Tere, neljandal juunil tähistasime riigikeele sadat aastat, sest esimest korda räägiti eesti keelest kui riigikeelest neljandal juunil 1919. aastal vastu võetud aktis Eesti vabariigivalitsemise ajutine kord ja see sätestas, et Eesti vabariigi riigikeeleks on eesti keel. Saates räägime võib-olla rohkem sellest, kas riigikeel vajab kaitset ja kas praegu kehtivad seadused kaitsevad Eesti riigikeelt. Saates on keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ja saate toimetaja Piret Kriivan. Tere. Tere. Mis on riigikeel? Miks on riigikeelt vaja? See riigi keel kõlab nii kuidagi soliidselt ja autoriteetselt, kas sa midagi kõrget ja kauget või see on meie jaoks väga oluline keel? See kõlab väga hästi ja täna ma just kohtusin ühe Ukraina ajakirjanikuga, kes kirjutab ülevaadet eesti keeleõigusest ja me saime rääkida inglise keeles, kuidas eesti inglise keelses põhiseaduses riigikeelt nimetatakse, seal on see ametlik keel. Ja siis ma ütlesin, et meile tegelikult eesti keeles riigikeel tundub soliidsem. Et tal on nagu rohkem kaalu, sellepärast et ametliku keele staatus võib olla väga paljudel keeltel ka sellistel keeltel, mis ei ole riigikeeled. Nad võivad olla isegi päris suured keeled, võib olla miljoneid kõnelejaid, tal on ametlik staatus mingis piirkonnas. Aga ta ei ole riigikeel, et riigikeel eesti keeles kõlab tõesti tõesti kuidagi soliidsem Alt ja, ja see nagu väärtustab rohkem seda, mis asi riigikeel on riigikeel on selle riigi kõige tähtsam keel. Tegelikult tähendab seda, kui me nüüd hakkame nii-öelda riigivõimu kõige kõrgemast tasandist pihta, muidugi võim kuulub rahvale, nagu põhiseadus ütleb. Ja rahvas võib rääkida selles keeles, millest ta tahab. Aga meie rahva enamus räägib eesti keeles. Ja rahvas on otsustanud. Meie põhiseaduse kohaselt, et riigikeel on eesti keel ja seadused. Need seadused, mis meil kehtivad, tihtivad eesti keeles, nad võetakse vastu eesti keeles, tehakse teatavaks eesti keeles ka Euroopa liitu kuuludes, meile tuleb väga palju õigusakte Euroopa Liidust. Direktiivid, määrused, lepingud, Nad ei hakka enne kehtima Eestis, kui nad on meile teatavaks tehtud eesti keeles. Nii et kõige kõrgemal võimu tasandil seadusandja tasandil. Kõik, mis toimub, toimub riigikeeles. Muidugi on mõnikord küsitud, et kas riigikogu tohib ka tööd teha, mõnes muus keeles. Ikka tohib, kui tuleb väliskülaline, ta võib esineda selles keeles, mis talle sobib. Aga see tuleb riigikogu liikmetele teatavaks teha eesti keeles. Nii et meie, meie riik seadusandlikul tasemel töötab riigikeeles, järgmine tase on valitsus. See on siis täidesaatev võim. Ja valitsus töötab riigikeeles, need on ministeeriumid, ametid, inspektsioonid ja ametlik asjaajamine nendes asutustes toimub eesti keeles. Jälle võib küsida, kas tohib asju ajada ka mõnes teises keeles? No siin on hiljaaegu olnud juttu, et kas mõni minister tohib asju ajada või peab asju ajama eesti keeles või võib kasutada teisi keeli. Tegelikult on niiviisi, et ametlikult peab riik asju ajama eesti keeles. Välissuhtluses võib kasutada seda keelt, mis mõlemale osapoolele sobib. Viimasel ajal on niiviisi, et mõlemale osapoolele sobib üldjuhul inglise keel aga mõnikord sobib teine keel. Aga no põhiseaduse järgi on niiviisi, et Eesti vabariigiminister võib oma tööd teha ka ainult riigikeeles ja ta ei eksi tegelikult mitte ühegi seaduse vastu. Muidugi on väga tore, kui ta oskab võõrkeeli, see tuleb igati kasuks, näiteks igasugu dokumente pabereid lugeda ja mitteametlikes olukordades kolleegidega suhelda, igal juhul on see kasulik ja ma julgen öelda, et isegi vajalik. Aga tegelikult, kui ta suhtleb ainult eesti keeles, siis ei ole mitte midagi katki. Seaduse vastu teie seadus alustada jääkski? Muidugi, tal on natukene raske oma oma oma tööd teha. Nüüd jah, seadusandlik võim, täidesaatev võim, Need toimivad eesti keeles, aga jah, vajadusel võib kasutada mõnda teist keelt ka ja neid keeli tegelikult on meil hästi palju. Kui me mõtleme selle peale, millised on meie naabrid siis rahvusvahelises suhtlemises meie riigis peab olema alati inimesi, kes oskavad soome keelt, kes oskavad läti keelt, kes oskavad vene keelt, kes oskavad rootsi keelt, kes oskavad inglise keelt ja kui nüüd natukene juba tallinnas ringi vaadata ja sõita laevaga Soome siis me näeme, et juba hakkab tulema veel mõni suur keel. Meie keelepiirkonda, see hiina keel, hiinakeelsed sildid hakkavad ilmuma Tallinna Helsingi laeval öeldakse ametlikke teateid juba teiste keelte kõrval, ka hiina keeles on siis nii-öelda mitteametlik, aga, aga, aga ütleme, keelte valik võib muutuda, eesti keel peab olema, aga rahvusvahelises suhtlemises võib kasutada teisi keeli ka ja seda ma julgen öelda, et hiina keele tähtsus ilmselt ilmselt kasvab. Nii et kõrghariduse valdkonnas filoloogia valdkonnas võib mõelda, et äkki meil on vaja rohkem hiina keele oskajaid, võib-olla 10 või 20 aasta pärast. See on paras aeg õppima hakata, paras aeg on õppima hakata ja Eestis on ka üldhariduskoole, kus hiina keelt õpetatakse, nii et see on selline. Ma arvan, et see on üsna perspektiivikas valdkond. Kolmas nii-öelda sammas riigikeeles on kohtuvõim. Õigust mõistetakse Eestis riigikeeles. Kohtuasjaajamiskeel on eesti keel. Aga nüüd võib küsida, et kas kohtus võib kasutada ka mõnda teist keelt peale eesti keele? Loomulikult võib, sellepärast et kohus mõistab õigust ja teinekord tule õigust mõista ka nende üle, kes on seadust rikkunud ja mitte kõik seaduserikkujad ei oska eesti keelt. Ja rahvusvahelise õiguse põhimõte ja meie põhiseaduse põhimõte on see, et kui keegi on kuriteo sooritanud, tema üle mõistetakse kohut, siis talle tehakse see asi teatavaks talle arusaadavas keeles. Nii et kohus töötab eesti keeles, aga tegelikult võib kohtus kasutada ka teisi keeli, kui see on vajalik. Nii et see, et meil on eesti keel riigikeel, see ei tähenda seda, et Eesti riigis ainult eesti keelt igal pool kasutatakse. Ja neljas sammas on kohalik omavalitsus, kohaliku omavalitsus on põhiseaduslik institutsioon. Kõiki kohaliku tasandi otsuseid teeb kohalik omavalitsus ja põhiseaduse järgi see tähendab, et nad peavad töötama eesti keeles. Nüüd on küsimus, et kas kohalikud omavalitsused tohivad töötada ka mõnes teises keeles? Ikka tohivad, sellepärast et ametlik asjaajamine peab olema eestikeelne, aga isikutega suhtlemisel Nende isikutega suhtlemisel, kes eesti keelt ei oska, võib kasutada ka teisi keeli, siin on seaduses erinevad sätted. Millised on need piirangud, aga põhimõtteliselt näiteks Tallinna linnavalitsus, vajadusel võib infot anda inglise keeles, vajadusel võib anda infot vene keeles. Ja, ja tegelikult surve meie kohalikele omavalitsustele saada infot Ta lisaks eesti keelele teistes keeltes on päris suur. Kui me mõtleme kasvõi ettevõtlusvaldkonna peale Tallinna linnas, kuivõrd kirev see on, kui kirevamaks muutunud viimase paarikümne aasta jooksul. Et on inglisekeelseid ettevõtjaid, on soomekeelseid ettevõtjaid, aga on hästi palju tulnud isegi suahiilikeelseid ettevõtjaid, hindikeelseid ettevõtjaid, hiina jaapani koreakeelseid ettevõtjaid. See ei tähenda muidugi seda, et kohalik omavalitsus peaks infot andma kõikides nendes keeltes. Aga mingis võõrkeeles, mis neile on kõigile arusaadav, on väga hea infot anda, sellepärast et seal kohalikule omavalitsusele kasulik. Nii et me võime öelda, et eesti keel on kõige tähtsam keel. Kõik need olulised institutsioonid töötavad eesti keeles, aga teised keeled on ikkagi sealjuures, kusjuures eesti keel on ainus teel Eestist, millel on ametlik staatus. Kõik teised keeled on nii-öelda võrdsed võõrkeeled. Kuigi mõni on võrdsem kui teine. Ja, ja näiteks, kui 1989. aastal võeti vastu toona, siis noh, nii-öelda esimene keeleseaduse, Eesti NSV keeleseadus siis selles keeleseaduses oli öeldud, et Eesti riigikeel Eesti NSV riigikeel on eesti keel, aga vene keelel oli ka teatud ametlik staatus. Siis 95. aasta keeleseaduses vene keelele enam mingit ametlikku staatust ei olnud. Ja see oli paljudele venekeelsetele inimestele päris tõsine šokk. Et kuidas on võimalik, et vene keel on sarnane võõrkeel nagu saksa, inglise või prantsuse keel, et vene keel on ju ometi nii tähtis? Jah, võib-olla mitte formaalselt Eestis vene keelel on suurem tähtsus aga formaalselt vene keel on täpselt samasugune võõrkeel nagu teisedki. Keeleseadus ütleb, et kõik teised keeled peale eesti keele on võõrkeeled. No aga meil praegu on muidugi selline olukord, et mitte formaalselt on üks, kolmas keel hoopis kõige tähtsam. Ütleme inglise keel kipub mis ta kipub, ta ikka tuleb päris jõuliselt. Natukene oleme me ka ise selles süüdi, mitte inglise keel ei ole süüdi, keel on lihtsalt töövahend, ega haamer ei ole süüdi, kui sa sellega endale vastu pöialt lööd, et ikka lööja ise. Ja kui me vaatame, kas või noh, ütleme üks asi, millega keeleinspektsioon rohkem tegeleb, on ettevõtluse valdkond eesti keel, ettevõtlusest, siis tõesti on. Ta on tihtipeale seda eesti keelt meie, meie ettevõtete avalikust teabest väga raske leida, nii et tuleb tõesti tikutulega taga otsida ja pärast tuleb välja, et see eesti keel on isegi kuskil olemas ja isegi seadusega kooskõlas. Aga teda ei ole lihtsalt näha. Sest meil on keeleseaduses säte, mis räägib eesti keelest võõrkeelsete kaubamärkide puhul. Ja kui võõrkeelse kaubamärgi sõnaline osa sisaldab olulist teavet tarbijale, siis sõnaline osa tuleb esitada eesti keeles, aga seadus ei ütle, kus see peab olema. Ta ei ütle isegi seda, et see peab olema nähtav ja siis pannaksegi kuskile ukse taha või uksematile või, või peidetakse ära. Nii et mul on mitmedki pildid Eesti erinevates kohtades tehtud üks esitlus, mille pealkirjaks panin eesti keel all vasakul nurgas ja siis andsin ülesanded, et leida sellelt slaidilt eesti keel üles. Ta on olemas. Aga, aga ta on tõesti teinekord nii väike, et sa ei leia, aga meil oli isegi ühe ettevõttega vaidlus et ettevõte kirjutab meile, täitsime teie ettekirjutuse, eesti keel on olemas. Kogenud inspektor läheb kohale, ei leia, ei leidnud seda eesti keelt üles, kirjutasime, et ettekirjutus on täitmata. Aga ettevõtte vaidleb, et on täidetud ja siis lõpuks, kui siis selle ettevõtjaga koos üle vaadata, siis tõesti mingi akna all vasakus nurgas väike eestikeelne tekst oli tõepoolest olemas. Ja kuna seadus praegu ei ütle, et seal peab olema ka klientidele nähtavas kohas, siis tegelikult formaalselt oli ettekirjutus täidetud. Ja me hakkame praegu ette valmistama ametliku ettepaneku Kotka keeleseaduse muutmiseks ja see on nüüd üks asi, mida me tahaksime natukene muuta. Et kui tavapärase avaliku teabe puhul on öeldud, et eesti keel on esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst siis ka nende kaubamärkide puhul peaks olema vähemalt niiviisi, et see pea kas olema inimesele ilma raskustest, Ta on nähtav ja leitav, ta ei pea seda kuskilt otsima. Et kuidagimoodi tuleks seda osa keeleseaduses natukene noh, nii-öelda inimsõbralikumaks teha, et praegu on ta selles mõttes hästi ettevõtja sõbralik, et ettevõtja ei pea väga palju pingutama. Aga kliendid ei ole tegelikult rahul sellega, nii et siin on vaja seadust natukene muuta. Kas siis peaks selle suure uue kaubamaja mall tee üks Ma ütlen, omanikud ka midagi ette võtta. Võimalik, et siis peaks seal eestikeelse teksti kaubanduskeskus natukene suuremalt kirjutama ja, aga praegu on seal seaduse nõuded täidetud. Eestikeelne teave, kaubanduskeskus on täiesti täiesti olemas. Meile kaevatakse küll, et seda teksti ei ole, aga, aga ta on isegi olemas, Aton isegi leitav. Nii et see ei ole päris nii, et seda nüüd üldse ei ole näha, ta on kaubanduskeskusesse sisenemisel on see ikkagi täiesti näha. No aga kui rongiga sealt mööda sõita tuled Tartu poolt sõidab Tallinnasse, siis. Küll ei ole, selles mõttes võib-olla päris hea näide ei ole, et rongiga sõites on väga paljud asjad vilksatavad mööda ja et ikkagi kaubanduskeskusesse sisenemisel peaks olema see nähtav ja seal see on, aga see häirib tõesti kliente, et see võõrkeelne nimi, mis on, teda on võib-olla isegi raske hääldada kui küsida, et kuhu sa lähed? Ma lähen tee üks mool, oh Tallinnasse, et noh, see on selline natukene keeruline. Ma saan aru, isegi ettevõtjate, sest miks sa selline on? Ta on pigem tõesti suunatud nendele, kes sealkandis maabuvad või maanduvad ja näevad kohe, et anda nii-öelda tee üks on esikoht, esimene kaubanduskeskus Tallinnas, et näidata, et see on ka Eesti esimene ja kõige tähtsam. Aga, aga Eesti kliendid nii palju, kui ma saan meie meile laekunud kaebuste järgi aru, et nad ei ole hästi sellega sellega rahul. Kas Tal Techi kohta või Taltecki kohta ka teile kaebusi tuleb? Päris arvukalt ja ega inimesed hästi aru ei saa. Kui näiteks Taltecki korvpallurid midagi teevad, kuskil, kas võidavad või kaotavad, siis inimesed küsivad, kes need on. Kas need on selle munavabriku tallegi omad või kunagi oli, Talleks oli traktori mingi remonditehase, et kas see on Talleks on jälle midagi, kuigi sealt Alexil oli hokivõistkond hoopis, nii et see tekitab natukene segadust. Ja Mulle tundub, et see tekitab segadust ka ülikooli enda töötajate asjad seal päris ei ole ka paljud õppejõud rahul selle Taltekiga. Kusjuures ega nüüd seadust jällegi rikutud ei ole. Ei ülikooliseadus ega tehnikaülikooliseadus ei ütle, milline peab selle ülikooli lühend olema. Ja see taldek tuleb ülikooli põhimäärusest seal põhimäärusesse kirjutatud ja põhimõtteliselt on ülikool sale heaks kiitnud. Aga natukene segadusse tekitab, nii et noh, meie käest on ka nõu küsitud, et mida teha. Et kas keeleseadus aitab selle Taltecki vastu, keeleseadus ei aita selle Taltecki, kui keegi tahab selle vastu võidelda, siis noh, tuleb ikkagi muuta ülikooli põhimäärust. Samal ajal rahvusvahelises suhtlemises on see täiesti sobilik lühend. Aga Eesti-siseselt, et meie inimesed ei ole ei spordi sõbradega ka akadeemiline seltskond ei ole sellega veel päris päris ära harjunud. Ja, ja minu jaoks on siin ma lihtsalt, kuna ma nii-öelda vabal ajal loen üsna palju ingliskeelset teaduskirjandust, siis Taltec see lühend meenutab mulle Kaltecki, mis on siis California tehnoloogiainstituut, kust on pärit ligi 40 Nobeli preemia laureaati kelle hulgas on ikkagi maailma tippteadlasi ja ma ei tea, kas see on sihilik või kogemata on see talk trikki lühend väga sarnane sellele Kalteckile. Ja, ja võib-olla rahvusvahelises suhtlemisisegi oleks sellest natukene kasu. Et see oli selline sarnasus on, et kes seal oli, Richard Veinmann näiteks, kes sealt vist on tuntud teadlased. Aga kui see seaduseparandused, mida te kavandata ja mida te kavatsete esitada, kas need puudutaksid kuidagi ka sellist olukorda, mis on nüüd selle tehnikaülikooli nimega tekkinud, et kas nimelühendite Ei, sellist asja ei saa sealt panna, see on selle asutuse enda otsustada ja noh, eks terve mõistus peab sellise asja ära otsustama ja, ja praegu nii palju, kui on keeleinspektsiooni jõudnud teavet, siis vaidlused ikkagi veel jätkuvad selle, selle lühendi kuju üle, aga minu arvates nagunii-öelda kirik keset küla oleks see, et taastada TTÜ lühendina, seda nagunii kasutatakse. Ja tegelikult, mis on huvitav, kasutatakse isegi lühendit tipp nii-öelda omavahelises suhtlemises. Ma olen tipikas ja, ja seda ei häbene mitte keegi öelda, et antipood jah, on Akadeemia teel, et, et Tipikad on täitsa olemas, TTÜ kkad on täitsa olemas ja, ja tõesti sätestada põhimääruses. Ja see on akadeemilise kollektiivi enda otsustada. Et see talt on noh, nii-öelda legaalselt ülikooli jaoks olemas rahvusvahelises suhtlemises. Et siis oleks nagu nii-öelda kirik keset küla on TTÜ olemas ja on, on see Taltecki olemas ja mõlemad osapooled on tegelikult siis on nii-öelda mõlemad on võidu võidumehed nii-öelda, et ta on, TTÜ-l on olemas ja on Taltecki olemas. Nii aitab tehnikaülikooli personaalküsimusega. Et aga kas me saame riigikeelesaates sellest rääkida, et kas riigikeel ja kirjakeel, kas nende vahele saab panna võrdusmärgi või riigikeel on kirjakeelne. Keel ametlik keelekasutus peab vastama kirjakeele normile, see on keeleseaduses kirjas ja kirjakeele normi annavad meile siis õigekeelsussõnaraamat ametlikult eesti keele grammatikat, eesti keele käsiraamatut ja riigikeel, seaduste keel, asjaajamiskeel, ametiasutuste keel, veebilehtede keel peab vastama kirjakeele normile, aga näiteks ühe kõrvalekalde teeb juba nii-öelda keelekasutus nendes kohalikes omavalitsustes kus on tugev ja elav kohalik keele murre. Näiteks nendes piirkondades, ütleme Kagu-Eestis, kus kasutatakse võru keelt võib ametliku riigikeelse teabe kõrval kohalik omavalitsus anda teavet ka kohalikus murdes. Ehk siis seaduses öeldud, see on piirkondlike erikuju, see on küll eesti keel. Ta ei ole mõni võõrkeel, on eesti keel, aga ta on eesti keele piirkondlike erikuju. Nii et tegelikult siis sealsetes omavalitsustes võivad ametlikud tekstid, määrused, korraldused olla väljas lisaks riigikeelele kirjakeele normile vastavale eesti keelele ka piirkondlikus eri kujus. Ka reklaamikeel, reklaamikeel on nüüd üks omaette keele valdkond. Selle kohta ütleb keeleseadus niiviisi. Et nendes keelekasutusvaldkondades, kus ei kehti kirjakeele normi nõue noh näiteks meedia agage, reklaam, järgitakse keelekasutuse heatava. Ühelt poolt on see väga hästi öeldud keelekasutuse heatava, aga kui keegi küsib, et aga mis asi see on siis siin on üks väike tühimik, sellepärast et me ei ole näiteks sõnastanud otseselt meedia- või reklaamikeelekasutuse head tava ja see on üks asi, millega minu meelest peaks tegelema. Noh, igal igal meediaväljaandel on küll oma nii-öelda väike keelepoliitika olemas. Aga et oleks selline laiapõhjaline kokkulepe, et milline on meie, meie meedia keelekasutus, milline on see hea tava, kas tuleb igas olukorras järgida kirjakeele normi? Või ei tule? Sellepärast et kui mõni kirjasaatja näiteks Võrumaalt pärit kirjasaatja saadab kirja Eesti Päevalehele ja avaldatakse lugejakiri ja kui seal toimetatakse kirjakeelseks, siis see ei ole ju enam tema kiri. Nii et tegelikult siin võiks teha selliseid mööndusi, et autori keelekasutust võiks järgida, ei austada muidugi kui autor on kirjutanud lihtsalt vigaselt. Ja see keelekasutus vigane keelekasutus paneb autori halba valgusesse, mida võib ka juhtuda ja mida mõnikord meelega tehakse, öeldakse, et jätsime vead parandamata autori kirjaviis muutmata, et näidata, et autor kirjutab valesti ka, aga see on võimalik. Aga heatahtlik väljaanne parandab need vead ära, aga kui on murdekeelne tekst või kui näiteks mõni kirjanik esitab murdekeelse teksti näiteks arvamusartikli ja toimetaja toimetab selle nii-öelda kirjakeelseks siis. Ma arvan, et autoril on õigus murdekeelset teksti avaldada. Vot sellised asjad võiksid olla sellises nii-öelda keelekasutuse heas tavas kirjas või näiteks reklaamikeele puhul on noh, mõnikord tuleb ette, reklaamikeeles tehakse meelega vigu. Selleks, et reklaam tähelepanu ärataks. Mäletate seda prisma, koligoti lugu, et oli, kõigepealt oli reklaamikandjatel kolikott ja kõik olid pahased, et see on seal üksi, teine hoo võiks kõrval olla ja siis mõne aja pärast ilmus, see oli tegelikult reklaamikampaania plaan parandada see viga ära punasega panna sinna teine oodaht tähti juurde. Et tegelikult reklaamikeel ei peaks päris nii-öelda kirjakeele normile vastama, aga samal ajal mingid piirid peavad sellel olema. Et ei ole niiviisi, et sa palkad endal endale reklaamikirjutajaks mõne noh, ütleme, et ühelt poolt nuga andeka inimese, aga teiselt poolt, et kirjakeelt ei oska ja laseb tema vigased tekstid lihtsalt lihtsalt nii-öelda avalikkuse ette. Et mingid piirid peavad olema, aga selge on see, et reklaamikeelel on oma eripära reklaamikeeles võib-olla näiteks niiviisi et eestikeelse teksti sees, noh, seal võib-olla mõni võõrkeelne väljend noh, üks viimasel ajal enim poleemikat tekitanud reklaam on, kui ma nüüd ei eksi, see on vist Rakvere Rakvere grilltoodete reklaam, kus on eestikeelne ja ingliskeelne tekst segamini eestikeelsed subtiitrid on küll all, aga seal on minu arvates väga andekaid viiteid rahvusvahelisele poliitikale ja Ameerika presidendi keelekasutusele, eks seal on selline lause. Meik, joon, vöökoht, kraid, Egen. Nii nagu Donald Trump lubas Ameerika uuesti suureks teha, lubab siis Rakvere lihakombinaat vöökoha uuesti suureks teha ja kõik on kenasti ära tõlgitud. Me oleme saanud ka kaebusi selle kohta, me oleme need need läbi vaadanud ja tegelikult kogu oluline teave on tõlgitud. Nii et seal on see reklaamikeele omapära, et seda ei saa päris kirjakeele normi alla painutada, nii nagu noh, kui ma kirjutan oma lasteraamatuid, siis mõnikord. Ma pean normist kõrvale kalduma, et mõnda keelenähtust paremini seletada. Et, et siin ei saa olla niiviisi, et kõik sajaprotsendiliselt teavad ainult kirjakeelt kasutama, et nad on valdkondi, kus võib muud moodi. Aga ametlikus keelekasutuses jah, tuleb kindlasti järgida kirjakeele normi, sellepärast et ametlikest dokumentidest me peame ühtemoodi aru saama ei, mõõtu peab tundma. Jah, mõõtu peab tõesti tundma ja ja noh, meil on olnud üks kohtuvaidlus välja anda ka selle veebilehel oli palju õigekirjavigu ja väljaanne kaitses neid vigu, öeldes, et see on sõnavabaduse küsimus. Aga meie jäime seisukohale, et sõnavabadus ei tähenda õigust teha hooletusvigu avalikes tekstides me jäime kohtus kaotajaks. Tegelikult ja, ja seal oli lihtsalt vaidlus selle üle, mis on ametlik ja mis on avalik keelekasutus. Ja toonases keeleseaduses oli öeldud, et ametlik keelekasutus peab vastama kirjakeele normile. Ja kohus leidis, et ajalehe tekst ei ole ametlik keelekasutus, see ongi avalik keelekasutus. Aga see ei ole ametlik. Ja, ja selle tõttu tegelikult ongi praeguses keeleseaduses ametlik ja avalik lahku löödud. Ametlik peab vastama kirjakeele normile, avalik peab vastama keelekasutuse heale tavale, mis tegelikult tuleks välja töötada mis on praegu puudu, mis on praegu puudu tegelikult, kes selle välja peaksid töötama, selle peaksid välja töötama. Tegelikult need organisatsioonid haridusministeeriumi keeleosakonnaga rääkides on, on tulnud jutuks tegelikult ministeerium võiks selle nii-öelda algatada nende erinevate huvigruppidega, aga väljatöötamine on nende organisatsioonide enda tööd. Ei ole võimalik, et keeleinspektsioon või haridusministeerium hakkab nende, ütleme, meedia või reklaamikeelekasutuse häid tavasid välja mõtlema. Et see oleks nagu riiklik surve, seda ei peaks olema, see on nende organisatsioonide enda enda teha, aga oleks hea, kui see on olemas. No meil on üks suur dokument puudu või pooleli või kui palju teda üldse tulebki, on küsimuse all, see on keele, keele, ka eesti keelekava No see ikka tuleb kindlasti, sellepärast et viimastel kuudel on haridus ja teadusministeerium väga aktiivselt ja tõsiselt tegelenud keelepoliitika põhialustega, mis on selline nii-öelda katus dokument. Ja kui keelepoliitika põhialused saavad valmis ja põhialused seavad sellised üldised suunad keelepoliitikas, siis pärast seda noh, nii palju kui mina olen aru saanud, tuleb ikkagi see eesti keele arengukava ka. Et see jää tulemata. Keeleinspektsiooni pilguga vaadates, mis keeleseaduses veel vajab parandamist, kui vaja. No ikka vajab natukene, kohendan natukene kohendamist ja sellepärast, et kaheksa aastat on selle seaduse vastuvõtmisest möödunud. Ja üks valdkond, millele ei osanud tol ajal tähelepanu pöörata. Ta on audioreklaam. 2008 2009, kui seda seadust hakati välja töötama, ei olnud meil veel niipalju hiiglaslikke kaubanduskeskusi kui praegu. Ja nendes kaubanduskeskustes on kõige lihtsam klientideni jõuda audioreklaamiga. Audioreklaamisätete ei ole, on nii-öelda visuaalse reklaami säte ja on audiovisuaalse reklaami säte. Aga ei ole audioreklaami saata, et see tähendab seda, et puuduvad seaduses proportsioonid. Kui palju peab olema eesti keeles, kui palju, võib-olla võõrkeeles. Ehk siis need reklaamid, mis kude poodi siseneb, kuulata? Mida te kuulate ja kui te sisenete näiteks sel ajal kui kõlab venekeelne reklaam ja te olete poes lühikest aega siis võib jääda mulje, et reklaam ongi ainult venekeelne ja selliseid kaebusi on meil väga palju olnud. Ja Me võtsime ette ja käisime tegelikult oma väikse tööka kollektiiviga läbi. Noh, praktiliselt Eesti kõik kõige suuremad kaubanduskeskused Tartus, Viljandis, Narvas, Pärnus, Tallinnas erinevates kohtades. Ja stopperiga mõõtsime ära. Kaebusi oli palju ja kaebajad ütlesid, et reklaam on ainult venekeelne. Ja stopperiga mõõtes tuli välja, et ei olnud, et tegelikult ei olnud vene keelt rohkem. Mõnikord jõulukampaaniate ajal oli niiviisi, et oli kolmandik eesti keelt, kolmandik vene keelt, kolmandik inglise keelt. Ja siin me võime öelda, et eesti keel oli vähemuses. Aga, aga üldiselt oli, no enam-vähem olid ikkagi proportsioonid paigas. Aga kui nad ei oleks paigas, siis tegelikult praeguse keeleseaduse järgi me ei, meil ei ole alust sanktsioneerida või teha ettekirjutust, mis tähendab seda, et tõenäoliselt tuleks seda valdkonda rohkem analüüsida, mitte ainult see, et me mõõdame stopperiga ära. Aga välja mõelda see, et millised proportsioonid sellel audioreklaamil peaksid siis olema kas 50 50 või kui näiteks visuaalse reklaami puhul on öeldud, et eesti keel peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav. Et kas me oskaksime selle põhimõtte kirjutada ka audioreklaami sätesse, kuidas kuulamist midagi, kuidas see peab olema, et, et kas eesti keel peab olema paremini kuulda, kas tema proportsioon peab olema suurem, kas peab olema näiteks noh, nii nagu on Eestis üldiselt elanikkonna proportsioon ütleme näiteks, et ma ei tea, 75 protsenti eesti keelt, 25 protsenti mitte eesti keelt. Ja, ja tõesti, nende nende jõulukampaaniate ajal, kus oli teave suunatud ka meie turistidele et siis tuli tõesti välja, et eesti keel ei olnud esikohal, teda oli vähem. Aga jällegi, kuna ta oli olemas, seadus ei anna meile proportsiooni, siis meil ei ole nagu alust teha ettekirjutust. Samal ajal jääb mulje, et võõrkeeli on rohkem. Näiteks võib jääda mulje sellepärast et kui laste mängumaa reklaami loeb sisse eesti laps siis ta teeb seda rahulikult ja vaikselt nagu eesti laps. Aga kui selle loeb sisse vene laps, siis ta teeb seda aktiivselt-intensiivselt ja kuulajal jääb mulje et vene keelt on rohkem, aga tegelikult ei ole. Et, et kui oleks võimalik see visuaalse reklaami proportsioon kuidagimoodi panna ka sinna audioreklaami, siis see teeks meie töö lihtsamaks ja kuna kaebusi on palju selle kohta, siis see aitaks neid kaebusi paremini lahendada. Et see on nüüd üks asi, aga üks asi, mida me oleme nüüd viimastel aastatel näinud ja, ja mis on selline üha kasvav, ma ütleks isegi probleem noh, probleem selle kohta öelda on isegi väga halb, sellepärast et see on väga tore, et inimesed, kes on kaua aega elanud välismaal, tulevad tagasi, eestlased tulevad tagasi, nende lapsed on seal omandanud võõrkeelse hariduse. Nad tulevad Eestisse, nad on võib-olla juba täiskasvanud ja tahavad tööle minna. Aga kuna nad on omandanud võõrkeelse hariduse sihtkeeleseaduse kohaselt isegi kui ta tahab minna Maximasse või Selverisse müüjaks, ta räägib emakeelena eesti keelt, aga ta on omandanud võõrkeelse hariduse, siis meie peame suunama selle inimese ettekirjutusega eksamile. Seadus ütleb, et inimene, kes ei ole omandanud eesti keeles põhi-kesk- või kõrgharidust peab sooritama tööalase eesti keele eksamiseadus, ei ütle midagi selle kohta, kui hästi see inimene tegelikult eesti keelt oskab. Eesti keel, võib-olla tema emakeel, kodune keel on eesti keel, aga ta on käinud inglise keelses, prantsuskeelses, saksakeelses, ungarikeelses koolis on omandanud hariduse võõrkeeles ja vaatamata sellele, et ta oskab eesti keelt väga hästi on tal formaalselt keele nõue täitmata ja me peame tegema ettekirjutusi. Ja on selliseid juhtumeid, kus Eestis kaua aega Eestis elanud eestikeelses lasteaias käinud ja eesti keele perfektselt ära õppinud, aga hiljem venekeelses koolis käinud nii-öelda formaalselt võõrkeeles haridusega inimene räägib vabalt eesti keelt. Aga me peame ta eksamile saata ja selliseid juhtumeid on viimaste kuude järelvalvest ning tuleb üha juurde. Viimane selline minu jaoks natukene kurb juhtum oli see, meil on aastaid olnud mure kunagisel Maardu linnapeaga ja me tegime ettekirjutusi ja see eesti keele õppimine ei läinud kuidagi muud. Nüüd on Maardus linnapea, kes on venekeelne inimene? Venekeelse nimega räägib C2 tasemel eesti keelt aga on omandanud venekeelse hariduse ja me pidime talle tegema ettekirjutuse sooritada eesti keele eksam, etta võiks töötada linnapeana, ta valdab vabalt eesti keelt ja võib-olla paremini kui paljud eestlased. Aga Me ei saanud ettekirjutust mitte teha, sellepärast et meile seadus ei anna sellist võimalust. Muidu oleks ebavõrdne kohtlemine ja, ja võib-olla see on üks koht. Ma olen seda mõtet natukene ka juba ministeeriumi keeleosakonnale tutvustanud, et, et see on üks koht keeleseaduses, kus me võiksime olla natukene paindlikumad. Ja võiks olla selliste inimeste keeleoskuse tunnustamisel. Võiks olla lihtsustatud süsteem, et me ei peaks teda laskma läbisel eksami kadalipu. Et ühelt poolt inimene, kes ei oska, õpib, teeb eksami, sellega on kõik hästi, aga inimene, kes oskab, kes ilmselgelt räägib vabalt eesti keelt, et võib-olla siin peaks riik vastu tulema, vähendama seda bürokraatlikku survet. Ega eksami sooritamine ei ole odav. See on ikkagi iga inimese kohta teatud hulk eurosid läheb, et see inimene eksamit nii-öelda läbi lasta. Ja, ja teiselt poolt me, sellega, ma arvan, annaksime ka ka sõnumi nendele, kes tahavad tagasi tulla Eestisse. Et te olete oodatud ja me ei sea teile töö saamisel formaalseid ja kohati võib-olla isegi takistavaid selliseid protseduure. Et, et see on üks asi, mis tuleks ilmselt ilmselt läbi mõelda. Ja noh, mina olen välja käinud sellise mõtte, et meil keeleinspektsioonis on inimesed, kes on aastaid keele oskus kontrollinud ja võiks olla lihtsustatud protseduur, kus keeleametnik ütleb, et temaga on kõik korras ja ongi kõik, et ta ei pea eksamile minema. Meil on õigus teha otsus ja otsustada, inimesel puudub keele oskus. Aga võiks olla ka meil otsus otsustada, et inimesele on see keeleoskus olemas, kui ta, kui ta ilmselgelt on olemas. Aga missugustele töökohtadele kandideerimisel peab selle selle keeleeksami tegema. Väga paljudele Maxima töötaja peab oskama B1 tasemel. Kas nad, kes meil on umbkeelsed müüjad, kas nad? Nad on kõik ettekirjutuse saanud ja õpivad ja muidugi kõik seda eksamit ei suuda sooritada ka ettekirjutused on tehtud, kui nad ettekirjutust ei täida. Me peame neile sunniraha määrama. Oled sa arst, õpetaja, riigiametnik, teenindaja, hooldaja, politseiametnik, et on väga palju ela valdkondi, kus töötamiseks on keeleoskust vaja, need on kõik sellised ametikohad, kus on vaja isikutega tööalaselt suhelda. Isegi korteriühistu juhatuse esimees peab eesti keelt oskama. Sised regeleristest pole lihtsalt sageli abi. Ettekirjutustest on nii palju abi, et kui me oleme järjekindlad ja õpe on järjekindel, siis lõppude lõpuks see keeleoskus ikkagi tuleb. No see võtab aega, mõnikord võtab aega, me näeme siin, et mõne puhul võtab 10 20 aastat aega. Mõnikord noh, tõesti ei saa selgeks. Et on, on nii ja naa, aga noh, minu meelest kõige halvem variant on see, kui, kui noh, noor pere läks 25 aastat tagasi välismaale, nüüd leiab, et Eestis on olukord selline, et me tahame tagasi minna terve oma perega. Ja siis tuleb keeleametnik ütleb, et sa pead keele eksami tegema. Tegelikult nad valdavad vabalt eesti keelt, nad on kõik see 25 aastat eesti keelt alles hoidnud. Nüüd on selline lugu et see on üks asi, see ei ole väga lihtne probleem, sellepärast et siin tuleb välja mõelda need kriteeriumid, millele see inimene peab vastama ja millele see keeleoskus peab vastama. Aga probleem on olemas. Räägime jutu lõpetuseks millestki lõbusast ja rõõmsast ka. Õ täht on üks tore täht, väga tore uudis oli, see kaks uudist isegi olid üks oli see, kuidas Saaremaal tehti õ ja ö piir ja teine oli see, kuidas Pärnu bussijaamas õ täht au sisse. Ja et kui seal oli selline noh, enim levinud silt exit siis keeleametnik märkas, et seal võiks juures olla ka eestikeelne teave ja me tegime ettekirjutuse. Ja, ja tõesti see sellele sildile eksid, pandi minu meelest, see on esmakordne, meie ajaloos ei pandud mind tekst välja, vaid õue. Ja, ja tõesti põhjendus oli selline, et nad said innustust sellest, et et tegelikult tuleb ju õ-tähe 200. aastapäev juulikuus juulikuus, et see vist oli, kui ma nüüd õigesti mäletan, kas oli 14. juuli 1809 19, kui see noormees, kes Otto Wilhelm Masingu teksti ladus, mõtles selle tähe välja et 200 aastatega tähte. Ja, ja see on väga tore tegelikult, et selline variant õue pandi välja, aga see, mis puudutab ta Saaremaad ja õ ja ö tähe piiri, siis siin. Ma saan aru küll, et, et see nagu emotsionaalselt võiks olla, aga ma saan ka maanteeametist aru, kui seadused selliseid silte ei luba, siis. Ma arvan, et maanteeametil ei ole õ ja ö tähe või nende piiri vastu mitte midagi. Aga kui seadus selliseid silte ei luba piirkonnas, kus peavad olema ainult teekorraldus või liikluskorraldusvahendid siis siis nad lihtsalt ei saa seda lubada. Äkki võiks ka õgvendada seadust? Noh, sel juhul, kui me ühes kohas seadus tõlgendame, siis hakatakse igasuguseid, võib-olla paneme teise ja kolmanda välte piiri kuskile ma ei tea, Lüganusel Iisakule kuskile või, või teise välte puudumise piirkonna või mingid sellised. Ja, ja siis võib keeleteadlastega tulla vaidlusi, mõni keeleteadlane arvab, et see piir on siin siinpool Kundat, mõni arvab, et on teisel pool Kundad, nii et ma arvan, et see, see võib olla. No mida, see tuleks lahendada võib-olla kuidagi teistmoodi, võib-olla turismiinfosiltidel või kuidagimoodi. Et jah, liikluskorraldusvahenditega seda päris teha ei saanud, loodame, et saarlased leiavad selle uue võimaluse. Jah, ja ja need, kes kasutavad rohkem ö-tähte, harjutavad õ-tähte ja need, kes oskavad ö-tähte öelda, need õpivad ka ö-täht asendama. Et nii-öelda see Alexis integratsioon Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk rääkis riigikeelest riigikeele rollist ühiskonnas ja kirjeldas olukordi riigikeele kasutamisel või kasutamata jätmisel, mille tõttu kavandatakse ettepanekuid keeleseaduse muutmiseks. Saate toimetaja Piret Kriivan. Kõike head kuulmiseni.