeter Olesk on, eks ole, oli see, kes siis selle kuupäeva esimest korda välja käis. Tegelikult kaks ajaloolaste üks Christian Pedersen pani selle koguni koguni Viljandi alla selle lipu langemise looja aastasse 1208 sest väidetavalt väidetavalt olevat olnud olemas mingisugused vanad Taani allikad, mida senimaani keegi enam näinud ei ole, aga midagi, mis 16. sajandi alguses tõenäoliselt olid need kasutada. Ja siis nad leidsid sealt niisuguse loo, et Voldemar oli käinud aastal 1208 Viljandi all, kuidas ta sinna just, seda ma küll aru ei saa, sest laevadega Viljandi alla kuidagi ei pääse ja läbi tundmatu eestlaste maha mingi armeega minna, nii et sellest ei jäänud kuhugi allikatesse vähimatki märki, kaasa arvatud Henriku omas Laiga laevad seisavad kuskil sadamas, seisavad kuskil sadamas, kes neid valvab, eks ole, ja, ja samal ajal on 1208, kui me meenutame sakslaste esimesed retked, eks ole, just nimelt Sakalas. Et ma arvan, et seal on midagi kapitaalselt sassis ühesõnaga ja sealt see ja siis hiljem sepidrusoolai paneb siis selle kuupäeva sinna kirja ja siis mõtleb ka, et kumb ta siis oli, jõuab ikka loogilisele otsusele, et ju see ikka Tallinnal 1219 oli. Nii et sealt see kuupäev tuleb, millel ta põhineb ja kas tal üldse mingit põhja all on, seda me tõesti ei tea. Aga legend, lipust, see on Taani enda ajaloolase ja jällegi tuleb see legend tuleb jälle nendest taanlast endaiga, Henricus me ju seda ka ei leia, eks ole, me ei leia üldse, Eerik on suhteliselt kaine kirjeldaja ja no muidugi, ta on nii-öelda ühepoolne parteiline nii-öelda, et taanlased on pahad ja sakslased head. Aga mida ta kirjeldab, see on ikkagi suures osas usutav. Ja, ja jah, taanlased on oma nendest vanadest jällegi nendest legendidest ja asjadest selle leidnud loomulikult. Miks just punane ja valge lik ristini ja jällegi kuulus vana teema, eks ole, mida on arutatud mitusada aastat ega, ega tegelikult ikka keegi ei tea, Jüri Kuuskemaa siin kogu aeg propageerib, et see on turu rahulik, eks ole. Samahästi võib ta olla Püha Rooma saksa keisri, mis oli tol ajal täiesti olemas ja oligi niisugune ja selle eeskujul tekkisid väga paljud Euroopa lipud. See omakorda, see sümboolika läheb ikkagi tagasi ju kristlus, eks ole, punavalge Kristuse värvid ja noh, ristilipp niikuinii, eks ju. Sellisel kujul ta võis täiesti tol ajal juba olemas olla, aga noh, nagu me teame, et esimest korda niimoodi raudkindlalt me teame, et on sedaani Daneblooge üles joonistatud ja lausa sõna-sõnalt Dane brokina nimetatud on ühes Hollandi 14. sajandi keskpaiga vapi, lipu ja vapiraamatus kerre üks heerunud Kellre oli, kes selle koostas täpset aastat, millal see valmis sai, ei ole teada, ilmselt see käis niimoodi aastakümnete jooksul, selle kokkupanek aga ütleme, et kusagil siis 14. sajandi keskpaigas on niukene lipp tõesti olemas. Nüüd kui me mõtleme, et see on nagu esimene teade, kõik ütlevad, no see näitab, et see on nagu kindel asi, kõik seda juba ammu tunnevad. Täiesti võimalik, samas on see kuningas Valdemar neljanda aeg, kuningas Valdemar neljas taastas tegelikult Taanis kuningavõimu, sest vahepeal 1300 seal 30.-te aastate alguses Taani riik oli täies ulatuses viimse ruutsentimeetrini panti pandud. Kuningas suri ära ja ligi 10 aastat neil ei olnud üldse kuningat. Nii et alles 1340 siis Saksa keiser Ludwig kroonib Valdemar neljanda uuesti Taani kuningaks ja vähe sellest, seesama ludigi õukonnas Valdemar ka üles kasvas lapsena, nii et see oli tema nii-öelda kasuisa ja, ja kui me ütleme siis saksa seesama keisrilipp oli ka täpselt samasugune, siis võis lippu, lipu kandmine, kandume üle taani, kui toimuda isegi sealt loomulikult igasuguseid kolmandaid neljandaid teooriaid, eks ole, näiteks tõepoolest juba Valdemar esimese, mitte teise, see, kes meile tuli, vaid Valdemar esimese, kes möllas Taanis, eks ole, 12. sajandi teisel poolel seal tohutu kodusõda oli seal siis tema müntide peal on tõesti olemas lipp, millel on rist peal. Aga kas see nüüd on, kohe ongi niisugune Taani rahvuslipp või kuninga lipp, seda on väga raske raske arvata, sellepärast et noh, see on lihtsalt kristliku valitseja lips on kristliku valitseja sümbol ja ja küllap, kui hästi otsida, leiab niisugusi, ristilipuga, kujutisega münte ega ka mujalt maailmast, eriti saksa, saksa ruumist. Siis on meil ju olemas ka, eks ole, Tallinna esimesed mündid, mille juurde müst pidime jõudma ja eks ole, ja seal on nüüd ka ju niisugune tore asi, et seal on ju niisugune kivimüür all, siis on seal torn peal, torni sees on risttorni, kõlvarran risti ja teisel pool torni. Enne imet lehvib jälle. Ja kõik on väga tahtnud selle lipu peal risti näha, aga mida ei ole, seda ei ole, seda risti seal ka tõesti ei ole. Me tuleme selle lahingu juurde veel tagasi korraks, kui Meile siin abiks langes ja eestlased olid tegelikult lahingut nagu võitmas. Aga siis taanlastele tuli lipapi, tegelikult tulid hoopis Rügeni slaavlased, eks ole, ja kes siis tõepoolest selle lahingu kallutasid? Kuna nad olid Taani vasallid juba selleks ajaks, taanlased olid ju selle Rügeni 1100 kuuekümnendatel aastatel. Et siis siis nemad võitlesid taanlaste poolel loomulikult ja tõidki võidu koju. Kusse lahingud toimus, mida selle kohta arvatakse, kas see võis olla Taani kuninga aias? Kindlasti olnud ta Taani kuninga aias. Paul Johansoni vana teooria, mida senimaani väga palju kasutatakse, on see, et ta võis toimuda seal vanal turul, vanaturu kaelas jalgu, sest noh, juttu nüüd, eestlased ründavad viiest viiest suunast, eks ole, ja ja sealt tõepoolest me leiame viis, viis suundamis viivad linast kas siis välja või sadamasse või ka sinna üles Toompeale, aga tuleb välja ka ka see ei pea paika, sest mõned need tänavad tol ajal ei saanudki olemas olla, kuna meri oli palju lähemal sooli sealsamas, eks ole, ja ja soine ala ja seal ei saanud mingit lahingut pidada. Et olgem ausad, meil pole õrna aimu, kus kohast lahing tegelikult toimus. Nii kurb, ei tea, no vot ei ole ju, sest noh, me peame kogu aeg arvestama sellega siin Tallinnas ja üldse Põhja-Eestis. Et maapind kogu aeg kerkib, sellepärast et pärast viimast jääaega, vot see jääb jäämass oli siin vanasti vaks peale vajutada, kuidas meie maa nagu vedru alla ja nüüd, kui see jää ära sulas ja sinna Soome poole sõitis, eks ole, nagu kelguga. Et siis nüüd see maapindse vedru tõuseb, tõuseb kogu aeg senimaani, eks ole. Ja noh, seal millimeeter või rohkem aastasse võib-olla ei ole nii palju, aga kui me lööme need aastasajad kokku ja korrutame millimeetrid ära siis me saame juba meetreid ja, ja sellega loomulikult rannajoon on kogu Eestis, ei oska saartel, eriti Lääne-Eestis ja Põhja-Eestis väga-väga palju liikunud ja nihkunud kusjuures ei ole mitte niisugune protsessi, et me saame arvutada aha üks millimeeter aastas korrutame jagama, eks ole, saame teada, vot sel aastal oli ta siin sel aastal seal, tegelikkuses mõjutavad seda ju väga paljud muud tegurid ka igasugused jões teed, eks ole, merehoovused mida iganes, nii et väga täpselt niisuguseid asju paika panna ikka ei saa. Ja siis Rootsi ajal võeti ots maha ka. Tõnismäe, see oli Tõnismäel, oli enne ka vee peal. Kui palju neid, et mehi siin Tallinnas, ükskõik kus see lahing siis toimus, võis olla, kui palju taanlasi võis siia tulla ja jällegi sadades, mitte tuhandetes. No ma arvan isegi võist tuhandetes, vot selle kohta on olema selleks Taani allikas, rüüdi kloostri Jonaalid, mida on korduvalt ümber kirjutatud ja selle järgi siis tuli Voldemar siia 1500 laevaga, no tal olid ka, eks ole, kolm piiskoppi kaasas ja nii edasi, nii et see oli tõepoolest väga-väga muljetavaldav sõjakäik, kuigi tegelikult ju Valdemar sai selle eest lisanime ja Valdemar seier Valdemar võitega ta muud muid lahinguid väga palju ei sõitnudki. Lõpuks tema elu lõpp oli üks kaotustegeeris ja häbiväärne saatus, eks ole, jäi ainult Põhja-Eesti ei no see iga talalgulgi rohkem ei olnud see selleks, eks ole, ka Taanis endast oli pikemat aega ta vasall võttis Shessegi krahh, võttis ta ju tegelikult vangi ja Taani riik pidi maksma tohutut lunaraha, tema eest kib Stalin 10000 marka, hõbedat või palju. Nii et noh, peaaegu sama palju kui kogu Eestimaa eest poole vähem, aga no ikkagi tohutud summad. Ühesõnaga tema elu teine pool oli suhteliselt kehva, nii et see oli tema ainus niuke silma paistnud silmapaistev. Või no vot ja selle anaali järgi siis tuli 1500 laevaga arvutatakse keskeltläbi, et kuskil 15 arupaarini moodi laeva peale või et siis noh, 30 meest laevas keskeltläbi, et siis korrutame 30 korda 1500 ja palju me saame 45000 meest, mis noh, kui kõik kõik Taani relvakandjad mehed kokku koguda, võib-olla tõesti oleks selle armee kokku saanud, aga kes siis oleks Taani jäänud nii et see on ilmselgelt ülepaisutatud. Üldiselt arvatakse, et see arv võis olla kuskil 10 korda vähem, mõni 1000 mõni 1000 meest võis olla eestlasi jälle meid ja no kust me seda teame, aga neid pidi olema ikkagi võrdväärselt sama palju, et nad pidid lahingus suutma peaaegu enda kasuks kallutada. Kui need taanlased need siia tulid, siis nad ilmselt jäid ju pikemaks ajaks enamus neist, võib-olla mõned laevad läksid. Tagasi või kuningas läks tagasi ja kindlasti läksid osad tagasi, aga, aga piiskopi teed siia ju, eks ole, hundipeapiiskop papa Anders, suunasem jäi ju siia asevalitsejaks ja ja kindlasti jäi garnison ja kindlasti jäid misjonärid, kes hakkasid siis seda põhja-eestit ristima mäleta, nüüd algab kohe sakslastega võiduristimine, et kes, kes enne suudab need vanakesed enda enda karjasekepi alla saada, et see on ju tegelikult, et ka nende valitseja, sest tolle aja ristimine tähendas mitte ainult seda, et sa tegid kellelegi kristlaseks vaid selle, et temast saigi sinu ala sinu. Noh, ühesõnaga see oli ka poliitiline akt ja sellepärast oligi see ristimisvõidujooks niivõrd oluline ja, ja seetõttu ju mõned, kes lasid ennast teisel poolel, Risto Joosti, ehkki olid juba ristitud, eks ole, ühelt poolt noh, Tabriinuse lugu, nagu me mäletame, eks ole, et said selle eest surmanuhtluse, ristimise surmanuhtluse, no tule taevas appi. Peab ütlema selle koha pealt, aga nii see oli vale pool vale pool ristis. Nüüd ma tahangi klientideni jõuda, et need, kes siia jäid, Nendel oli tol ajal ka elamiseks raha vaja, kindlasti oli raha vaja just just. Ja, ja kui me nüüd vaatame, siis Taani endamendid tol ajal nagu väga-väga heast hõbedast ei ole ja ilmselt ei olnudki mõtet seda mündi kohvrid võib-olla kaasa tassida polnud ju teada, palju seda vaja läheb ja kas üldse oja läheb või vastupidi. Aga ilmselt olin hõbedat kaasas. Et nad hakkasid tõesti siin Tallinnas ja noh, tõenäoliselt siis Toompeale minu arvates siiski vähemalt oma linnuses, kus mujal, kus oli kindel kohtaka, hakkasid tõesti raha lööma, no seda või see nii kohapeal eluks vaja minna, kui ka siis ütleme, nendel missionäridel, kes siis läksid tõesõna ja Taani võimu kuulutama. Aga need mündid on täiesti erinevad Taani omadest, nad on päris heast hõbedast, nad on niuksed Ühe külgsed või ühe poolega nii-öelda praktiaatideks neid kutsutakse, tähendab, seda vermitakse ühelt küljelt ja siis teisele kivile jääb niisugune negatiivne kujutis lihtsalt õhukesest plekist, niisugused väiksed kerged 0,22 grammi keskelt läbinud, kaaluvad mingi 17 millimeetrit kuskilt läbimõõdus, niukseid, pisikseid, mündikesed. Aga neid ei tehtud väga palju, seal on peal siis nagu ma seal vist enne juba rääkisin ka need tornid ja müürid, mis iseendast võivad ju väga sümboolsed olla, eks ole. Kristlik koda rajatakse kindlale kaljule, eks ole, tuletame Peetrust meelde kohe, eks ole. Et sina oled sa kaljule, millele ma tahan oma koja ehitada, nagu Jeesus talle ütles, ja ja siis on kõik need ristid seal ja siis võidulipp ja see võib kõik kõike seda tähendada. Teisest küljest on need elemendid ju eraldi võttes ka teistel tolla müntidel olemas ja ja ilmselt on keegi saksa müntmeister neil kaasas olnud, sest taanlased tegid nagu öeldud, oma rahasid teistsugused tol ajal ta siin siis niimoodi võib-olla panin need elemendid lihtsalt kokku, aga võib-olla tõesti võib-olla tõesti pidas ka mingit sümboolsema tähendus silmas, seda me muidugi ei tea, aga nüüd on jah nagu öeldud, väga haruldased, sest nii palju, kui mina neid näinud olen, neid ei ole üldse palju leitud, neid on ühes haardes, on olemas kostiverest leitud, seal võis olla seitse tükki, siis on pada kalmest üks, siis on Kumlast on ka üks aardekene, umbes sellest ajast on kaks ja ja siis oli veel Keava linnus, et üks need Põhja-Eestisse nad koonduvad, noh, näitab, et kuskil mujal maailmas neid ei ole, nii et tükk aega arvati, et ei teagi, elemendid, nad on äkki hoopis Taani omad, aga nagu öeldud, Taanis mitte midagi sarnast sel ajal ei ole. Nii et ju nad ikka siin Tallinnas tehtud on ja ühe ainsa mündi templiga löödud, nii et mõni 1000 neid kokku suudeti siis lüüasesse mündi tempel igavesti vastu ei pea. Ja siis on veel ühed teised ka, mille tõenäoliselt lasi lüüa hoopis keegi vaimulik ei saanud, sellepärast et siis nende peale siis ristatud mõõk ja see karjasekepp ehk siis piiskopi Sause, kõvera otsaga kepp, niisugune, neid on üldse leitud ja veel, need on erineva templiga, tehti aga samas kostivere leius ja nad on ka sama sama kaaluga, sama, sama suured, samasuguse tehnoloogiaga tehtud, et ilmselgelt on tehtud ka samas kohas. Ja ainukene isand siis, kes siin kõne alla tulebki Suisnad lasta teha, on siis seesama Anders suunaseni ehk siis kuulus Lundi peapiiskop, kes meil oli ka mõne aasta asevalitsejaks. Et need on siis esimesed mündid, mis Eesti alal on üldse tehtud. Nojah, kui me jätame kõrvale, ütleme, viikingiaegsed, valerahad ja muu niisuguse kraami, sest tol ajal meil tehti münte küll siis kas siis petmiseks või siis tehti ehete, eks sellepärast, et juba viikingiajast peale oli meil ilusaks kombeks mitte üksnes meil siin kõigil rahvastel siin Läänemere ümber ja oli, oli komme ikkagi münte kaela riputada, see oli nagu valmis valmis produkt juba või niimoodi pool valmis produkt, mille sa haiglaid augu sisse panid, selle riputus kanna taha ja ja said kaela võtta ta ja siis niisugusi tehti järgi meil küll ka juba juba 11. sajandil. Aga noh, see, neid ei saa nimetada päris rahadeks, sest nad ei olnud mõeldud rahana käibima või kui, siis ainult petukaubana. Miks taanlased siis oma raha kaasa ei võtnud, miks nad siin hakkasid käima, ma ei oska sellele vastust anda, mida ei tea, seda ei tea. Võimalik, et tõesti see nende raha ei olnud nii heas kirjas, sest oodake ega meil Taani tolleaegseid münte leitud on tegelikult väga vähe ja nad on kehvemast hõbedast, nad on üldse näevad niuksed kehvemad välja ja sest kui me võtame arvesse seda Taani poliitilist mõju siin mitte üksnes Eestis, vaid kogu Läänemere ruumis, Estonia oli tegelikult Läänemereisand tol ajal noh, tema poolt vaadates idamereisand, siis, kuna Taani käes olid isegi Lübeck ja isegi lausa Hamburg, mis on ju lausa teisel pool, eks ole. Põhjamere ääres, nii et tema käes olid nagu kõik hoovad. Tol ajal. Aga jah, et ma, ma ei oska, ma ei oska sellele küsimusele kuidagimoodi nagu kuidagimoodi nagu vastates sest Taani münte on meil vähe, kuna inimesed ei tahetud või siis taanlased tulid siia ainult et tõesti poliitilise missiooniga nii-öelda valutama ristima loomulikult vallutamine, see tähendas üht ja sedasama tol ajal. Aga nad ei olnud vist väga suured kaupmehed. Sakslased olid kaugel mehed, sakslased tulid siia kohe, kui neil jällegi hõbedat oli, siis saksa kaupmees oli kohe ukse taga, see algas ju, eks ole. Kaupmehed tulid koos Richardiga õieti, Meinhard tuli koos kaupmeestega, eks ole, liivlaste juurde, niipidi käis asi, kõigepealt tulid kaupmehed liivlaste juurde, tegid lepingu, et nad tulevad tagasi, võivad sõpru kaasa võtta, siis on kõik kenasti kirjas ja, ja siis tulidki, tulidki, tulidki siis Meinhard iga ja hiljem tulid siis järgmised piiskopid. Nii et niipidi käis see asi, aga taanlased tulid nagu otseselt raudtee, eksole, sõjalaevastikuga kuningaga ja ei olnud seal mingisugust nihukest sõbralikke suhteid, Kriste üritatudki väga, vähemalt mitte majanduslikku laadi suhted. Aga huvitav, kuidas eestlased suhtusid sellesse Taani rahasse, kellega nad, taanlased kauplesid siis eestlastega, eks ole, ma räägingi, kas võeti tükk aega, võttis ikka aega, enne kui usaldati seda raha, seda, mis sinna Voldemar siin Tallinnas tegi, seda ilmselt usaldatisest hõbedat Nad ju kontrollida oskasid, eks ole, hamba alla seda hõbeplekist, seda münti oli väga lihtne kontrollida, paindus oli hea, pann tuli alla, eks ole, ei kõlba kuhugi. Taani rahad on nagu, nagu öeldud, neid on meil Eestis väga vähe leitud, üksainus pisike aardeke, mingi 20, eks ole kusagilt Lääne-Eestist, aga needki olid niisugused, et nad on niuksed, pudedaks, lausa maa sees läinud ja no ei kõlba ei kõlba rahaks ja, ja need on kõik ühte tüüpi, siis on näha, et see on kellelgi taanlase kaasas olnud ilmselgelt. Aga mis puudutab, muidu Osid kalmetes paar tükki ja mõni mõni üksik kaardest, aga no ühesõnaga, mida annab, muidu annab meid ühe käe sõrmedel kokku lugeda, need taani raha siin ei, ei tuntud ja hinnatud. Mingi hea hõbe paindub ja mida parem, seda pehmem muidugi seda suure hõbeda sisaldust ja kui paned vaske sisse, siis läheb kohe kõvemaks. Taani sümbolid või Taani motiivid on meie sümbolite veel on, on Tallinnas ümbolites ja eesti sümbolism. On on see meie kuu kolm kuulsat lõvi või leopardi, kuidas siis keegi teda eraldiliselt nimetab? Tegelikult oleksite leopard siis, kui ta niimoodi ühesõnaga oma oma, kuidas pane, eks ole, esikäpa püsti ja, ja siis ta vaatab sinu poole ja ja, ja nii edasi, aga, aga noh, ühesõnaga see lõvi, leopardi või seal on ka erinevad koolkonnad, eks ole, saksa koolkond tähendab neid loomi ühtemoodi ja ütleme siis, prantsuse inglise koolkond nimetab neid teistmoodi, aga jääme lihtsuse mõttes lihtsalt lõvide juurde, sest igaüks teab, et tegelikult on nad lõvid, eks. Ehkki nad võivad Heraldiselt olla jumal teab, kes need need lõvid siis need tõepoolest on juba Tallinna esimesele pitsatil. Mis teada on 1200 nüüd ma võin valetada, ütleme 70.-test aastatest ja siis, kui me seda pitsatit nagu vaata, mida hiljem teda muidugi lõigatakse kogu aeg ümber, aga ta on kasutusel tegelikult kuni 16. sajandini välja seene, Tallinna suure suure pitsatina. Seal on siis kolm lõvikilbi peal, mis näitab, et seal tõesti Heraldiline ja selle kohal on siis kroonitud pea, eks ole, mida me hiljem hakkame Margareetasse kutsuma seinale Margareeta, eks. Tegelikult on see lihtsalt loogiline, loogiline kroonitud pea ja kuninga pea loomulikult tulla, kuningaid kujutati ka niimoodi loogiliste ja kroonitud tegelastena ega siis tulla ja need kujutasid portreed, Nad olid lihtsalt sümboolsed, niisugused elemendid, mis sinna paigutati. Ja kus see niisugune kujundus tuleb, silmselt sümboliseerib siis Taani võimu Tallinnas. Ja tegelikkuses ta tulebki tolleaegsete Taani kuninglikel pitseritelt, mis on tegelikult kahe poolega ühel pool on seesama kolme lõviga vappi kilkidel siiapoole peal istub siis seesama kuningas oma trooni peal. Ja kui ma nüüd nes esikülje tagakülje kokku paneme, siis me saame selle kilbi ja kuningast jääb näha ainult see peamisel kilbi tagant välja ulatab ja nende kahe niisuguse selle Taani kuningliku pitseri poole kokkusulatamise ajal me saimegi siis niisuguse talina pitsati või pitseri. Pitsat on, eks ole, see riist, millega pitsa lüüakse, eks ole. Et saime niisuguse niisuguse kompositsiooni ja niisuguse kujunduse ja tõepoolest see kolm lõvi meil ta ju on, pitsati oli kogu aeg muidugi ordu ajal ta tähtsust natuke väheneb, aga sellest hoolimata ka ordu säilitab selle, ehkki no tule, see ju väga meeltmööda ei saanud olla. Taani kuninglik niisugune kuningliku võimu nisugune sümboolika jätkuvalt, eks ole, Tallinna linna ametlikus kirjavahetuses on, eks ole kajastatud aga nii või teisiti ta säilib, aga ta säilib just nimelt pitsati pildina. Sest kui me vaatame nüüd Tallinna vapi keskaegses kunstis siis me näeme niimoodi, et seal on ainult see nõndanimetatud praegune väike vapp, ehk siis seesama kuulus Dane pruugi järjekordseteks valge rist punasel kilbil. Ja esmakordselt seda Tallinna niisugust ristiga vappi mainitakse. Kirjeldades Piirikivi, Pirita ja, ja Tallinna vahel Pirita kloostri linavalduste vahele, kus siis ühel ühel pool on siis Pirita kloostri sümboli kivi pea niimoodi ja teine pool siis on reserveeritud Tallinnas ära öeldud, siis Tallina ristikilpristi vapp või midagi niisugust on seal öeldud. Praegu sõnastust täpselt ei mäleta, aga see on selgelt olemas, nii et sellel ajal on see juba olemas. Aga see on ikka ristiga lapp, eks ole, kuskilt 15. sajandi keskpaigast ja tõenäoliselt 15. sajandil ta võiski tekkida vapinasest linnadel ju vappe tegelikult ju vaja ei läinud, pappe läks vaja, milleks, selleks et rüütlid oma võitlustes turniiridele oskaksid 11 eristada, et kelle sa siis kas maha lööd või võidad või sadulas tõukad või mis iganes. See oli ju tema nii-öelda pisiku märk, firmamärk, eks ole, must Rüütel tuleb, eks uksele, vappi kaasa on see, eks ole. No ja ka niimoodi Taani kuningas lõpuks oma klapile need kolm lõvi saabki alles kusagil päris kadis sajandi lõpus, 13. sajandi alguses, mitte enne ja siis ta pikkamööda ju niikuiniisugune kasutus hakkab laienema, kõik ahvivad ju ikkagi näitleja aadlikke ja rüütleid järgi. Et siis siis hakkavad ka linnad tasapisi oma sümboolikat niisundi välja arendama, sümboolika on neil ka kauplemison loomulikult vajalik, aga noh, ütleme juba 13. sajandi seal straalsundil ja Lübecki Hamburgi mingid teatavad, niisugused panevad oma lippude peale seda ja aga noh, vapikilbile ta jõuab ikkagi reeglina Euroopas kuskil 14. sajandil, 15. et Me lihtsalt varasemat teadet Tallinna vapi kohta ei ole ja Riias on asi umbes samamoodi ka niimoodi papinase Riiavat kusagilt 15. sajandi äkki keskpaigast või niimoodi, et seal, aga sealt edasi on see juba päris hästi jälgitav. Seal tellitakse, säilitame arvetes selguvad, tellitakse seal purjedeks punast ja valget riiet või seal mingiks vankri katteks või seal et teil midagi, eks ole, pasunavlipuks, eks ole, ja noh, nii edasi sa näed ja siis hakata müntide peale tulema ja on eksole. Müntide ühel küljel on see ordu ordu sümboolika, teisel küljel on siis seesama ristiga, eks ole, ja see on kirjutatud monitori varjendis, eks ole, nii et seal on siis nagu selge juba, et see on, see on tegemist linna vappi, igavesed lõik, toimudki issand õppusku dessandi alguses alles. Tallinnal on nagu kaks pesis. No praegu me teame, et Tallinnal on ju kaks lappi, on suur vapp ja väike, vaata, kuidas lõvi vapsis tekkis, sellega on hoopis keerulisem lugu. Lõvi Cap, ehkki Sontaani sümbol tekib meil Rootsi kuninga käsul milles oli asi, aga asi oli selles, et me teame, et keskajal ju kuulusid Skandinaavia riigid kõik Kalmari uniooni, eks ole, Agalmarju joonis oli jäme ots alati taanlaste käes, nii et enamasti valitsesid siis seda uniooni taanlased. Vähemalt Taanist pandud kuningad oli neid sakslasi igast rahvusest muidugi. Ja, ja siis Gustav Vasa oli alles see mees, kes siis 1500 kahekümnete aastate alguses tõusis taanlaste vastu üles, määratame et ja kõike muud. Ja siis Rootsi Iseseisvus, Gustav Vasa kuulutas ennast Rootsi kuningaks ja nii edasi. Jaga taanlased jätkasid samal ajal loomulikult Rootsi sümboolika kujutamist oma oma suurel vapil, eks ole, siis ehk siis Rootsi kolm krooni olid Taani vapi peal kogu aeg edasi, lõpuks siis kui Gustav Vasa suri, siis tema noorem poeg Eerik, kes oli vägistanud, kas väga kõrgelt haritud, aga kahjuks läks hulluks lõpuks ja ja ta tegi väga veriseid tegusid, aga ta oli tõesti nagu tõrje renessansiinimene, siis tema otsustas teha vastukäigu ja 1500 kuuekümnete aastate alguses, siis algab siis nii-öelda Taani Rootsi vapisõda. Ühesõnaga 1562 läheb Eerik siis oma sihukse suure riigivapi teha, kuhu ta paneb tahingolm lõvi peale mida seal enne ei olnud. Ja vähe sellest, 1563 annab ta käsukujulisi neli. Ma võin nüüd eksida, 30 ühesõnaga nii Rootsis kui ka Taanis annab käsu. Müütide tuleb nüüdsest müüa kolm lõvi ja tõesti Rootsi müntidega selle vapi peal, mis Rootsi müntidel on ka need kolm lõvi ja Tallinnas hakatakse 1564 65 toimus üleminek, noh, algul on veel vanumendi, templit kasutatakse ja nii edasi hakatakse ka Tallinas lööma müntidele kolm lõvi ja neid on kolm lõvi siis noh, kõik teavad, et seal mopikoht seal niimoodi ja siis niimoodi vaikselt see teadmine kolme lõviga vapist, pitsati peale oli ta kogu aeg olnud, siis ei olnud ka mingi raske ülemine, eks ju, hakkab levima ja sajandi lõpuks on see juba niuke täiesti triviaalne, kõik teavad, et Tallinna kolme aga Eesti riigivapp, no see on ju hoopis teine asi, see on nüüd ju selle kohta olid ju ka suured suured diskussioonid siin 1920.-te aastate alguses kus siis ju noh, nüüd vapi kavandit tehti ju väga palju ja ja põhiline nagu vastuväide sellele kolmega lõvile vapilatsion sakslaste vana, eks ole, ja me olime uhked, eks ole, need äsja olime neid peksnud Võnnu all, eks ole, ja sakslastest lahti saanud mõisad ära võtnud ja nii edasi ja nii edasi. Et see seda ikka ei saa, küll siis oli igasuguseid kavandi, neid on ju nüüd on ka internetis väljas olnud ja ja neid näitusi on tehtud ja need on igavesti vahvad ja uhked seal, noh Kristjan raud tahtis põhjakotkast kangesti panna, eks ole, oli Kalevipoega lugenud ja nii edasi ja nii edasi. Aga seal veel kõike seal oli kõike põhjade ja oh jumal, aga siis lõpuks ikkagi on niisugune nagu kaine kaalutlussingi, ajalooline järjepidevuse traditsioon ja nii edasi peale, aga tegelikult vapi seadus tuli Eestis välja ju alles aastal 1925, et kuigi ütleme, need lõvid, on ju meil seal Eesti Nende mark, münti niipalju kui 22. aastal ka olemas, aga nad ei ole seal vapikilbi peale ka nii edasi ja nii edasi, nad on siin lihtsalt niimoodi kuidagi laiali laiali paigutatud. Et tolla läinud veel riiklikult fikseeritud Ki ja alles siis 25. aastal, siis tehti ka hiljem Jaiki täiendusel seadusse raha seadusse. Ka müntidel peab see vapp olema täieliku seadus päralisele jäljendusega, mis tähendas seda, et kõik lõvikarvade tammetõrud oleks pidanud näha olema, mida, nagu mündi pisikesi pinna peal on loomulikult täiesti võimatu teha ja siis siis oli jälle vaidlusi ja siis lõpuks ikkagi loobuti sellest nõudest, öeldi, aga tehke siis natukene üle jala seda asja. Nii et niisugusi vaidlusi oli jah. Lõvi käid peale lõvideid peale. Lübecki linna nimi on mitu korda nüüd läbi käinud. Lübecki õigus valitses Eestis pikki sajandeid ja selle saime ka tänu taanlastele. Nojah, või ka tänu tänu või mitte, aga no mingi mingi noh, mis tähendab, et mingil linnal on linna õigus. Vot tavakäsitluses tähendab põhimõtteliselt seda, et linnal on õigus linn olla, eks ole, nii me saame sellest aru. Tegelikkuses tähendab see seda, et linn saab õiguskoode, mille järgi elada, ühesõnaga nagu meilgi on need õiguskoodeksid kriminaalkoodeks tsiviilkoodeks, ma tea, mis oleksid, ma ei ole õigusloolane, aga meil on igasugune ports koodeksid ja täpselt niimoodi oli ka keskajal. Ja ütleme nüüd see aastaarv 1248, mida tavaliselt seda päeva siis tähistatakse ja meenutatakse siis tegelikult ei ole selle seal öeldakse ainult, et kuningas Valdemar tõesti sedasama andis siis Tallinnale samad õigused Tallinna kodanikele samad õigused nagu on Lübecki kodanik. Aga siin ei ole kuidagi öeldud, et noh, et kas pidi raad oleme kuidas, mismoodi kohut mõista või kui kõrgeid maju ehitada või see tuleb kõik alles hiljem alles 1259, me saame tõesti ka selle koodeksi. Ja mida siis hiljem korduvalt ümber kirjutatakse, ümber antakse, niimoodi on sellega. Aga kas eestlased jäid selle lüübeki õigusega mängust välja ja mida üldse areneda õiguskoodeksid ei olnud rahvuslikult kuidagi niimoodi piiratud, et ei, ei jäänud välja, seda mitte. Aga mida arvata üldse nüüd tänapäeval sellest, et me oleme saanud taanlastelt erinevaid sümboleid stenoma arvan, et see on nii, siis on ajalugu, on ajalugu, tore ju, kui ilusad ilus iluslik ja ilus vapp ja ajalooliste juurtega, vot kui palju näinud ikka on, eks ole, noh, ainult lätlastel on veel uhkema lipu saamise lugu, kui meil, eks ole, nendel oli see kuskil sõjas seal, kui nad orduvägedes võitlesid, oli neile lipuks kirju lehmanahk, eks ole, niisugune seal punane lehm ja selgroogu mööda jooksis neil valge valge triik, sellega nad lehvitasid ja vehkisid seal hiljem sai siis nagu Läti rahvusliku muidugi jällegi üks teooriatest nendest paljudest nagu niisuguste asjade ümber alati käivad, sellepärast et noh, ega täpselt seda ei, ei tea, seda, lehma pole keegi näinud. Eks ole. Ja punane ja valge on ilusat värvi. Jan Erki, Läti punane, see niukene purpur, tumepunane, väga ilus. Taani omaga ja ei tohi oma niisugune ilus helepunane ja. Need on ju ka meie ajaloomuuseumi värvid, muide eks ole, sest ajaloomuuseumi see vana hoone peahoone on ikkagi suurgildi hoones ja suurgildi vapp oli seesama Tallinna Väike-vappeksis sama Dane pruugiga vapp, seda surgini vappi on seal aktsiisikambri ukse peal seespool ja väljaspool ja mitmel pool mujalgi veel, nii et et see on selles mõttes väga soliidne, soliidne traditsioon veel igatpidi, ainult millegipärast ei taheta meil lubada, et mega sellise gildi lipu teeksime. Ehk siis gildi maja lipumuuseumi, lipu millegipärast arvatakse, et liiga palju punast värvi vene saatkonna kõrval on võib-olla liiga truu alamlik. Rääkis ajaloodoktor Ivar Leimus. Tänase päeva puhul me siiski otsustame, et just täna, 800 aastat tagasi, 15. juunil langes taanlastele nende lipp Tallinnas alla ja päästis nad kaotuse käest eestlastele. Põhja-Eestis algas Taani aeg. Tartu Ülikooli arheoloog Ain Mäesalu on rääkinud saates taanlaste sissetung. Kuidas see lahing võis välja näha? Lahingu algus on tõesti eestlastele edukas, kui me vaatame nüüd kroonikat, on ka see aeg valitud. Üpriski huvitav, see kallaletungiaeg, see on siis õhtu eel, kui söögiaeg möödas oli ja siis tungiti kallale ja võideldi siis nendega. Ootamatult aga ütleb Hendrik. Ja nüüd siis edasi Hendriku teksti juurde, mis on kohe pealkirjastatud, nii eestima piiskop auväärse dioode, Richi surmast ja mõned neist arvates, et kuningas olnud telgis, mis oli auväärse Eestimaa piiskopi Dioderichi oma tungisid tema juurde sisse jätapsita ning teised jälitades muid paljusid nende hulgast tähendab igatpidi edukas, kusjuures tungitakse välja ühe sellise suur Su suguseid telgini üritatakse tappa Taani kuningat ennast. Ühe legendi järgi olevatki siis Dioderi seal kuningatelgis riietunud siis valdabari purpurmantlis, et oma elu siis kuninga eest anda lausa. Nojah, siin nüüd, kas nüüd ajaloolist tõepära on, aga vähemalt see lahingu algus on eestlastele igati edukas ja nad saavutavad siis teatud ülekaalu lausa nii, et võiks öelda, taanlaste vägi on lausa nii-öelda noateral. Ega see võit võib-olla ei olnudki nii kaugel, vähemalt eestlaste poole. Aga nüüd ootamatult Ta sekkub üks siis taanlaste väe hulka kuuluv osa. See on siis Rügeni saarelt pärit siis slaavlaste väeosa, kelle eesotsas on siis vürst vits lav ja Hendrik ütleb selle kohta nii. Isand Ventse lausAga seisis omas laablastega orus, mis on mäe merepoolsel nõlval ja nähes neid lähenevat, astus neile kohe vastu. Tähendab, siin lahingu käigu jaoks ongi see kõige võib-olla olulisem moment. Sest nüüd edasi, kuidas Hendrik kirjeldab ja võideldes nendega ajas ta nad põgenema ja jälitas neid maha lüües ja tappes neid teel, teised eestlase taga, kes taanlasi jälitasid, nähes nende põgenemist, kes laavlastega olid võidelnud, jäid ka ise seisma, jättes taanlaste tagaajamisega katki ja kogunesid kõik taanlased ühes kuningaga ja mõned sakslased, kes olid koos nendega ja astusid eestlastele vastu võideldes vapralt nendega ja eestlased põgenesid nende eest. Ja pärast seda, kui kogu nende hulk oli põgenema aetud, ajasid neid taanlased koos sakslaste ja slaavlaste ka taga ja vähestega tapsid teist enam kui 1000 meest ning ülejäänud põgenesid ja kuningas tänas ja piiskopid, jumalad võidu eest, mille jumal neile paganate üle oli andnud. Nii et see taani põhivägi löödi põgenema. Ja alles siis Rügeni slaavlaste üksus, kellel siis põrkuti itaallasi ilmselt jälitades ja kes siis tegelikult pani väga vapralt vastu ja suutis selle eestlaste salga või selle eestlaste väeosa siis põgenema lüüa, vot see, kas siis eestlaste seas teatud kaose, nii et ka need, kes jälitas itaallasi, nemad heinud nagu millegipärast seisma ja nüüd selle peale siis kosusid nagu need taanlased ja hakkasid nagu ise uuesti ründa kehtinud, reegeni saarelt pärit slaavlased olid, mis saar, see on seal, ütleme siis Põhja-Saksamaal seal rannikul lääneslaavlased ja nemad olid nagu Taani, Taani kuninga vasallid. Nii et Taani, Taani kuninga toetajad ka mitte ida poolt seekord? Ei, mitte ida poolt, need on puhtad lääneslaavlased. Nii et siin jah, see lahing võiks öelda, et see oli, oli ütleme eestlaste poolt täiesti üllatav, et nad suutsid nii suurt edu saavutada siis Taani vägede vastu ometi siis Taani kuningas Valdemar, teine tähendab, tema oli ju sel ajal väga võimas valitseja ja tema, tema sõjavägi oli. Ja nüüd siin Eestimaa pinnal siin Tallinna külje all oleks ta peaaegu lüüa saanud ja ja polnud palju puudu sellest, et ta ise oleksid maha löödud. Muidugi nüüd sellele lahinguga seoses on ju veel igasuguseid huvid. Ta vaid lugusid. Ja üks huvitav probleem on selles, et siin olevat taanlased oma lipu saanud selle kuulsa tarne progi punase lipu, millel on siis valge rist Pealt. Hendrikule ei ole muidugi siin sellest lipusaamisest ei ole ühtegi sõna. Tõsi jah, ta räägib siin ühest mingist momendist, tähendab kus tegelikult itaallased nagu lüüa saamas ja siis siiski suutsid millegi mõjul, eks ole kosuda ja, ja siis vastu panna. Samal ajal on aga, aga Taani enda mitmete siis keskaegsed allikad on siis toonud välja ühe huvid tavaloo. Et itaallased on ühes lahingus siis võitud tänu sellele, et otsustaval momendil, kui nad olid lahingut kaotamas, siis olevat härdalt palutud siis jumalat ja siis olevatki läkitatud meile taevast siis lipp ja tänu sellel lipu ümber koondumisele tänu sellele lipule tulite siis kriitilisest momendist välja ja suutsid selle lahingu võita. Rääkis arheoloog Ain Mäesalu Eesti loo kodulehelt leiate viiteid teistelegi saadetele, milles on juttu Taanist, taani ajast ja Tallinnast. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kõike head kuulmiseni.