Tere, keelesaade on täna Kuusalu rannakiirest ja Kuusalu rannakeeles, poolenisti. Mina olen saatekirjakeelne toimetaja Piret Kriivan. Minu saatekaaslased on täna ene Velstremia heligendra. Tere. Tere. Tänast saadet on vist paslik alustada sellest, et ma küsin esimese küsimusena, kes te olete ja kust te tulete? MINA, OLEN Enevelstram, tulen virve külast Juminda poolsaarelt ja mina Obin rannakeelt, seepärast mina räägin poolenisti. Olen rannakeelse Mihe naine, 35 vaestut. Ja et Obin ei ole, see on minu emakeel. Kes Moviel olen, olen eesti filoloog. Jaa, tudengina Käbin vadjalaste ja vepslaste juurest keelt korjamas ja sain seal teada, et ma enam ei mäleta, kas vadjalasi vaid epslasi oli korral alles 70. Ja ma mõtlesin, et see on hirmus et üks rahvas ja keel sureb. Ja kui me mehega läksime tema sünno koju seitse aastat tagasi elama siis oli olukord sama. Et rannakeelt rääkis kahel poolsaarel Juminda ja Pärispeal umbes 60 70 inimest ja ma sain aru, et see keel välja et on vaja aidata, keegi, on vaja midagi teha. Helimina nüüd olen Leesi külas sündinud. Nüüd olen suveti virve külas Enele üsna lähedal. Esimene emakeel oli mul rannakeel. Vaata, see oli niukene, lääne pooline keel, et, et seal on nõnda, et et lähme poolistes külas on, on vähe juba kirjakeele moodi ja ida poolistes on siis nagu rohkem säärase vana vana murraviel. Et minu emakeel oli siis sellene, pooline. Ja nüüd ma elan hoopis Kohilas ja olen muusikaõpetaja, aga mesirannakeel tegelikult on. Ma saan aru, et selle rannakeele sees nii väike, kuidagi ka veel hulk keeli. Ja et rohkem noh, Kait, me oleme koolis hopindu, murdeid ja murrakuid on tuntud kui kirderannikumurre. Et rohkem räägitakse kui rannakeel ja see alguse saab või on saanud kunagi Viimsi kandist ja siis Lopeb Narvaga, aga searannakeel, mille eest meie nüüd seisume on siis pärispea ja Juminda poolsaarel või Kuusalu kihelkonna alal räägitud ranna kihel ja siis murraku ala ja teda on nimetatud ka arhailise nimega pohi rannaks. Noh, ühesõnaga see, mis ma veel veel tahan, on see, et ega praegu enam nagu seda Boy rannat ei räägita, et noh, kuna kuna koolides on ju niimoodi, et ega siis murrete ei lubatud ju rääkida, et siis on enamus inimesi räägib ikkagi kirjakeelega segamini juba. Aga kuidas tänapäeval on, tänapäeval lubatakse lapsel rääkida rannakeelt koolis, kui ta tahab seda rääkida. Enam kooligi. Lähimad on maapiirkonna koolid, on Kolga kooli on Kuusalu kool ja muud ei ole. Ja ka lapsed enam vast ei räägi ka? Jah. Ta on, et see ei ole keelatud ja me oleme ka Medelnud, et kusagile kooli pakkuda, sellist obet praegu me lihtsalt on meil rannakeele tunnid, iga kuu tulevad kes tahukat. Aga tõesti ei ole rannaalal enam kooli ja kusagil 70.-te, millal see Leesi kool kinni pandi. Aga kas lapsed tunnevad siis muidu huvi, kord kuus tullakse kokku, kas siis tuleb palju lapsi kokku või tulevad ka vanemad inimesed, kes tahavad õppida, rohkem tulevad vanemad, selle me oleme teinud või lapsel oleme teinud Ta programme ja kui Juminda poolsaare selts teeb merelaagri ige sobil nende oma puhal saarte lastele siis eliia koos Riinaga Riina Laanetu ka jäävad keele tundi, see on tellitud iga Kert ja käivad ka erinevad lasteaiad ja koolid Tallinnast natuks läks nii, et huvi on ja me oleme ka käinud Kuusalu koolis siis oli vihasolu aitavat Jaik valla koolid ja need on olnud ka ikka, et me oleme seal ise kohapeal, mida lapsed arvavad, et neile meeldib, teeb nalja ja, ja ja noh, alati on ka neid lapsi ka, kellel kas vanaema või ennegi on tiga rannast pärit. Ja noh, ka meieealised keskealised inimesed ja vanemad, aga, aga ka lapsed vahest ütlevad, et nemad on Medelnud, et see ongi üks vanade inimeste keel, et sina ei tea, mina väitsin seda lapsena. Et see oli niisugune huvitav asi, et siis kui me esimest korda oli see lahemaal see seminar, seal rannakeele seminar, siis ma mõtlesin, et noh, et nüüd nüüd räägivad mingist vanast keelast, et noh, et, et see on nii huvitav, et mis meie esiemade esiisad kõik rääkinud on ja et ega seda ju ennegi ei mäletagi enam pea. Ja siis Piret Narvas ikka pani ühe salvestused ajale. Eks ma jään kuulamat, seda keelt ma ju küll oskan. Külamoorid ja, ja taadid ja rääkisid ju teenindaja, et, et kuidas aga keelt ei tee, siis ta pani seal kinni, ütles, et noh, et oli ikka keeruline aru saada küll ja ma mõtlen, et Olive Mul oli tunne, nagu ma oleks lapsepõlve ja koos sattunud. Just jah, et seal keeletundi ja praegu, kui me oleme neid mitu aastat teht käivad rannakeele oskajad, et tulla üks, üks Gert kuus kogu ja rääkida rannakeelt, aga on, käivad ka mõned lapsed ja noh, täiskasvanud, kes õppida tahavad. Aga see mete meile, kuda seda lastele rohkem saada, see käib meil kogu haid sel suvel me mõtlesime, et teeme mõned õppetunnid, virve kõlased, kutsume siis poolsaare lapsed, kogu. Üks ajast oli virve oma lapsile oli ju ka neis oli mitu tundi oli kive, mängud ja mis seal olid. Jah, teeme nüüd saates ka ühe väikese õppetunni, missugune see rannakeel siis on kõige esimene asi, mida ma juba kuulsin siit kõnest. Rannakeel on soome keelega üsna sarnane, ütleme mõned sõnad, näiteks Monet oli siin, eks ole. Et kui suur see soome keelega sarnasus on? Ühelt uurijalt olen lugenud, et no on olnud 38 protsenti oli, on kattuvust, on täitsa soome Sanu üks ühele nagu yldaja, mis seal veel on ja ja palju vorme või Jõugal ja, ja pöial ja kuulajad. Ja vai ei siis pööramine, et emme ja. Need sõnad on kõik teil kogutud sõnaraamatusse, mis on valmis rannakeele, sõnaraamat aga veel päris trükis ei ole ilmunud, aga kui palju seal siis sõnu on? 7500 ringis koos siis närt lausetega ja naut lauseid on siis enamus on mõlemalt poolsaarelt, kuna seal on ka väikesed moni suur erinevus, et aga mitte igal, aga et on mitmed lauset, siis mis on iseloomulik rannakeelele? Jah, meil seal virve külas anname sisse siis juba mitmendat Aestut välja, kalendrit, rannakeeles, et ikka kes tahuvad, saavad lugeda ja oleks seina peal iga päiv silmal ja siis, kui me esimese kalendri andsime välja, siis ma uurisin ja proovisin väga lihtsas vormis välja tuua need peamised erinevus, et inimesed saaksid üldse lugema, hääldama hakata. Et on see, et, et no loendsid edela täheldas Anu peaaegu ülipikas sellises kolmanda, teise välte vahepeal ja lühikeses vältes, et lepleda näärtuseks way Kadaiku kadahaigus Vaidi tide, mis eelviimane sõna oli, Kadaik kadastik nakatas ja astmevaheldust ei ole loom Klooma tütryk tütrikud. Siis on läbi vokaalharmoonia säilinud, nii nagu Eli ütleski, et läänepoolsemates külajas Juminda poolsaarel on ta kadunud rohkem ja virvel Tapurlas on rohkem näituseks häda ja lühikene ja Lõõl. Kaksikvokaalid on siis jah, täishääliku asemel on erinevad vokaalid Kjeesi, Boad Leisi, Pootsis ja Anies lai Aezda, mis aasta aasta. Nii lihtne ja sisekadu on vähe, need sõnad on pikemad inimestel ilmselt olnud aega rohkem rääkida Shauda maja. Ja lüüdame siis palatalisatsioon ei ole, et poiss poissid all igas. Kas kas on toas? Karjala osane osa Oda kaslagastala Ada kas lagastele vaata kas alla lakkasid hiljem siis veel, et õ-tähte ei ole meil ja õun on asendunud väga erinevad. Teiste täishäälikutega näiteks ehtu, korge, num, jää, ras, Joina jõin kaik kõik. Ja, ja siis nüüd see suur erinevus kahe poolsaare vahel on see, et, et Juminda poolsaare ei ole H tähte ja pärispea poolsaarel on see või kannu rannas siis eriti tugev Saayes sana yes ja sana aias, et neil on ussid, on Hussid just. Nii. Ja siis see kaksikkonsonant hääldub ikka Tiina männu koht, mängukohv, mängukoht ja väga lihtsalt sellised erinevused. Minagi ühe asja veel, mis mul praegu meelde on tuld, et et see rõhk on alati esimesed siia nime ja et meil olid Juminda külas, olid, olid Elvira oli Elvira ja Maria oli Maria noh, ja nime ees täpselt samuti, eks ole, heeri on Iieri niheli ainuniisugused nimed, kaik, jahetan, laula, keel nagu soome keel küll, et peavad rütmi kätte saama, siis tuleb juba ladusalt. Mul on see õnn, et ma olen saanud seda sõnaraamatut sirvida, kui internetivariandi kohta võib öelda sirvida. Aga ma leidsin seal huvitavaid sõnu väga palju, aga siis ma leidsin sellise huvitava vormi nagu surneneza surnuna maha langenud, mis surne Neesamis surneneza jah, surnud esimesel silbil, haiged surneneson Novokaalnes lapsinesa, mis lapsena lapsena surnuna vanana sa vanana E tähendab siis mingit seisundit ja igas erinevas sõnas lapsena, kuidas oli, lapsine saab laps sinise. Aga see nii on ju ka siis, kui sul on siis on-line süleline sületäis, noh, see on nüüd siis omadussõna väljendusega. Aga jah, see on selline huvitav vorm. Mis te arvate, kes teie sõnaraamatut uurima hakkavad kelleks Rantlased ise kindlast siis ma väga loodan, Randlastaja Randlastel Seprat jah, et suvitajad. Ma usun, et see pakub huvi koories ja noh, me isegi mõtleme, et kuidas seda sõnastikku siis elama panna või et kuidas seal noh, et koos midagi teha ja üheskoos õppida ja kutsuda õppima? Ma usun, teadlastele loodan laiemalt ka või tudengitele, kes midagi sealt ütleme ka need inimesed, kes tegelevad, ütleme, rahvaloominguga on niimoodi, et seal neil oleks kahtlemata vaja. Me peame varasemates saadetes rääkinud ka keeleteadlased on rääkinud sellest, kuidas murdekeel on tegelikult hea võimalus kirjakeelt rikastada sõnadega näiteks ka grammatiliste vormidega, aga ka sõnadega mina leidsin täiesti sellise sõna, mis minu meelest võiks ühiskeelde tulla ja see on, sõnas hääline. Ja lugesin ma selles sõnaraamatust välja, et see tähendab kahte asja, häid elukombeid, heade elukommetega inimene, ma proovin lugeda selle näitelause, ka. Üks saaline mees ei käi Küles jõuamas just et eks heade elukommetega mees ei käi külas joomas nii ja et asi on teine, tähendab kvaliteet, võitlen suvel palavaga tuli suvalada kalu kaks keerata kui tahid, säelisi silt, kui saada korralikke jah, et miks ei võiks siis võõrsõna kvaliteetne asemel olla kirjakeeles ka, sõnas hääline jällegi eks ju. Ja siis ma vaatasin ka sõnaveebist mõne kvaliteetse kohta näitelause. Et näiteks veebist sõnaveebinäitelause peamine tingimus on saada kvaliteetset toodangut. Miks ei võiks siis öelda tõepoolest minu arvates, et peamine tingimus on saada sääris toodangut? Kas pole ilusam, on. On teil endal ka mõni selline sõna pakkuda, mis teie arvates võiks laiemalt kasutada, minu jaoks on ta ise tähendus või noh, nagu kõnepilti juttu tulnud sõna vahtima. Seda ranna vaatama asemel kasutatakse, mida sa vahid ja see ole pahas tähenduses sealt loomulikult vaatama vahtima ja, ja varem ma ei kasutanud, seal oli nagu selline tooressana, aga praegu tundub mulle nii loomulik. Vahin loodust ja inimesi ja siis võib-olla seda võiks rehabiliteerida, kasutama hakata. Minul tuli pähe, et, et meil peres öeldi niisugune nagu nenestama, Nimeta venestama jah, nagu vähekene solvuma või niimoodi nagu nina, nina vingu. Ja siis on väga tore sõna ju laev, rikk või lae rikk, ta on ka muutunud munes rannas on nii ja naa, aga see on ju see, mida laevadest siis on tulnud randa ja siis mingil laev rikku korjama pärast tormi meie külas on lae rikk või meie peres on räägitud, et ta muutunud rannas laeval laev, rike, aga täitsa tekkinud üks lause näitelause kävinoomikulaariku korjamas rannas ja tõlge. Käisin seda kraami hommikul rannas korjamas, mis me merest tulnud on ja, ja kui palju tuleb praegu igas aed ebameeldivat laagrit, kui rattad, nagu nii palju ei ole. Ja ei tule meile liiga palju, ei tule. Oma lasti paremini vastu. Ja, ja mis sealt laevast nii samal mäel. Et see ei ole liiga huvitav, aga ei ole ka liiga palju oleks aga vanastaniga igast asju ajada. Piibli ja piiblis oli palju piibli, see oli palju. Mõne laevaõnnetuse tagajärjel. Isottigi lisati, kas see oli 60 tuleks kusagile randa piiblid ja see oli kas kuuekümnendatel aastatel aest Zujel, vaestujal. Mulle meeldis veel üks sõna, see oli Legutama. Mis, mis ma sain aru, tähendab salakaupa uputama. See on jällegi tänapäeval ilmselt salakaupa merre Eesti ranniku seal keegi enam ei uputa, aga, aga salakaubaga ju tegeletakse küll ja smuugeldatakse seda sokutatakse igale poole. Võiks muugeldamisele sõimal olla lekutama ja no vot ei tee, see on nagu vähe Toist Mootine tähendus mu meelest. Et see on just nagu mitte lahti saama, vaid siis, kui tuli tuli piirivalvur, siis tuli kähku ära visata, kellelegi ei näeks, et sul salakaupa üldse on. Millise tähenduse pisut ja erinev. Aga sana ise on ja ma ei tea, ma jäin mõtlema, et kas see tuleb sellest sõnast lekk Legu nagu millega tegu. Leegi kiiresti nagu tulekahju kustutama ruttu-ruttu, tuleb ära panna. Kellegi rääkis, mida lekt tähendab Re kolleeg siis, mille Legu põnev. Kuna rannakeel on soome keelega sarnane, siis mulle tundub, et ongi palju selliseid sõnu, mille vorm on nagu sarnane kirjakeele sõnadega tähendus on teine on et täpselt samamoodi ettevaatlik olla nagu soome ja eesti keele suhetes. Üks sõna oli näiteks saade, mis meil tähendab kirjakeeles vabandust, kirjakeeles on idee või siis ma sain aru, et rannakeeles tähendab ta tormi eelõhtut ja ta võib-olla ka püha pühajõel õhtuga ega heas mõttes õhta lihtsalt näitelause on, et mida sügavam Aade syda suurem maru. Samal ajal see sisuliselt kehtib ka kirja. Nii on teil veel mõned põnevad sõnad. Kuulub näiteks ana, kuulub, mis sa kirjakeeles tähendab? See on nagu kellegi või millegi oma kuuluma. Aga rannakeeles tähendab, kostab. Ja ühes laulus, mis läks laulu peolegi, oligi seal, see on ka vähe Alt menduda, et et seal olid sõnad, et ilu kuulub Hiiumaale ja kuma kuulub kuramaale ja kellelegi ei saanud aru, et mis, mis see on. Ja, ja see tähendab tegelikult, et meie laul kostab Hiiumaale ja kaja kostab kuramaale. Et võib, võib alt minna küll, jah, siis on ju olnud ka rahvalaulus, kus Moria muutunud Muriks. Laulus, kus sa need tuli, moary vasta, haka trükitada, need tuli Muri vasta. Ja mul on tore lugu selle sõnaga ilge, mis rannakeeles on julge. Et me ootasime kolmandat last ja siis mees ütles ühel ajal oma emale ja minu emale. Mina seal ei olnud ja, ja, ja siis mehe ema, prantslane oli Kudanud ilgemat. Ja minu ema kirjakeelne inimene oli täitsa ehmunud. Et kuda ta niimoodi ütleb. Nii koledat hakata ei teadnud, läks palju aastaid ja, ja juba inimene oli surnud, kui minul, nagu aru sain, mis tähendas, kodanud julgevad. No kuda nad julgevad, ma küsiks kalendrisse juunikuu kohapeal ka neljandal juunil ükspäev, mis on teie kalendris, iesti, libu, päius ja nonii, tan lipp, klibu, muud moodi ei käändu. Nii et uhkusega, siis peame libu, play panid vardas, jah, lipud, Fartose lipud, laiba asja paadis ja igal pool. Üks on veel sõna on alles. Mis tähendab olles alles veel Naha jäi alles, aga tegelikult see tähendab allitanud. Oh taevas. Nii et kui üks inimene ütles, et tal on veel moned moosid alles siis ma ütlesin, et ekspone siis teinekord paremini kinni. Aga et inimeste iseloomustamiseks on väga erinevaid ja toredaid sõnu no näituseks, et kõik on enam-vähem sama tähendusega, mis võis olla Nissi nuuga ja spinn. Mitte ühestki ei saanud enam, kõik on enam-vähem ühesugune inimene, kui ta nuuga it's win-way way, nishi jupp, midagi viga, olen naine ka tore, tore, tore osta ei räägitud, nii, aga ige vigaja, kade on vai selline ihnuskoi? Võib öelda Joetan kaike ühes, kus enam-vähem. Ma leidsin ka huvitava sõna inimese kohta. Teatud sorti inimese kohta, ma ei tea, kas ma tahaks välja hääldada aia oi ja aja või aja on, oi, on niisugune niisugune venitaja. Hästi aeglane inimene, ei saa millegagi hakkama, meie peres öeldi Taaravier. No kus see siis nüüd tuleb, ma arvan, et see tuleb venekeelsest sõnast tarovirh. Vanausuline ilmselt ei saanud siis aru, mis neil tuli teha ja siis nad seal olid ka niisugused venimused et ei saanud oma töödega tehtud, aga meie peres oli jah, Taaravier, aga see aia hoian siis sealt teiselt poolt kannu rannas ana. Jah. Teil on kaks randa, Kolga rand ja kannurand. Vahel meri on vahel ja et, et see poi rannaala, et on, nii, ongi kannu rannas vanad ja, või rahvas mõisate järele. Kannu mõis, Kolga mõis, aga kas te kuidagi kavatsete kokku leppida, et lõpuks hakata rääkima ühist rannakeelt? Aga minge pärast lisaks? Saate muidugi aru, saame raame ja on väga huvitav veel tav, mis iseloomustab just seda murdeala. Et on seesütleva käände globus on Kaksessi näituseks paadis paadis, rannas või korvas. Ja, ja siis, et mitmuse omastava tee asemel Anjee vai e et Verkujega näituseks Aaesstujaga kuidas seda mitmust rakendada selle aeglase inimese puhul aia oi, kuidas siis teda nüüd mitmuses panna, kas üldse on võimalik? Aja oioi elast siis jah? Oi jah. Uhke näiteks Aade, see eelõhtu, seesütlevas käändes on siis aadress. Avades ütlen, et see on, kas. Vaat see on nii vanasõna, et vene Sanutii rõhkkonna alguses aadressis, kui, kui Haate arvad, Mataraslasena mõtlen kas nii saab üldse veel? Öeldakse ju eelõhtul, kuidas see luhtus, ahah, et ei tule siis ei tule, ei tule kuidagi mõttesse mitte midagi. Ja tõepoolest seda valed käänet, küsisin. See on nii huvitav, mida heli ka, et praegu menetleb ja nii, et kui me nüüd oleme rohkem, siis neid kaid kõiki kaheksat tuhandet või kui palju kümned tuhanded sana ju läbi rääkinud seal rannainimestega kohas ja neut lauseid Stasanastiku tehes, siis mitmed prantslased ütlevad, et ühesel hakkavad nagu sona, mis on ammu kuskilt hukkuvalt olemas, alt üles, tausma ja oomikuks või keset ööd on jälle mingi sana käes. Ja nii et sul ka tuleb hoidval haige hirm alt üles ja Toilas ja veel, et kui sa niisama räägid, et siis tuleb nagu kaikoidesti. Kui saadet mõtlema ei tohi, vaat siis ei tohi enam, siis läheb kõik veel ja siis on need ülenetlema ja kui saatejuht küsib mõne rumala Aga millest saab rannakeeles hästi rääkida? Ma arvan, et kalapüügist vist üks esimene asi ja merest ja ütleme igapäevatoimetustest niisugust asjadest ka mere pääl ja surnuaiast tulles rannakeel kuidagi loomulikult tundub mulle esivanemate juures jõkke, et seal nagu On imelik kirjakeeles rääkida. Vanemad inimesed nagu öeldi, et noh, et kui linnas oled, et siin on, siis on üldse väga raske rannakeeles rääkida, et nii kui seal tsitri mäest alla saavad, et kui seal rannaalale saavad, kohe hakkavad rannakeelt rääkima. Aga kui on vaja poliitikast rääkida, vaat seda ei oskaks küll või, ja oskab väga hästi ja, ja ikka jope tekste ka poliitilisele olukorrale. Ehk proovime kaasajastada rannakeel. Teete rannakeele jaoks ka uusi sõnu, näiteks juurde uusi Sanuga, no me olime ükskord ükskord oli meil täitsa selline Gerd Metlime uusi Sanusenu väljale tuli tuli aga siis nende rannakeele tundideks, meil on selline materjal, et iga Gerd dieet no kellelegi teeb teksti ja see on ikka ka sai kannel, tekst. Ja siis meil on jää peakeskkond, selline suletud Facebooki grupp ja siis sinna paneme tekstid üles ka ja loeme linti, et kes soovib kuulata ja aitäh siis kaugemal. Aga siis peab ühinema teiega Facebooki rühmas, jah. Jah, seda küll. Seal huvilisi on päris palju hotellis palju, jah. Nii et meie hobi, mitte vanad vanu tekstide järele, vaid teeme uusi. Kahe Konesid. Mul on veel paar head sõna, mida ma märkasin nende tuhandete seast. Ja millega tuleb ettevaatlik olla, näiteks aasima mis tähendab rannakeeles hoopis seda, et poisid kahmavad tüdrukust kinni, et mitte ei luubi tema kallal. On mis me rääkisime, juur jäärist? Jah, et see on üks tore sõna juuri, äri, et, et see on nagu nagu põhjalikult, põhjani, kui säilit juuri, äri ära sisseannet seletas täiesti põhjani lahti, vaid põhjani ära juurde ei väljunud just juuri, juuri, paiskotta kasutusele üks sõna oli veel sülirusi. Nagu Tormas sülirusi uksest või tormasid kaik süljeduse uksest välja nagu Ricinal või niimoodi. Nii, kui on kaubamaja, joosta see allahindlusega ja siis ülirusi kaik lähtavad toredaid, minu esimehe esimene sõna, mida ma opesin ranna keelasele. Mis võis olla Nurt, lordi on ühed jääpunane, see on siis naistepuna tee? Ei, ei, kibuvitsamari on lutt, tore lühikane sana on tõesti ilus tillurdidee kibuvitsa rehi. Sest mulle meeldib seesama jagaus, mis see võiks olla. Aga ma olen, kõik läheb midagi jagatakse siis viljaajaga ikka jagada. See peatükk raamatus on juukselahk. Ja kui loogiline jah, tõesti, juuksed on jagatud kahte jagaus määrsõnade juurde. Mulle meeldis ajalaza. Vaat seda ma mõtlesin juba väga kaua aega, et kuda seda seletada, seda ajalaza. Et kui mees elab ajale, saad, kuda, kuda ma nüüd ütlen, ühesõnaga, ja main Edeltki välja. See on nagu noh, alati kõik asjad õigel ajal tehtud alati õigel ajal kohal. Ühe lühikene, see õige aeg, õigeaegne, võib-olla, ja meie peame aia lasa saate ära lõpetama. Kas see oli õigesti kasutatud, lobetama Lopetanud? Kuidas ta inimesi meelitati selle keele juurde natukene vist on vaja ikka meelitada lapsi, näiteks missuguste trikkidega. Kas sõna trikk on rannakeeles olemas? Lausa nii ei ole hävinud, päris nii ei ole. Ma arvan, et lapsed tuleksid. Et selleks on vaja tulisid, kuidas tulis lapsed, lapsed tunnis, et on vaja Medelavial, et kui ta seda teha, mängud ja nii head on alaealised urea. Aga vaata, see üldine uhkus, et ma olen Rantlane, Hanno keelt on väga palju tõusnud ja see on eriti rõõmustav minu jaoks. Vot see on ka seoses mul tuli meelde see asi, et kusagilt ma lugesin niisuse lause, millest võis arvata, et vanal ajal kusagil 100 aasta eest tehti vahet, oli eestlane, oli erantlane. Et, et see oli lausel niisugune, et, et piira mehe kohta öeldi, et see ei olnud Rantlane soli eestlane. Noaga laulupeoaastal, kuid nii kõvad Randlased siis tal peab olema ka Randlase laul. Ja meil on vanu laule ja me teeme seal ka uusi laule ja luuletuks. Pikk Hermaküla laul. Ai Me tegime muusikali jaamile muusikali rannakaid, 20 inimest laulsid ja lapsed ka rannagi rääkis laule menetlema. Jah, meil on mete, et toodaks niisugused, noh, väga palju rannast laule on ju hästi tuntud, sest et Kuusalu rannast, onju ma, ma ei tee, mitu 1000 laulu korjatud. Üks, mida võib-olla nii palju ei tee, ta on see vooli mäng. Et vool on, noh, arvata tuleb. Vanast sõnast foogt, niisugune tähtis mees, see on niisugune. Et siis on Rigas vool ja, ja on vaene vool. Siis mäng on nõnda, et siis kaitsadelt siis igas vool laulab ja uhkustab seal ja siis tuleb vaene pooldalt kerjama. Ja siis, kui ta on oma asjad kätte saanud, siis siis läheb ja laulab, et ta nüüd ka ikka ära söönud. Ja nüüd ta ütleb jälle menna kerjamaja oodab kaik ära selt rikkalt Vablilt ja nüüd ise rikas vool. Toinan, vaene kumb teist nüüd on? Kumba ma elasin veel oma idee, Eli laulab Jesema laulan järel. Laseme, me ütleme seal tooli peal, see oli. Tulime jälle küll mina voolija Rigasva ooli ja mina voolia rikas vooli, mullarry koostia rahada ja mullune rikkust ja rahada ja vana haavaske Taalderi ta vana vaske ja ta teri ta palju veel Abenningi ta paljugi enda Benningi ta veel Annaedas ja singid ja eira naedasi singi, seasingid ja lambakambrid ja siis Easin kirja lambarambli sögala lapsed ja Olga, priske lapsed ja Olgad riskid. Nüüd siis tuleb vahepealse vaene vool küsib talt miskit ja siis Rigas on lahke ka ja anda pea. Ja siis hakata laulame, mina, vaene mu isa pooldaja, mina vaene maisa poolt Ta ja mõisapooldaja talu hävitaja maise pooldaja, talu hävitaja, Äraps, hingaik, seasingi särab, sain kaiks ja singid, seasingid ja lamba, Campeediaci ja singid ja lamba Gamblid, ööded, menna jama ja tajutud men kerjama. Linda ta siis. Suur aitäh teile, et tulite Tallinna oma keelest rääkima ja soovin teile edu. Oota kallaks. Aitüma kutsumast. Kuusalu rannakeeles rääkisid randased ene Velstremia Heli Kendra. Ja mõelge, palun selle üle, kas võõrsõna kvaliteetne asemel võiks eesti ühiskeeles kasutada rannakeele sõna sõjaline. Kas toodang võiks olla sõjaline, kas kvaliteetne voodipesu võiks olla Sääline voodipesu, kvaliteetne teleri pilt, sõjaline, teleri pilt, või on teil oma kodukandis teada mõni hea sõna, mis ühiskeelde ära kuluks? Ja andke teada kodulehel või ümbriku kirjaga, miks mitte. Ja üks üleskutse veel veetke järgmisel nädalal samal ajal jälle saaline pooltunnike keele saate seltsis soovitab keelesaate toimetaja Piret Kriivan. Kõike head kuulmiseni.