Vikerraadio. Valimisstuudio head kuulajad algab neljas 2019. aasta riigikogu-eelne valimisdebatt siin vikerraadios, tänase debati teema on keelekodakondsuse ja lõimumispoliitika, aga kas Eestis peaks näiteks ravimite infolehed olema endiselt lisaks eestikeelsetele ka muus keeles kättesaadavad, kas olulisemad õigusaktid peaks olema tõlgitud ka inglise ja vene keelde? Mis keeles peaks, kui ma venekeelsetest peredest pärit lapsed lasteaias, aga ka koolis, mis keeles ukrainas siia saabuvate perede lapsed võiks koolihariduse saada ja loomulikult on tänases saates jutuga hallidest passidest ja miks mitte, kui jõuab meie inimestest Soomes, Belgias, aga ka mujal ja tänase debati osalised on Eesti Kontsert, Eesti Keskerakonnast, kõigepealt Raimond Kaljulaid, Eesti konservatiivsest rahvaerakonnast Urmas Reitelmann, Eestimaa ühendatud vasak Üheteist, Tiina Radionova Isamaa erakonnast, Karl Sander Kase ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja Katri Raik. Tere teile kõigile. Ja mina olen saatejuht Mirko Ojakivi. Muuseas, kõiki tänaseid debatti osalesi peaks ühendama, kas see detail, et kutsusime saatesse esimest korda riigikokku kandideerivad inimesed ja alustame probleemipüstitusega, et mille vahel üldse valijatel on nendel valimistel üldse võimalik valida, kui jutt käib rahvusvähemustest, kui jutt käib sellest, kuidas Ida-Virumaal, aga ka Tallinnas ja mujal suurt venekeelset kogukonda harida, ma tea, alustame seda avaringi tähestiku järjekorras, et milles siis on probleem ja valiku koht? Raimond Kaljulaid. No see probleeme, valiku koht on, ma arvan, eeskätt selles, millist ühiskonda me soovime näha Eestis, mida ühtsem on Eesti ühiskond, mida sidusam ta on, mida vähem meil on siin ebavõrdsust ja erinevaid konflikte olnud siis rahvuspõhised või, või sugude vahel või erinevate piirkondade regioonide vahel. Seda haavatavam on Eesti julgeolekualaselt, see piirab meie majandusliku heaolu kasvu. See on see valik, et millises erakonnas näevad inimesed eesti liitjat, eesti ühendajat, millistes erakondades nad näevad eesti lõhestumist lõhestajaid. Karl Sander Kase ja Isamaa Ma arvan, et probleem on ikkagi see, et kui me vaatame haridussüsteemi, siis tänane haridussüsteem tegelikult toob kaasa selle, et vene noortel on tulevikus kehand võimalused. Meil on madalamad sissetulekud, madalam julgeolekutunnetus ja kõik muu. Ja kui me räägime sellest liitmisest või lõhestamisest, siis tegelikult täname, vaatame enamik erakondi siin laua taga samamoodi leiavad, et üks liitmise kohta just nimelt on ühtne haridussüsteem. Ja need lõhestajaid ongi need, kes soovivad jätkata sellesama sekregatiivse süsteemiga. Tiina Readyonov ja vasakpartei Ma olen väga nõus kõigega, mis siin eelpool öeldi. Et lõhestamine, lõhestatus on praegu ikkagi väga-väga suur, tegelikult. Rahvustasapinnal ei ole meil tegelikult veel sellist päris head kooskõla. Ja Eesti vasakpartei küll pooldab nüüd seda emakeelset õpet. Aga tegelikult ei ole väga täiesti välja öeldud, et kus see peaks toimuma, kas koolid peaks olema ühised veerandi? Katri Raik Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Et avapäeva jätkasid Raimondi mõtet suuresti. Me tahame kaotate ühiskonda. Et kõigil oleks peal. Kooliõpetaja Ta on vist selline eesti keele tase, et nad saaksid minna ülikooli rahulikult õppima. Ei peaks valima, me teame, et vene noored valivad endale tihti ta rakenduskõrgkooli ja võib-olla venekeelse õppega rakenduskõrgkooli. Et me tahame seda, et Eestis oleks võimalust mööda inimestel võrdsed võimalused, mis on minu meelest väga hea, et, et koosõppiva kooliga ühtse kooli nimetame, kuidas me seda tahame. Teema on praegu nii laual, et peale valimisi ei ole võimalik sellest teemast enam üle ega ümber saada, sellega tuleb edasi tegeleda ja see on minu meelest juba suur võit. Ja ma toon ainult ühe numbrilise näitaja, et viimane integratsiooni monitooring aastast 2017 kinnitab, et 77 protsenti Eesti elanikkonnast ütleb, et lasteaias võiks olla vähemalt osaline eesti keele õpe. Ta kunagi ei saa sellist ootust 110 protsenti, et siis hakkab ennast liigutab, et ma praegu ka 77 protsendi pealt edasi ei lähe. Sellise koosõppimise mudeli otsimisel oleme lihtsalt rumalad. Ma olen nii avaringi lõpetuseks Urmas Reitelmann ja Ekre, kui mõtlete integratsioonile ja sellele temaatikale, mis täna on debati teema, siis mis on need eesti valikukohad ja ja mis see teie positsioon No Eesti valiku koht on kirjutatud Eesti põhiseadusesse, Eesti on rahvusriik ja sellega on ka kõik öeldud, et kõik sammud ja ettevõtmised, mis teenivad Eesti rahvuse ja riigi huve, on teretulnud. Ja muidugi segregatsioon hariduses on tegelikult 21. sajandil, noh suhteliselt võigas. Kool peab olema riigikeelne ja, ja me ei saa juba ette liigitada osasid meil elavaid inimesi, et sinust saab mustatööline. Nii. Kuulaja sai aru, et on kohti, kus debateerida, kus vaielda, et alustame siis seda sisulist osa haridusteemadest. Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik kirjutas hiljuti Eesti Päevalehes. Kui jutt käib venekeelsetest peredest pärit laste õpetamisest siin Eestis siis laias laastus on programme vaadates kolm võimalust esiteks minna üle täielikule eestikeelsele õppele, mis toetab ühepoolset assimilatsiooni. Teiseks Leida mõlemas keeles õppimise omavaheline mõistlik proportsioon, mis soodustab kahepoolset integratsiooni. Kolmandaks jätkata venekeelset õpet, mis soodustab segregatsiooni. No teeme nüüd teistpidi tiiru veel, et haridusteema soojaks rääkida, et Urmas Reitelmann EKRE on selle jaotuse alusel ühes Isamaa ja Reformierakonnaga esimese variandi ehk siis selle ühepoolse assimilatsiooni poolt, miks? Nagu ma eelnevalt ütlesin, siis Eesti on rahvusriik ja, ja siin ei olegi midagi eriti pikalt arutleda. Me võime rääkida siin venekeelse hariduse jätkamisest, aga see ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik, et kui nüüd usaldada Yana Toomi ja mul ei ole mingit kahtlust tema väites kahelda, siis tänased vene keele vene koolides õpetavad õpetajad on umbes temaealised. Ehk siis saabunud Eestisse kusagilt õndsa Leonid Iljitši ajal. Ja kui siia lisada veel Igor ka Putinilt kuuldu, et kes oligi Tallinnas ajaloo õpetaja ühes vene koolis ja ka Putinil väidab, et kõige hullem selle vene keeles antava hariduse juures vähemalt tema kogemuste põhjal ei ole mitte see, et see toimub vene keeles, vaid et need õpetajad on tegelikult stalinistid. Katri Raik sotsiaaldemokraadid on võimul olnud viimased viis aastat järjest, lisaks viimase 20 aasta jooksul veel üsna mitu aastat. Sotsidele on kuulunud viimased neli aastat kultuuriministri portfell üle-eelmises valitsuses ka haridusministri roll, et miks te seda teise emakeelega hariduse probleemi pole ära lahendanud ja milles siis sel korral see lahendus võiks peituda? Ma kõigepealt natuke Urmasele siin vastu vaidlema tähendab üldiselt on Eesti koolis õpetajaid nii eesti kui venekeelses koolis Yana Toomi ja minuvanused. 50 aastased ja asi on üldiselt väga kurb. Meil on iga neljas füüsikaõpetaja Eestis vanem kui 60 aastat, et meil on iga viies matemaatika, geograafia, bioloogia, keemiaõpetaja vanem kui 60. Õpetajate küsimus ei ole ainult venekeelse kooli küsimus ja venekeelset aineõpetajaid me tegelikult enam Eestis ette ei valmista, teatud viisil oleme oma venekeelse kooli praegu pannud igal juhul välja surema. Nüüd on küsimus kas välja suretada või teha siiski teadlikke samme ja teine, mis on nüüd ajalooõpetuses, miks ma, miks ma ei suuda jätta vastamata, kuna ma ka ise olen venekeelses koolis ajalugu õpetanud? Kõik õpetajad, kes venekeelses koolis töötavad, ei ole stalinistid punkt aga ajaloo õpetus on see, kus ükskõik kui palju rääkida sellest tere koolist, ajaloo õpetus on väga sensitiivne teema alustada mehe oleme olnud siin 10000 aastat, eks ju venekeelses koolis on, on, on, on ilmvõimatu, aga vastates küsimusele, mis puudutab nüüd siis sotsiaaldemokraatide seisukohta, siis sotsiaaldemokraadid siin kuskil kuskil keskel on selles mõttes, et eesmärk on meil kõigil ikka ükse selge. Eesti kool, aga küsimus on sotsiaaldemokraatide ja ka minu isiklik väga selge seisukoht on see, et emakeel on inimeste hingekeel. Ärme võtame ära vene keelt ja kirjandust. Ja kui on tugevad õpetajad, ei ole ka probleemi. Mõnda üksikut ainet õpetatakse vene keeles, küsimus on ikka selles, kuidas me selle eestikeelse kooli poole liigume, milline on plaan, miks otsib midagi teinud? Ei ole, eks tehtud on ka, aga ühiselt teha on ka palju. Mõtlesin viimases valimisprogrammis ehk siis neli aastat tagasiteel seda koosõppivat kooli ei olnud, järelikult selle idee peale ollakse tuldud viimase nelja aasta jooksul. No eks kõigil parteidel on võimalik olnud analüüsida seda nii-öelda 60 40 mõju, eks ju, gümnaasiumiastme ülemineku mõju, mis algas aastal 2007, me näeme, et eesti keele oskus vaikselt paraneb, me ei pea seda kõike piisavaks, et see ongi nagu loogiline. Edasi järgmine samm. Nii vasakpartei on selles mõttes unikaalses olukorras, et teil valimiste programmi ei ole minu jaoks selles mõttes, et praegu ka eneseharimise mõtet, kuidas teie selle eestikeelse ja venekeelse koolisüsteemi liidate või kuidas te neid paremaks muudate niimoodi, et tulevikus ka venekeelsetest peredest pärit lapsed ühiskonnas paremini hakkama saaks? Valimisprogramm, tegelikult isegi on see mul kaasas. Ma ei tea, miks ta nüüd päris kuskil ei ole üles pandud, võib-olla algselt ta nüüd oli vene keeles mul ema, siis aitas teda kohandada eestikeelseks noh, seal oli üldse vist väga palju igasuguseid probleeme. Aga nüüd selle kooli süsteemiga ma nüüd isiklikult olen näinud ja oma lapse peal kogenud siis ka sellist koolisüsteemi, kus ta sai emakeelse õppe mis läks siis järk-järgult riigikeelseks elasime Soomes ja Ma leian, et see oli selline väga hea üleminek, sest noh, kui nüüd rääkida praegu kohe minna üle eestikeelsele õppele, ma ei tea, noh, ma ei kujuta ette, see vist ei ole üldse võimalik. Et vähemalt lähiajal kindlasti mitte. Karl Sander Kase lisaks sotsidele pakub nendel valimistel koosõppiva kooli lahendust ka Eesti 200. Mida Isamaa sellest koos õpilast koolist arvab, et ühe katuse all siis õpitakse nii eesti keeles kui ka vene keeles, et või miks teie ükskeelne eesti koolisüsteem võiks parema tulemuslikum olla? See on nagu see on hea näide tegelikult sellest, kuidas erakondade retoorika muutunud, et kui Eesti 200 algusesse oma sõnumiga välja tuli, siis jäi mulje, et nad lihtsalt kolivad selle 60 40 süsteemi ühe katuse alla. Aga nüüd on täpsustanud, et ei, ikka ei mõelnud päris niimoodi. Ja probleem, miks isamaa nii-öelda ühes paadis Reformierakonna Ekrega, et see peaks olema nii-öelda eestikeelne kool, on just nimelt sellepärast, et kui me vaatame täna Kohtla-Järvel toimuvad et me ei saa ignoreerida seda, et Eestis on piirkondi, kus ei ole võimalik seda nii-öelda kakskeelsetest seda süsteemi rakendada niimoodi, et eestikeelne õpe säiliks. Et kui Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kirjutas sellest vist septembri alguses, siis Raimond Kaljulaid minu paremal käel kohe saab meenutada, kuidas ta süüdistas siis meid nii-öelda viha õhutamises segregatsiooni loomises, onju, aga see on see vaidlus, mis praegu toimub Kohtla järvel ja kus haridusminister ei julge otsustada, et hoida eestikeelset haridust. Nii, aga nüüd tulekski selle kolmanda lahenduse juurde, et lisaks sellele eestikeelne kool, koosõppiv kool, siis on ka veel kuldne kesktee või kolmas lahendus, ma ei tea, kui kuldne see on, et, et kõik saab kusagil jätkuda nagu täna, et selle poolt on siis Keskerakond või kuidas teie, Raimond Kaljulaid, seletate seda Keskerakonna valimisprogrammis kahte selleteemalist valimislubadust? Ma tsiteeriks, siis tagame lapsevanematele võimaluse panna oma lapsi eestikeelsesse kakskeelsesse vene või muu õppekeelega lasteaeda ja üldhariduskooli. No kõigepealt, mul on selline tänamatu rolle eestikeelses rahvusringhäälingu eetris kaitsta vene kooli ja järgmisel nädalal olema venekeelse rahvusringhäälingu eetris ja kaitsen siis NATOsse kuulumist, et et see on hea, huvitav väljakutse. Aga võib-olla alustan siis sellest, et hea kolleeg Ekrest rääkis sellest, et Eesti on rahvusriik, et ega rahvusriik ei tähenda seda, et siin ei ela teisi rahvusi või nende rahvustele ei ole ka õigusi. Nüüd ma arvan, et sellest ringist, mis mulle eelnes, on, saab väga hästi selgeks see, et täna ei ole erakondadel tegelikult sellist selget plaani, nägemust või konsensust, et kuidas oleks kõige parem edasi liikuda. Ja osadel erakondadel ei ole seda ka enda erakonna sees. Järelikult Eesti ei ole täna valmis selleks, et nüüd märtsivalimistele, järgnevatel koalitsiooniläbirääkimistel valitsuse tasemel otsustada venekeelsete koolide haridusreformi osas lõplikult midagi ära. Teine põhjus mikspärast me täna ei saa Öelda, et Eestile on kõige õigem üks, teine või kolmas mudel, on see, et selles küsimuses ei ole vene kogukonnas selgelt konsensust, et muutused on vajalikud ja veel vähem on seal selge konsensus, milline see kooli mudel peaks olema. Sellepärast on kõige mõistlikum jätkata esialgu erinevate mudelitega, meil on täna olemas üks pilootprojekt nii-öelda ühtsest koolis, kus õpitakse koos aga erinevates keeltes ja tuleks anda nagu aega nende mudelite tekkeks ja siis rahulikult otsustada kõige rohkem, mis keskerakonda nagu segab ja häirib Ongigise. Eriti paremerakondade soov seda küsimust forsseerida, tekitada sel pinnal rahvuspinnal teatud konflikt, saada selle eest hääli ja, ja, ja siis see oht, et peale valimisi, juhul kui meil näiteks peaks tulema ainult parempoolne valitsus, siis on ju ka nagu tunne, et nüüd peaks sellega jõuga ära tegema ja kui seda jõuga teha, no ma arvan, et see teistabiliseeriks Eesti ühiskonda hullemini kui 2007. aasta sündmus. Nii mis ülejäänud arvavad, et kui jätkata nii, nagu praegu on, kas see on ka lahendus, kuna lihtsalt ühiskonnas ei ole kokkulepet, et ühed tahavad joosta ühes suunas, teised teises suunas ja Keskerakond ütleb, et tuleb rahulikult oodata ja vaadata. Libération jätkata tuleb kindlasti debatti ja me oleme selleks aruteluks kõigiti avatud ja võib-olla lihtsalt isiklikult seal, mis ma lõpuks ütleme, on see, et kui me kõige lõpuks jõuame sinna, et 15 20 aasta pärast on siiski Eestis veel mõned vene koolid, mina selles küll mingit draamat ei näe, kui eesti õpilased, kes täna õpikas eesti keeles on võimelised minema Inglismaa parimatesse ülikoolidesse ja tegema Londoni finantssektoris karjääri kutseõppekeele. Küsimus on nii suur, probleem ka ei ole, võib-olla kolleegid püüavad näidata, aga see on tegelikult see jube hirmutamine nii-öelda, et jälle, et paremerakonnad tahavad kohe minna, tuleb kaos, keegi pole üksmeelel, noh, fakt on see, et kui see üleminek toimub, siis seda ei tehta igal pool ühtemoodi. Et meil on Paide näide, kus juba Ma vist järgmisel aastal minnakse üle eestikeelsele õppele viimase koolist, Tartu suudaks seda teha kindlasti paari-kolme aasta jooksul. Ja tõsi siis, et Harjumaal, Ida-Virumaal on olukord teistsugune. Aga see otsus on ju eelduseks, et midagi juhtuma hakkaks, muidu Me jätkamegi igavesti selle olukorraga. Mis teie arvate, kas lapsevanemale saab jätta selle valiku, kas ta soovib valida oma lapsele assimilatsiooni, segregatsiooni, vinget integratsiooni? Sellises sõnastuses kindlasti sa lapsevanem valida, aga Raimo, tere vastu vaieldes, et tegelikult praegu mulle tundub lugupeetud Keskerakonna positsioon natuke selline mugavuspositsioon, et jätt lubame kõigile kõike ja siis on nagu selline rahu majas. Tegelikult, et valimiste järel just nimelt tulebki teha konkreetne plaan ja nii nõrgad me nüüd küll olla ei saa. Järgmine järgmine valitsus, ükskõik kes seal on, et me selle debati järel, mis praegu on puhkenud, ütleme, et nüüd jätkame samamoodi, sest see küsimus on liiga keeruline, liiga valus. Venekeelsete venekeelsed lapsevanemad on, pigem muutub, ostaks valmis eestikeelsetele, lastevanematele peaks kindlasti rohkem seletama, mis mõnes piirkonnas ees võib, võib-olla ka ühest, me ilmselt oleme kõik ühte meelt, et hakata nüüd rääkima, et Narvas on võimalik läbinisti eesti keeles õppida, on, on naiivne. No aga ometigi Kristina Kallas Eesti 200-st seda ütleb, et ühtses Eesti koolis õpetatakse eesti keeles seda ma ütlengi, et, et kõigepealt noh, poliitikud on täna siin veel niipea laiali otsas, et me lihtsalt ei ole selleks reformiks valmis. Me oleme peale valimisi kindlasti kõik normaalsed inimesed valmis arutama, mis on see mic bla plaan 10-ks aastaks ei saa nii-öelda, et midagi ei ole võimalik teha. Kuulge, aga ma testiks ikkagi seda kahte suunda, no kolmas suund on ka see, et lihtsalt ootame veel ja vaatame, mis juhtub, aga kui juhtub see paremerakondade poolt lauda pandud variant, ehk siis minnakse üle eestikeelsele haridusmudelile, et kas keegi suudab sõnastada selle, et mis on selle ohud ja mis on selle tugevad küljed, et ma saan aru. Urmas Reitelmann, see pluss on see, et siis ei saa öelda, et meil on kuidagi kaks erinevat haridussüsteemi, üks toodab ebavõrdsust, teine siis justkui nagu koolitab edukaid, hea on, see on. Õige sest isegi uuringud ütlevad tänapäeval, et, et vene vanemad tahavad oma lastele eestikeelset haridust, järelikult nad peavad seda äärmiselt oluliseks. Me lihtsalt asetame tänase süsteemi jätkudes ühed inimesed nagu oluliselt halvemasse positsiooni ühiskonnas. Ja, ja kui te nüüd kujutate ette, kui, kui sealtsamast Jõhvist, Kohtla-Järvelt tuleb inimene, noor inimene, kes on andekas et õppida kusagil Tartus arstiks, kui neetult raske see tema jaoks on, ta peab kolm korda rohkem tööd tegema kui, kui Eesti kooli lõpetanud. Noor. Et minu jaoks on see ääretult ebaõiglane nende inimeste suhtes ja mul on, tuleb õue peal, aga ma mõtlen, et selle viimase 20 aasta jooksul, et me oleme kaotanud tegelikult võib-olla kümneid tuhandeid insenere, arste, advokaate ja väljapaistvaid inimesi. Nad istuvad praegu kusagil taarapunktis automaadi taga või maxima kassas, see on ebaõiglane. Karl Sander Kase Isamaast kuidas siis nende eranditega tegeleda, et kahtlemata meil on erineva perekondliku tausta, erineva eestikeelse ettevalmistusega, et kui ikkagi tuleb täiesti venekeelsest perest pärit inimene, no kuidas ta panna esimesse klassi, kui ta mitte midagi Meil on Isamaa programmis, nüüd ütleme näiteks Ida-Virumaa näitel, meil on ette nähtud selline spetsiaalne motivatsioonipakett, et sinna esiteks õpetajaid üldse meelitada. Et see on üks suur probleem. Aga mis on tegelikult valukoht, on meie koolid, et kui me võtame Tallinna näite, et siis keeleinspektsiooni andmetel on seal umbes 400 õpetajat, kes ei vasta keelenõuetele ja ainult kolm protsenti neist täidab ettekirjutusi. Et probleem ongi, et kui me teeme selle reformi, et 60 40 oli väga hea mõte selles mõttes, et see oli esimene samm. Aga kui me sinna piisavalt ei paku rahalist tuge ja abi juurde, siis see jääbki nii-öelda paberil reformiks. Ja see on hästi palju nii-öelda riigi taga kinni aga kohalike omavalitsuste ja koolijuhtide taga. Ja kui kohalikul omavalitsusel ei ole motivatsiooni, siis meil tekibki selline olukord, et reform oleks nagu tehtud, aga tegelikult tulemus ei tule. Ja see on tegelikult ainuke risk. Reitelmann tahtis lisada ja ma tahtsin Karl-Sanderi jutule lisada, et meil on Tallinnas olemas ju silmatorkav näide, nimelt Linnamäe lütseumi direktor garanza, kes on edukalt, jätkab õpinguid juba 30 aastat, ei ole siiani teinud ära eesti keele eksamit ja käib ülbitseda mööda Lasnamäed ja teatab lastevanematele, et kui te tahate, et teie lapsed saaksid eranditult venekeelset haridust pange nad minu kooli. Nii. Kui minna eestikeelsele õppele ainult üle, siis vasakpartei sotsiaaldemokraadid, Keskerakond näete mingisuguseid ohukohti. Ma tahaksin, et kolleegid siin kummutaksid selle arvamuse, et tegelikult teema on selle võrra läbimõtlemata nii Isamaa kui EKRE tähendaks kooli sildi vist et sellesse samasse linna veel üldse, mis jäävad õpet õppima, need samad õpilased sedasama direktoriga nendesamade õpetajatega. Aga ma ei tea, esimesest septembrist 2009 testimist ei jõua, aga 2020 on õppetöö eesti keeles, et, et kas siis või, või olen ma ekside, mis tegelikult jutuks, kus salaja õpetatakse vene keeles või no vot selles mõttes seda teab ilmselt ainult härra Kararhaa, sellepärast et tema on selle kooli direktor tegelikult koolis toimub. Sul on 40 koolireformi ju, mis, mis täpselt oligi selle vili, et ei olnud asjad lõpuni läbi mõeldud, ei olnud arvestatud, mis ressursse on selleks vaja, palju on selleks vaja aega ja raha eraldada. Selle tulemusel ongi meil ju teatavasti siiamaani veel osades venekeelsetes koolides olukord, siis kus jah, õpitakse nagu formaalselt ära eesti keeles tund ja siis peale tunde kogunetakse, et sedasama asja uuesti veel ka vene keeles üle korrata. Nüüd teine asi veel siin esiteks ma muidugi ei usu mitte hetkekski, et paremerakonnad tõesti valutavad südant venekeelse kogukonna lasteaia tuleviku pärast. No ei usu ma seda, aga, aga kindlasti võin ma teile öelda seda, et näiteks mina pärast gümnaasiumi lõpetamist läksin õppima Tartu Ülikooli semiootika, kus eelduseks oli väga hea vene keele oskus, sellepärast et väga paljud Jüri Lotmani tekstid veel ei olnud selleks hetkeks eesti keelde tõlgitud ja see oli ka sisseastumiseksamitel küsimus, et kas te valdate piisavalt hästi vene keelt, et lugeda erialakirjandust? Jah, valdasin, oleks põhimõtteliselt võinud tänu heale õpetajale õppida ka vene keeles. Oleksin põhimõtteliselt võinud õppida inglise keelsel erialale, siiamaani võiksid ära minna inglisekeelset haridust omandama, et see õppekeel ei ole nüüd ainus keeleõppevahend, et tegelikult me võime ka oma vene noortele õpetada eesti keele selgeks ilma selleta, et nad füüsikat matemaatikat õpiksid eesti keeles. Nii me saime eestikeelse koolisüsteemi plussid ja miinused selgeks, aga mind väga huvitab ka see, mis on see koosõppiv kool, et Katri Raik, kui te ütlesite, et üks tähendaks siltide vahetamist, teine idee, ma saan aru, et ehitada siis uus kool ja pooled klassid, olemasolevad koolid siis jagada niimoodi, et pooled klassid kuuluvad vene õppekeelega inimestele ja pooled eesti õppekeelega inimestele või mismoodi te seda koosõppivat kooli siis nüüd proovite luua. See nüüd ei ole küll päris õiget, paneme lihtsalt ühte ühte majja ja paneme siis erinevatesse maja tiibadesse, ütleb, et ongi arusaam, kohtutakse ja siis mingisuguse koha aktusel spordivõistlustel ja mida siis v tavalised näiteks tuuakse. Tegelikkuses on ju niimoodi, et ega siis eestikeelne kool ei ka nendes piirkondades, kus valdavalt elavad eestlased, mitte mitte kuhugi. Eks meil on praegu siiski näiteid, kus õpitakse koos. Tõesti, kõige tuntum näide on jõhvi riigigümnaasium. Selle puhul on väga tähtis see, kes on koolijuht ja kes on õpetajad. Aga mõte on siiski selles, et väiksed vene lapsed õpivad juba lasteaia, õigupoolest lasteaias toimuvad tegevused eesti keeles, lapsi õppijakeelt, lihtsalt. Psühholoogid ütlevad, et õpitakse üheksanda 10. eluaastani ühte ühtemoodi ja pärast seda hakatakse teadlikult õppima saaks keele piisavalt tugevaks läbi keelekümbluse ja siis oleks tõesti ka siis neljandast klassist seitsmendast klassist. Võimalus valida, kas ma lähen õppima eesti keeles ajalugu koos eestlastega või ma õpin siis seda vene keeles, aga veelkordsed mudelid peavad olema regionaalsed läbi töötatud, läbi mõeldud. Meil on, meil on Eestis nii palju kompetentsid, erinevad mudelid nii-öelda läbi kaaluda, kas nad töötavad või ei tööta. Et väga kohapõhiselt väga geograafilise kohapõhiselt peaks, siin lähen, ma olen nõus, et seda ei tee kahe aastaga, aga ka nelja aastaga kindlasti võimalik, suusame. Karl Sander Kase Isamaa täiesti nõus, et me peame vaatama kohapõhiselt, aga see ongi see viga, et ma ei taha Tallinna-keskne. Aga kui rääkida näiteks Tallinna haridusameti juhataja, kas tema ütleb, et nemad peavad jälgima seda, mitu nii-öelda venelast läheb eesti rühma sest vastasel juhul näiteks keelekümblusefekti toime, onju. Ja need ongi just nimelt need Tallinna probleemid ei ole niimoodi, et laps läheb lihtsalt uude rühm, on ju, kui lapsi on piisavalt palju, siis nad räägivad omavahel vene keeles ja see eesti keele areng ei ole piisalt kiire. Ja siis tulebki keelekümblusrühm, kus ongi siis eesti keele õpetajana. Raimond Kaljulaid, võib-olla väike repliik on, et kui me räägime, esiteks ei ole kindlasti see keeleküsimus hariduses ainus mure, mida peab lahendama, et me räägime täna ka näiteks sellest, et Eesti koolilapsed liiguvad nädala jooksus värskele värskes õhus vähem kui vangid seda teevad, et, et kellel on ette nähtud liikumise kohustus meil on nagu haridusest probleemi veel, aga võib-olla teine pool sellele küsimusele on see, et alati, kui minnakse seal õppekeele juurde, siis kõik räägivadki, nagu meil olekski tohutu suur häda eestiharidusega. Lihtsalt mind kutsutakse palju eestikeelset venekeelsetes koolides küll peamiselt keskkonnateemadel rääkima. Et ma võin teile kinnitada, et meil on nii eesti kui vene koolides tegelikult väga vahvad lapsed, targad lapsed, mina ei näe nii suurt erinevust, et kui räägitakse meeletust lõhestusegragatsioonist, siis uskuge mind, noorem põlvkond tänu sotsiaalmeediale üldse globaliseerumisele. Kõigele sellele elab palju rohkem ühes kultuuriruumis, kui vanema põlvkonna poliitikud ette kujutavad. Need vabalt võib olla see, et me kõik siin aju ründame probleeme, mis laheneb 10 15 aasta jooksul hoolimata meist ja võib-olla, kui me sellesse liiga palju sekkuma, siis lahenes palju aeglasemini. Nii aga see koosõppiv kool ikkagi, et kui kaua siis koos peab õppima, et mulle helistas üks eesti õpetaja Soomest, ütles, et seal on niipidi, et alustatakse siis eestikeelse õppe osakaal Soome koolis on märkimisväärselt suurem ja mida aasta edasi, seda väiksem on kuni seitsmendas-kaheksandas klassis eesti keeles sisuliselt õpitakse ainult eesti keelt ja kirjandust, et kui kaua siis meil peaks koos õppima? Seda, mida näidata teiste maade kogemus, jah, see murdepunkt, aga siis neljas klass, seitsmes klass, eksju, kus lastekeel on nii tugev, et õppeaine ei kannata, eks ju, keeleoskuse all, aga minu kogemus, Raimondi kogemus on pigem siit Tallinnast, ma saan aru, minu kogemus on Ida-Virumaal on siin täiesti. Ka Ida-Virumaal olen koolides käinud ja ka Narvas, nii et paraku minu minu kogemus on üsna üle-eestiline. Väga hea, minu kogemus koos õpilaskoolist jõhvi gümnaasiumist on seesama, mis on sinu oma, kui tohib sina öelda, et eesti ja vene lapsed XI klassi seltsiga, siis õpivadki koos ei ole eristatavad, kes on eestikeelsed, kes on venekeelset silmis sära kõigil ühtemoodi ja tõepoolest on see, et proua, kui teil on mure, selle eestivene, küsimuse, kes tegelege sellega meil seda muret ei ole. Tõsiasi, et pigem see mure surebki välja koos õppiva koolis, kus keeleküsimust ei ole seaduse küsimus. Mul on tegelikult väga hea näide, et kus on see murekoht, et taseme poolest võib-olla ei ole, aga minul oli au käia põhikooli viimases klassis, kui oli pronksi ja üks väga hea sõber. Käisime samas koolis samas klassis, kelle vanaema ei rääkinud sõnagi eesti keelt ja selle sündmustel ühtlaste parasjagu olema vanaema juures, kus sa vaatasid siis nii-öelda meediaga kajastust Vene kanalitest ja siis mina muidugi vaatasin internetist ja siis me rääkisime sellel teemal põhjalikult ja seal oli seekord, kus tekkis lõhe, et mis toimus ja sellepärast ongi oluline, et see nii-öelda keeleoskus oleks tagatud ja kui me täna vaatame, siis tänane haridussüsteem seda ei taga. See viibki selle erineva inforuumi juurde. Ma loodan, et järgmises tunnis me jõuame ka inforuumi juurde tulla, aga kui selles saatetunni lõpetuseks veel üks väike detail küsida, siis ma ei tea, mis te arvate, kui seda koosõppivat kooli ei tule, et ei suudeta kokku leppida, kas näiteks eestikeelne süsteem oleks see parem kui mitte midagi tegemine. Raimond Kaljulaid muidugi ütleb, et see praegune olukord las veel mõnda aega. Ei nagu, nagu nagu saatejuht luges ette Keskerakonna programmist, me ei rõhuta kaugeltki mitte seda, et peab tingimata olema vene kool aegade lõpuni, ka Eestis aastal 2320 nimete vastutuse olevale me ütleme, et meil tuleb luua lapsevanematele reaalne valik ja millest me jõudnud rääkida, on see, et kas tänane eilse valik alati on, kas täna on venekeelsed venekeelsel kodul valik alati panna oma laps eestikeelsesse kooli, kuni seda ei ole tagatud ja me teame, et see tegelikult nii ei ole? See on väga suur probleem, sest need perekonnad, kes tahaksid, et nende laps läheks õppima täiesti ainult eesti keeles, ei pruugi seda alati oma lapsele saada võimaldada. Nii Katri Raik kui ei tule koosõppivat kooli, siis kui teil oleks valida eestikeelne süsteem või tänane süsteem. No ei, ma ikkagi võtan siis selle eestikeelse süsteemi või suuna selgelt eestikeelsele süsteemile, et praegu lihtsalt niimoodi jätkata, et käime ringiratast, ei ole mõistlik, vaatame küsitlusi, mida on tehtud viimastel aastatel ei ole mõistlik. Valimisstuudio jätkub Eesti Keskerakonnast Raimond Kaljulaidi, Eesti konservatiivsest rahvaerakonnast Urmas Reitelmann, Eestimaa ühendatud Vasakparteist Tiina Radionova, Isamaa erakonnast, Karl Sander Kase ning sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja tänases saates Katri Raik ja teemaks on meil kodakondsus, keele vähemust nii-öelda haridusteemad, kuidas Eestis oleks kõigil hea elada, aga haridusteemaga kohe edasi minnes siis? No väga suur valulaps või murekoht on Ida-Virumaa. Narva puhul on ju nii, et 10-st õpilasest üks on eestikeelsest perest pärit ja rääkida koos või lahus õppivast koolist, see on selles mõttes, mulle tundub lihtsalt maitse asi, et me võime seal ju tegeleda vaid selle kiirusega, kui kiiresti õpivad need eestlased seal koolis selgeks vene keele. Katri Raik on Narvas ja Ida-Virumaa linnades, kus eestikeelsete inimeste osakaal on väga tagasihoidlik, mingisuguseid häid valikuid seal tõenäolised tuleb tegeleda eestikeelse õppe säilitamisega. No ühest küljest eestikeelse õppe säilitamisega, kui valus see probleem on ja kui palju, kui valusse kogukonnale, seda me näeme praegu Kohtla-Järve näitel, eks ju. Narva olukord on läinud tegelikult hullemaks, 1,8 protsenti elanikkonnast kõneleb emakeelena eesti keelt. Ja vaieldamatult selles olukorras tuleb aru saada, et eestlased on väike vähemus ja nende kaitseks tuleb välja astuda, mida mõistab, mõistab ka väga hästi tegelikult et venekeelne kogukond, mis puudutab, kuidas siis selles oludes eesti keel ära õppida. Väga tüüpiline on ka koosõppiva kooli puhul. Selle jutu Survamiseks on see aga Narvas. Et tegelikult ei ole teist lahendust kui keelekümblus. Ja ikkagi võimalikult varane osaline keelekümblus võimalikult varaseks keele ära hataksid. Ärme jätame siis Narva õpilasi ülejäänud Eestist väljapoole. Tiina Radionova, kuidas tagada see, et Ida-Virumaal ka Narvas koos õppivas koolis näiteks õpiks inimesed ära eesti keele? Väga keeruline on kohe sellist ühest lahendust välja ütelda. Sellepärast et just nimelt, et kuna nüüd seal eestlaste osakaal on niivõrd palju väiksem eesti keelt kõnelevate. Mu enda kogemus näitab, et päris võimatu see ei ole. Et ikkagi on neid õpilasi, kes tulevad sealt. Mul endal koolis õpib, üks väga hästi räägib, aga loomulikult on nüüd probleem see, et ta tegelikult ei räägi kumbagi keelt täiuslikult. Et mõlemad keeled on tegelikult sassis. Ja mina isiklikult ei oska küll kohe ütelda, et mis see kõige parem lahendus seal on, aga eesti keel on seal ikkagi sisa. Nii Reitelmann kase kaljulaid, mida teha Ida-Virumaal Narvas? Ida-Virumaa arengut ma arvan ja Narva arengud sõltuvad tegelikult sellest, kuidas üldse see linn ja piirkond leiab sellisest postitusest reaalses maailmas endale. Uue, mingi arenguvektori ei ole kaugeltki ainult haridusküsimus, mida me peaksime arutama. Mina ise väga loodan siiski, et Narva volikogu vaatamata oma erimeelsusele rahastab ka Euroopa kultuuripealinna poole liikumist olles sealsetes koolides sellest õpilastega rääkinud, siis mulle tundub, et lähevad lastele see mõte, tundub väga huvitav, et ma loodan, et seal nagu noored noored võidavad, et ma saan aru, et see risk on suur ja Katri Raik raputab pead. Mis puudutab keeleõpet seal siis noh, ma arvan, et see ka suuresti sõltub sellest, milline see demograafiline areng seal on, et väga raske ongi ju motiveerida kedagi, kes, kes näiteks kujutabki ette oma järgmiste järgnevat elu Narvas piirilinnas, kus üheksa inimest 10-st on venekeelse kodukeelega, ülejäänud oskavad vene keelt, et kuidas teda motiveerib siis õppima ära eesti keelt, et sama samasugune lugu on ju tegelikult näiteks elades Põhja-Tallinnas teatud piirkondades, kõik müüjad räägivad sinuga vene keeles, pank räägib sinuga vene keeles, riik räägib sinuga vene keeles, omavalitsus räägib sinuga vene keeles. Mis on see koht, kus sa tunned, et mul oleks hirmsasti vaja oma eesti keele oskust täiendada ja need ambitsioonikamad, noored, kes soovivad Narvast Ida-Virumaalt välja, kas siis Eestisse või kaugemale Euroopasse? Minu tutvusringkonnas on neid väga palju, nemad, neil ei ole mingeid probleeme olnud, õppida ära nii eesti kui inglise keel ja, ja minna siis nagu edasi, et ma nagu ei, ei, jälle nagu ei, ei näe siin nagu sellist tohutut dramaatikat, kui nüüd Narvas elav inimene, kes elabki venekeelses keskkonnas ja räägib vene keeles sisaldus. Raimo treener Urmas Reitelmann ka, kas teie kujutate ette, et ühel päeval tõesti Narvas need koolid, mis praegu vene keeles õpetavad, ühel hetkel otsustatakse, et teate, see oli viimane õppeaasta, kui me õpetasime vene keeles ja nüüd esimesest septembrist läheb lahti eestikeelne õpe. Täiesti vabalt ei ole mingit probleemi pika üleminekuajaga, ei, ei, ei teki mingeid probleeme ja nii nagu Raymond ütleb, et kui riik räägib sinuga vene keeles ja pank räägib vene keeles ja omavalitsus räägib vene keeles siis minul on küsimus. Miks, pagana pärast, kas meil ei ole mitte Eesti vabariik, miks me peame rääkima mingis võõras keeles? Riik peab rääkima oma kodanikega ja oma residentidega. Riigikeeles urmast elate ilusas, ilusas abstraktses maailmas, ma toon teile linnaosa vanemana nagu pragmaatilise või reaalse elu näite, et kui mul on tegemist näiteks ütleme üle kaheksakümneaastase üle üheksakümneaastase vanainimesega, kelle kelle kõige lähedasem inimene, kellega ta on 50 60 aastat koos elanud, on just surnud tuleb kohalikku omavalitsusse küsima abi. Mis ma siis ütlen talle, et räägi minuga riigikeeles, mine minema või saad aru, et noh, see, see on kindlasti nii, see selleks on võib-olla mõni väga veendunud nats võimeline, mina mitte? Ei, seda kindlasti mitte isikupõhiselt, me räägime ikkagi sellest siis võib vene keeles rääkida ühesõnaga inimesega siis ma räägin printsiibist, riik räägib oma kodanike ja residentidega riigikeeles. Aga kui aru ei saa, siis ka selles vajalikus keeles absoluutselt. Aga mis Ida-Virus puutub, siis ma olen seal käinud 15 aastat järjest iga, kas jaanuarikuus, umbes nädal aega olen seal veetnud ja ma pean ütlema, 15 aasta tagune Ida-Virumaa erineb tänasest Ida-Virumaast oluliselt. Toona ei saanud eesti keelega üldse mitte midagi teha. Inimesed olid lausa vaenulikud, kuna ma kandsin vormi ja, ja täna olin, olin selle aasta jaanuaris sky Narvas mingit probleemi, igal pool sain eesti keelega hakkama. Kaks eelkõnelejatega tabasid selle kohe ära, et tuleb vaadata laiemat pilti ja seetõttu me räägi kantkoolide keeleõppest, et praegune koalitsioon on siis Isamaa eestvedamisel eriti tänud, Viktoria Ladõnskaja. Kubits Ale on algatanud selle eesti keele majade projekti Tallinnas ja Narvas mis panustab keeleõppesse. Lisaks me näeme ju seda ka, et pluss tasuta keelekursused kursuste järele on väga suur, et need kursused täituvad minutitega. Ja see on see koht, kus me peame edasi panustama ja Isamaa programm kooliharidust rääkides me näeme ette ka seda, et me kaasame vanemad keeleõppesse. Et me näeme ette selle, et kui laps õpib koolis eesti keeles, et me pakume sinna juurde vanematele kaabel, keeleõppe kursuseid, et nad saaksid oma lapsi aidata ja Kauksi hirm ära, et ma ei mõista oma laste enam. Et need on väga lihtsad asjad ja millega me saame haarata väga laiainimeste gruppi. Nii, aga kui Ida-Virumaast rääkisime, siis tegelikult võiks ühe ringi peatuda veel ka Tallinna teemal, see on otsapidi siit kuidagi jälle mõne märksõna kaudu tõusetunud. Kas keegi oskab ära seletada, kas Tallinnas ei ole seda keeleteemat koolides ära soovinud lahendada Keskerakond ja milles see asi on, või, või Tallinnas samamoodi nagu Ida-Virumaal, lihtsalt see on liiga keeruline teemat ära lahendada. Alustada on kindlasti kõige kõik kõige ohtlikum praegu siin selles ringis, aga, aga eks ta tegelikult on, mõnes mõttes ju Ida-Virumaaga tuleb koos vaadatav kogu Eestiga, et mis seal siidiriigi funktsioone, mis on kohalike omavalitsuste funktsioon, eks ju. Kui me aga räägime koos õpivad koolis, siis me saame väga hästi aru. Nii mõneski kohalikus omavalitsuses tekib väga suur vastasseis kohaliku omavalitsuse poolt. Ja see ongi küsimus, et kuivõrd siis riik seab siin raamid ja millised raamid riik seab, et see on tegelikult ka mingisugust tegi muutuste tegemisel haridussüsteemis praegu. Ja küsimus, mis ikkagi see koosõppiv kool näiteks Lasnamäe kontekstis tähendaks, kas see tähendaks seda, et osa keskkonna kesklinna lapsi tuleks suunata eestikeelsetest peredest lapsi Lasnamäele, et siis nad pakuks seal seltskonda venekeelsetest pärist peredest pärit lastele või mismoodi see nagu puht tehniliselt välja näeb? Tehnilised kindlasti ei saa niimoodi teha, et Rimi poes töötav üksikema viib hommikul nelja-aastast last. Mustamäel eesti lasteaeda ei saa nii absoluutselt arusaadav. Siiski siis on lahenduseks keelekümblus, vähemalt siis algklassilasteaias ja algklassides, kuni siis lapsed ise on oma eesti keeles ka nii tugevad ja soovib, et liikuda kasvõi kesklinna. Võib-olla see Tallinnasse on see ju võimalik, et kindlasti nende plaanide tegemisel tuleb säilitada kaine meel, see on täitsa selge. Vähemalt küll oleks mõne venekeelse kooli Tallinnast saaks kinni panna, saaks liita mõne eestikeelse kooliga ja tehagi sellise kahes koolis õppiva kahes keeles. Suvekooli te küsite nüüd väga spetsiifilisi küsimusi koolivõrgu tuleviku kohta, millele ilmselt peaks vastama selle valdkonna abilinnapeaga põhja Tallinnas on selline, kõigepealt punkt üks on see, et ma tahaks öelda, et Tallinn on kindlasti neid lasteaedade keelekümblusrühmadele leidnud lisarahastust see on nagu kallim kui tavarühmapidamine, eks ole, et sellele tuleb lisaraha suunata ja kui riik seda omalt poolt suuremal määral toetaks, siis oleks kindlasti ka pealinnale teistel linnadel võimalik keelekümblust rohkem teha ja kõigiti seda pooldama ja sellest on väga huvitatud ka tegelikult vene lapsed vanemad, et nende lapsed saaksid hea keeleoskuse juba lasteaias ja sellest on väga huvitatud muide ka lasteaedade juhatajad ja õpetajad, kes ütlevad ka, et, et see keelekümbluse metoodika on väga-väga tõhus ja toimiv. Ja nüüd tulles siis nii-öelda selle noh, teised kriitikud kinost saavad öelda, et Keskerakond pole piisavalt teinud, aga meie ainus koosõppiv kool, mis meil Eestis on täna tegutsebki Põhja-Tallinnas Tallinnas avatud kool jaotud koolile pikalt pakkus ruume ja tuge just nimelt keskerakondlik linnavalitsus, nii et see on erakool, aga, aga ühesõnaga, võib-olla siis kui erakondlikult rääkida, me vähemalt oleme ühe sellisega kooli tekkele nagu püüdnud omalt poolt kaasa aidata. Nii Lasnamägi, Tallinn, Reitelmann, Kase. Ma tegelikult arvan, et see jälle see näide sellest erakoolist just nimelt erakoolist, see on eraettevõtmine ja kui ma ei eksi, siis minu meelest Tallinnas on niimoodi, et raha keelekümneseks tuleb ennekõike ikkagi riigilt ja linn, linn paneb sinna vähem juurde. Aga mõte on see, et nagu ennem mainitud, et hästi palju on koolide juhtkonnad. Aga kinni see, kuidas ütleme, seda motivatsioonisüsteemi tuuakse. Et kui me räägime näiteks võtame keeleinspektsiooni, kes on ainuke seda, et kuna meil on aastad olid vend, et meil nende õpetajate hulk langes, kes ei vastanud keelenõuetele, siis nüüd on see uuesti tõusma hakanud seetõttu, et õpetatud ja kolmandatest riikidest, Ukrainast ja nii edasi. Ja kui me tekib olukord, et me karistame neid õpetajaid, aga tegelikult ju kes vastutab selle eest, kui seal töötab inimene, kes ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele, kas see on cool. Kas see on siis linn või on see just nimelt see üksikisik, õpetaja, mina väidan, et patsutatakse kool ja see on see koht, kus linn tegelikult saab mõjutada, peaks sekkuma. Ja nii kaua kui seda teha ei viitsita, siis midagi ei muutugi. Kuulge, kas te kujutate ette, kui tuleksite volikogus enamuses teie koalitsioon sõltuks ühest häälest hakata sellele? Ratturiga vägikaigast vedama mõne direktoriga kindlasti peab seda tegema, et sellest ei ole ju pääsu, et me tegelikult meil on ka ju näiteid, kus selliseid probleeme ei ole. Ja ega see eestikeelne õpe ei tähenda seda, et venekeelne kool, kui selgub täiest täiesti särav, jätkuvalt võimalik eraalgatusel rajada vene õppekeelega kool. Lapsevanematel jääb see võimalus alles, aga riigieelarves seda ei saa. Seda venekeelset õpet ei jagu meil kuigi kauaks. Kui need tänased 50 aastased õpetajad saavad pensioni ealisteks siis nad lahkuvad töölt ja mis siis saab, me peame täna tegema juba mingi plaani, kuidas me edasi läheme. Ja praegusel hetkel tuleb tehagi mingi otsus ja vaikselt hakata selles suunas liigutama. Viie aasta pärast on juba hilja. Tallinna teemal tahab keegi veel mingi repliigi teha. Tavaliselt kiiresti öelda, et tegelikult ka Tallinna erakoolid on ju meil ka mõned Tallinnas eragümnaasiumid. Kõigis on siiski seesama 60 40 mudel, kus õpeta õpitakse ikkagi gümnaasiumi osas aineid eesti keeles, sest see vastab lihtsalt nii lastevanematega õpilaste ootusele, et ka mina olen mõnevõrra üllatunud, et meil ei ole sellist vene vene eragümnaasiumid Eestis. Nii haridusteemaga ma hakkan joont alla tõmbama, aga kas keegi oskab anda ühe lihtsa vastuse, et kui vaadata seda 60 40 õppeprotsessile üleminekut, siis see on juba üle 10 aasta vana lugu, et aga siiamaani me räägime sellest, et õpetajaid ei ole ja Ida-Virumaal endiselt ained, mida peaks õpetama eesti keeles tihtipeale kui ütleme siis võõraid silmapaare ei ole siis ikkagi seda tarkust antakse ka lastele emakeeles ehk siis vene keeles. Mis selle õpetajate teemaga teha, kes sellest aru? Tartu ülikool ei suuda õpetajaid koolitada, kas haridusministeerium ei suuda väljendada, et on probleem või asi jääb raha taha, mida saab riigikogu anda? Asi jääb järjekindluse taha. Riik peab ikkagi väga järjekindlad minu paremat arusaamist Ta kahe ülikooli Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli tulemus tulemusleping sisse kirjutama õpetajat, õpetajate koolituse ja õpetajate koolitus vajab reformi tänane õpetajakoolituse, nii teaduslik, kõik, mis siin laua taga põgenesime sealt, et peale esimest semestrit hästi kaugele. Ja teine tuleb ikkagi teisel viisil õpetajat tuleb leida ka nii, nagu me leiame praegu politseinike teise, kolmanda haridusega, et meie, meie siin laua taga õpiksime ümber mõne mõne aine õpetajaks. Et asi on väga tõsine, kui me oleme kõik aktsepteerida, et meil on politseinike, päästjate puudus, tegelikult õpetajate puudus on meil vaata veel. Traagilisem, tuleb muuta õpetajate haridus, tuleb muuta suhtumist õpetajate haridus. See on absoluutselt võtmeküsimus. Täiesti nõutu. Aga lasteaiaõpetajatest ja nii edasi, aga kui veel mäng mängu tuleb nii-öelda kakskeelses haridusruumis õpetav inimene Karl Sander Kase. Seda loogilisem ongi ju tegelikult minna ühtse ühtsel süsteemil üle, et see on nii-öelda siis, see nõuab nii-öelda vähemalt õpetajaid, onju, aga mõte tegelikult on see, et Ma vaatan seda, et kui paljud noored õpetajad jätavad oma nii-öelda siis karjääri pooleli, et nad alguses kohe heituvad ja ei lähegi õpetajaks, et see on see koht, kus meil on vaja kõvasti rohkem tuge pakkuda, et need inimesed ehmuks ära pärast seda, kui nad siis kohtuvadki esimese kurje õpilasega. Et loodetavasti läheb paremaks ja ma arvan, et väga suur osa sellest vastusest on õpetajate palgad, et ikkagi muidugi ka töökeskkond, see, et koolide renoveerimisega jätkame, et õpetajatel oleks olemas head töövahendid, head ruumid. Aga ma arvan, et ikkagi see on väga, suuresti on see õpetajate palgaküsimus, mis, mis on Eestis probleem ja kui me seda ei lahendaja, sellest aru ei saa, siis, siis see võib Eesti hariduspikas perspektiivis ikka väga tõsiselt kahjustada ja samamoodi ka nagu meditsiini, et ega kui me ei suuda tagada piisavaid sissetulekuid meie arstidele-õdedele, aga ka hooldajatele, siis, siis see on probleem ja tegelikult ega see algab ju ka juba, me ei räägi ainult õpetajatest, me räägime tegelikult ka ju lasteaiaõpetajatest ja õpetajate abidest, kes ei tee teps mitte nagu lihtsamat tööd, nende tasustamine, motiveerimine, see on nagu ülioluline teema, millega tuleb tegeleda igal valitsusel, mis moodustatakse peale järgmisi valimisi, ükskõik mis erakonnad seal sees. Üks küsimus veel sellel teemal, et ukrainlased, teised uussisserändajad, mida ma pean siin silmas siis ka Euroopa Liidu sisest töörännet, et tulevad belglased, prantslased Eestisse tööle, nendel on lapsed. Ja mis keeles neid õpetada, et millisesse koolisüsteemi nemad peaks paigutama? Keelekümblusklassi teise ja see ongi tegelikult need ukrainlased, keda meil on tõesti praegu tulebki lühiajaliselt tööle või siis pikemalt ajalt me teame, me oleme oma sisserändepoliitikaga väga konservatiivsed, 1315 inimest, meie kvoot pikaks aastaks sisserändeks. Siis tegelikult need, et kaks kolmandikku tulijatest on venekeelsed inimesed, nad on valmis panema oma lapsi eesti kooli, on valmis panema oma lapsi keelekümbluskooli, lõbusam veel olemas Tallinnas ka rahvusvaheline kool, nii et uus sisserändajate suunamine venekeelsesse kooli oleks küll väga lühinägelik poliitik. Ühe teema te ringi suutsime siin ära rääkida, ma ei tea, kui palju abiks oli, aga ehtikaga üks teemade ring meie tänases saates on seotud kodakondsuspoliitikaga, märksõnaks on siis sünnijärgse tsetele eestlastele mitmikkodakondsuse lubamine, hallide passide küsimus, naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmise lihtsustamine võib karmistamine, aga võttes appi siis Eesti ühe kõige värskema integratsiooni monitooringu tulemused siis eesti kodakondsust puudub umbes 15-l protsendil Eesti elanikest nende hulka küll aasta-aastalt väheneb, kuid on näidanud viimasel ajal pigem stabiliseerumise märke. Peamine takistus kodakondsuse omandamisele on aastate jooksul olnud ebapiisav eesti keele oskus ja hirm kodakondsuseksami ees, kuid värske monitooringu tulemused näitavad, et trend on muutumas ja need kaks ei ole enam peapõhjused. Sageneb hoopiski põhjus, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist, ehk siis kodakondsust pole vaja, et mida teie arvas, vaata kas ja kus on probleem ja mida tuleks teha, et probleemi poleks. Kui ma tohin alustada, Ma arvan, et. Tegelikult valimiste eel siiski peaks mõnedest asjadest rääkima, võib-olla avatumalt ja ausamalt. Rääkige, kuidas muul ajal, et tegelikult see probleem, selle probleemi juured on 1900 üheksakümnendates aastates ja peamiselt toonaste riigijuhtide poliitikute mures et juhul, kui me anname suurele hulgale venekeelse vene vene kogukonna esindajad endale Eesti kodakondsuse, Edgar Savisaarest president ma räägi isikutest, anname neile hääleõiguse valimistel kardeti seda, et nad hääletavad nii-öelda venemeelsete erakondade poliitikute poolt ja see ohustab seda Eesti plaani võimalikult kiiresti taasintegreeruda läänega. Ja ma arvan, et täna me oleme jõudnud kohta, kus oleme ausad, see mure on maas, kui ta üldse kunagi oli reaalne, siis täna seda muret ei ole. Ei ka täna võib-olla maxima kassas töötavad või juba ammu pensionil olevat Põhja-Tallinna pensionärid Eestit vedama tagasi SRÜ koosseisu. Seda seda riski ei ole. Nii et tegelikult see, mida Keskerakond täna pakub, et me võiksime selle teemaga teha rahu, seda ei toetanud ka sama avatud kooli rajaja Rasmus Rask, seda on toetanud aasta naine näitleja Mari-Liis Lill, väga paljud noored eestlased ütlevad, mida meie omame. Et tegelikult see oleks hea samm Eesti ühiskonna sellise sidususe integreerituse suurendamiseks ja mitte midagi halba sellest Eestile ei juhtuks, kui me pikalt siin elanud inimestele võimaldaksime saada selle kodakondsuse ja alati, kui keegi mulle vastu vaidleb, siis minul on ainult üks küsimus. Okei, kui need ei ole meie inimesed, kelle inimesed nad siis on, mis riigi kodanikud nad v võiksid olla, kui nad on eluaeg elanud Eestis? Karl Sander Kasemets on siin tegelikult hästi huvitav palett, onju, et Isamaa seisukoht on, et kodakondsuspoliitika peab olema järjepidev ja seda muuta ei saa. Ja kui meil täna on kaks külalist, et Keskerakonna programmis on kirjas, et anname lihtsustatud korras kodakondsuse neile, kes on sündinud enne 90 esimest aastat. His Katri Raik on välja öelnud, et anname neile, kes on sündinud pärast 91.-st aastast on ju, ja siis meil on siin Reformierakond oma topeltkodakondsusega ja paljud veel, et siis ma küsin, et mis sellest nagu alles jääb, et meil käib riigikogu valimistel käib valimas umbes 600 midagi 1000 inimest on ju ja kui me nüüd anname kodakondsuse lihtsalt 100-l 1000-l inimesel, et kas see avaldab mingit mõju virolli? Tina Radionova kodakondsus teemadel, mis kohast teie arvates king pigistab? Kindlasti viga nüüd tehti ja seal alguses aga aega tagasi kerida ei saa. Mina ise näen ka seda veel, et praegusel ajal on. Hämmastav on see, et peab tegema keeleeksamiinimene, kes on näiteks lõpetanud põhikooli Eestis või gümnaasiumi. Et kas see tähendab siis seda, et me ei usalda, nagu ma ende eestikeelset kooli eestikeelset haridust see võiks olla kindlasti lihtsam või siis üks selline tingimus. Et kes on juba eestikeelse hariduse saanud, lõputunnistused on esitada, peaks olema lihtsam. Ja jah, kas nüüd enne 91, pärast 91 sündinud, see on nüüd jah? Katri Raik nüüd rõhutan väga selgelt, et ma esindan siin praegu ainult iseennast, mitte parteikesed parandama. Meelde, et te olete ka ametisolev siseminister, kes kodakondsuspoliitikas ajab oma või kellel on oma roll täita. Aga kui sell kuulab, praegu ei pea seda pressiteadet hakkama, kirjuta. Ma väga oluline, millele mina rõhusin tähelepanu, mida tegelikult praegu Raimond lihtsalt tuleb, tuleb seda teemat tuleb arutada, eks ja leida siis ka mingisugune konsensus tegelikult sellisel viisil ka mina tegelikult pidasin silmas, et need inimesed, kes, kes 1991.-st aastast ehk sellest ajast, kui Eesti sai iseseisvaks, eks on Eestis elanud. Aga kindlasti ei ole kodakondsus kingitus, tahame kõiki rahustada, et kindlasti ei saa keegi ühel heal päeval passi koju, ma ei tea, Omnivalt või, või kullerteenuselt seal pole ka väga selge soov väga selged tingimused, ma olen peale seda väljaütlemist tehti saanud veel kinnitust, sest et ma olen teatud viisil õigel teel. Jagasin oma voldikuid Sillamäel, seal hääletajaid sisuliselt ei olnud, kõik on mittekodanikud, aga inimesed on ääretult kenad. Räägi veel pikalt juttu ja õhtu lõpuks või jutu lõpuks on on kõik nõus, et Eestis on tore elada, et kindlasti see teema vajab edasi tõsist käsitlemist ja kõigile, kes kardavad, et meil tuleb kohutaval kogusel sellisel viisil juurte kodanik, ei ole nii. Praegu meil on 77, ütleme, 80000 ümmarguselt mittekodanikku, kellest viimase integratsiooni monitooringu järgi umbes pooled ütlevad, et nad on huvitatud kodakondsuse saamisest. Senine kodakondsusaken paneks sellele teemale igavesti punkti. Kes taotleb, taotleb, kes ei sei läbi, me ei tegele enam kunagi selle teemaga. Et see ei tooks meie ja peale selle me mittekodanikest ainult siis umbes pooled on sündinud Eestis, nii et see ei tooks meile massiliselt. Tegelikult tänases Eestis ei tooks meile massiliselt uusi kodanikke, seda kartust ei, ei tohiks olla. Mina olen endiselt isiklikult seda meelt, et Eesti vabariigi 101. aastal võiks olla ilus lähenemine. Ma ei nimeta seda kingituseks. Aga veel kord arutame selle üle, leiame siis mingisuguse lahenduse, mis on väga tore, et kõik ühte meelt, et täna kaua aega Eestis elanud inimeste lapsed on Eesti kodanikud, kui nad saavad täiskasvanuks, võivad nad kodakondsusest loobuda, head vähemalt nii kaugele oleme jõudnud, nii et ise jällegi öelda, et isegi mitte midagi teinud ei ole ja ma siseministrina Lisama, mis oli veel huvitav, kui ma vaatasin nendesse numbritesse sisse siis tegelikult noored inimesed kuni 35. eluaastani võtavadki kodakondsusküsimus andsid tegelikult tänastest keskealiste ja vanemate inimeste. Just vaatasin, Sven Mikser veel ei ole teinud, postitas taga Urmas Reitelmann, kui te nüüd Katri Raigi kuulasite, mida teie sellest kodakondsus aknast arvate ja mis selle kodakondsusteemaga teha? Kodakondsus on? Ikkagi ennekõike ju leping, mille inimene teeb riigiga ja, ja see on ka üksiti privileeg, nii et ma arvan, et kõik, kes tulevad mingit ühtsust Eesti riigiga, on suutelised selle heal tasemel ära tegema. Ja, ja need, kes ei viitsi seda teha, siis jumala eest, eks ole. Olgu nad siis või vene kodakondsed, aga me räägime täna mingitest venelastest, kes siin Eestis elavad, aga olgem ausad. Palju meil on neid, mittekodanike, neid mis, mis paganama riigist, nadolid kuskilt Nigeeriast või aafriklasi 600 liikmeline kohuga kogukond Tallinnas. Et. See on, see on ju minu meelest siseministeeriumi andmete järgi, et kui nemad ühel päeval tulevad ja ütlevad, et aga me tahaks ka kodanikuks saada, nii siseministeeriumil ma vahele, selliseid andmeid ei ole mul andmeid tihti 560 inimest siin suured arvud. Ukraina jäi 1573 Valgevene 3185, et ma ei leia isikuid kuskilt, ühtegi statistikat ammu enam EKRE toetajad ei usu. Kui ma tohiksin ühe väikese põika siiani. Mina arvan, et kui meil oleks olnud kogu selle 30 aasta jooksul, oleks avalik arvamusuuring, mis oleks näidanud, et mittekodanikud ülekaalukalt toetavad Reformierakonda ja isamaad valimistel siis oleks Andrus Ansipi, Urmas Reinsalu Tallinna lauluväljakul suure kontserdi käigus isiklikult siniseid passe jaganud inimestele. Nüüd me saime teada, ainuke põhjus, miks Keskerakond toetab halli passi kodanikele on selline asi plaanis, sest tuli kuidas nad seda ei ole, me oleme meie programmis, on minu meelest on see väga mõistlik kompromiss, millest Katri Raik räägib ja ma mäletan, kui Katri selle avalduse tegime, siin juhhuu sotsiaaldemokraadid on ka saanud aru, mida tuleks teha ja mul on väga kahju, et, et sellele tuli teatud selline tagasilöök erakonna poolt, aga ma loodan jällegi taas. Aga äkki, kui Sven meid kuulab, et äkki me veename ükskord ära ka tema, et see oleks mõistlik lahend? Aga mida me ütleme siis nendele inimestele, kes on pingutanud, kodakondsuse nimel, näinud vaeva, maksnud oma taskust keeltekursused ja siis ma äkki loobime eesti pass lennukitelt? Me ei loobi eesti passi lennukites, on põhimõtteline vahe, kas inimene taotleb endale kirjutab vastava avalduse, kas ta vastab teatud hulgale nõuetele, et tal ei ole kriminaalkaristust ja nii edasi, nii edasi. Kas ta vannub Eesti riigile truudust, mis puudutab seda, et tõesti inimesed, kes on tublid olnud, eks ju, iga eelmisel aastal meie kodanike perre lisandus 700 uut Eesti vabariigi kodanikku. Praegu käivitub kodakondsuslepinguprojekt, kus saab õppida eesti keelt, eks ju, kuni kolm aastat, selleks, et taotleda kodakondsust. Kahe kuuga on 1500 soovijat soov. Päris suur, seda Reitelmanni ütlebki, et need tublid on juba pingutanud ja selle kodakondsuse kätte saanud. See on suurepärane, et kui 700 uut kodanikku tuleb, järelikult see ei ole üldse võimalik. Aga ei ole võimatu diskuteeri mägi, siis see oligi minu ettepanek, aga ma olen juba võitu sellepärast, et me oleme ühedasest. Me oleme ühte meelt, et suurendada tasuta eesti keele väehulka, eks ju. Et selles diskussioonis on või vähemalt teha edasi väikeseid konkreetseid samme. Väga konkreetne ettepanek, Narva linnatäis inimesi 60000 inimest Eestis sooviksid viimase keele uuringu järgi õppida eesti keelt. Loome siis need tasuta eesti keele õppe võimalusi. Teeme, vaatame natukene avatumalt, teeme vähemalt seda kohe. Täna võimalik saada Eesti kodanikuks, kui sa teatud tingimused täidad, teatud aja elad, õpid ära eesti keele, annad kodakondsuseksami, kas keegi arvab, et näiteks peaks karmistama kuidagi Eesti kodanikuks saamist? Ma programmides seda välja ei lugenud, aga, aga kui nüüd seda nii-öelda aknavarianti siin miskipärast ka valimiste järgselt tulevane parlament ei toeta, siis mida annab ära teha, et Eesti kodanike hulk suureneks ja kodakondsuseta isikute arv väheneks? See valik ongi see, et kas me nagu, kas me aktsepteerime seda olukorda, et meil on nii suur hulk mittekodanikke, millega kaasnevad Eestile teatud meie arengus teatud hõõrdetegurit võime, ei aktsepteeri seda. Ja veel kord ma lihtsalt parandan ära seda, et raadiokuulajatele Ta ei jääks vale muljet, et, et kindlasti ei kavatse Keskerakond hakata lennukilt külvama siniseid passe või saatma inimesele ümbrikuga neid punaseid punaseid, nüüd eks ole. Et see, see ei ole, see ei ole kindlasti meie ettepanek, on vaja ettepaneku sisu, et inimesed, kes on siin elanud enne kahekümnendat augustit 1991 enamasti nende eluaeg siin Eestis elanud, oma lapsed siin üles kasvatanud, tööl käinud, makse maksnud ja nii edasi täna ilmselt suures osas eakad inimesed. Et me teeksime riigina selle žesti ja ma arvan, noorem põlvkond nagu ühemõtteliselt saab sellest aru. Noh, see on ebanormaalne olukord, et meil on selline suur arv mittekodanike Karl-Sander kaks kir tähelepanekut, et kui ma näen internetis reklaami tasuta kingitused, linnuke siia, et siis ja ma teen avalduse ära, saadan selle ära, siis on ikkagi kingitus. Et see nagu ei muutu olemas, et teine asi on. Et jutt sellest, et meie see kodakondsuse inimese probleem vajab, lahendamist, ei lahene. Võrreldes 2006. aastaga on meil 50000 mittekodanikku vähem et see hulk vähenebki ja inimestel on jätkuvalt võimalik saada kodakondsust lihtsalt eeldab teatavat pühendumist, sest see ongi kodakondsuse mõte. Seda ei anta niisama. Et nii-öelda linnukese tegemisega saadud kodakondsus on ikkagi kingitus. Ja see ei ole tegelikult ju probleem, see ei ole poliitikud. Me ise puhume, teeme sellest probleemi, need inimesed, kes siin elavad enne valimisi. No absoluutselt need inimesed, kes siin elavad, nad elavad rahulikult oma elu. Ja see kodakondsuse puudumine või, või siis vene kodakondsus või Ukraina kodakondsus. See ei takista neid mitte üheski punktis. Et ta ei pruugi võib-olla isegi takistada, aga see on selline põhimõtteline asi, loomulikult need inimesed tunnevad ennast teise järgu inimestena Eesti riigi silmis ja lihtsalt miks, sellepärast et meil ei ole seda kodakondsuse saamise võimalust olnud, aga mis ma tahan öelda, selle, selle räägivad sellest. No pingutage siis natuke, omalt poolt räägime inimestest, kes on elanud kogu elu siin pingutanud, panustanud meie riigi ülesehitusse majandusse, kindlasti on osad neist Maidad töötanud näiteks meditsiini valdkonnas, aidanud meie inimesi, aidanud neid ravida, ravinud meie lapsi ja, ja nüüd me ütleme, et Te ei ole panustanud piisavalt, aga see jutt ei päde üldse, et noh, põhjus, miks need inimesed valivad selle mittekodaniku staatus on see, et neil on lihtsam reisida, et käiagi teisel pool pilge. Jutt sellest, et Põhja-kindlasti reisivad aga väga, väga vähe põhjus, mispärast nad seda väga tihti ei ole saanud teha, ongi just nimelt see, et nad on töötanud kogu oma elutöökohtadel näiteks sealsamas kuskil hooldustöötajatena haiglas, mis nõuavad väga pikki tööpäevi pärast seda kõike veel minna ja teha eksam ei tea või keelekursusi eksameid väga raske ja, aga seetõttu meil on ettepanek muuta keele kursused paindlikumaks, et oleks inimestel, kes töötavad pikki päevi, kindlat aega oleks võimalik neist osa võtta. Nii, aga ma jällegi küsiks, et kuna siin laual on kolm varianti, üks on see, et ärme muuda midagi, üks variant on see, et annaks kõigile Eestis sündimata lastele, kelle vanemad on siin elanud 91.-st aastast kodakondsuse automaatselt, teised annaks ka neile, kes siin elasid siis ise 1991. aasta eel. Kumb milline variantidest nagu selline kõige parem oleks, et kas lastevariant või ikkagi nende eakate inimeste variant või kõike korraga või mitte midagi. Laste poolt lepime kokku, et laste poolt hääletanud kõik ühiselt poolt, et seal ikka nagu väga mõistlik, et mittekodanikke enam juurde ei teki, see oleks ju eriti imelik, kui mittekodanikke juurde tekib täna. Aga ei tekitanud see vanemate valik selles mõttes, et need kolm juhtunud Eesti 200 tegev. Täna oligi vanemate valik, täna saab ja lapsevanem tegelikult loobuda, aga las laps saab täiskasvanuks ja ise otsustab selle ära, et ega väike eesti beebi ka ei saa öelda, et mulle see lugu ei meeldiks, las saab inimene täiskasvanuks, ise otsustab, lapsed ikka võtame maha. Lastega peaks olema ühelt poolt. Aga EKRE Isamaa, ma saan aru, on selles paadis, et see probleem ühel hetkel laheneb iseenesest, et ma ei tea, 100 aasta pärast või mingi lühema perspektiivi jooksul. Hallide passide probleemi ei ole Eestis probleem. EKRE Isamaamõõtja hallid passid ei ole hea variant ja hallide passide. Noh, omanikud on, on tegelikult ju kuskil mingisuguses vahe kosmoses oma oma juriidilise staatusega, et ma arvan, et ühel hetkel nendest hallidest passidest oleks mõistlik loobuda ka piisava etteteatamisajaga ja siis iga mõtlev inimene suudab defineerida, kas ta tahab siis saada Eesti kodakondsuse või valib oma oma. Aga kui sa seda veel siis valib, kui ta on eesti inimene siin eluaeg elanud, et ma sellest Mis ma ütlesin, et ei saa, siseminister kindlasti on hall pass taskus, Eesti inimesed on ka venelased ja ukrainlased ja grusiinid ja, ja lõppude lõpuks lobisevad, kaua elab siin volinik, eelarve saab temast ka eesti inimene. Mida te välja pakute, siis ütelda, taipass peaks väljapaistvaks nagu vähenema. Meil on ligi 80000 inimest, et mida te siis soovitate teha? Mina soovitaksin näiteks panna viie või kümneaastase üleminekuperioodi, mille jooksul inimene teeb ära keeleeksami, saab tahtmise korral Eesti kodanikuks või siis valib oma, ma ei tea, vanemate järgi. Siis Vene-Ukraina Valgevene kodakondsuse ja defineeri siis oleks muidugi 40000 Vene kodanikku kaitse juures, aga hui ei valimisse siis deporteerite või kuhu täpsemini deporteeriti, kui inimene on Eestis sündinud eluaeg siin elanud? Mul ei ole praegu sellist retsepti. Aga, aga loomulikult see on hea, see on nagu pooldajatel polnud erilist retsepti, mida teha pärast seda, kui nad oma hääletuse võidavad, et see on hea poliitiline strateegia, retsepti pole, aga tahaks ikka vähe saadaval, teoreetiliseerin, praegusel hetkel ka see hall mass ei ole mingi hea asi, hea inimene, te taotlete võimu ja otsest võimalust otsustada Eesti tulevikule. Dioretiseeriti kuu aega enne valimisi. Kohtunik õnnestub. Nii aga topeltkodakondsus või mitme mitmikkodakondsus see on hõlmab nii natukene eelmiste teemade ringi laste puhul, siis aga see hõlmab ka märkimisväärselt teistsuguste isikute ringi. Topeltkodakondsuse lubamisega on lood niimoodi, et paljudes programmides seda mõistet kasutatakse, kasutatakse ka siis mitmikkodakondsuse mõistet. Ma tsiteeriks programme siis Keskerakond, lubame mitmikkodakondsust Euroopa Liidu ja Euroopa vabakaubanduse assotsiatsiooni riikidega, reformierakond, tagame mitmikkodakondsuse sünnijärgsetele Eesti kodanikele Isamaaliit, et on vastu mitmikkodakondsuse laiendamisele eeskätt julgeolekuga seotud probleemide tõusuga ja mis on ilmnenud siis mitmikkodakondsust võimaldamates riikides mitmikkodakondsuse arvu võimalik tõus rohkem kui 1,1 kolmandik kogu rahvaarvust oleks suurimaid näitajad Euroopas. EKRE väärtustame kodakondsust, kehtestame siis omavalitsuste valimisõigus ainult kodanikele ning seisame vastu topeltkodakondsusele. Eesti 200 ütleb siin, et seadustame topeltkodakondsuse sünnijärgsetele Eesti kodanikele, et neil ja nende järeltulevatel põlvedel säiliks side Eestiga ning alaline õigus Eestisse naasta ja sotsiaaldemokraadid ütlevad, et Ma ei tea, lugesin või siis halvasti, aga mida sotsid üldse arvavad topeltkodakondsuse osast kodakondsuse osas? Teil polnud ühtegi lauset. Kui otse öelda, siis ei, ei saadudki otsesele selgele seisukohale, eks ole, sama keeruline teema kui hallide passide teema. Sama saime kokkuleppele samaga ja keeruline teema on ka topeltkodakondsusega, et arvamusi on, selliseid teistsuguseid, keeruline on ka jagada neid riike nii-öelda headeks halbadeks, et seal elavatele inimestele anname topeltkodakondsuse. Vaat need, kes sattunud sellesse teise riiki, neile ei anna seal minu võistlus tõrgub arusaamist ja mis on vasakproteesi, kohtun. Selle kohta nüüd ei ole olnud nagu mingisugust seisukohta ka isiklikus plaanis, ütlen küll, et tegelikult Soomes elades tuli selline mõte, et oleks vajalik, et on võimalik taotleda. Seal oli konkreetselt spordivõistluste esindamisel, et. Aga millised üldse sellest teemast topeltkodakondsuse teemas, need vajadused ja probleemid on, et ma saan aru, et kui näiteks Eesti mees või eesti naine otsustab pere luua välismaalasega, noh, ma ei tea, kaks euroametnikku Brüsselis kohtuvad. Loovad perekonna. Üks on eestlane, teine on prantslane. Mis nende lastest saab? Vaikus täpselt see ongi seal sünni seni sünnijärgset kodakondsust ei saa keegi ära võtta, see on meie põhiseaduses kirjas ja, ja me ei räägi, me räägime sinu paljudest asjadest, et minu teada ühes selles samas intervjuus vist kus tuli nii-öelda see aknaskandaalid seal ütles siseminister, et tema ei poolda mitmikkodakondsust. Ja noh, me näeme praegu Abhaasia eestlaste juhtumitega, kus üks tõlgenduse muutmine on tegelikult palju pahandust tekitanud seal valdkonnas. Selle sabas ja teema muidugi keeruline ja naisel on väga erinevad, nii palju, kui on inimesi, on seal erinevaid taust, tausta siin teistsugused on tõesti sünnijärgsed kodanikud nõus, sünnijärgne kodakondsus on jääda kodakondsusega, seal on tõesti väga erinevaid küsimusi. Atandid, kes tulid Eesti, saab tondid, kes ei tulnud Eestisse ja selge on see, et see tuleb läbi kaaluda. See on siseministeeriumis töös. Et Abhaasia eestlaste küsimuseks ühese lahenduse ja ma ei tegeleks, eks ju ka Eesti meedias iga konkreetse inimese looga nädalaid. Ja kuid. Ja muuseas, Alli Ruto poeg on ka öelnud, et tema ka mitmikkodakondsust ei poolda, et väga lihtsal Kaldsel, aga see, kui meil on sünnijärgne eestlane, tema kodakondsust ei saa ju ära võtta sünnijärgsest ja inimestel nii palju probleeme tekitada sellega et seda ära võtta või isegi kaaluda, vaid see leheveergudele jõuab, see on juba probleem, et seda peaks kindlasti vältima. Sünnijärgne kodakondsus, sünnijärgne kodakondsus pro rutta puhul oli ka see, et seal oli tehtud. Paabel ei, muutub meie halduspraktika oli tehtud otsus teistsugune ja me taastasime ju proorutan, on Eesti kodakondsus praegu see on kaheksa aastaks, see ei ole hea. See küsimus tuleb lahendada järgmise riigikogu töö alguses. Et see Abhaasia inimeste 200 inimese ükshaaval lahendamine, lõpetaja, see ei ole normaalne. Kuulge, aga see seda probleemi tulevikus, ehkki, et kui seesama näide prantslase ja eestlase suhtes sündinud laps ühel hetkel noh, ütleme, et esimese hooga tema kodakondsus, eks saab prantsuse riigi kodakondsus siis ühel hetkel, kui ta tuleb ikkagi Eesti vabariiki olles kaheksateistaastane isik ütleb, et teate, mina olen sünnijärgne Eesti kodanik, ma tahan eesti passi, see tuleb talle anda. Need küsimused tuleb meie seadusandluses üheselt täpsustada, et me oleksime kõigile üheselt selged ja me nende üle enam ei vaidleks. Kodakondsusteema pean, ütleme ausalt ka suhteliselt algaja siseministrina on ikka väga-väga keeruline ja väga-väga raskesti arusaadav ja see peab olema hoopis selgem. Kui praegu on minu paremat arusaamist mööda see võib-olla see küsimus, mida peaks endale esitama see Keskerakonna koroon, siis ütleb seda, et me lubame mitmikkodakondsust Euroopa Liidu ja Euroopa vabakaubanduse assotsiatsiooni riikidega, et täpsustada seda viimast, et Norra ja Šveits, Lichtenstein, Norra ja Šveits, eks ole. Küsimus on siis selles, et mis on selles halba, kui teatud elulistel põhjustel on inimesel korraga norra ja Eesti kodakondsus, et kas on karta, et norra eesti vahel puhkeb, puhkeb sõda, inimesel on keeruline valida riigi relvajõududele lojaalne Ameerika ühendriigid, miks mitte Kanada diskussiooni Pevkur Brasiilia täna tänasel hetkel eestlased peaasjalikult töö asjus elavad pigem teistes Euroopa Liidu riikides ja samamoodi siis, et noh, miks mitte lubada prantsuse eesti topeltkodakondsust, mis sellest nagu halba juhtub Eesti riigile, kui on olemas väga väike hulk inimesi, kellele see on nagu oluline või kelle lastele see on oluline, aga Bremongised, meie kodakondsus ei ole ju ainult reisidokument, et kodakondsus on ikkagi seotud lojaalsus riigile ja just nimelt seeriaga. Ja kui me räägime sellest, et me valime nüüd välja käputäis riike, kes sobib, sest inimesed käivad seal rohkem, et see ei ole normaalne lahendus, et kui mina oleksin näiteks agent. Mul oleks nii-öelda Argentiina kodakondsus näiteks, on Eesti oma, on ju, et mina oleksin Eesti riigi peale väga solvunud, et miks see siis nii-öelda minu riiki välja valitsusse, et mina ju ei saa valida, kus mina sünnib, ma mõistan seda. Teie positsioon on selles mõttes kõige keerulisem, et kuidas ta seda topeltstandardit seletate, et meie, isamaa vähemalt kohtleb sünnijärgseid essi võrdselt, et me ei eelista ühte riiki teisele. Ja ma arvan, et seal see lojaalsuse küsimus, mis te tõstatasite, seda ma just tahtsingi öelda, et jah, on võimalik olla korraga lojaalne Eesti vabariigile ja Prantsusmaale ja seda ohtu, et meie eluajal või lähima lähimate maid sadade aastate jooksul me peaksime nüüd sõjas Prantsusmaaga poolt valima noh, ilmselt ei ole, onju ja kui on, siis ausalt öeldes need mõned topeltkodakondsusega isikud ei ole ka kaalukeeleks on selles selles konfliktis, eks ole, nii et et selles mõttes see, ma arvan, siin mingit ohtu ei ole ja selle võiks ära seadustada ja oleks siis, et inimestel elu lihtsam ja mõistlikum Euroopa liidus ei ole ju mingit vabandust, mingeid probleeme elamisloaga ei reisimisega, ei töölubadega, Euroopa Liidu kodanik, ükskõik mis, mis riigi pass sul taskus on. Jällegi probleem, mida me siin üritame lahendada, ei ole ju mingisugune tohutu probleem. Probleem on eesti ja vene. Topeltkodakondsus, see on tõesti probleem. Mina näiteks ei tea, kas Yana toom on Vene kodakondsusest lahti öelnud. Ma ei taha seda uskuda. Te peate Yana Toomi käest küsima, mina seda ei tea, mina tean, et Yana Toomile on eesti kodakondsus, vastasel juhul ei oleks tal võimalik Eesti valimistel osaleda ja, ja edukalt kandideerida, kas siis Euroopa parlament Eesti esindajana või riigikokku praegu Ida-Virumaal, aga eri eriliste teenete eest vist peab lahti, ütleme ikkagi, et nii hea, et Reformierakond Selle teemaga on tõesti tegeletud vabariigi valitsuse tasemel, aga inforuumi küsimuse juurde tuleks saate lõpuosas taas kord võtta. Integratsioonimonitooringu kokkuvõtted ja seal kirjutatakse üldised rahvusgrupp. Tugevalt eristavad trendid nii erinevate infoallikate olulisuse ning usaldusväärsuse osas. Eestlaste ja teiste rahvuste inimeste hulgas on jäänud alati samaks. Eestlased on väga selgelt orienteeritud eestikeelsele meediale. Rahvusringhääling ja eestikeelsed ajalehed on jätkuvalt kõige olulisemad ja usaldusväärsusega teistest rahvustest inimeste hargmaisel meediaväljal. Kui konkureerivad omavahel, siis kohalik venekeelne meedia ja Venemaa meedia, vähesel määral ka eestikeelne meedia. Ma ei tea, alustaks siis ühendatud vasakparteist, seda inforuumi küsimus, et kas see peabki nii olema, et pole riigi asi öelda, mida keegi lugema peab, mida keegi telekast vaatama peab või vastupidi. Eesti riik peaks siin midagi tegema, et venekeelse emakeelega inimesed ei oleks kogu aeg Kremli infoväljas. No, ja ma kardan, et see nüüd küll päris ei õnnestu, et see on ikkagi igal pool, kus kui inimene elab võõras riigis, siis ta ikkagi üritab kätte saada oma emakeelset fo ruumi teevad seda eestlased, mujal maailmas teevad teiste riikide kodanikud mujal maailmas. Et kui keegi sinna nüüd hakkab, ma ei tea otseselt keelama vahele tulema, ma ei usu, et sellest midagi head tuleb. Reitelmann EKRE paneks Pervõi Baltiiski Kanali ja kogu selle muu, mis pole vajalik kinni. Ei ole meie asi midagi kinni panna ja, ja see ei ole ka võimalik. Programmis on kirjas, et kremli-meelsed väljaanded selle sputniku kontorimehe Kuigi kui julgeoleku riski me likvideerisime kahe sekundiga aga midagi kinni panna ei saa, tänapäeval on ju IPT võimalused ja, ja kõik sellised asjad. No ma ei tea, minul on kodus mingisugune ligemale 6000 telekanalit ja keegi ei saa neid mult ära võtta, eks samad võimalused on ju kõikidel inimestel, kes Eestis elavad. Et see, kas meile tuleb ta läbi interneti või tuleb ta kuskilt kaablist. Ega siin suurt vahet ei ole. Sotsiaaldemokraadid teevad panuseid rahvusringhäälingule ja ETV plussile raadio neljale. Kas midagi saab veel teha? No ma arvan, et neid kanaleid tuleb veel võimestada ja ERR on teinud väga head tööd Kohalikud inimesed kuulavad päris palju venekeelset raadiot, meie venelased ja see on ikkagi meid. Raadio neli on meid ühendab lüli ajalehti venekeelseid, eks ju. MK on, aga väga keegi ta ju vihma nii väga ei loe. Kohalike lehtede mõju on ka, nagu on. Kohalikud lehed on vallalehed, eks ju, kohaliku omavalitsuse lehed pea igal pool, nii ka siis meie valdavalt venekeelsetes linnades, need töötab edasi raadio neljaga ja ETV plussiga ETV plussi, väiksed vaatajanumbrid, mida alati tuuakse välja, kui sellist suurt loodusõnnetust siis hästi palju inimesi vaatab tegelikult saated järgi lihtsalt internetist, eks seepärast. Ja vähemalt Ida-Virumaa inimesed vaatavad nii-öelda ennast puudutavaid saateid lihtsalt lihtsalt järgi uudiseid või sate juppe. Nii et ärme võtame neid võib-olla vahel madalana tunduvaid arve nii kohutavalt traagiliselt. Ja ma olen ka nõus, et ega me kellelegi kodus ikkagi telekanaleid ümberlülitama minna ei saa. Raimond Kaljulaid, seda küll programmis pole, aga mis teie arvate olukorras, kus meil väga paljud räägivad, et peaks tooma ikkagi Eesti inforuumi ja nii edasi, siis Keskerakond on kohati valinud teise tee teie liigute ise hoopiski venekeelsetes. Aga kremlimeelsetesse kanalitesse, kui praegune peaminister on kaks aastat pidanud näiteks uusaastatervituse kremlimeelsetest kanalites siis lisaks Keskerakonna juhitav Tallinn on venekeelsetest kanalitest tellinud ka saateid, et kas see mudel on ennast õigustanud ja kas riik peaks ka hakkama seda praktikat rohkem kuidagi viljelema. See on väga keeruline asi, mõne mõne minutiga vastata seda meediapoliitikat, aga kui te küsite seda, et kas nendes kanalites, kus täna on venekeelsed vaatajad, et kas Tallinn või Eesti riik peaks seal nendega suhtlema siis isegi, kui, kui te ütlete, et jah, see kanal on nagu see info, mis sealt inimesteni jõuab, ei ole adekvaatne, siis tuleb vastupidi, minna sinna sellesse kanalisse ja seda adekvaatselt esitada siis seda adekvaatset infot, et see on umbes samamoodi, kui, kui inimestele ma ei tea, sotsiaalmeedia vahendusel tänapäeval jõuab nendeni väga palju valeuudiseid, eksitavat informatsiooni ja sellist ta väga organiseeritud inforünnakuid, siis peab riik minema nendesse kanalitesse ja võitlema sealsele valeinfoga, ühelt poolt seda nagu tasakaalustama ja teiselt poolt siis andma seda õiget nagu fakti, et ma arvan, et üldse tulevikku vaadates ma arvan, et need venekeelset telekanalid on veel kõige väiksem mure, mis meil on, et sotsiaalmeedias toimuv seda nii eesti, inglise kui vene kui prantsuse või saksa keeles, et üle terve maailma, et see on tegelikult nagu märksa suurem probleem, et ja selle valdkonna reguleerimatuse see, kui lihtsasti on võimalik tänapäeval inimestega manipuleerida, et see on, see on nagu väga tõsine väljakutse Eesti riigi ja meie partnerite jaoks üle kogu maailma panin justkui NATO-s, aga ma vaidleks vastu, et see on tegelikult väga imelik, et PBK turuosa Eestis langeb aasta-aastalt, ometigi me siis teeme seal teavitustööd. Samas meil on ETV pluss, kuhu me peaksime ilmselt rohkem panustama siis seda soovitud turuosa pole saavutatud, et inimesed oleks meie inforuumis. Aga ma siin sinna kindlasti tuleb panustada, aga siin on ka ETV plussi, sisu osas on võib-olla paarile etteheidet, et ma mäletan näiteks seal eelmise aasta jaanuaris oli meil õigeusu jumalateenistus, mida ETV pluss üle ei kandnud. Argument oli see, et nad on ilmalik kanal aga me teame, et meie näiteks venekeelne kogukond on väga usklik. Ja kui me selliseid võimalusi ei kasuta, et neid enda nii öelda kanali juurde tuua, siis järelikult vajab ka sisukontrolli. Aga seda ei tea poliitikuid, seda peab tegema valdkonna eksperdid. Mis te arvate, kas ravimite infolehed, seadused, muu oluline informatsioon, kas see peaks levima vaid eesti keeles või on ühiskonna huvides, et ka venekeelsed inglisekeelsed tõlked oleks olemas, et saadaks sellest aru, et Reitelmann siin saate esimeses osas ütles, et seda ei ole vaja? Pika suhtleb oma inimestega riigikeeles ja me ei tee ju siin mingit vahet, eks, et kui no hea küll, mõnedes puhkudes võib-olla mõni menüü võib olla ju ka vahelduseks inglise keeles. Inimeste tervisele, et kui me näiteks oleks mingi looduskatastroofiga tegemist, mis põhjustab, ma ei tea üleujutuse Kopli poolsaarel, et noh, küllap siin peaks ikka siseministeerium PPA suhtlema nii eesti kui vene keeles. Me ei räägi tegelikult siin praegu eesti ja vene keele vahe, me räägime tegelikult ka inglise keelest, me räägime ikkagi väga selgelt kolmest keelest, et selliseid nii ravimite puhul kui siis sellistes kriisiolukordades ja ka tegelikult riigiasutuste kodulehekülgedel. Meil on ka 30 keelt väga oluliselt, mida ma tahan öelda selle meediateema juurde. Hästi lühidalt. Et mina olin ka mõnevõrra üllatunud, kui ma nägin, et noortest eestivenelastest kolmandik tarbib tegelikult eestikeelset meediat et keeleoskuse tõusuga noortel tekib huvi ka eestikeelse meedia vastu, et paneme ka seda ilusat tendentsi tähele, et ärme jätame seda tähelepanu. Just ma tahtsin just tuua kaks aspekti, mis puudutab neid noori, siis näiteks minul on Instagramis väga palju jälgijaid just vene noorte hulgas viimasel ajal tekkinud ja ja see on noh, ütleme, julge pildikeel, millest kõik saavad aru, et, et see on, see on väga huvitav, et ma vene vene koolides olen käinud vene noortega olen suhelnud, et paistab, et näiteks selliseid kanaleid neile lähevad väga korda ja siit ka mõte, räägime sellest ühtse inforuumi loomisest, siis see ka peaasjalikult sellest on ju räägitud julgeoleku ja välispoliitika kontekstis, ehk siis me näeme erinevusi just nimelt suhtumises NATOsse ja nii edasi. Et kui palju ka Eesti poliitikud tegelikult on viitsinud venekeelsetes kogukondades venekeelsetes koolides vene keelt vene organisatsioonides käia ja vene keeles selgitada neid samu Eesti välispoliitika ja julgeolekupoliitika valikuid, võib-olla kui nad oleksid seda rohkem teinud. Võib-olla meil need erinevused ka suhtumistes oleksid. Selles mõttes peab nõustuma, et kui vaadata uuringuid, kas vene noorte nii-öelda kodanikuaktiivsus on kõvasti madalam, on ju tegemist Poolteist tundi on linnulennul möödunud, aga oskab keegi öelda, et kui me nelja aasta pärast siinsamas stuudios samas saates peaksime kohtuma, kas mõni teemade ring on ka maas või nelja aasta pärast jätkame sellest samast kohast ja küsima, kus on need õpetajad ja ja mida teha topeltkodakondsusega võib terendab kusagil mingisugune lahendus või on see üldse noh näiteks ma ei tea, kellegi huvides, et mingid teemad ei kaobki laualt ära. Minu meelest me küll ikkagi otsima lahendusi, eelkõige selles samas kooli küsimus, et kui me seda praegu ei tee, siis paneme osa oma venekeelsetest noortest, nii nagu Raimond rõhutas, tipud õpivad ära eesti ja inglise keele ja sellega on küsimus lahendatud. Me paneme võib-olla siis nii-öelda nõrgemas positsioonis oleva 30 40 protsenti väga raskesse olukorda. Ja Eesti ei saa olla selline riik, kes kõigist oma inimestest ei hooli. Seepärast me kindlasti räägime nendest samadest küsimustest seal vältimatult. Neli aastat on muide väga lühike aeg, aga ma loodan, et räägime nendest nii-öelda juba ühe järgmise sammu ära. Teinutena. Nii Reitelmann kase ma saan aru, nelja aasta pärast on eestikeelne kool ja see nii-öelda kakskeelse haridussüsteemi häda on lahenenud. Et siis väga palju omavalitsusi on võimalik teha nelja aastaga, ma üldse ei välistada. No ma olen natukene pessimistlik, et neli aastat olnud vähe lühike aeg selleks, aga, aga otsused nädame kindlasti langetama nüüd ja kohe mingi plaan peab olema, sest kõik ju defineerivad, et probleemi on olemas. Plaan, mida me tahame ja kuidas me sinna jõuame, see peab olema. Tiina Radionova, kas tunneli lõpus paistab valgus? Tunneli lõpus, valgust peab ikka alati nägema jah, et samas ei ole ma küll päris veendunud, et nelja aasta pärast nüüd oleks väga ainult uued teemad. Hea on, kui lihtsalt midagi on natukene kasvõi sammu võrra edasi läinud. Ja Raimond Kaljulaid, no kuulge, neli aastat on Jüri Ratase valitsus iga päev teinud nii palju tööd selle saastad nelja aasta pärast te küsisite, eks ole, nelja aasta pärast on Jüri Ratase valitsus kõik need neli aastat teinud katkematult tööd, et meie ühiskond oleks majanduslikult vähem ebavõrdne, sidusam ja ühtsem. Ja ma arvan. Ja pärast ja selle nelja aasta pärast ma arvan olema kohas, kus me võime märksa konstruktiivsemaks arutada hariduse küsimust ja ei välista muide, et järgmiste valimiste eel me saame sel teemal juba, nagu me oleme ära hoidnud selle õnnetuse, et me ei ole teinud järske kiireid reforme ja me saame juba rääkida tõesti sellest, kuidas edasi minna ilma sellise liigse valimispropaganda ja lihtsalt pooside võtmiseks. Urmas Reitelmann, miski tegi teile väga palju nalja. Ei ole, mulle tegi lihtsalt nalja, kui ma mõtlen seda katastroofi, mis Jüri Ratase valitsus on Eesti majanduses kahe aasta jooksul teinud, siis ma kardan, et järgmist nelja aastat Eesti riik välja ei vea. Nii meie aeg on tänaseks debatiks läbi, osalised olid Keskerakonnast Raimond Kaljulaid, EKRE Est, Urmas Reitelmann, Eestimaa ühendatud vasakparteist Tiina Radionova Isamaast Karl Sander Kase ja sotsiaaldemokraatlikust erakonnast Katri Raik. Teisipäeval on siinsamas stuudios kell 13 30 algamas järgmine debatt, siis on teemadeks demograafia, sisseränne ja töögettena poos ja nädala pärast neljapäeval viimane teemadebatt raadios ja siis on teemade ring. Regionaalareng ja maaelu Mirko ojakivi tänab teid täna kuulamast, kohtumiseni ning jõudu jaksu valimistel.