Tere suurest soomlasest Eino leinast, kes tahtis saada eestlaseks, on tänane saade kirjanikust luulet ajast, eeskätt ajakirjanikust ja tõlkijast. Miks tahtis Eino Leino saada Eesti kodakondseks, milles ta luuletas ja kui palju oli tema loomingus Eestit? Sellest räägimegi MINA OLEN Piret Kriivan ja minu saatekaaslane on täna soome keeleteadlane Hannu Reemess. Soome keeleteadlane ja Eesti emakeele seltsi välisliige Hanno Reemes. Tere tulemast eesti keele saatesse. Aitäh. Täna räägime Eino Leinost, kes on eestlaste jaoks oluline ja põnev luuletaja ja on eestluse ajaloo peale tagasi vaadates just oluline inimene. Aga soomlaste jaoks on ta ju eeskätt tähtis luuletaja ja tähtis inimene. Jah, soomlaste jaoks on ta kindlasti kõige tähtsam soomekeelne luuletaja, et meil rahvuslüürikuks peetakse muidugi luulebergiaga aga soomekeelsete luuletajate hulgas ikka Eino Leino on kindlasti kõige tähtsam. Mida soomlased Eino Leino juures armastavad? Väga paljusid asju, et temas on muidugi soomlust, aga rahvusvajalikkust ka. Ta on üsna palju tõlkeid teinud võõrkeeltest soome keelde. Talon humaanset luuletusi, näiteks müüjaga Apollo naeratab apol poemm, mis ilmus juba 1898, kui lein oli alles 20 aastane. Ja mida ikka loetakse väga suure huviga ja ikka kehtiks praegu nagu mingid Schilleri ood rõõmule. Kas vastab tõele? Ma olen lugenud, et Eino Leino luuletused on soomlaste jaoks juba nagu otsapidi rahvaluule, et sageli neid nimetatakse, neid tsiteeritakse, aga isegi ei mainita enam, et selle pani kirja kord Eino Leino seal umbes nagu meil, Ando Runneliga. No ikka ikka on enamasti nii, et pannakse kirja, et Eino Leino on kirjutanud, aga muidugi sõltub inimese mälust teadmistest. Aga väga populaarne muidugi rahvasuus. See naeratav Apollo, mida te nimetasite, kas see vastab tõele, et seda luuletust loetakse ette Soomes rahvusringhäälingus, igal vana-aasta õhtul viimastel minutil. Katkend sellest ja vastab tõele. Muidugi nüüd ei tea, et kuidas oli möödunud aastavahetusel, aga, aga vanasti küll. Eriti populaarne oli omal ajal näitlejanna Eva kaarina Polanen, kes seda deklameeris millestki luuletesse räägib. See räägib üldinimlikest asjadest, et kuidas tuleb arusaav ja andeksandev olla teiste vastu et üks inimene nõrgem, teisest olla, aga keegi pole halb. Millal siis Eino Leino ja kuidas tekkis huvi tal eesti vastu? No kui sellest natuke jutustada pikemalt, siis algas see juba väga vara. Eino Leino sündis 1878. Kuuendal juulil. Tähendab, möödunud aastal oli tema 140. sünniaastapäev ja tema oli perekonnas, kus oli 10 last, kõige noorem ja tema vanim vend Oskar Anders, Fernand lõhn, buum. Buum oli nende perekonnanimi, tegelikult oli 22 aastat temast vanem ja oli suure Eesti huvi ka tema tegi juba 1877 esimese uurimusreisi Eestisse. Käis siin korduvalt veel 80, jah, 81. Ja Leino oli tollal, kui tal viimane reis 81 oli, oli kolme aastane, aga, aga oli väga huvitatud sellest, kuidas vanem vend talle rääkis siis Eestist ja tõi Eesti raamatuid kaasa ja Eino Leino õppis juba kolmeaastaselt lugema. Viie aastaselt ta kirjutas. Nii et tema oli varaküps, laps, selles mõttes tema vend, muidu pidi oma lautaator tööd diplomitöö Helsingi Ülikool Haldis Stahli Eesti kirjakeeleuuendaja keelest. See sai valmis 1881 ja osaliselt sellepärast viibiski ta Eestis kogus materjale oma töö jaoks. Ja siis võib veel mainida, et Oskar lönbum tegelikult on esimene soome-eesti sõnastiku koostaja nimelt tollane soome keele professor August taak vist oli antud välja 1869 raamatu soomlane murtes kirja, mis tegelikult oli Soome lähisugulaskeelte lugemist. Ja seal olid paljud näited eesti keelest, ka Koidula luuletusi oli, oli vanast eesti piiblitõlkest ja nii edasi ka Lõuna-Eesti variandist. Ja oli vaja sõnastikku siis jaa, jaa. Oskar, lönbun, Leenu vanim vend siis koostas sellise toi tõesti palju oma eesti süütult raamatuid ja pärast siis siis elas Oskar töötas Hämeenlinnas ja Eino Leino oli mitu aastat temapoolsel, kuid koolis käis tema lõpetas kihe meel linnas tegelikult oma kooli mitega jaanis, kus ta oli varem elanud ja Oskar lenbum tellis postimeest. Nii et Eino Leino, sa juba postimeest, kes siseme linnas lugeda. Ja ta on ise oma mälestustes rääkinud, kuidas tal abiks eesti keelest arusaamises olid siis Julius kruuni 1872 ilmunud eesti keele grammatika, esimene soomekeelne eesti keele grammatika Julius krunoli Aino Kallase isa. Ja siis Wiedemanni sõnaraamat ja nende abiga ta siis katsus eesti keelt lugeda ja juba lapsena siis natuke katsust tõlkida Koidula ja Anna Haava luuletusi, Anna Haava oligi tema suur armastus. Luuletajana. Tekib kiusatus küsida, et kummas keeles ta esimesena luges ikka soome keeles. Kes ikka soome keeles aga niimoodi oli tal juba väikest kokkupuutumist eesti keelega ja mitte nii väga väikest. Kas siis postimehest niimoodi ja eesti luuletajaid lugedes õppis ta eesti keel ära, aga vanem oma? Ka tal ja muidugi niimoodi, et vanem vend siis ka osaliselt sai muidugi aidata. Et see oli muidugi tema jaoks ikka kasulik, et vend oskas paremini eesti keelt ja oli mitu korda Eestis viibinud. Kui palju, siis kahel vennal Soomes eestlastega kokkupuutumist oli? Vanemal vennal pärast, et arvatavasti mitte kuigi palju, sest tema hakkas tööle siis hoopis erinevad ta ei olnud ülikooli inimene läks tööle siis ametnikuna ja olid kooliõpetaja ja mis kõik. Aga Eino Leenul muidugi tekkisid kohe, kui ta Helsingisse koolis õppima. Tema lõpetas oma oma gümnaasiumis seitsmeteistaastaselt ja ja läks Helsingi ülikooli õppima, seda kunagi lõpetanud, sest teised huvid, eriti poliitika ja, ja ajalehe huvitulital. Ja tutvus siis juba 1898 hiljemalt on näiteks Jakob Ploompuuga tuttavaks saanud, sest on ühe pühenduse oma sõbrale Jakob Ploompuule kirjutanud. Soome ilukirjandusliidu. Sõber ja väga paljudel, kes soome kirjandust tollal 90. aastal Eesti keelde näiteks Juhani Aho ja Alexis kivil minna kanti. Tema viibis Helsingis muuseas Helsingi ülikooli suvekursustel ja arvatavasti 99 ilmunud üks ploompuu luuletus. Hilinenud kevad mühestumit kevad on Leino poolt Soomentatud, aga see pole päris kindel, aga ilmus ameti tollal tema toimetatud ajalehes. Ja siis pärast muidugi, kui hakkas uus aasta sõda hakkas Helsingisse rohkem eestlasi kogunema, kusaliselt tulid Helsingisse õppima osaliselt nagu Tuglas, siis olid nii nagu põgenikuseisus ja ja tasapisi Leenu, sain nendega tuttavaks. Aga kui nüüd tema tähtsama eesti sõbra juurde tulles, siis noor Gustav suits oli juba 1901 olnud Soomes koduõpetajaks. Ei, see oli ta veel koolipoiss, tollal. Aga oli Soomes mitmel suvel 1901 kuni 1904 koduõpetajaks õpetas saksa keelt peamiselt Soome koolipoistel ja tüdrukutel. Ja ta on ise rääkinud, tähendab, Gustav suitseta, tutvus juba tollal siis Eino Leino luuletustega. Leenu oli nagu kursis tollal väga populaarne ja suvel suitsu järgi loetja lausuti ka Leino ja teiste noorte luuletajate toodangut. Et esimene Eino Leino eestikeelne luuletus olgi suitsu tõlgitud ilmus 1902, kiiret kolm albumis ja nimi on eestikeelne nimi suvija talijaga soomekeelne Soudele Massa. Ma ei tea, milleks olid nii hoopis teine see nimi, aga aga pärast siis tõlgiti uuesti ja ka suits andis välja selle sõudmas kujul, siis mis oli täpsem. Kateedri kolmanda, mis on, on see esimene Henno lennud, tõlge. Eesti keeles ta ise ikkagi ei kirjutanud, kuni elu lõpuni ikkagi leius, luuletaja luuletuse kirjutas. Friedebert Tuglas on olnud kirjutanud, kuidas just siis sajandi algul suts tutvus oma kirjanduslike harrastuste tõttu rahvusliku ringkonnaga ja see mõjus otsustavalt. Juba sajandi lõpul oli ühtedest tema sulest ilmunud kuid nüüd pöördus ta huvi selle ainsa allika poole, kust meie rahvuslik elu poiss tollal mingit äratust leida, see oli Soome nur Soomeliste Kirjanike Aho, Jeanne Felti, Leino ja teistega. Et see on nagu mingisugune tõend, et tõesti suits oli väga huvitatud soome kirjandusest. Suts tõlkis. Esimestel aastatel ka teisi Eino Leino luuletusi ja natuke ka proosat. Eino Leino oli hõljetonist ja kirjutas tähendab roosat ka. Ja sutsu esimene luulekogu elu tuli sisaldab ka Eino Leino luuletuste tõlkeid, et seal on see sõutmassess jumalate kiik, jumal teen käinud ja mis on kaunim, vähemalt sellised luuletused. Ja esimestel aastatel leinaluuletuste Eesti keelde tõlkijaid oli ka muidu Bernhard Linde hiljem veel Villem Grünthal-Ridala ja August Anni, et nemad on väga tähtsad. Algusaastatel. Ja Leino proosa tõlkimisest huvitab see, et teie hilisem ülikooli bioloogiaprofessor ja ülikooli rektor, jah, pärastine piiskop Johan Kõpp. Tudengina tõlkis eesti keelde mitu Eino Leino novelli. Ei, seal Fellijat on nii. Ja niimoodi on temagi siis teinud tõlkijate hulgas. Tähtis oli muidugi siis see, et 1904 Helsingisse tuli õppima Ella Murrik. Ja arvatavasti suurelt osalt sellepärast, et Helsingi ülikool oli tsaaririigis ainus ülikool, kus naised said õppida. Teatavasti oli asi niimoodi. Ja pärast muidugi nendes eesti ringkondades tutvus Leenuga Ella Murricuga ja pärast siis sait peaks tuttavaks, nagu hiljem arvatavasti jutuks tuleb neil siis tule ka tähele panna seda, et Aino Kallase raamatute mõju tema ju elas Eestis aga kirjutas eestiainelisi novelle soome keeles ja need olid, olid siis Soomes muidugi välja antud ja Leino lugesin neid ja kirjutas ka nendest kriitikat ja on teada, et esimene kord Leino jagalas, kellel pärast oli siis need aastat kestnud armastuslugu siis märtsis 1908 ja niimoodi kaudselt see Aino Kallase mõju tema teoste mõju muidugi ka ratas, seda ikka suuremaks, seda eesti huvi. Kui Gustav suits tuli Helsingisse õppima, siis oli tema peaaegu esimene ülesanne, ta läks Eino Leino poole teda tervitama. Suits kolis, ta oli pool aastat Tartu Ülikoolis olnud, aga kolis siis 1905 veebruaris Helsingisse ja oli vabakuulajana Helsingi ülikoolis, algul aga kohe siis veebruaris läks ta Leino poole kes oli tõesti tema suurim ideaali ja pärast siis said nad uuesti kokku. Tähendab, paar nädalat hiljem ehk märtsis Emil Nestor setele juures seda Lauli tollal soome keele professor Helsingi ülikoolis ja Gustav suits kirjutas siis sellest kokkusaamisest pärast Aavikule niimoodi tsiteerinud sedeli juures oli muuseas Eilaga Eino Leino. Muidu aga tundsin teda juba paar nädalat, sest et ma Helsingisse tulnud varsti teda tervitamas käisin. Umbes minut pikkune, aga palju tüseda minust. Brunet sinised silmad kõiges tema olemises on midagi väsinud, ära elatud. Aga seltskonnas võib ta väga erk ja terav olla. Nagu eelas sedeli juures nägin, tunneme üksteise vastu suurt sümpaatiat. Tema on juba kihlatud ühe soomerootslase Freya Sultsiga suurte ahnete silmadega iludus, kes nagu pampiirtega jõudu imeb. Te juba nimetasite seda, et Eino Leino kasutas eestikeelseid sõnu oma luuletustes. Kasutas küll ja ja on eestiainelist mõju selles mõttes, et et tihti võib arvata, et sõnavalik on olnud selline, et et see on, noh, need on muidugi minu arvamus. Võib-olla Eino Leino mõtles teisiti, aga aga võib ju arvata, et näiteks tema tarvitab ühes luuletuses Kadiaba ehk Kaljakas sõna soome keeles, linnu nimetus on, on tavaliselt lokki. Kalja kõlab nagu vanamoodsam ja natuke murde päraseme. Ja siis ta tarvitab verbi kaitsma. Taara kaitsku eesti rahvast ühenduses näiteks ja soome keeles, tavalisem tuleb puu alustav soojal. Meil on küll, see aitab kaitsel, aga see on rohkem piiblikeelne luulekeelne siis näiteks tema esimeses eesti aines luuletuses naissaari mis on kirjutatud 1914, kui ta polnud veel Eestis käinudki. Siis on seal kohe esimeses stroofis sõna paasi, baas soomes harilikult räägitakse Gibist või niimoodi, aga tema tarvitab seda eile päris päris tüüpiliste rahvus rahvusGibi nimetuste, paasi, baas Naissaare luuletuses jah, kus iga stroofi lõpus on just see kajakas siis. Ükstroof kõlab niimoodi soome keeles. See, no seal osta püst päin, kui naine on valge ja rinda see Huuda hurjana mürsku, säin. Kui püüdet palavinda kuin kuu olema, seal veel kuulub Ta ning kaunisti kajavat Veenuli itki. Nii ja eesti keeles tõlkija on ene kaaber. Ta tõuseb lainetest püstipäi, kui naine, valgeringne, ta karje meeletu tormi öil kui palve, mis täis on kirge. Kas surma sääl nüüd kuulutab hääl nii kaunisti vee kohal kajakas kaebleb. Kas on veel selliseid sõnu eestikeelseid sõnu, mida Eino Leino kasutas? Räägib malevast ja see ju soomlasele midagi ütle, aga see on väga hästi nagu kõlastatud siis Kalev, aga mis siis, et teil on malev ja meil on Kalev. Jah, Leino, sellest varasest tegevusest Eesti asjadega on huvitav vahejuhtum. Sügisel 1906 toimunut. Asi nimelt tollal asutati Helsingis Soome Eesti Liit mis tahtis nagu äratada ja tugevdada hõimutunnet. See liit lõpetati riigi käsul siis küll, viis aastat hiljem aga asutati tollal ja liikmeks võeti Helsingi ülikoolis tulnud õpilasi nii soomlasi kui eestlasi. Ja muidugi ülikooli õppejõude. See oligi nagu eesmärgiks, et niimoodi need Eesti tudengite, kes Helsingisse tulid nagu kuidagi kaasa haarata. Aga Soome, Rootsi ajakirjandus reageeris kohe väga teravalt ja nüapressen nimeline ajaleht kirjutas, kuidas soome kultuuri edendamiseks tuleks ikkagi olla rohkem koostöös Rootsi ja teiste Skandinaaviamaadega. Ja nad kartsid, et kui Eesti asi niimoodi tuleks rohkem keskpunktis, siis rootsi keele õpetust soome koolides kaotaks vähemalt mõned tunnid. Ja see kalja jõudis siis ka Rootsi poole ja riigirootsi ajalehte Stockholmist Jaak blad kirjutas selle kohta, kuidas Germaanide abi ka soomlased ja eestlased on saanud kristliku läänemaise kultuuriosalisteks. Kas nüüd siis visatakse see abi ära ja Teemu, kes tollal oli, tähendab Eino Leenu pseudonüümi Teemu oli Helsingi, Helsingin Sanomate Feljetonist kirjutas kohe siis selle kohta, kuidas Soomerootslased saavad aru väga hästi Germaanide koostundest ühist tundest kaskandina pistmist? Kas siis nendel on võimatu aru saada sellest Soome-Eesti ühistundest? Ja siis ta kirjutas järgmiselt. Võib-olla ongi see just see tõke. Meil tuleb mäleta, et Läänemere maakondade rohu ja parunid olid kaatjermaanlas. Aga see liit lõpetati tõesti, mõned aastad hiljem me ka mingisuguse eesti keele eesti keele ohte rootsi keeleõpetusele ei tulnud. Mis on järgmine oluline etapp Eino Leino ja Eesti suhetes või Eino Leino armastuses Eesti vastu? Jah, ja seal võib nimetada siis koos hella puu oli ju ikka kellega Leenu oli juba siis paremini tuttavaks saanud ja tundis eriti tema meest, vasakpoolsed poliitikud, Sulo kooli jooke. Tegelikult istusid mehed koos ja ja jõid viina ja hella puu oli ju, katsus siis päästa annab päästa sellest olukorrast ja viis neid. Just tollal, kui esimene ilmasõda hakkas augustikuu algul, siis nende suve kohta Saarele hämmesse ja seal saarel, siis elati väga tervislikku elu, seal polnud viinapudeleid ja seal oldi palju väljas, sest see nende suvemaja oli väike kalastati ja vesteldi. Ja seal Eino Leino kirjutas ka palju luuletusi. Ka tõlkis lante diviinako meediat, mis ta oli oma ülesandeks saanud tollal Soomes jagati kirjanikele maailmakirjanduse suurteoseid. Et kes tõlgib, mis ja temal oli siis. Ta käiski pärast Roomas kas selle selle tõlkimisega pärast. Ja seal Kukjal kirjutas ta oma esimese teadaoleva eestiainelise luuletuse naissaari, millest juba kuulsime katkendi ja hella pooli. Oki on rääkinud, kuidas Neil oli palju juttu siis Eesti oludes ja hella poole. Jõgi kirjeldas seda, kuidas Eestis õitsevad õunapuud ja kevadet laulavad. Ööbikud Eino Leino ei olnud kunagi. Kuna ta elas lapsepõlves nii põhjas, pikud kuulnud ja hella poolijugi kirjutas kehtud vaene inimene. Ja siis oli juttu ka eesti rahvaluulest hellowooli jõgi oli ju väga huvitatud rahvaluulest tegelikult Helsingist töötaski osaliselt siis tudengina rahvaluulekogusid korraldades ja innuleenol halvatus. Dollalt tärkas idee sellest, et ta teeks kolmanda LKA laulude Ellgaabirside. Kogu kaks oli juba ilmunud, et eksis eestiainelise Ellgaabilside Helga laulude kogu. Et see samuti tuli tal idee, et nad võiksid siis Eestisse sõitjate tahaks Eestis käia ja esineda, kuna olud olid nii suurepäraselt nagu Hella volikokku ei ole juba kirjeldanud. Vahele tuli muidugi siis Eesti iseseisvumisprotsess ja vabadussõda. Lein oli väga huvitatud tol ajal ta järgis tõesti teraselt, et Eesti juhtumeid ja kirjutas ka eestiainelisi luuletusi juba enne iseseisvumist. Ja huvitav on see, et tema luuletustes mõnedes esineb mõtte nõndanimetatud vabadusliidust, ta oli saanud suitsu käes sellise Gustav Suitsu Loli kangesti tollal ta oli poliitiliselt aktiivne, siis mõte sellest, et võiks mingisugune Soome-Eesti riikide liit olla see, mis tulevikus siis oleks. Ja siis kajastub ka nendes Leino luuletustes. Kyla suomen, Laden. Teatavasti vabadussõjas oli ka mõned tuhanded Soome vabatahtlikud ja Eino Leino tahtis ka vabatahtlikuna Eestisse tulla, rindekirjavahetaja siiski mitte mitte relvaga. Ja asi oli juba niikaugel, et tal oli pass korras ja, ja siis oli vormistatud ka mingisugused load, et saab rindel liikuda. Ja oma kirju siis tähelepanekud kirjutada. See ikka jäi ära, see tema kavatsus läks luhta sellepärast et teine märkimisväärne luuletaja automaanile, tema hea sõber võttis enda kätte Leino passi ja need rindel rikkumise load ja ja Leenu ei läinud, aga Eino Leino olid tollal, tähendab 918 19 tal oli ju halb südametunnistus armastussuhtest Aino Kallasega, kes oli abielus ja ja Ta isegi on kirjutanud Kallasele, kuidas? Tal oli mõte, et äkki mingisugune ajutine kuul tabab teda ja niimoodi saab ta siis rindel surma ja niimoodi teeb heaks oma oma patud siis abielurikkumises. Noh, seda muidugi ei juhtunud, aga ta kirjutas mitu luuletust vabadussõja teemal ja tal on näiteks viron piirsi. Tagalahingus langenud noorest mehest ja nii et ilmusid siis 1920 tema juures luulekogus 1920 juba siis isenesest testist tulid ajakirjanikud Helsingisse, siis kirjutas ta eesti vennad nimelise luuletusi, viron veljed, mille Eestis avaldas ajaleht lappama. Ja kui nad eesti külast tulid, siis Heino ise deklameeris selle luuletuse soome keeles, mille pärast siis see tõlgiti eesti keelde. Luuletus oli muidu pikalt ainult käsikirjas olemas ja avaldati alles väga palju pärast Leenu surmas, siis. Ennem avaldati see juba eesti keeles. Eino Leino imelistest seiklustest Eestimaal räägib keeleteadlane Hanno Reimets järgmises saates. Saatejuht on Piret Kriivan. Selle saate lõpetuseks kuulame Eino Leino luulet Heino mandri esituses raadiovaramust. Mõtt Teiskein metsaradu sooja suvise õhtu eel. Suur mull paisutab rinda ja laulda ühisebki. Kui Eino Leino püüdis oma soomekeelsesse luulesse lisada eestikeelseid sõnu siis eesti keel on soome keeles sõnu võtnud laenuks küll. Tähekese sõnavõistlusel sel aastal pakuti sotsiaalmeedia asemel välja sõna some. See lühend on soome kõnekeeles üsna levinud. Sotsiaalmeedia on sama mis ühismeedia, sotsiaalne võrgustik, sotsiaalvõrgustik, suhtevõrgustik, suhtlusvõrgustik ehk koht virtuaalmaailmas, kus inimesed suhtlevad. Elu näitab, kas lühem sõna seljatab pikemad ja kas sõnaveebi ilmub nende pikkade sõnade kõrvale ka lühem some. Kuulmiseni järgmises saates.