Tere sõnaveeb, on keelesaate teema seekord ja kui võimalik, siis võtke saate kuulamiseks ja kaasalöömiseks ühes tee või nutitelefon. Aga küllap üht-teist jääb niisama ka meelde. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja minu saatekaaslane on täna Eesti keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets. Tere. Tervist. Mis on, sõnaveeb? Sõnaveeb on ka peasõnaraamat, nagu teie olete peatoimetaja. Ja mingis mõttes võib niimoodi küll öelda. Ja nüüd me oleme isegi hakanud kogu seda sõna veebi nimetama eesti keele või uueks keele portaaliks Eesti keele Instituudi keele portaaliks. Ja just selles mõttes, et tema mõte on kokku koguda mitmesugune info keele kohta, mis suuresti tuleb meie sõnaraamatutest, aga edaspidi hakkab tulema ka praegu ette võetavatest, uuringutest siis kõik, mis meil oma keele kohta teada on, kõik tahate sinna sisse panna. Tahaks küll, tahaks küll, aga ütleme, see selle info korrastuselemente on sõna, niiet mingil viisil on ta sõnadega seotud või sõnaliste üksustega seotud. Sõnaks me loeme ka mitmesõnalisi sõnu ja pärisnimesid, millel mingisugune roll meie keelekasutuses on. Nii et sõna vep selles mõttes ei tegele otse süntaksiga, aga süntaks on seotud. Kui süntaktiline info on oluline, siis on ta mõne sõna juures nähtaval. Kuna meie üks eesmärke on, et inimesed saaksid sõna veebiga tuttavamaks ja õpiksid seda kasutama, siis kõigepealt kuidas seda sõna veel. Üles leida sõna veebi üles leida on väga lihtne. Et isegi üllatav, et selle saab kätte sellise toreda eesti keele tähega, nagu, et piisab, kui arvutisse toksida Google'isse sõnaveeb juba ta tuleb välja. Kui natuke täpsemalt kirjutada, siis sõnaveeb punkt ee ja juba ta tuleb välja ja on võimalik minna ka Eesti keele Instituudi kodulehele ja seal on kõik lingid ka olemas ja kes ei usalda eesti keele tõusee, võib kirjutada. Oo jaa, Sonaweed oled sa täpselt samamoodi, et tuleks tegelikult välistada, kõhud ei usaldata. Nii et kirjutage ikka õõga, kutsun mina üles, see tuleks välistada. Aga nagu me Stahli ehitamisega oleme näinud, et öö on siiski mitmeid-mitmeid tehnilisi probleeme põhjustanud. Nii kurb, kui seda ka tõdeda ei ole, et mõnel inimesel mõnes arvutis võib olla probleeme. Kuidas kuvatakse siis näiteks otsingusõna aadress üleval, menüüriba real ja, ja kõik sellised asjad, et seal moondub mingiks imelikuks sümboliks teadmaks. Et seda me oleme näinud küll küll maruvariant jääb, siis varuvariant on hoo, aga töötab kõik õõga. Aga on ka lutti. D vaade või mobiilivaade, see ei ole päris seesama, mis äpp. See ei ole seesama mis äpp, aga ma tean, et inimestele meeldib iga sellise uue mobiili või arvuti rakendusega alati küsida, et kas äpp ka tuleb, et seda on minult juba korduvalt küsitud. Ja siin võiks siis niimoodi öelda, et võib-olla kunagi tuleb. Aga kui äpi all mõeldakse seda, et on võimalik see lehekülg endale mobiili salvestada, temale tekib selline kena ikoon, siis see võimalus on praegu täiesti olemas. Et tuleb siis arvutileheküljel leida üles võimalus salvesta, see salvesta, see alla minu kodulehele, mobiiltelefonis ja seda saab teha nii androidist kui OS-i operatsioonisüsteemis ja tekib täpselt selline väike äppi meenutav ikoon, kust saab siis otsetee selle süsteemi juurde nii usaldama. Seal ilmselt on kõik need nüüd ära tehtud. Räägime nüüd sõnaveebi sisust, millel see sõnaveeb, põhineb, kust see materjal kõik on, mis te sinna sõnaveebi panete? Siin võiks alustada sellest, et kui inimesed, kes on kasutanud varem Eesti keele Instituudi kodulehte ja Eesti keele Instituudi sõnaraamatuid, siis nad on tuttavad, et seal on mitu hästi mahukat, hästi suurt sõnaraamatut. Eeskätt ilmselt teatakse õigekeelsussõnaraamatut ja ka seda vana kuueköitelist seletavat sõnaraamatut ja kujuna vana seletav sõnaraamat sai alguse kuuekümnendatel ja ilmus siis lõppkokkuvõttes alates 80.-te lõpus ja köidetena anti välja siis veel korra 2009. Et siis seesamasugune seletava sõnaraamatu uus versioon on nüüd selle sõna veebisisu, nii et seda võib samahästi esialgu kui siin ei ole veel väga palju muud infot, võib isegi nimetada uueks seletavaks sõnaraamatuks. Et selle põhimass on siis sõna webi sõna veebisisu ja no kui keda numbrid huvitavad, siis siin on umbes 150000 sõna- ja keda veel numbrid huvitavad, siis ütleme ussiga võrreldes ÕSis on märksa, on umbes 50000, nii et siin on siis umbes kolm korda rohkem sõnu tegelikult kui siis märksõnadena esitatud. See on praegu niimoodi, see tähendab Te töötate pidevalt sõna beebiga edasi ja, ja just nimelt, et me ütlesime selle portaali esitlusel ja ütlen ka praegu, et see ei ole valmis sõnaraamat, et see on nüüd tänapäevale omane mudel, avada sõnaraamat ühel hetkel, kui ollakse mingis etapis, aga tööd sellega jätkuvad, et me tegime lihtsalt avalikuks ja, ja kõik meie edaspidised tööd või paljud meie edaspidised tööd on siis seotud selle täiendamisega. Nii, aga vaatame siis mõne sõna näitel, mis siit sõnaveebist ühe sõna ühe eesti sõna kohta võib teada saada. No ma vaatasin, vaatame näiteks sõna keel. Keel ja vajutan otsingu nuppu, siin on päris palju materjali oioi. Just siin me näeme siis esiteks et keelel on küllaltki palju tähendusi välja toodud seletava sõnaraamatu viisil, kui me ketrame seda seletust osa allapoole ja peale neljandat tähendust tuleb veel üks eriline info, millele ma enne ekstra tähelepanu ei pööranud. Et need on niinimetatud naabersõnad, et see on ka üks täiesti uus asi nii-öelda uue sõnastiku sisu, mida meil instituudis alustati neli aastat tagasi ja nüüd on ta see tulemus siis siia välja pandud ja siin on nad ka eristatud tähendustega, paned naabersõnad ja naabersõnad, mis naabersõnad üldse on naabersõnadeks oleme nimetanud võõrsõnaga see Kollokatsioonid ja et see on siis nagu lingvistikas ja leksikograafias selline teada termin ja see puudutab siis selliseid sõnu, mis keeles sagedasti koos esinevad ja see on siis eriti oluline info peale, et siin on sellised väikesed ühendid. Et kui me siin lahti klõpsame siin allpool naabersõnade peal selle sinise noole, et näita rohkem siis me siin näeme, et milliste omadussõnadega keel, sõna, keel kõige sagedamini meie eesti keeles esineb, et siis tekstidest tuleb välja, et mitteametlik keel, kohalik keel, võõras keel, arusaadav, keel selge, uus kodune ja nii edasi. Ja et, et need on need sellised väikesed fraasi ütles, et meie keeles, mis sõnaga keel siis kõige sagedamini seostuvad ja öeldakse, et et need on nüüd lihtsalt nii-öelda sõnade mõttes, et kes kellega käib, kui inimeste suhetesse võtta ja et keeleõppijale on see lihtsalt nagu oluline info näha. Need on kõige tüüpilisemad fraasid meie keeles. Ja need, need ei ole sellised nagu sõnastiku üksused selles mõttes, et neil oleks sellel fraasil oleks oma tähendus või peaks seda nagu seletama hakkama, need on lihtsalt kõige sagedamini meie keeles koos käivad sõnad. Nii et siin selline info on siis see on nagu otse keele õppimises võiks vajalik olla. Neid naabersõnu ei ole sugugi meil välja toodud kõikide sõnade juures, need on siis 10000 kõige sagedamini sõna puhul välja toodud. Ja noh, see ongi just arvestusega, et keeleõppijale, et kui keeleõppija teab juba kümmet tuhandet sõna, siis on ta tegelikult üsna kõrgel tasemel keele kõneleja. Nõnda see on siis siinpool ütleme ja kui me nüüd vaatame pilguga paremale poole, kui me oleme suures arvutis või allapoole kerima, kui me oleme mobiiltelefonis, siis on siin näha, et siin on kõik sõnavormid välja kirjutatud. Et kui mõnel on silma ees pilt, kuidas ennemini sõnaraamatutes on sõnade muutmisinfot esitatud, siis tavaliselt on seal mingisugune number näiteks 22 e ja siis paar vormi, kuidas sõna muudetakse ja 22 e tähendab siis mingit tüübinumbrit, siis tuleb klikata kuskile edasiminekuks ja vaadata, kuidas see sõna pöördub või käändub. Aga siin on nüüd selle koha peal on siis kõik vormid välja kirjutatud. Siin võib inimene kohata üllatust, üllatust selles mõttes, et siin on kõik eesti keeles teoreetiliselt lubatud vormid välja kirjutatud ja üllatus seisab siis selles, et mõned võivad ütelda, ütleme, siin ei ole seda siidvormi, aga siit siidiga pöörduvate sõnade puhul inimesed justkui ei taha näha neid siidivorme, siis see tundub neile. Kuidas ma nüüd ütlen kole või inetu eesti keelest on absoluutselt õige. Ühesõnaga siin võib-olla selline üllatus teisipidi ka, et kui siin on paralleelvormid antud, et siis neid nagu keegi kunagi peaaegu ei kuule. Keele puhul võib-olla isegi kuuleb, et keeltes ehk eelis või keeltest ehk eelist. Aga palju sõnu, et siin on väga üllatuslikke vorme näha ja see osaliselt ei ole inimestele meeldinud. Aga selle osaga me töötame edasi ja mismoodi me edasi töötame, nimelt niimoodi, et me saame tekstikogudes, saame andmed juurde. Et kui on sellised vormid, mida praktiliselt meie keeles üldse ei esine, siis me ütleme, värvime nad siin halliks või anname selle info välja, et sellist vormi meie ei kasuta. Nii et praegu on siin justkui kõik täiesti võrdsed. Siia tuleb infot juurde. Siin on ka kirjakeelenormid ja muud võimalused ka. Ei, ei, siin on kõik õige, siin on küll kõige, see on absoluutselt kõik õige, aga lihtsalt see on üllatav, inimesed ei tea seda, ma sain isegi näiteks teada. Nädal tagasi käisin lauluväljakul eesti keelemessil ja seal valisime sõna, mida siin sõnaveebis tutvustama valisime sõna laulupidu, kuna me olime lauluväljakul. Ja kui me siit vaatame praegu laulupidu võib ka vaadata. Ja laulupidu pakub välja, siis kaks võimalust seda sõna muuta, millest teine oli mulle sedavõrd üllatav, et ma arvasin, et see on viga. Et mina ütleks, et laulupidu, laulupeod aga tuleb välja, et täiesti täiesti kirjakeelne variant on ka laulupidu, laulu pidud ja nii edasi just täpselt, just täpselt sellepärast, et mina mõtlesin, et meil on sõnaveebis viga ja läksin siis kontrollima. ÕSis on täpselt samamoodi kaks tüüpi, nii et selliseid üllatasime, siin kohtame ja ei ole inimest, kellel oleks kõik võimalused selge. Või teilegi on juba üllatused siis ilmselt nii-öelda tavakasutajale kindlasti. On jah, jah, aga ütleme, see ongi see koht, et siis peaks seal olema näha, kui keeles ikkagi ei kasuta, kui me selliseid vorme ei kasuta nagu laulupidude laulupidudele ja lähme laulupidusse ja kui, et kui need on vähem kasutatavad, siis see hakkab siin edaspidi paistma olema praegu nad on lihtsalt nagu liiga võrdsed. Ja ennemini on nad absoluutselt samamoodi olemas olnud, aga nad on pettunud, tulnud olnud selle numbrikombinatsiooni noh näiteks, et 22 ja 23 selle taha keegi ei lähe vaatama, mis on see üks olnud ja mis see teine on ja mis, mis seal siis erinevus on. Aga, aga nüüd, kuna nad on nüüd täiesti siin avalikult välja kirjutatud, siis, siis tuleb selliseid üllatusi ja see on üllatav olnud meile endale ka. Igasugust sõnaraamatut, ilmselt ka sõnaveebi, tuleb osata lugeda, tuleb osata neid märke mõista, et see on ilmselt keeruline. Kas siin sõnaveebis on kuskil need ka ära seletatud, nii nagu õigekeelsussõnaraamatus on kohe alguses märkide ja lühendite seletus. Nõnda tänapäeva sõnaraamatu nagu sellised üldsuund on, selline see ei ole, õigupoolest sõnaraamatus on, see on, ma ütleksin veebisuund, et veebisuund on see veebikui, ma avan mõne veebileheküljel, siis ta peaks olema nagu öeldakse, intuitiivselt arusaadav, et ei ole vaja nii keerulist lehte teha. Et eraldi oleks vaja mingid märgid ja õpetused ja asjad juures olema. Meil siin on muidugi, kui siin vaadata selle lehe peal üleval selle nii-öelda hamburgerimärgi all avaneb seal menüü ja seal on rubriik portaalist, seal on kirjeldatud, mis siin sõna veetis, kõik on, aga selliseid keerulisi märke. Kuulge, meil tegelikult siin üldse ei ole. Pigem on lihtsalt vaja rahulikult vaadata siin sõita edasi-tagasi ja justkui peaks kõik info olema Arusaadav justkui peaks olema, mis ei ütle, et, et ta ikkagi on. Aga siin selles mõttes meil erilisi mingeid keerulisi märke ei ole, int, rõhke ja välteid ei ole eraldi märgitud. A ei tegelikult. Ja tegelikult nemad, nemad on, niiet et kui siin hoida selle sõnavormide osa peal siinse välja kirjutas, mida esimese pilguga näeb, need on nagu tavalises kirjas, nii nagu meil tekstis isegi võtame. Aga kui me seal hiirega peal hoiame, siis on näha selle esiteks selle vormi nimi mitmuse nimetav ja siis on näha kõik need lisamärgid, mis, mis on siin ja selle nende märkide kirjeldus seal menüü portaali tekstis olemas. Mitmuse osastav keeli on märk peal, et tuleb kolmandas vältes jah, jah, jah, tuleb tugeva rõhuga ütelda jah, just nõnda siis vaatame siin leheküljel veel edasi selle sõnavormide osa all tuleb siis üks lahter, mis kannab pealkirjasõna seosed, siin on igasugust erinevat kraami. Keele puhul on näha siin siis, et on välja toodud hulk igasuguseid väljendeid, fraseologismiga ja kinnistunud ühendeid, mis on sõnastikus omaette artiklid, mis on ära seletatud, millele oma kasutusjuhtumeid ja mis on nagu täiesti sama samavõrra olulised sõnad selles sõnastikus. Ja keel on muidugi eesti keeles selline sõna, et kui me siin klõpsama näita rohkem nupule siis on näha, et kui suur hulk neid keeleväljendeid on kui mõni siin ette lugeda ja sised, keeled suus, keel ei paindu keelt kastma, keelt limpsama, keelt teritama, keel vääratas klassikalised keeled, kurjad keeled. Et terve rodu selliseid väljendeid, millel on siis antud oma seletus, oma näited ja noh, võib-olla oma päritolu infoga. Keelt lõksutama? Jah. Nii, nüüd ma klõpsasin siia, saan teada, et keelt lõksutama, klatšima taga rääkima, ohtralt tühja juttu rääkima. Jah, see väljend on täpselt samamoodi nagu sõna eraldi seletatav kirjeldatav sõna. Aga ma küsin vahele, et kas väljendeid niimoodi otsida ei saa, et ma näiteks kirjutan sellesama keelt lõksutama otsingulahtrisse. Ja siis leian ja saab, saab nii, saab, saab, saab ja kui siin hakata nagu seda otsingusõna kirjutama, siis iseenesestsüsteem hakkab juba pakkuma, ta hakkab näitama seda nimekirja, mis selle algusega hakkab tulema. Nii et et saab otsida küll. Ja saab otsida ka niimoodi, et kui leidub mõni, kes näiteks ei tea, et põhivorm on keel ja noh, ütleme, et keeleõppija ja kohta vormi keelil, siis ta kirjutab siia keelil, aga süsteem oskab selle nende muutevormide järgi suunata siis sellesse õigesse artiklisse. Et noh, selle teeb siis analüüsi selleks põhivormiks ära, et niimoodi saab ikka õige artikliga kätte. Siis tahaks veel eraldi ütelda, et huvitav info siin sõnaveebis on päritolu, info ja päritolu on info, on siia koostanud Udo Uibo, tuntud etümoloogia uurija ja päritoluinfot on siin päris palju, umbes 20000 sõna juures ja keele puhul on siis näha, et keel on meie keele põlissõna millel on siis variandid või saami keeles ja udmurdi keeles ja neenetsi keeles, need on siin siis välja toodud. Ja siis on üks rubriik, millele võib-olla võiks eraldi tähelepanu pöörata, on veebilauseid pealkirjaga veebilauseid. See on siis mingis mõttes ka selline vastuoluline lahter. Vastu oli selles mõttes, et, et need, kellele meeldivad moodsad automaatsed lahendused, ilma milleta üldiselt tänapäeval läbi ei saa ka sõnaraamatuid tehes siis nendele need laused väga meeldivad, mina ise kuulun nende hulka, ka need on automaatselt veebis valitud laused. Siin on rakendatud selliseid programme. Et teataval määral on seda valikut kitsendatud, siia ei tule mistahes lauset, sest igaüks, kes veebis mõnda sõna otsib, näeb ju igasuguseid lehekülgi igasuguse imeliku tekstiga lehekülgi. Väga halb, mõni on väga halb just nimelt aga siin nad tulevadki, siin on autentsed, veebilauset, selle sõnaga keel. Aga kuna neid lauseid ei ole toimetatud, siis siin ikkagi satub, et nii-öelda väga halbu lauseid ja mõnda see väga häirib. Aga kui olla selle teadmisega, et need on veebilaused ja toimetamata veebilauset, see on siin info nupu, tahan siia kirjutatud ka, kui siin selle peale vajutada lauset toimetamata Ta nad on valitud automaatselt eesti keele õppekorpusest 2018. Et siis tulebki nendesse lausetesse niimoodi suhtuda, et need ei ole eeskuju, lause need ei ole, need on, need on mis tahes suvalised näidised veebist ja selle osaga põhimõtteliselt me töötame ka edasi. Meil on inimene Kristina Koppel, kes doktoritööna kaitseb automaatsete näitelausete ja õppekorpuste tööd et tema tegeleb sellega edasi ja küllap lähevad need lauset ka paremaks ja nad lähevad paremaks, mitte selles mõttes, et ta ei toimeta neid automaatselt, vaid teeb veel paremini veel täpsemat valikut, et nopib välja veel õigemat lauset siia veebilausetes, aga põhimõtteliselt süsteem jääb ikka niimoodi töötama, et automaatselt need laused hakkavad tulema. Aga kas see on niisugune lõks? Mõni ilmselt ei saagi võib-olla selgeks, et siin ei ole need eeskuju laused. Jah, seda me peame siis vaatama, vaatame, kuidas tagasiside ikkagi tuleb ja võib-olla on võimalik siin veel mingisuguse värviga neid tuua välja. Noh, vaatame, vaatame, kuidas noh, mingis mõttes peavad inimesed, kui enne nad pidid õppima neid, mida miski lühend tähendab või miski märk täpselt tähendab juhendist käima lugemas. Võib-olla see on see koht, mis tuleb nagu ära õppida, et et see ei ole sõnaraamatu inimeste toimetatud lause. Mis on siin oluline, et siin on igal pool informatsiooni tegelikult just sellesama kohta, et need laused on toimetamata, et kui natukene rahulikult siin seda noolekest liigutada, siis võib lugeda palju rohkem kui. Ja noh, ongi, et ütleme, kõik võiks olla intuitiivne, nagu ma enne ütlesin, aga noh, päris nii ka ei ole, et üldse mitte midagi lugema ei pea ja üldse noh, lõpuks me ostame endale kodumasina, siis väga tore on ta kohe seina panna, aga, aga suhteliselt tark on natuke ikka juhendisse ka vaadata. Õige mulle tundub, et kui nüüd pabersõnaraamatut lugeda, siis paljud jätavad lugemata. Ta jäi märkamata selle, et mis tähendavad sõnade juures olevat lühendid. Ja sõnade juures olevat selgitavad lühendid. Kas sõnaveebis saab siin vahet teha näiteks, mis on kõnekeelne või argikeelne sõna, mis on kirjakeele sõna. Ikkagi saab, ikkagi saab, aga kuna tegemist on praegu siin eeskätt seletava materjaliga ehk eeskätt Nende sõnade kirjeldusega, mida meie oma keeles kasutame ja siin ei ole see sussimaterjali siis mõned hoiatused ehk on siit puudu. Aga need ÕSi hoiatused hakkavad siia tulema, me juba praegu sellega töötame, et tõsi, ÕS-i mingisuguseid soovitusi sõnadele juurde saada. Aga igatahes on siin olemas tavapärased piirangud, et see üht või teist sõna kasutatakse kõnekeeles või halvustavalt. Aga märgendid, et noh, et kirjakeelne, seda, seda siin meil ei ole, nii et noh, nii-öelda kõik on, selles mõttes on kõik kirjakeelne, et kõik esineb meie keeles, ega kirjakeel ei ole ametikeel või kirjakeel ei ole ametlik keel, kirjakeele defineeritakse ikka põhimõtteliselt keele ühtsemat kuju, nii et ühtseimasse kujusse kuuluvat ühte, otsapidi ka kõnekeelsed sõnad. Kui me saame nendest aru kasvõi sedasama laikima. Likima mingitesse tekstidesse ta ei sobi, aga me ei saa öelda, et ta ei ole eesti keele sõna nüüd juba, et on küll. Ma naeran selle peale, ma olin just siia jõudnud sisse toksida, laikima et vaadata, see Likima tähendus on sotsiaalmeedias, mingile postitusele, pildile tekstile või muule oma poolehoidu avaldades vastavat märget tegema. Aga no siin ei ole öeldud, mis ta on, aga ma tahan selle kohta rohkem teada, siis siin on siin on paremal pool ka niisugune koht, kus ma saan teada, mis e-keele nõus on, selle kohta öeldud. Jah, ja kui vajutada selle e-keelenõu lingi peale, siis me satume Eesti keele Instituudi ühele varasemale portaalile, mis oli juba sammuke sellise sõnastike ühendamise poole aga ta on siis ütleme kui rääkida selliste ühendatud portaalide astmelisusest, siis on ta eelmine aasta, et siin on ühendatud ja siis näidatakse kõrvuti väljavõtteid erinevatest sõnastikest. Ja osalt on infot korratud, kui sõnaraamatut, infot kordavad, siis on siin ka infot korratud. Aga siit saame siis laikima kohta. Siit tuleb välja praegu siis õigekeelsussõnaraamatu info, mis ütleb siis suhteliselt sedasama, aga õigekeelsussõnaraamatus on siseargimärgend on juures. Niiet et küllap see argimärgend liigub ka siis sinna sõnaveebi, kui õisi info sinna juurde tuleb, nii et. Ja eesti-vene sõnaraamat, kus on seesama seletus näha, aga see peabki olema see samasesse laikima, on iseenesest uus sõna uute sõnade hulgas, mida Eesti-vene sõnaraamatus varem pole olnud ja noh, nüüd siis selle sõna veebimaterjaliga koos on ka eestivenesse liikunud. Sõnaveebis on olemas ka eesti-vene sõnaraamat? Jah, jah, eesti-vene sõnaraamat on, ta on põhimõtteliselt see seesama sõnaraamat, mis viieköitelise varem ilmus, aga just nimelt sinna lisatud 10000 uut sõna siis sellest sõna webi või uue seletava tegemise kaudu tulnud tulnud asjadest. Nii et selles mõttes tasub seda Eesti-Vene sõnaraamatut ka pigem sõnaveebipoole pealt vaadata, sest seal on, seal on uut materjali juures. Aga kuidas meil selle sõnaraamatu eesti-vene sõnaraamatu juurde jõuame, see ei ole niimoodi, et iga sõna juures tuleb tõlge kohe alla. Ei, ta ei ole niimoodi, siin tuleb teha siis keelte valik. Algseis sõna veebi puhul on, et annab nagu eesti keeles on eesti keele materjal aga kui siin keelevalikus vahetada neid keeli, et siin praegu muid võimalusi polegi vahetada ainult eesti ja vene keelt, kui võtta selleks suunaks seal üleval eesti keelest vene keelde siis satume me Eesti-vene sõnaraamatusse ja Likimann siin läikima on, siis näiteks võib kohe laikimat vaadata, siin on seesama seletus, mis eesti keele poole pealt tuli, aga vene vasted on siia juurde pandud. Ja siin on siis ka näha, no vene keelt mina niimoodi ei tunne, et siin kommenteerida. Aga siin on siis vastad, et staavit laike ja laikaid ja laik nutt, need on siis pandud kõnekeelseks. Nii et samamoodi on läbi näha, kuidas, nagu päritolu kirjeldab, et see on laensõna inglise keeles laik. Nii võõrsõnad ja tsitaatsõnad. Kas võõrsõnade leksikon on sõnaveeb juba pandud? Võõrsõnade leksikon terve koguna? Ei ole pandud, aga see ei tähenda, et siin võõrsõnu ei ole. Et siin on ikkagi väga palju võõrsõnu. Aga võõrsõnade leksikoni ületoomine või tema selle materjali ületoomine, mida siin praegu ei ole, see on meil tööde nimekirjas. Nii et esialgu, kui tuleb tarvidus spetsiaalselt võõrsõna mingit erilist võõrsõna vaadata siis satub sinna sama moodi, et kui inimene juhtub küsima siit sõna veebipoole pealt ja siin seda sõna ei ole, siis pakutakse kohe võimalust liikuda edasi e-keelenõusse ja e-keele, nõus on võõrsõnade leksikon juba valikus sees. Noh, siitkaudu on lõppkokkuvõttes ikkagi lihtsam, lihtsam see saab nagu kahe klõpsuga sinna õigesse kohta pärale. Et lõpuks sõnaveebi kaudu on võimalik üsna igale poole jõuda, mis on Eesti keele instituudi kogudes olemas. Põhimõtteliselt, ja võrdluseks võib vaadata, et see inimene, kes veel tahab küsida, et miks sõnaveeb on parem kui midagi muud siis võib ta vaadata Eesti keele Instituudi sõnaraamatute koduleht ja seal on umbes 50 erinevat linki ja, ja siis mõelda, et kui ma näiteks otsin sõna, madu, limusk, et kuhu ma siis peaksin vajutama sellest 50-st lingist ja see leidub siis mingisuguses terminibaasis. Aga seda ei noh, ütleme mõnele sõnale on niimoodi väga raske pihta või näiteks kahetiselt madu limuski ei anna sõna või mitte midagi. Jah, ja ei anna siin ei anna. Ma tean seda sellepärast, et see kuulub ühte ühte terminisõnastik ja termini asjad põhimõtteliselt jõuavad varsti samal viisil ühendatuna. Noh, me praegu nimetame seda termini veebiks. Et kas tuleb sõna webi kõrvale termini veeb ja noh, muidugi me tahaks seda ka omavahel jällegi ühendada, nii et ikka inimesel peaks jääma võimalus mis tahes sõna sellest samast otsingukastist sisse panna ja siis sattuda sellesse õigesse kohta. Nii et meil on palju huvitavaid sõnu, mis on ära peidetud erinevatesse väikestesse kogudesse ja mõnda niimoodi taga ajada. Võib-olla ikkagi väga keeruline. Igastahes põnev sõna ei oota, millal ta siia sõna veebi tuleb ja sõnaveebis loetakse ka näitelauseid ja on võimalik näitelauseid kuulata. Just nii ja siin me oleme kaasa võtnud siis omaenda majas meie teadlaste ehitatud kõnesüntesaatori mida, kui mõned on juba kuulanud näiteks siis ajalehtede juures, Ekspressis ja Postimehes vist ka on võimalus, et kuula seda uudist või kuula seda artiklit. Et seal töötab seesama süntesaator, mis on meie instituudis tehtud ja see on iseenesest päris hea, see on parim tehiskõne, mida, mis eesti keele jaoks on Ta. Nii et seda on siin väga huvitav pruukida. Ja keeleõppijatel mõttes on muidugi noh, ütleme, ta ei ole ju perfektne, ta ei ole inimese loetud lause, et võib-olla seal on teatavaid, selliseid ise äralikkusi, aga ikkagi sellist võimalust, et kõik asjad ette loetakse, ei ole varem meie sõnaraamatu praktikas ka olnud. Aga siin, kui vaadata veel korra näiteks seda keeleartiklit, siis on siin eri värvi neid mikrofoni või kõlarimärke. Et need tähtsamad osad või noh, märksõna ise ja sõnavormid. Need on loetud näitlejate poolt, nii et need on päris inimesed, hääldavad aga näitelauseid, loeb süntesaator. Nii et et siit võib siis mõnda näidet kuulata igaüks ise ise siis proovida, kui tal on kõlari võimalus sisse lülitada. Teatud oma, no meie proovime ka meie proovime näiteks sõna kirjakast, näitelauset. Leidsin kirjakastist ajalehe arutul hulgal reklaame. Seda kirjakasti tühjendatakse kaks korda päevas. Nii seda luges siis nüüd arvuti aga lisaks sellele, et saab kuulata neid näitelauseid, saab ka dikteerida sõnaveebi. Sõna saab dikteerida ka ja kui mõelda, et milleks sellist võimalust vaja on, siis võib juhtuda, et teinekord tead, kuidas sõna kõlab, aga ei tea täpselt, kuidas seda kirjutatakse, näiteks mõni keeruline sõna, näiteks entsüklopeedia kas seal on nõrk tee keskel või tugevdee keskel. Et siis võib proovida seda ütelda suuliselt sisse ja siis arvuti saab sellest aru. Kui kõik hästi läheb, siis ta saab ilusti aru. Ja siis ta pakub sellesama otsingu niimoodi hääle kujul siia ette. Põnev, et sõnaveebis on täiesti piiramatut võimalust, et ma saan aru, kuidas teile tundub, kui suur hulk tööst teil tehtud on. Meil on tehtud ikkagi väike hulk, meil on tehtud selline esmane hulk, et siin, mida me teinekord oleme koosolekutel nende IT poolega koos arutanud et siis lähevad ikkagi mõtet väga-väga lendama, et kuni igasuguste visuaalsete piltideni sõnatuleku kohta keelde ja mida teistel sõnastike lehtedel on siin ja seal on näha. Nii et siin on praegu ikkagi suhteliselt esmane seis, millega me kõvasti üritame edasi töötada. Siin on üks huvitavamaid kohti sõnaveebis või sõnalugude juures üldse sõnade päritolu ees. Aga kas on ka niisuguseid juhtumeid teil, et teil on võimalik kirjutada sõna veebi juurde, et see sõna üks või teine sõna on läinud? Mõne teisegi eesti keele sõna on läinud teise keelde. Kui meil on selliseid näiteid, siis on meil võimalik küll kirjutada, sellepärast et me oleme siia loonud nagu sõnakirjelduse juurde sellise rubriigi, mille pealkiri on hea teada. Ja hea teada, sisaldab praegu väga erisugust infot. Et kui mõni satub siin vaatama, siin võib vaadata näiteks sõna pealuupealuu juures on näha see hea teada. Et pealuu, mis iseenesest tähenduse poolest on, on seesama, mis kolju siis on hea teada rubriigis on öeldud, et anatoomia termin on kolju, et noh, selliseid nagu lisa lisaselgitusi mõne sõnakasutuse kohta on hea teadas sees või siis, kui vaadata Ta sõna šampanja siis šampanja juures on hea teada rubriiki pandud lihtsalt kas te teate, et šampanjakork lendab kiirusel 50 kilomeetrit tunnis, võib lennata või midagi sellist nagu naljakat meelelahutuslikku infot ka siia on pandud ka keelekorralduslikku infot näiteks neitsiõli juurde pandud, see ei ole eesti keeles soovid noh, nagu natuke ussi moodi infot. Nii et see on selline koht, kui meil on teada midagi huvitavat infot sõna kohta, siis siia me sellise sellise info saame lisada, aga mis see siis on? Mul on küll üks sõna, seal nupp, nupp, nupp, jah, tree kudumisterminina, selle on suureks rääkinud, kui nii võib öelda, üks Ameerika eestlane, kes on suur kuduja ja tema videod on YouTube'is üleval, siis kõik kudujad Ameerikas kudumisblogides järgivad seda ja räägivad sellest. Estonian Ps. Kui saatanliku nähtusest, mida on väga keeruline teha Ahah, ja siin sõnaveebis praegu ma näen, siin on olemas tähendus, heegeldatud või kootud pinda, kaunistab väike paksend, et see siis on seesama asi ilmselt küll ja nõnda ja siia on täiesti võimalik, et nüüd ma lähen töö juurde, uurin ise ka, kas ma sellist infot lisaks leian. Ja kui leian, siis võin siia lisada selle hea teada. Tore sõnaveebist võib vist lõpmatuseni rääkida, aga ma usun, et niisugune sissejuhatus on tehtud, et inimesed saavad hakata vaatama ise missid tõesti leida põnevat on mida lõpetuseks soovitab. Lõpetuseks soovitan ma selle seda muidugi kasutada ja eriti soovitaksin ma märgata veel ühte asja selle lehekülje peal. Nimelt siin paremal pool on üks roheline, mille peale on kirjutatud tagasiside. Ja palun saatke meile tagasisidet, sedakaudu saab meile saata Ta nii uusi sõnu, mida te siit ei leia ja mille kohta oleks siis hea anda, natukene lisainfot ka, aga sedakaudu saatke meile ka kõiksuguseid, kommentaare, kui midagi on siin valesti, kui teie meelest võiks midagi olla paremini ja nii edasi. Kuna sõnaveeb ei ole valmis asi, vaid sellega me praegu parasjagu just töötame ja mõned head aastat edaspidi veel töötame, siis tagasisidenupp on teile palun väga, tehke endale märgatavalt. Aitäh Eesti keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets, soovin teile jõudu, aitäh asendeid saatest ära ja siit sõna veebijuurest praegu ära, aga mina ka on sellega, et ma hakkan nüüd mängima, kuna sõnaveebis on võimalik ka keelemänge mängida. Aitäh. Aitäh. Nii sõnaveebikeelemängud siin on sõna tundmise mäng, sõna sarnasuse mäng, eesti vene keerukamad vasted, sõna sarnasuse, mäng, eesti vene lihtsad vasted ja sõna sarnasuse mäng, eesti sünonüümid. Valime sõna tundmise mängu. Nii siin tuleb kiiruse peale otsustada, kas eesti keeles on selline sõna olemas või mitte. Klaviatuurile tuleb sõrmed valmis panna õigete tähtede peale ja siis alusta mängu. Üksteisega selline sõna on olemas või ei ole, jah, on õige. Meeteoeeerr ei ole. Lynerm ei ole. Stoltu ei ole. Ohver on Bremm ei ole. Teri. Ei ole. Viisakaimini ei ole. Algus jah, seljake ei ole. Sirk, mina küll ei tea, et oleks Burrahlis ei ole täielikumalt jah. Devil ei ole. Kruvi jah. Tolmune jah. Teadlik jah, loomulikult jah. Valachis võiki ei ole. Nii, vaatame mis vaheseis on. Aitäh mängimast tegid 19 valikut, millest 18 olid õiged. Ja ma olen õigete vastuste arvu poolest 266. kohal. Nii et leidke kõik üles, head kuulajad, sõnaveeb, leidke üles keelemängud. Uurige tõsiselt, mis sõnaveebis on ja natukene lõbusamalt ka. Ja olge üks, 8000-st, kes külastab sõna veebinädalas või üks 24-st 1000-st, kes külastab sõna veebi ühes kuus. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Kõike head kuulmiseni.