Tere, Kristian Jaak Peterson kõndis esimest korda Riiast Tartusse ülikooli selle aasta alguses 200 aastat tagasi. Eesti keele aasta kavva kuulub emakeele seltsi jalgsiretk Riiast Tartusse läbi paikade, kus võis kõndida Kristian Jaak Peterson. Selle keeleretke osana peeti vahepeatustes ka konverentse ja tänases keelesaates on avakonverentsil esinenud kirjandusteadlane Kristi Metste, kes kõneles Kristian Jaak Petersoni rollist eesti keele arendamisel. Tere, Kristi metsite. Tere päevast. Minu nimi on Piret Kriivan ja võib-olla pisut kõigepealt sellest keeleretkest, et see oli vist üks vahva ja vajalik ettevõtmine. Kahtlemata väga vahva ja väga vajalik, et sel retkel läbiti mõtteline teekond koos Kristian Jaak Petersoni ka nii täpselt kui oli võimalik järgida seda 200 aasta tagust teedevõrku. Tollast postmaanteed. Kõige toredam on selle juures see, et üks asi on Kristian Jaagu retkede kohta raamatutest lugeda, teine asi kogeda seda kogu kehaga ja kõigi meeltega. Ja väga tore oli näha neid noori inimesi, kollased keeleretke särgid seljas, näha nende innustust ja huvi ja, ja kogeda, et Kristian Jaak Peterson ja eesti keel lähevad korda. Ilmselt Kristjani jaagul pidi ka olema metsik huvi ja, ja ind, et kõndida Riiast Tartusse ülikooli. Jah, kahtlemata oli tal eesti keele vastu tohutu huvi. Mulle tundub, et ta kogu aeg ka ei kõndinud jalgsi Riiast Tartusse ja Tartust Riiga. Mulle tundub, et tegelikult käis kaks korda, ühe retke tegi siis, kui ta pärast talvist semestrit läks koju Riiga ja teise retke siis, kui ta ülikoolist lahkudes läks lõplikult tagasi Riiga ja siis ma mõtlesin ka, tollel konverentsil esitati küsimus, et mitu korda ta siis käis, et kusagilt oli öeldud, et kuus korda. Aga ma mõtlesin, et ehkki ka oli kuidagi võimalik, et kui ta läks koju, siis ta sai pisut reisiraha ja sai tagasi tulla posthobustega ja vahepeal sai küüti, võib-olla ja vahepeal sai küüti, aga ma tõesti loodan, et see asi päris nii hull ei olnud, et ta kogu aeg oli kaks nädalat teel ja muudkui astus. Ta tuli Tartusse selle mõttega, et õppida usuteadust. Jah, taastus pärast gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikooli usuteaduskonda ja sellest teaduskonnast miski, aga ta keskendus seal peamiselt keeleõppele ja see on tekitanud segadust, et kas ta vahetas teaduskonda või, või mis siis juhtus. Aga Ta siiski õppis usuteaduskonnas ja võimalik, et mittekavaga saada kirikuõpetajaks vaided saadagi missionäriks, nagu ta kooliajal oli arutanud, et ta tahab miljonäriks saada ja sellepärast õpib keeli. Igal juhul tekkimine usuteaduskonnas vaesest perest pärit inimesele oli kõige odavam ja kui tal oleks õnnestunud ülikool lõpetada, siis oleks olnud lootust, et ta saab kirikuõpetajaks, mis oleks siis taganud talle elatusvahendid? Mis on teada tema tudengielust? Õige pisut on teada päevaraamatu järgi tundub ja mõnede tema kooliaegsete tuttavad mälestuste järgi tundub, nagu oleks Kristian Jaak Peterson hakanud elama tõelist pursi elu kord öösel liiga hilja tänaval viibides sattus ta kartserisse. On räägitud tema viletsast väljanägemisest ja seda on seostatud siis Pummeldamisega. Aga mina arvan, et need, need tema päevikusse visandatud joonistused, et need on pigem iroonia, kuidas asjad oleks võinud olla. Ma kahtlustan, et tal tegelikult tuberkuloos juba edenes ja et tema hädad olid põhjustatud ikkagi vaesusest ja haigusest. Kui raha ei ole, kuidas siis inimene sapummeldada? Tema huvid keelte vastu üldse ja eesti keele vastu need algasid ikka juba gümnaasiumipäevil, Riiast. Tundub, et keelehuvid olid tal veel varasemad kui gümnaasiumi ajal. Ta kasvas ju väga mitmekesises keelelises keskkonnas, tema isa oli eestlane Riia Jakobi kiriku kellamees ja kirikuteener Jaak Peterson, ehk siis Kikka Jaak. Ja arvatakse, et Petersoni kodune keel oli eesti keel. Seda ta räägib ju ka oma päevaraamatus. Peale selle ei ole teada, mis päritolu oli tema ema Anna Elizabeth. Ta võis tõepoolest olla ka Eestist Lätti alale paga jäänud eestlanna ja veel Kristian Jaagu võõrasema või kasuema teenijatüdruk, kellega isa abiellus, kui Petersoni ema suri siis kui Kristjan Jaak oli kõigest kuueaastane Anna Eederberg. See oli teenijatüdruk, kellega isa abiellus, aga ei ole teada, mis rahvusest tema oli. Et ka tema võis olla tegelikult eestlanna, nii et kodune keel oli eesti keel, aga kogu keeleline ümbrus enamasti oli vist saksakeelne. Hariduse sai Peterson saksa keeles Riia Jakobi kirik, Kuu alla kuulus ka rootsi kogudus, nii et üsna varakult kult omandas väike jaak ka rootsi keele, nii et oma päevikus on ta märkinud, et tal ei ole ühtegi raamatut seda keelt käes olnud. Aga lugedes ja rääkides ei ole tal keelega mingit probleemi. Koolides said tollased õppurid väga laiapõhjalise filoloogilise hariduse. Pärast alghariduse omandamist läks ta edasi kreiskooli, seejärel gümnaasiumi Riia kubermangugümnaasiumi. Seal omandas ta heebrea ka ladina, vene, inglise ja saksa keelealused ja oskused. Siis rootsi keeleoskusest tunnistust see, et ta on kavatsenud koostada rootsi keele grammatika ja veel on ta huvi tundnud Aasia ja Põhja-Ameerika keelte vastu. On oletatud jah, et tema erilise keele huvi põhjuseks oli soov saada miljonäriks, aga, aga seda me ju täpselt ei tea. Mina lihtsalt arvan, et ta oli erakordselt keeleandekas inimene. Aga eriline huvi ja armastus oli muidugi eesti keele vastu. Kas te nimetasite juba, kui palju keelide oskas? Ma ei jõudnud neid kokku lugeda, aga Riias tollel mälestuskivil Riias Jakobi kiriku kalmistul, kuhu Peterson maeti, on veidi erinevad andmed, seal on Kristian Jaak tutvustav tekst neljas keeles ja igas keeles on erinev, et oskas kuni 20 keelt üle 20 keele ja nii edasi, et umbes 20 keele ümber ma mõtlesin, et ma pean need igaks juhuks kokku lugema aga läks meelest. Igatahes oli see suur hulk, eriti arvestades vanust. Just ta oli ju seitsmeteistaastane, kui ta kirjutas oma eestikeelsed luuletused, kui ta hakkas kirjutama päevaraamatut ja kui ta avaldas esimesed keeleteaduslikud artiklid. Johann Heinrich Rosemplenteri, Pärnu kirikuõpetaja välja antud ajakirjas, lisandus eesti keele paremaks tundmiseks. Et see on päris pöörane ja imeline. Rosen planteri peitrege on üks ütlemata oluline nähtus Eesti kultuuriloos ja eesti keele uurimise loos. Just Rosen blenter, Johann Heinrich on ise väga haruldane, et ta niisuguseid asju tegi. Ja väljaanne on ka haruldane. Kas ilmuma 1813. aastal ja see oli esimene Eesti-aineline ja osalt ka eestikeelne teaduslik ajakiri, et seal ei avaldatud mitte ainult uurimusi eesti keele kohta Ta vaid ka eesti kirjanduse ja rahvaluule kohta peale sellega eestikeelseid materjale, varasema kirjakeele näit Teid, rahvaluule näiteid, tõlkeid, luuletusi, kirju. Kõige selle eesmärgiks oli õpetada dollastele, eestlastele tegelevatele sakslastele paremini eesti keelt. Sest ilma selleta ei saanud teha hingehoiutööd ja, ja talupoega harida nii nagu vaja. Ja siis selle ajakirja ümber koondust tolleaegne olulise Estofiilide ehk siis Eesti huviliste kirikuõpetajate seltskond. Peale nende sakslastest kirikuõpetajate oli ka eestlasi ja nende hulgas siis ka Kristian Jaak Peterson. Kuidas tema sinna sattus? See on väga huvitav küsimus. Teada on, et Rosemplenter oli kahe Petersoni gümnaasiumiaegse koolivenna onu ja arvatakse, et võib-olla nende koolikaaslaste kaudu kuidagi sõlmusid sidemed Rosemplenteriga. Aga Riia-Jaagupi kirikus juhtus nii, et eesti keelt oskav kirikuõpetaja lahkus, ma ei mäleta, kas ta suri vist ja siis korraldati nii, et need Liivimaa kirikuõpetaja, et kes käisid Riias mingisuguseid asju ajamas, et need siis pidasid Riias ka jumalateenistust. Seal näiteks oli Rosemplenter ise, Otto Wilhelm Masing ja veel mitmed teised. Nii et, et tundub, et sellel noorel huvilisel Christian jaagul oli võimalik tolleaegsete olulisemate Estofiilidega tutvuda sealsamas kohapeal sest selge on, et ta tundis Masingut ja Rosemplenterit. Ja milles siis need Petersoni artiklid kõnelesid, mis selles peitregia silmusid? Gümnaasiumi õppeõpilasena avaldas seitsmeteistaastasena aastal 1818 avaldas ta kolm väikest kirjutist nominatiivi genitiivi ja akusatiivi kasutamisest seoses aktiivse verbiga siis kummagi kohakäände kasutamisest eesti keeles, need olid siis sisseütlev ja alaleütlev ja nii edasi ja siis veel sõnade ning ning, ja kasutamisest eesti keeles. Ja seal ta siis arutab, mis puhul eesti keeles kasutatakse sihitist nimetavas, omastavas ja osastavas käändes, mis tähendus on eesti keeles sõnal üks, et see ei ole umbmäärane artikkel, kel nagu saksa keeles on Ain eestlane kasutab omastavat käänet seal, kus sakslane kasutab seda üksiku artiklid, ain näiteks Neeme ain vaip, aga eestlane ütleb Mavotan aese või et käisin tükki türgi maada. Ja siis ta arutab veel, kuidas eesti keeles saab kasutada, moodustada ainsuse ja mitmuse osastavat ja nii edasi ja siis ta toob seal selleks, et ennast arusaadavamaks teha näit täida eesti rahvaluulest ja rahvakeelest ja paneb kõrvale soome ja prantsuse keele väljendeid. Jah, need olid need tema esimesed kolm keelealast tööd. Alates seitsmendast jaanuarist 1819 õppis Peterson siis Tartu ülikooli usuteaduskonnas ja siin kuulas ta peamiselt jällegi keelealaseid loenguid. Ta kuulas Tartu Ülikooli ekse Idamaiste keelte professorit Wilhelm Friedrich hetselit ja teada on see ka, mis loenguid ta Poolast täpselt need olid heebrea kaldea ja süüria keel Moosese esimese ja Hiiobi raamatu seletust ning araabia numismaatikat. Nii et ta avaldas nende värskete teadmiste najal Rosemplenteri bait reegis veel tikleid näiteks niisuguse pealkirjaga nagu kaashäälikute iseloomust, eriti eesti keele vinklist ja mõnda eesti ajasõnade verbilõppudest. Nendes arutab ta, kuidas võiksid olla kujunenud eesti tegusõnana puud ja milliste käänetega on tegemist keskvõrde moodustamisel. Ja aga kõik need Petersoni keelealased tööd on laadilt niisugused üksiknähtusi fikseerivad ja kirjeldavad tööd ja nende aluseks on huviga või hästi omandatud klassikaliste keelte grammatika ja selles selle poolest ei erine need teiste tollaste estofiilid eesti keele käsitlustest. Et kui ta eesti keelt siin millegagi võrdleb, siis on need ikkagi klassikalised keeled ja nende grammatika ka. Aga üks huvitavamaid ja tähelepanuväärsemaid Töid on kaashäälikute iseloomust, eriti eesti keele vaatevinklist ja siin arutab ta selle üle, kuidas häälikute tekkimine on seotud looduslike tingimustega. Et nendel rahvastel, kes elavad kõrgetes mägedes ja peavad mäest kui tingimustes omavahel suhtlema, et neil on vaja tugevaid kaashäälikuid, et end üksteisele arusaadavaks tehasest mägedes kaja segab ja nii edasi, aga tasasel maal ei ole seda vaja, sellepärast ei ütle eestlane sõna algulgi tugevat kaashäälikut. Ja eesti keel on hästi täishäälikute rikas. See oli mõjutatud ja omaaegsetest keele tekketeooriatest muuhulgas Johann Gottfried Herderi saksa mõtleja teooriat, sest Herder oli ju see mees, kes õpetaja taas tähelepanu pöörama rahvaste rahvalauludele ja kõneles sellest, kuidas iga rahvas, iga keel ja siis selle keele kõige parem väljendus luule on olulised ja kuidas rikastab meie maailma võib-olla Herderit ja võib-olla ka kedagi teist lugedes tekkis Petersoni selline väga süvenenud eesti keele huvi huvi niisuguse haruldase keele vastu, mida tema ümbruskonnas õieti ei räägitudki, millest peaaegu midagi ei olnud teada. Aga milles ometigi sai kirjutada luuletusi, nagu ta ise suurepäraselt tegi. Ja ta ise valdas ju eesti keelt ikkagi täiesti. Võib öelda. Jah, võib öelda, et ta valdas eesti keelt täiesti tolleaegse kirjakeele tasemel mis viitab sellele, et tema kodus pidi olema raamatuid ja mitte ainult need eesti talupoja harilikud raamatud, piibel, uus testament, lauluraamat katekismus, vaid ta pidi olema lugenud ka midagi muud. Aga mida just täpselt, seda on ju vaja veel selgitada, mis selleks ajaks ilmunud olid, mis tema vaatepiiri ulatus. Aga kindlasti oli ta lugenud ka bait räiget ja neid tekste, mis seal olid avaldatud, no mis selleks ajaks olid ilmunud. 1821. aastal Kristian Jaak Peterson suri. Pärast seda ilmus veel üks artikkel vähemalt. Jah, 23. aastal, aga ma praegu ei saa öelda selle pealkirja aga temast jäiga käsikirjakeelealaseid märkmeid, need on peamiselt niisugused võrdlused. Et ta on koostanud nimestik neist sõnadest, mis on suguluses kreeka, ladina või heebrea keelega. Näiteks ta arvab, et sõna muud maa on suguluses ladina sõnaga taare, millel on siis seesama tähendus siis õhkva. On ladina Äkvus. Ja uluma on ulu Laare, ladina keeles ja siis ma toon mõned kreeka keele näited ka need olid ka toredad näiteks egaa. Et see on kreeka keele kai. Ja siis aur on kreeka keele aura. Ja siis ta uurib veel eesti keelevorme grammatikalisi vorme, et kuidas need vanade keeltega klassikaliste keeltega sobivad. Millised maa, keele sõnad, mis on suguluses heebrea keelega ja koguniga inglise keelega, oluline on see arutlus eestlastest nende päritolust ja nii edasi. Ja selle ta kirjutas kas saksa keeles või eesti keeles. Saksa keeles kõik need on saksakeelset tööd, need keelealased eestikeelsete näidetega siis eestikeelsete näidetega, neis käsikirjalistest lehtedes on rohkem eestikeelsed arutlust ka aga käsikirja jäi tal veel ka tema luuletuste versioone ja piaid eesti rahvalauludest, mis ta oli maha kirjutanud Kadrina kirikuõpetaja klipperi kogudest. Siis ta oli tõlkinud ladina keelest saksa keelde esimese lõunaeesti keele grammatika, mille autor oli Johan slov. Samuti tõlkis ta või oli ta tõlkinud kuts, lahvi grammatika alased märkmed siis ladina keelest saksa keelde ja siis muudest käsikirjalistest materjalidest veel temast on siis jäänud maha kuus kirja erinevatele isikutele tutele, sealhulgas ka Johann Heinrich Rosemplenter ja siis on veel üks huvitav dokument, see on Johann Jacob Hentsleri, Riia Gümnaasiumi ladina keele õpetaja töö Ladina-Ameerikast, mis on Petersoni käega ümber kirjutatud koodi pea, millele siis Hentsler on teinud parandusi ja täiendusi ja see on koguni tsenseeritud, see on niisugune trüki käsikiri. Huvitav on see sellepärast, et Johann Jacob Hentsler oli Petersoni ladina keele õpetaja Riia gümnaasiumis ja noh, ma mõtlesin selle käsikirja daatumit ei ole teada, ei ole teada, mis ajast see pärineb, aga mõtlesin, et võib-olla Hentsler ka andis Petersonile natuke tööd, kui ta pärast ülikooli oli Riias väga viletsate Soludes mingil põhjusel ei saanud enam kodus elada ja kuidas siis endale leiba teenida tundide andmisega. Nii et selline väga, väga huvitav dokument. Libistasime nüüd kiiresti üle sellest, et Kristian Jaak kirjutas ka eestlastest et mida ta eestlastest arvas? Ta kirjutas, jah, eestlastest üks oluline mõte oli see, et eestlased ja soomlased olevat Petersoni arvates tõeliselt Germaanlased. Mis too nende keelte säilinust võiks abi olla ka saksa keele ajaloo selgitamisel, see oli tollel ajal väga niisugune erakordne. Et mingisugustest madalamates keeltest võiks saada abi abi, siis kõrgemad keele uurimisel. Kristian Jaak Petersoni ist eestlased ise said teada väga palju aastaid pärast tema surma. Ja teada on, et niimoodi laias mõttes Eesti rahvas sai temast teada alles 20. sajandi algul. Petersoni materjalid kogus kokku Johann Heinrich Rosemplenter. Kõik need siis, mis Peterson oli tema kätte saatnud, seal oli luuletuste käsikirju, mis saadetud Rosemplenterile selleks, et kuulda arvamust nende kohta, seal olid mõned luuletõlked, nii et igal juhul aastal 1833 köitis Rosen, Benter kõik need materjalid kokku. Ja kuna ta oli hästi täpne ja biblio fiilsed Ta huvidega mees, siis need tänu temale säilisid. Rosemplenter suri 1846 ja tema surma järel ostis õpetatud Eesti selts Tartus ära tema kogud. Ja seetõttu on nad kõik ilusasti säilinud. On avaldanud teatud arvamust, et need meie rahvusliku liikumise eelkäijad Faehlmann, Kreutzwald ja kes veel pidid kindlasti tundma Petersoni töid. Nad pidid tundma seda kogu, mille nad endale sinna õpetatud Eesti seltsi ostsid, aga ühtegi märki sellest küll ei ole. Igal juhul alles Villem Reiman, Eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid tegelasi 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses, kes oli ajaloohuvidega meest, töötas õpetatud Eesti seltsi, kogusid läbi ja siis ta leidis sealt õpetatud Eesti seltsi materjalide hulgast ka Petersoni omad ja avaldas 1901 artikli Petersonist Eesti üliõpilaste seltsi albumis, kus ta siis võtab Petersoni elu ja tegevuse kokku, nii palju, kui sellest teada on, aga tema luuletustest ei oska ta midagi head arvata, ta leiab, et need ei ole luulenime väärt. Ja aga siis Gustav suits, noore eestlane aastal 1900 viisavalt kogumikus võitluse päevil artikli Meie esimene luuletaja, kus ta siis tõstab Petersoni luule taevasse ja suitsu järel Noor-Eesti tutvustas oma väljaannet, kes siis Petersoni loomingut ja siis hakata tee Petersonile vaatama juba kui Eesti esimesele luuletajale, kes tõstis Eesti luule juba 19. sajandi algul pimedal päris orisel ajal elitaarses euroop basse sest see luule oli nii eriline ja teistsugune. Seejärel 1922 anti juba välja Petersoni eestikeelsete teoste tekstikriitiline välja on laulud, päevaraamat ja kirjad. 1923 ilmus esimene pikel kirjandusteadlaselt Mart Lepikult, kus siis esimest korda anti Petersoni eluloost täpsem ülevaade. Ja 1976 ilmus veel kord laulude ja päevaraamatu väljaanne. Alles Petersoni 200.-ks sünnipäevaks ilmus siis koguteos, mis võttis kokku tema keelealased. Kirjutised avaldas tema luule paremikku saksa keeles tema teost sõnastiku ja valikbibliograafia aga meil jäi rääkimata. Petersoni kõige olulisem teos mille tegemist alustas juba Tartus ülikooli ajal ja mille ta lõpetas Riias. Kui Kristian Jaak Peterson Tartust viimast korda Riiga läks, kas ta siis ka veel midagi kirjutas? Siis ta kirjutas, õigupoolest küll, aga väga vähe, aga elu lõpul kirjutas ta need luuletused, mis ilmusid 1823. aastal lipsigi ajakirjast saitung ürdi elegantne velt ehk siis ajakirjas elegantselt maailmale. Ja siis ta lõpetas Riias Soome kirikuõpetaja ja rahvaluuleuurija Kristrit, Canonderi seletussõnaraamat, finnish mütoloogi, tõlke saksa keelde. Seda me teame Kananderi Soome mütoloogia pealkirja all. Ta mitte ainult ei tõlkinud seda, vaid mugandas seda teksti. Niiet Ta lisas kan Anderi teadetele soome mütoloogia kohta ka teateid eesti mütoloogiast. Seal tekkis niisugune omapärane mütoloogiline hierarhia, peajumalate ja alamate jumalad, ega ta painis sinna ka sisse kalevipoja. Ses Eesti materjal, mida ta lisas, pärines juba ilmunud allikatest, aga Peterson, kas selle omamoodi süsteemi ja seda Kananderi, Kanander, Petersoni, soome mütoloogiat, siis võtsid aluseks Faehlmann ja teised õpetatud Eesti tegelased. Tee rahvusmütoloogia kujundamisel nendel oli niisugune natukene juba ideoloogilise on eesmärk näidata maailmale jällegi, et eestlased on võrdsed teiste rahvastega ja neil on samasugune samasugune vana doloogia vanad jumalad olnud nagu antiiksetel rahvastel. Ja nende teadete pinnalt, mis Peterson siis kokku koondas, kirjutas Faehlmann oma eesti muistendid pani kokku Kalevipoja muistendite käsikirja ja nagu me teame, siis selle alusel Kreutzwald hiljem kirjutas oma Kalevipoja. Ja see on võib-olla Petersoni kõige olulisem töö eesti kultuuriloos selle kõrval, et ta siis on esimene eesti euroopalik luuletaja. Kas siis selle maa keel? Sellel oletusel ja need teised luuletused just. Et tema keelealased tööd ilmselt pakuvad huvi tema kui keeleteadlase arengu uurimise mõttes, et me võime ainult aimata, mis oleks temast võinud saada ja mis ta kõik oleks võinud uurida ja kirjutada, kui tal oleks rohkem elupäevi antud. Jah, seda ka ma ei ole küll leidnud, et keegi oleks võtnud lausa analüüsida põhjalikult Petersoni keelealaseid töid, on üks niisugune refereeriv ülevaade, see ilmus Paul Aristelt viiekümnendatel aastatel, aga seal ta tõesti ainult kirjeldab ja viitab, missuguseid tolle aja keeleteaduse tendentse nad võivad peegeldada. Aga Peterson tervikuna kindlasti vajaks veel süvenenumalt uurimist. Kirjandusmuuseumi teadlane Kristi Metste rääkis Kristian Jaak Petersoni ist 1822. aastal 21 aasta vanusena surnud eesti luuletajast, kelle teekondadele Riiast Tartusse ja tagasi oli pühendatud emakeele seltsi keeleretk, kus koolinoored, tulevased tudengid ehk teekonna läbi tegid jalgsi ja abi kasutades, nii nagu küllap ka Kristjan Jaak võimaluste piires seda tegi. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja mina soovitan, kel vähegi võimalust, ka see teekond ette võtta. Ja kuulata enne või samal ajal kõndides Riia poole või vastupidi, Eesti loo saateid Kristian Jaagu jälgedes Riiga ja tagasi viited leiate keele saate kodulehelt. Kõike head kuulmiseni.