Valimisstuudio vastasseis. Head kuulajad juba teist päeva käib e-hääletus ja eelhääletus. Viimane aeg on langetada otsus, keda toetada riigikogu valimistel. Vikerraadios on sel nädalal paarikaupa võideldes saanud oma vaateid kaitsta erakondade peaministrikandidaadid. Ja täna oleme järjega jõudnud erakondadeni, kes küsitluste kohaselt heitlevad valimiste võitja positsioonil ja seega tõenäoliselt ka valitsuse moodustamise õiguse üle. Stuudios on Reformierakonna liider ja peaministrikandidaat Kaja Kallas. Tervist, tervist. Ja stuudios on ka Keskerakonna liider ja peaministrikandidaat Jüri Ratas. Tere tulemast tere päevast. Algavat raadio, väitlust on võimalik videopildis jälgida ka portaalist ERR poee ning diskussiooni juhivad Mirko Ojakivi ja Arp Müller. Alustame maksudest kõige põhimõttelisem erinevus Keskerakonna ja Reformierakonna vahel ilmneb just maksuettepanekutes. Kaja Kallas, kuidas teie sõnastaksite selle valiku koha meele vahel on inimestel praegu valida? See valiku koht on kas ühetaoline maksusüsteem või astmeline tulumaksusüsteem. Meie siis ettepanek on see, et 500 eurot tulumaksuvabastus kehtiks kõigile see ei väheneks. Ja sealt edasi oleks ühetaoline, ehk siis üks protsent, et kõigile, mis tähendab seda, et need, kes teenivad rohkem, need maksavad rohkem. Praegune süsteem ei ole kindlasti õiglane. Paljud inimesed kaotavad. Me teame, et 385000 inimest on andnud oma raha tasuta aastaks ajaks riigile hoiule, isegi pangas nad oleksid teeninud sellega rohkem. Ja, ja need on just need inimesed, kes tegelikult teenivad alla 1200 euro, nad oleksid saanud seda raha kasutada oma perepuhkuseks või pere tarbeks või milleks iganes. Nüüd nad saavad selle raha lihtsalt odavamalt tagasi. Mis on meie süsteemi pluss on selle süsteemiga? Ei kaota mitte keegi, vaid kõik võidavad, sellel süsteemil ei ole lagesid ees, et teenida kõrgemat palka ka. Ja see süsteem ei soodusta ümbrikupalkade suurenemist, nagu praegune süsteem seda on teinud. Jüri Ratas, kas Keskerakonna soov aidata madalapalgalisi varasemast suurema kätte jääva rahasummaga ikka kaalub üles selle maksusegaduse, nagu nimetab seda olukorda Reformierakond ja kas see kaalub üles tuhandete inimeste pahameele, mille on siis tekitanud ootamatu kohustus riigile tulumaksu juurde maksta, sest näiteks päästja või pagar ei osanud prognoosida, et teeb erakorralist lisatööd saab lisatulu ja nüüd peab riigile? Maksma kindlasti see uus maksusüsteem, mis meil on 500 eurot, tulumaksuvaba miinimum on õiglane, solidaarne ja mitte ainult madalapalgalistele, vaid madala ja keskmist palka teenivatele inimestele. Kui küsida, et kas siin on maksukaos ja segadus, siis vastus on lihtne, ei ole. Ma olen käinud nii paljude ettevõtlusorganisatsioonides kohtunud Eesti inimestega ja see hirmutamine, mida Reformierakond kogu aeg lauale paneb, see ei vasta tõele. Seda näitab ka tegelikult maksu- ja tolliameti hinnang, kus nad ütlevad seda, et 90 protsenti inimesi on tegelikult käitunud selles uues maksusüsteemis täiesti teadlikult. On osanud oma tulusid planeerida, on osanud, kas võtta tulumaksuvaba miinimumi välja või öelda, et see on null eurot. Nii et see maksu kaozovi segaduse jutt on taas kord üks väga levinud, kahjuks selline valeuudise pooltõde ja täna andis ka selleks valimiste valvurid andsid väga selge signaali, et selliseid pooltõdesid tegelikult me ühiskonnas ei saa tolereerida. Noh, jutt oli antud juhul sellest Kohtla järve lipust, mida siis Reformierakond ja Vabaerakond jagasid. Küll me selle Kohtla järve juurde veel jõuame, aga räägime maksudest praegu. Ja mina, koht on ka väga palju inimestega ja inimesed väga palju kurdavad selle üle, et see süsteem on ebaõiglane, ma toon, ma toon näited, näiteks ma käisin kohtumas Keilas päästjatega ja arvasin, et nad tahavad rääkida siis kõigest sellest, mis puudutab siseturvalisust, aga ei, nad tahtsid rääkida hoopis maksusüsteemis ja, ja miks sellepärast et, et kuna neil on valveaeg, siis nad töötavad mitmel ametikohal, mis tähendab seda, et tegelikult, et nemad lähevad siis nii-öelda selle kõrgemale astmele, peavad siis kaotavad oma sissetulekutest kokkuvõttes või siis näiteks koht siin Raplas üks pensionil olev postiljon, kes ütles, et tema lõpetas tööl käimise sellepärast et tal ei tasu see lihtsalt enam ära, kuna kuna ta läheb, peab riigile kõik tagasi maksma neid neid näit. Näiteid võib tuua väga-väga palju. Nii et, et kui, kui Jüri Ratas ütleb, et rahvas on selle süsteemiga väga rahul, mingit segadust ei ole, siis, siis mina sellega absoluutselt ei nõustu, tuleb inimestega suhelda ja see on see tagasiside, mis meie saame. Jüri Ratas, kas teie rahulolematuid inimesi pole kohanud selle maksudebatti küsimuses? Noh, ma olen kohanud neid inimesi, kes on küsinud selgitust ja selgitus me oleme andnud ega ei saa öelda, et kui tehakse sajandi suurim maksumuudatus, mis tõesti, kus on 63 protsenti võitjaid 23-le protsendile, ei juhtu midagi 14 juurde panustama, et siis ei ole neid, kes on pahased, kindlasti on ka neid põhiküsimus on ju selles, et kas me läheme edasi selle solidaarse ja õiglase maksusüsteemiga või teeme taas see, mida ütleb täna Reformierakond välja see maksab kusagil suurusjärgus 200 miljonit eurot, et teha 500 eurot tulumaksuvaba miinimum kõigile, küsimus on selles, kas me läheme praegust seda detsiili 2100, pluss eurot sissetulekut, kus aitama, või läheme seda teed siili, kes tõesti teenivad vähem või keskmist palka, mis on 1200 ja miinus päästjate puhul ma tahan öelda nii. No see, et kui päästeteiste riigis teeninud ühel hetkel 1776 eurot või 2100 eurot oleks loomulikult ka minu soov, see täna kahjuks nii ei ole, me oleme tõstnud päästjate palku ja kui nüüd rääkida nendest töötavatest pensionäridest, siis väide, et siin on ka võitu 63-l protsendil töötavatest pensionäridest, tõsi, peavad panustama rohkem kui tööealised elanikud, see protsentuaalne, aga mis ma tahan öelda, et kui me võtame faktiliselt välja töötavad pensionärid, siis kuidas on nii, et 2018 on töötavaid pensionäre olnud Eesti tööjõuturul rohkem kui 2017 järelikult see maksusüsteem ei ole neid viinud. See muidugi kajastub alles 2019. aastal. Siia vahele üks küsimus ka Jüri ratas ei ole ju üksi ka teised vasakpoolsed poliitikud Jevgeni Ossinovski samuti nimetanud Reformierakonna soovi ära need tulumaksuvabastuse astmed. 247 miljoni euro suuruseks kingituseks kõige rikkamatele. Kaja Kallas, miks te seda teete, et kui teile ei sobi see vasakpoolset propageeritava astmeline süsteem, miks te lihtsalt siis tagasi ei keera eelmise süsteemi juurde ja, ja Taavi Rõivase valitsuse ajal kehtinud 170 eurose maksuvaba piiri juurde ja kahe tulumaksuastme juurde null ja 20 protsenti. Ei saa kindlasti ära võtta seda inimestelt, mis juba on, miks, et selles mõttes seda, see on väga keeruline. Et kui sul on see tulumaksuvabastus, siis see peakski siiski kehtima kõigile, mis need on? Vahe on selles, et meie süsteemiga mitte keegi ei kaota ja kõik saavad teenida rohkem. Et kui Jüri Ratas loeb siin, et mõned kaotavad, no 14 protsenti kaotab, mõni kaotab vähem, mõni kaotab rohkem. Nii edasi, siis keegi ikkagi kaotad. Miks me tahame sellist süsteemi, kus keegi kaotab? Ma toon veel astmelise tulumaksu juurde näited mujalt, et noh, näiteks Prantsusmaa otsustas ju mingi aeg tagasi, et soovivad hästi kõrgeid makse just siis kõrgemapalgalistele, mis juhtus, nad lõpetasid selle eksperimendi sellepärast, et need kõrgepalgalised lahkusid, sealt seda raha tegelikult ei tulnud, nii et see koormus jääb ikkagi hoopis madalamapalgalistele, mida meie tahame, meie tahame, seda, teeniksid rohkem. Kui me vaatame seda, millele on ehitanud tud tugev ühiskond, tugev majandus, siis on ehitatud tugevale keskklassile, ehk siis me peame tegema kõik selleks, et seda keskklass oleks rohkem. Mida me näeme praeguse süsteemiga. Palgatõusudel on lagi ees, inimesed ütlevad, et preemiatele on lagi ees, et öeldakse, et, aga ma ei saa seda ju niikuinii, mitte sellepärast, et tulumaksuga võetakse see ära, kui, kui sa mu palka tõstad, anna mulle paremvabasid päevi ja ometi me teame, et ettevõtjatel on soov, et inimesed töötaksid rohkem sellepärast, et tööjõupuudus on meeletu. Üks väike detail veel Jüri Ratas. Kui eelmisel või eelmistel aastatel said ka 500 euro suurust alampalka teenivad inimesed tulumaksu tagastusest näiteks lapse trennikuludelt tagastuse, siis sellel aastal nad koolituskuludelt maksutagastust ei saa, et milline sõnum teil nendele inimestele on? Eks sõnum ongi olnud ju see, et me oleme läbi selle õiglase maksusüsteemi, nende inimeste sissetulekud, kes teenivad täna keskmist väikest palka tõstnud ja see on minu meelest põhimõtteline vahepealseks Reformierakonnaga kuhu suunata maksumaksja raha, sest me mõlemad räägime tegelikult lubadusest, mille kate on väga suur, mis ei ole üks-kaks miljonit, mis on üle 152 kuni 200 miljoni ulatuses. Ja küsimus on selles, et kui me läheme nüüd ühiskonnas aitama neid, kes tõesti teenivad kõige rohkem või läheme aitama neid, mida ütlevad ka ettevõtjad esse palgavaesuse lõksust on vaja välja saada, kui me võtame eelsed näitajad, sest tulumaksu deklaratsiooni on esitanud nüüd juba see oli eilse seisuga tsirka 460000 inimest, tagastatud on 84 koma kaheksal kahel protsendil ja keskmiselt on inimesed saanud tagasi 338 eurot. Nüüd ma tahan õiendada ühe asja ära, mida saatejuht ütles, Vasakpoolsed erakonnad, kindlasti Esson vasakpoolsed erakondlased, seda Jüri Ratas kindlasti ei esinda. Nii et selle ma tahan ära õiendada, kui toimida, et ainult üks küsimus veel selles maksuasjas tegelikult on see, ma arvan, et Eesti ühiskond, maksud tuleb vaadata palju laiemalt ja me, ma arvan, et me tegelikult vajame maksurahu järgmiseks neljaks aastaks. Sest kui me vaatame ka maksja laiemalt maksuamet prognoosib, et sellel aastal maksab riik inimestele tagasi hinnanguliselt 200 miljonit eurot, sellest siis 141 miljonit moodustab lubatust vähem kasutatud maksuvaba tulu. Samas sarnases suurusjärgus tulumaksutagastusi on riik maksumaksjatele teinud ka Reformierakonna valitsusajal, näiteks 2008. aastal, Andrus Ansipi valitsuse ajal maksis maksuamet inimestele tagasi 168 miljonit eurot, et mida me nendest numbritest Jüri Ratas Kaja Kallas järeldama? Minu meelest me peame järeldama täna sellest seda, et kui öeldi, et tuleb uus maksusüsteem, et inimesed sellega ei kohandu, et ettevõtjad sellega ei kohandu, et raamatupidaja ei kohandu, siis tänane fakt on see, et ollakse küll kohandanud, et Eesti inimesed oskavad väga hästi oma sissetulekut. Nüüd hakkab jälle pihta, mis on, kajab, kui mina räägin, räägin mina ja kui sina räägid sina ja nii on, et ma tahan öelda seda, et ma tahan öelda suur tänu ka raamatupidajatele siin, kas tegelikult on aidanud väga palju erinevates nii era- kui ka avalikus sektoris inimestel oma raha, ütleme, asju korraldada ja me näeme, et 90 protsenti tee on öelnud, et nad on suutnud hästi planeerida. Me anname sõnaga kaevama. Et kogu see jutt, Ta on muidugi ma ei, ma ei tea, mis maailmas Jüri Ratas elab, aga, aga noh, ametnikud on ise toonud välja seda, kui palju puudusi on sellel praegusel süsteemil. See loetelu, kes kõik on kaotanud, on ju väga pikk. Kui te ütlete, et õiglane maksusüsteem, kas see on õiglane, et tööd kes saavad koondamishüvitist, siis peavad maksma pärast tulumaksu tagasi, kui nad on juba töötud, sest et koondamishüvitis võetakse selle tulu arvestusse. Kas see on õiglane? Emad, kes saavad vanemahüvitist, peavad hiljem maksma tulumaksu juurde, sellepärast et neil on see üritise see, kas see on õiglane, töötavad pensionärid, kes saavad ja oskavad, tahavad töötada, kaotavad kuus ligi 100 eurot, kui ta on töötav pensionär, arst või õpetaja, räägime nüüd, minu meelest ei ole, küsime, vastupidi küsima, et ei ole õiglane pluss on see ametnikud on ju väga palju välja toonud seda mis on need kõik need segadused ja siis öeldakse, et jajaa, see tuleb korda teha, see tuleb korda teha, see tuleb korda teha. Ja nüüd, kui et mingit segadust ei ole, siis, siis ma ei tea, kas sa ei kuule seda, mida inimesed. Jüri Ratas see loetelu, kas see on siis õiglane ja teine nii-öelda kaasnev küsimus, kas selle annab korda teha? Loomulikult, see toetub jälle need valesüüdistused sellisele hirmutamisele, mida tuleb viimasel ajal reformierakonnalt nagu, nagu oavarrest vihma, ütleme. See olukord, mis praegu on, see ei ole hirmutamine ja see on see olukord, selle kohta on kirjutatud erinevates lehtedes artikleid. Kui mina peaksin kogu aeg segama vahele, siis ei saakski debatti pidada, nii et mina, mina ei sera sulle vahele. Nüüd ma toon selle välja, et rõivas, punkt üks on hirmutamine küsimuse saatel, kas on võimalik midagi parandada. On küll võimalik parandada, mis tuleb minu meelest parandada, üks on see, kui me räägime sellest samast töötavast pensionärist, meil oli ennem seda 500 eurost tulumaksuvaba miinimumi või oli 180 pluss 236. Ma arvan, et see lisa tulumaksu ütleme, koefitsient tuleb panna töötavale pensionärile juurde, see aitab ka seda, et me viime tegelikult pensioneid välja sellest tulumaksuvabastusest ja see tuleks tõsta 250 euro võrra ülespoole. Punkt üks, punkt kaks, nüüd, mis räägitakse tõesti, emad, kes jäävad siis raseduspuhkus kui selle lapseootele ja kui see juhtub nagu 2018 juhtus aasta lõpus, siis tuleb ühel hetkel ülenile palju suurem summa, kui nad on planeerinud ja see läheb ühe aastases lõikes tõesti asja sassi. See ei tähenda seda, et kui me vaatame kaheaastases lõikes seda, siis asi tasandab ära, mis on see lahendus? Lahendus on juba leitud aastast 2022, et makstakse neid puhkuserahasid jagudena või osadena välja ja mina olen palunud, et sotsiaalministeeriumi rahandusministeerium selle aasta lõpus, et tuua seda lahendust varasemaks, leiaksid lahendused maksta neid puhkuserahasid tõesti, kui on see novembris, detsembris jagude haaval välja. Aga siis sa möönad, et on segadus, kõik need asjad, mis, mis sa möönad praegu on vead, mis tuleb ära parandada, järelikult on segadus, järelikult seda ei ole tehtud korrektselt ja, ja ütleme, see, kui sa nüüd räägid tohutult, kuidas sa lähed lahendama töötavate pensionäride küsimust, miks te üldse tekitasid selle probleemi, miks te üldse tekitasid sellise olukorra, kus kus maksusüsteem karistab töötavaid pensionäre ega soodusta veel rohkem? Siis ma võin sellele vastata selle küsimusele me tegime selle süsteemi ainult sellepärast, et Eestis seda sidusat solidaarset ühiskonda ehitada. Edasi, see oli ettevõtjate palve. Kui me tegime koalitsiooni 2016, et selles palgavaesuses palgad lõksus, tuleb madalate keskmist palka inimesed välja tuua. Aga ei ole Enigma sõnad selle süsteemiga, seda ütlevad nii Eesti pank kui rahandusministeerium, et ei ole õnnestunud. Tõesti väga vabandan, aga keeruline on debatsionile. Teiseks me tegime selle süsteemi, selle naine ja et anda inimestele suuremat sotsiaalset kindlus kuu lõpus, kui nad ostavad oma toidukorvi. Ja nüüd, kui öelda, kas asi on ideaalne. Me oleme selles ideaalmaailmast väga kaugelt palju kõikides asjades. Ja kui ma ütlen peaministrina, et ma soovin seda asja viia edasi ja parandada, siis ma arvan, et tuleb ka õppida nendest asjadest, mis voola ei ole koheselt lahendatud. Igal juhul minu sõnum on see, et parandamisruumi siin on. Need probleemid toodi välja juba 2000 seitsmeteistkümnenda aasta lõpus 2000, et kaheksa teiste panite kokku uue riigieelarve, teil oli aega terve aasta parandada neid probleeme, aga ta ei ole seda teinud. See on täpselt seesama, et, et sa räägid sellest, aga sa ei tee midagi. Ei otsusta neid asju. Sa lubad ühte, aga teed hoopis teist või tegelikult mitte ei tee, vaid lihtsalt jätta tegemata. Samamoodi kõik need lubadused, mis sa oled ka pensionäridele andnud, eelmine kord üheksast lubadusest 0,5 lubadust oled täitnud, mitte ühtegi ei ole täitnud. Minu ettepanek on, liigume natukene selle tulumaksureformi juurest edasi. Mul oli ikkagi üks küsimus juba umbes viis või seitse minutit tagasi. Nii Reformierakond kui ka Keskerakond soovivad siis töötavatele pensionäridele teha maksusoodustusi. Keskerakond nagu Jüri Ratas ütles, tahab teha maksuvabastust 750 euro ulatuses. Rahandusministeerium on on selle hinnaks arvutanud 58 miljonit. Reformierakonna versiooni hinnaks on rahandusministeeriumi hinnangul 93 miljonit. Kaja Kallas, miks te ikkagi arvate, et maksusoodustusi tuleks teha staatuse järgi nagu staatus, pensionärvi? Äkki tahate veel lisada staatuse üksikema või miks on staatuse järgi vaja teha lisanduvaid maksusoodustusi? Me ei soovi teha staatuse järgi pensionär staabi ja küsimus on ju see, et mis see probleem on tekkinud, et põhimõtteliselt inimene, kes töötab veel pensioni eas siis ta ju sisuliselt Ta töötab oma sotsiaalmaksu nii-öelda tagasi ehk oma pensioni tagasi. See mõte on see, et see keskmine pension oleks tulumaksuvaba, sellepärast et ta on juba selle pealt, mida sa oled juba maksnud, ehk siis sa oled töötanud sinu palga pealt makstud, et sotsiaalmaksu ja tulumaksu ja nüüd, kui sa selle pensioni kätte saad, siis, siis tegelikult on ebamõistlik, et sa selle pealt pead uuesti tulumaksu maksma. Kas see on võrdne noorte töötajate suhtes pensionäri on siis odavam palgata? Pensionäre igal juhul eakate inimeste töötamist peaks igatpidi soodustama. Kui me vaatame, et meil on 385000 üle 50 aastast siis inimest, kes, kes võiksid töötada veel. Me teame seda, et inimesed, mida kauem nad töötavad või on hõivatud, seda kauem on nad ka terved. See on otseselt seotud tervena elatud elu ja, aga nii, et, et see eakate kogemus, mida ettevõtjad ütlevad eakate kogemust tööturul, on väga hinnatud just sellepärast, et nad on kohusetundlikud. Nad teavad oma asja, võib-olla nad teevad asju aeglasemalt, aga igal juhul me ei tohiks teha sellist maksusüsteemi, mis tee motiveerib töötamist ka kõrges eas. Eakatega jätkates siis Kaja Kallas Reformierakonna vanu olijaid šokeerinud teie laiad raha lubadused Meelis Atonen, kunagine minister, Reformierakonna aseesimees, riigikogu liige kunagi on teravalt kritiseerinud üksi elava pensionäri toetust, nimetades seda sisuliselt 13. pensioni pakkumiseks ja siis valijates Roobamiseks. Atonen nimetas selle lubaduse propageerijad erakonnakaaslasest. Taavi Rõivast populistiks. Ma ei tea, küsiks, et me ju naersime koos kõik kreeklaste ülev, kui Neid pankrotti viinud 13. palk või 13. pensioni jutuks tulid. Miks tahab Reformierakond nüüd Eestis Kreekat teha? Meie räägime väga vajaduspõhiselt, kui me vaatame seda eakate olukorda, siis kõige kehvem olukord on ikkagi nendel pensionäridel, kes elavad üksi ja peavad kõiki neid kulutusi üksi kandma. Samara. Kindlasti ka kreeklastel ka seal. Oli Kreeka on natuke natuke teine ja suurusjärgud on hoopis teised. Kui me räägime sellest kolmeteistkümnendas pensionist üksi elavale pensionärile ja siis meil on juba üksi elava pensionäri toetus, see tähendab selle üksi elava pensionäri toetuse tõstmist selliselt, et tegelikult aastast tuleks talle üks, üks pension siis sealt juurde kogumisse kulu ei ole ju riigieelarvele väga suur. Aga tegelikult Need on need inimesed, kes kõige rohkem abi vajavad, sest üksi nad peavad kandma kulusid, mida muidu saaks jagada. Räägime aktsiisidest Kaja Kallas Reformierakond lubab aktsiiside alandamist konkurentsivõimelisele tasemele. Selgitage palun, kui palju te viinapudeli ja õllepudeli hinda siis ostjale ja joojale odavamaks teete ja kas aktsiis langeks Läti tasemele või sellest veel allapoole? Miks me sõnastasime selle nii, et konkurentsivõimelisele tasemele, sest siin on nii palju erinevaid elemente, mida peab arvesse võtma? Esiteks tõepoolest nagu te väga õigesti välja tõite, maksutase siis naaberriikides. Me teame seda, et piirikaubandus tekib naaberriikidega, kui vahe on vähemalt 20 protsenti, veidi varem seda piirikaubandust sellisel kujul ei teki. Nüüd kui me vaatame Läti aktsiisi, siis loomulikult need on nagu väga madalad varasemalt, et on siis vahe olnud väiksem ja neid aktsiisi tõstmise on ka omavahel läbi arutatud. Nii et, et see on üks pool, mida kindlasti peaks tegema naabritega läbi arutama. Nüüd, kui te küsite mult konkreetset viinapudeli hinda, siis seda ma teile kindlasti praegu öelda ei saa. Meie huvitab jah, aga, aga lihtsalt sellepärast, et, et see on ka natuke läbirääkimiste küsimus, mis on nagu oluline on see, et see oleks konkurentsivõimeline tase ja, ja ta oleks siis see, mida, milleks aktsiisid on loodud, ehk siis selleks, et ta vähendaks ka terviskahjustavat tegevust. Ja mida me praegu nägime, kui need aktsiisid tõsteti nii kõrgele raha läks siis naaberriikidele või jäi meil saamata, sest põhjapoolne piirikaubandus jäi ära. Ja kahjud jäid meile, sest kahjud ju tegelikult isegi kui nad on natuke suurenenud, on nad siiski suurenenud. Nii et, et seda tuleb, tuleb läbi rääkida ja siis saab seda konkreetset numbrit ikkagi öelda, aga, aga alkoholiaktsiisi me kindlasti alandame. Jüri Ratas aktsiiside juurde ka teie puhul tulles noh, Keskerakonna programmist võib lugeda, et vähendame vajadusel kütuseaktsiisi, et kütusehinnad oleks naaberriikidega konkurentsivõimelised tasemel. Saate stuudios on peaminister, olete alati kõrvale põigelnud bensiiniaktsiisi küsimusest ning räägitavaid diiselkütusest. Mida te täna valijale ütlete, kas bensiini aktsiis langeb või mitte? Aitäh kõigepealt me tõesti seisame selle eest, et kui rääkida kütuse aktsiisidest, et nii diisli kui bensiini puhul me näeme seda, et, et siin võiks kaaluda langetamist, diislit, miks me räägime rohkem diislist, sellepärast et diisli tarbimine ütleme Eesti piiri tagant on palju suurema mahuga. Me näeme seda, et täna nii Eesti kui Läti tegelikult sõidukid liiguvad pigem leedu suunas, nii et see on see põhjus, et lihtsalt diisli osakaal kogu kapad, kapasiteedi, see on nüüd nii palju suurem. Teiselt poolt me ütleme välja ka oma valimisplatvormis selle, et arvame, et elektriaktsiisi tuleks langetada eratarbijatele ja me oleme täna teinud ära selle, et need, kes tarbivad suuremahuliselt elektrit, ma pean silmas ettevõtteid, et me oleme tegelikult neil üheksa korda elektriaktsiisi langetada. Tänud ja nendele ettevõtete puhul, kes tarbivad ütleme siis gaasi siis gaasi puhul kuus korda, mida me oma platvormis välja ütleme alkoholiaktsiiside puhul, et oluline on minu meelest siin maksurahu, Keskerakond ei luba neid tõsta ega langetada, aga me soovime kindlasti seda proportsiooni, kus me oleme toonud selle võrdsemaks lahja ja kange alkoholi vahel aktsiisi, ütleme osakaal siis mõlemas ostuhinnas, et seda muuta võrdsemaks ja seda me oleme teinud loomulikult tulev alkoholi puhul vaadata alati ka seda et see käiks ka tervisega, siis kaasas suure nüüd öelda, suur pilt on meie jaoks oluline ja me soovime seda, et maksukoormus ei tõuseks. Meie valitsusajal ei ole maksukoormus tõusnud, ta on olnud seal 33 34 protsendi juures ja ma arvan, see on täna oluline sõnum, oluline sõnum ka inimestele, raadiokuulajatele, et anda maksurahu ja mis on veel oluline, et loomulikult vaadata, et ikkagi eelarvepilt liiguks sellises tasakaalus või ta oleks teatud juhtudel, kui meil on võimalik ülejäägis, me oleme täna suutnud vähendada päris tublisti seda võlakoormust. Teiselt poolt, mis ma tahan öelda eelarve puhul seda, et täna on minu meelest paras aeg peale neid valimisi ja mina olen selle välja, mina olen valmis tegema ka sellise eelarveanalüüsi või revisjoni, et võtta Eesti vabariigieelarve selles mõttes lahti ja vaadata, et kus on siis vaja tegelikult juurde anda, kus saab ära võtta ja minu meelest see moment on, on päris hea. Ja kui sulle vahele segases muidugi sõna ei saa siin, et ma tahtsin lihtsalt ära korrigeerida selle. Ühelt poolt Euroopa Liidu valimised, mis tulevad, annavad selle võimalused, tuleb uus eelarveperiood ja teiselt poolt see, et meil kaks aastat tegelikult nii riigikogu kui kohalikke valimisi ei tule kajagusse, vastad kolmele küsimusele ja ma ei sega ühelegi küsimusele vahele, siis luba mul vähemalt ühele küsimusele vastata seda muideks üle Eestimaa inimesed tänavatel ütlevad, et see vahelesegamine sinul ei ole ilus aitäh. Ikkagi kooliõpetaja ja muidugi ma tahtsin siiski ühe asja ära korrigeerida ja kogu selle pika tiraadi juures, et et Jüri Ratas räägib sellest, et gaasiaktsiisi alandati suurtarbijatele, gaasiaktsiisi tõsteti esimesest jaanuarist 25 protsenti ja kui me vaatame seda, mis Eesti inimestele tõeliselt korda läheb ja mis on Eesti inimeste mure number üks siis mure number üks on hinnatõusud, me oleme Euroopa liidus number üks, siis hinnatõusudes 3,4 protsenti on viimasel kahel aastal mõlemal hinnad tõusnud varasemalt siis eelmiste valitsuste ajal oli see 0,1 protsenti ja nüüd kui vaatame, mis on seal suur osa on just kodukulud kodukuludest näiteks gaasiaktsiis on ikkagi väga-väga suur, nii et et see on kuidagi skisofreeniline olukord, kui esimesest jaanuarist tõstetakse gaasiaktsiisi 25 protsenti ja siis samal ajal tegelikult lubatakse seda gaasiaktsiisi alandada, et ärge siis tõstke kõigepealt. Tuleme selle hinnatõusu juurde ja see on taas kord selline. Valeinfo hindasid tõstis riigikogu 2015 juunis. Riigikogu tõstis bensiini, diisli ja ka majutusasutuste käibemaksu kindlased 2015 juunis ei olnud võimul ja koalitsioonist tänane koalitsioon. Taliide uus teist novembris diislikütuse aktsiisitõusu esimesest jaanuarist 2018 täitsime ära, jätsime ära. Esimesest jaanuarist 2017 gaasime aktsiisi, täidavad selle, mida on tänane valitsus ka ära jätnud, on kange alkoholiaktsiisi tõus poole võrra. Tõsi, tänane valitsus on ka tõstnud lahja alkoholi aktsiisi, nii et ma ei taha öelda seda, et meie ei ole tõstnud, aga me ei ole tõstnud ühegi oma otsusega bensiini, diisli või, või ka majutusasutustega. Ja gaasiaktsiisist, mina rääkisin gaasi, aktsiiside tõstsite ja mina rääkisin hinnatõusust Euroopa liidus, kõige suurem hinnatõus. Ma ei räägi ainult kitsalt siis gaasist, vaid ma räägin siis kogu hinnatõusust on ikkagi Eestis ja seda on ka leitud. Loomulikult see ei ole ainult sõltuv valitsuse poliitikast, aga seda hinnatõusu veavad valitsused. Palun, ütle, miks te siis tõstsite 2015 juunis. Aga 2000 2000 2000. 16 oli hinnatõus Eestis inflatsioon Eestis 0,1 protsenti 2017 2018 on 3,4 protsenti. Aga ma küsiks ikkagi vastu, et kui ta Jüri Ratas nägite, need tõusevad ja Eesti inimestele ka gaasi hind kodutarbijatele osutub probleemiks, mida väidab Kaja Kallas, miks te ümber ei otsustanud? Otsustasime ümber diisli puhul, aga inimesed kardavad gaasi gaasi puhul me andsime võimaluse inimestele, mida on öelnud ka täna ju Swedbank välja, et see tulumaksuvaba miinimumi muudatus on reaalsete inimeste netosissetulekud suurendanud. Nii et see on olnud teiselt poolt siis lahendus. Ma küsiks nüüd hästi lühidalt, lihtsalt tahaks maksuteema juurest ka edasi liikuda haridusteema juurde, et kui nüüd vaadata teie lubadusi ja mitte ainult Reformierakonna ja Keskerakonna lubadusi, aga üldisemalt siis see, mida meile pakutakse rahaliselt, on miljardeid ja miljardeid eurosid. 1,4 miljardit näiteks Reformierakonnaga. Ja 1,5 Keskerakonna puhul aga küsimus ja seal on lisaks veel hästi palju mittemõõdetavaid, et kas ühel hetkel Eesti rahvas ei või avastada, et nii-öelda katteallikatena pakutakse, ma ei tea, näiteks, et tõstame käibemaksu, lisandub sadu miljoneid või kümneid miljoneid eurosid, et selle saab välistada, et jah, või ei küsimus, et kui lauale tuleb käibemaksu tõus, Kaja Kallas, olete, lähete kaasa või vastupidi maksurahu ja. Seetõttu meil maksud tõstmist ette nähtud ei ole. Jüri Ratas, Keskerakonna puhul meie ei toeta käibemaksu tõstmist ja meie oleme öelnud välja oma maksupoliitika oma valimisplatvormis, mitte ei ole nii, nagu oli 2015 enne valimisi, et ei öeldud maksutõuse välja ja peale valimisi tehti ära. Kõik need maksumaksud, mida te tõite lauale siis kui teie valitsus tuli võimule kõik need maksud, mida teie programmis ei olnud magusamaksud, pakendimaksud, ma ei mäleta, mis kõik need automaksud, et need ju kõik olid seal nimekirjas sees. Armas kaja, mina soovin sulle öelda seda, mina palki kindlasti oma silmas näen, enne kui teises ilmas. Pindu nii selle tõdemusega lõpetame selle maksuteema läheme haridusteema juurde ja nendel valimistel on taas teravalt esile kerkinud keele küsimus Eesti haridussüsteemis. Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik sõnastas hiljuti Eesti Päevalehes, et kui jutt käib venekeelsetest peredest pärit laste õpetamisest, siis laias laastus on siin kolm võimalust, et esiteks minna üle täielikult eestikeelsele õppele, mis siis toetab ühepoolset assimilatsiooni. Teiseks leida mõlemas keeles õppimise omavaheline mõistlik proportsioon, mis soodustab kahepoolset integratsiooni ja kolmandaks jätkata venekeelset õpet, mis soodustab segregatsiooni. Jüri Ratas, Reformierakond on jaotus alusel ühes EKRE ja isamaaga siis valinud selle esimese variandi ehk ühepoolse assimilatsiooni, et teie arvates, mis selle variandi hädan. Variandi häda on see, mis on kahjuks toimunud viimased 27 28 aastat. Me peame, ma arvan, kõik vaatama ka erakondadena peeglisse ütlema seda, et tegelikult see eesmärk, mis on õige eesmärk, et Eesti õppekeel kõikides koolides on 100 protsenti eesti keel 2019, kevadel me ei ole sinna jõudnud ja Keskerakond toetab seda versiooni, mis ta teisena nimetasite, mis on hetkel kehtiv ka põhikooli gümnaasiumiseaduses mis näeb siis 60 40 õppekeele, kus 60 protsenti on eesti keeles. Noh, see teema on eriti aktuaalne täna ka Kohtla-Järve valguses kindlasti meie soov on see, et liikuda 100 protsenti üle eestikeelsele õppele, aga miks ta praami teisiti kirja panite, aga seda, et öelda, et see toimub esimene september 2019, see ei ole mõeldav ja siin ei ole mõtet kellelegi kärbseid pähe ajada. Aga ma arvan, et see probleem on tegelikult vast võib-olla kõige teravamalt ja ka kõige õigem õigemalt Eesti ühiskonnas tõstatatud, sest et me ei saa öelda, et me oleme selle lati keeleõppe osas edukalt ületanud nende aastate jooksul ja siin on vaja panustada rohkem riigil kohalikul omavalitsusel. Ja loomulikult see suudes ta on 100 protsenti eestikeelne, see tuleb võtta. Just Keskerakonna programmis ma kordan, on kirjas, tagame lapsevanematele võimaluse panna oma laps eestikeelsesse kakskeelsesse vene või muu õppekeelega üldhariduskooli, seega lapsevanem saab otsustada, kas tema last sekreageeritakse, assimineeritakse või integreeritakse. Kaja Kallas, mis teie sellest arvate, kas sellist valikut saab lükata lapsevanemale? Jüri Ratas ütles väga õigesti, et hetkel kehtiv süsteem ei tööta hetkel kehtiv süsteem on see, mida te ju ette lugesite. Ehk siis me peame ikkagi nägema ette sammud selleks, et minna ühtsele eestikeelsele süsteemile üle mistahes muus riigis, kui te lähete sinna, teie laps läheb, ma ei tea, prantsuskeelsesse kooli või lasteaeda kohe, ta õpib selle keele ja, ja tegelikult mingit probleemi ei ole, see ei ole üldse mingi küsimus. Ja seda keelt õpetatakse varasest lapsepõlvest. Mina arvan, et sellist sellist valikut ei peaks olema, see tähendab, et Eestis peaks Eesti riigi poolt finantseeritava haridus olema eesti keeles alates lasteaiast. Miks, alates lasteaiast sellepärast, et mida väiksemad lapsed seda kergemini õpivad, seda rohkem ei teki meil neid probleeme. No mida me näeme praeguse süsteemiga, on tõesti see, et me tegelikult nii-öelda tekitame juurde neid inimesi, kes Eestis eesti keelt ei räägi ja seda siis 2019. aastal, niiet et igal juhul peab minema üle. Kui me vaatame üleminekumudeleid, siis, siis loomulikult on see mudel erinev. Võib-olla Ida-Virumaal, kui ta on Tallinnas või siis siis Harjumaal. Aga aga see on see eesmärk ja mis puudutab nüüd Kohtla-Järvet, siis Kohtla-Järvel ikkagi tuleks eestikeelne kool alates esimesest septembrist ikkagi peaks olema olemas. Kohtla-Järvel ei, lähme, ikka tahaks täpsustada. 4000 õpetajat on vaja venekeelsetes üldhariduskoolides nende asemele, kes eesti keelt praegu seal ei valda ja kes paljuski on ka pensionieas Irene Käosaar on sellise numbri välja öelnud. Mis see Reformierakonna plaan on, kust ja mis ajaraamistikust kavatsete koolitada? 4000 õpetajat, see Reformierakonna plaan tõsta õpetaja palk 2000 euroni. See, ma kardan. Ta ei lahenda seda ja aga meil on muid mõtteid ka, et näiteks näiteks see, et, et kui meil on noored kooli programm, siis tegelikult meil võiks olla ka kogenud kooli programm, kus juba kõrghariduse omandanud saavad õpetad kutse omandada, aga selle töö kõrvalt juba, et teha seda siis siis kergemaks. Ja loomulikult, ega rahaline motivatsioon on kindlasti motivatsioon ka see kutse endale. Nii et neid samme on, on erinevaid, aga igal juhul ei tohiks tekkida sellist olukorda, et, et meil eesti keeles sisuliselt, et enam Kohtla-Järvel või kuskil mujal õppida. Jüri Ratas, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 räägivad nendel valimistel koos õpilast koolist, kuid on samuti siis Ida-Virumaa puhul möönnud, et, et seda ei saa seal rakendada. Milline see Keskerakonna nägemus on, neid erandeid arvestada, et kust tuleb kindlasti jätkata eesti ja vene laste eraldi õpetamist, et kas lisaks Narvale, Kohtla-Järvele, Sillamäele peaks näiteks ka neid erandeid kaaluma Maardus, Lasnamäel, Paldiskis? Vastus on, mitte kuskil. Kas ta on koosõppiv kool ühes koolis õpivad eesti venekeelsed lapsed, et heal lapsel mitu nime. Aga, aga ma arvan, et see on tegelikult edasiviiv jõud. Ja ma arvan, et, et see on tegelikult siiralt õige suund minna üle siis sellele sajaprotsendilisel eesti keele õppele. Me mäletame ühte, seda programmi ei mäleta, me mäletame seda ühte valimisreklaami siin trammipeatuses. See, mida Eesti 200 tegi, et kui me tahame tegelikult seda muuta, et nad ei seisa erinevates bussiotstes või erinevates trammipeatuste otstes siis me peame pingutama tegelikult selle nimel, et me suudame selles ühes koolikeskkonnas neid õpilasi õpetada. See, mida küsis eelnev saatejuht, et meil on puudu õpetaja, teda viitas siin ühele arvamusele, see on ju õige, see ju vastab tõele. Me täna otsime lasteaiarühmadesse venekeelsete laste rühmades eestikeelseid õpetajaid. Me oleme leidnud, et 53 aga tegelikult neid õpetajaid lasteaedade tasandil oleks vaja 600. Nüüd, kui edasi minna, te küsisite, mis saab veel teha, siis on loodud see 33 või ühe kolmandiku suuruse palgalisand nendel eesti keele õpetajatele Ida-Virumaal sellega kindlasti tuleks edasi minna ja, ja ma arvan, et ka selle suunaga tuleks edasi minna, et me tegelikult ei jäta selles protsessis kõrvale kumbagi poolt. Kuulge, aga mul on üks küsimus, lisan vahele. Kasutaks saatejuhina ikkagi õigus küsida, et Jüri Ratas, aga seletage mulle ikkagi ära, et kui te panete programmidele lause, mida arvasin juba ette lugesid, tagame lapsevanematele võimaluse panna oma lapsi eestikeelsesse kakskeelsesse vene või mõne muu õppekeelega üldhariduskooli kellele see mõeldud on, kui teie räägite siin, et teie tahate panna nii-öelda ühte kooli, siis kuidas ma nagu seda lugedes ei saa aru, et kas te mõtlete lihtsalt nagu vene valijale nagu kaabel eraldi vä? See küsimus puudutab ju hetkel põhikoole ja põhikoolis see nii on, kui me räägime gümnaasiumi või keskkooliastme osa, siis siin me oleme seda meelt, et sellest 60-st 40-st, kus 60 protsenti on eesti keeles, tuleb teha järgmine samm edasi, et see oleks ühel hetkel 100 null. Meie arvamus on, mis tõesti erineb siin teiste erakondadega, et kui siin laua taga öeldakse, et Kohtla-Järvel on võimalus minna 100 null esimesest septembrist 2019 siis ma arvan, et see ei ole lihtsalt realistlik. Kui võtta see riigigümnaasium, siis see luuakse 300-le õpilasele, täna on Järve gümnaasiumis suurusjärgus, ütleme 85 90 õpilast ja seal kõrval Kohtla-Järve kõrval ja pannakse kinni ka kaks venekeelset gümnaasiumi. Ja siis tekib küsimus, kuhu need õpilased lähevad. Ja see ei tähenda mitte mingil juhul, et meil on vene õppekeelega gümnaasiume. Ei, meil on eesti õppekeelega gümnaasium, ainult mulle tundub, et see erinevus praeguses selles lauses on see, kas üleminekuperiood on põhimõtteliselt viis kuud. Või üleminekuperiood on mõni õppeaas. Kaja Kallas, kas majanduslikult on mõistlik, kui 300-le õpilasele ehitatud uues uhiuues koolimajas hakkab õppima vaid 100 õpilast? 11 kilomeetrit, sealt kaugemal on jõhvi riigigümnaasium, kus on see 60 40 süsteem, kus tegelikult, et kõik need, kes ei saa päris eesti keele, seal hakkama saavad või seda, et neid variante on ju teisigi, mis on minu meelest erinevus, on just see, mida ma ennem rääkisin, et lapsed õpivad, mida varasemas nooruses nad keelte õpivad, seda kergemini nad õpivad. Ma toon oma elus näite, minu laps läks prantsuskeelsesse lasteaeda ja väga kiiresti õppis prantsuse keeles ära. Keegi ei küsinud seal, et oioi, et peaks saama hoopis mingis teises keeles õppida. Nüüd mis puudutab, et kui me räägime nendest põhikoolidest, siis me ei tohiks selliseid asju enam juurde tekitada, ei tohiks tekitada juurde seda olukorda, mis toodab jälle seda, et meil lõpuks gümnaasiumihariduses ei ole ka neid inimesi, kes oskavad eesti keelt ja mis puudutab seda Kohtla-Järvelt, siis ma ikkagi ei saa aru, et Jüri Ratas ühelt poolt ütles, et, et see otsus tuleb ja see tuleb eestikeelne. Ja siis ja siis oli mingi segadus, et eestikeelne aga õpitakse vene keeles, mis oli veel segasem ja siis siis justkui tundus, et, et kas keegi kuskilt siis käratas peale nii-öelda. Ja siis tuli see, et otsustati tulla. Aga vastus küsimusele, kas on mõistlik, teie paneks siis 300-le õpilasele ehitatud kooli õppima 100 õpilast. Meie arvame seda kooli kindlasti sulgeda ei tohi, et eesti keeles täielikult eesti keeles õppida ei saa. Ma arvan, et see olukord on seal väga erakorraline, antud juhul Kohtla-Järvel peab jääma võimalus õppida eesti keeles täiesti nagu gümnaasium, praegu on. Asjast ikkagi üheselt aru saada Jüri Ratas. Ma küsin veelkord, et kas venekeelsed gümnaasiumid neid Eestis ei ole, kõik gümnaasiumid 100 protsenti ühel päeval ka Keskerakonna võimu ajal on eestikeelsed Ida-Virumaal, Narvas, Sillamäel, Kohtla järvel Lasnamäel ei ole ühtegi venekeelset gümnaasiumit. Sajaprotsendilist sain ma teist õigesti aru. Kordan, oma vastust jah, see, et raadiokuulaja saaks aru, et selles Kohtla järve asjast sellest lihtsalt täpsustan, seal on täna olemas kolm Gümnaasiumi, kaks venekeelset, üks eestikeelne Järve gümnaasiumi, üks täiskasvanute. See, mida küsis saatejuht Arp, on see, et riik ehitab sinna neljanda koolihoone, piltlikult öeldes tuttuue täiesti uhiuue koolihoone, mis on 300-le pilasele nüüd 10 järve gümnaasiumist, mis jääb alles põhikoolina, viime ära need õppurid gümnaasiumi osas, kas seal on täna sinna uude riigigümnaasiumisse, siis me võime tõesti öelda, et seal on sadanud. Me võime öelda ka, et keegi, võib-olla sealt jõhvist, mis sai alguse 2014 15 ka sealt liigub võib-olla keegi sinna, ütleme see tuleb nüüd 100 protsenti eestikeelne esimesest septembrist 2019 liigub sinna kohta Järvele, noh, ütleme seal on 100 õpilast, aga 200 kohta on seal täitmata ja nüüd on küsimus selles, et kas me siis tahame taas kord seda, et ütleme, et siin on need, kes 60 40 siin on 100 ja need peavad eraldi olema. Ma arvan, et see suund, et nad on ühes koolis ühe õppekava all, nad liiguvad 100 null, 100 protsenti eesti keeles null protsenti vene keeles selles suunas on kõige õigem lahendus, on kõige rahumeelsem lahendus. Nüüd see, mis meie otsustasime, eile on tõesti see, et kuulata ära kogukond, võtta juurde sinna lapsevanemad, õpetajad ja siis hakata ka ette valmistama, ega see ei ole ainult õppekeele küsimus. Eile ütles, andis ülevaate haridus teadusminister, seal on 100 muud küsimust. Moodulid, kuidas on õppekavad, kuidas on õpetajate töölevõtmine, kuidas logopeedi tööle, võtame nii edasi. Hariduse teema on ainult kaks asja minu meelest, mis tuleks edasi viia, kindlasti me peame minema edasi töötajate palgatõusuga ja minu meelest see, mida me oleme loonud, et riik annab teatud komponendi seal suurusjärgus 60 66 protsenti lasteaiaõpetajate palgatõusuks, et see on kindlasti õige suund ja viimaseks, mida küsis saatejuht, et mida tuleks veel teha, et ütleme seda õpet parandada, me ei saa ära unustada tugispetsialistide tugispetsialistide toetust. Nii HEV laste puhul. Ma räägin nüüd Kohtla-Järve, kui on kolm gümnaasiumit, kaks on vene gümnaasiumi, et üks on eesti gümnaasium, siis, siis minu jaoks on täiesti arusaamatu, miks just otsustatakse kinni panna või mitte. Ta eestikeelsed, kui 11 kilomeetrit eemal on see 60 40, kus saab siis ka vene lapsed õppida, et kui, kui kolm kooli on nendest kolmest koolist kaks on vene, üks on Eesti, siis otsustatakse Eestimaal kinni panna just eestikeelne, et, et minu meelest te nagu ka alahindad, et neid inimesi, et väga paljud lapsed ju tahavad õppida ka eesti keeles, isegi kui nende kodune keel on emakeel ja neid võimalusi peab olema. Kui me nüüd ütleme, et ei, see on 60 40 see on lõppkokkuvõttes seal enamus on ikkagi venekeelsed, siis me ju ei saavuta seda, et nad õpivad selle eesti keele korralikult ära. Jüri Ratas kaks lauset täielik vale, seal on kolm kooli, mis kõik suletakse. Vene suletakse asemel tekitatakse see selline gümnaasiumis juba 11 kilomeetrit. Lõpetada oma lause seal suletakse kõik kolm kooligümnaasiumina. Põhikool jätkub ja avatakse eestikeelne riigigümnaasium 60 40 ei ole ju. Tõmbame nüüd sellele teemale joone alla. Nii Reformierakonnast kui ka Keskerakonnast räägitakse kui uue juhi käe all uuenenud erakondadest, mis on maha jätnud vanad, aga Keskerakonna puhul räägitakse, et selja taha on jäetud Savisaare ajastu ja toonased mahhinatsioonid. Reformierakonna puhul räägitakse, et see Ansipi aeg ja kilekoti raha ja, ja Rõivase peenhäälestamise taak on jäetud selja taha. Aga andke palun kõrvalpilk teineteisele, kui hästi see teie konkurendil on õnnestunud? Vastastikku alustame. Kaja Kallas, kuidas teie hindate Keskerakonna uuenemist ja hiljem vastupidi, alustama Kaja Kallast? Jüri Ratasel on olnud loomulikult palju rohkem aega seda keskerakonda juhtida, et tema on juhtinud seda 2016.-st aastast, mina alles eelmise aasta aprillist poolest, nii et, et noh, see lähtepunkt on kindlasti palju, palju erinevam. Nüüd, kui, kui vaadata kõrvalt, siis mulle tundub see, et et kõik need, mis puudutavad Keskerakonna rahaasju, need on endiselt suured küsimärgid ja, ja pole lahendatud see 1,27 miljonit, mis nõudena on üleval, see on endiselt, et Keskerakonna puhul üleval. Kui me vaatame ka neid inimesi, kes siis keskerakonnas ka valimisnimekirjas on kõrgel kohal, siis ega nad on ju enam-vähem samad inimesed, noh Kalev Kallo, kes on samamoodi siis nende rahastamisküsimuste eest siis süüdistatav on ju kõrgel kohal, tõenäoliselt tuleb Riigikokku, selliseid näiteid on veel ja, ja noh, mis on minu jaoks kõige suurem murekoht, on tegelikult see ikkagi erinev jutt, et venekeelsele valijaskonnale ja eestikeelsele valijaskonnale, et vahest jääb mulje, et ikkagi nii-öelda Yana Toom ja Mihhail kõrvad seavad seda tooni, et nii kui käratatakse peale, siis hakatakse rääkima uuesti kõigest sellest, mis ka vanast Jüri Ratas saab kõigepealt vastata. Soovite kriitikale vastata kirjeldusele. Ma kuulan teie küsimust. Kuidas teie siis hindate Reformierakonna uuenemist, kas Reformierakond on uuenenud ja plekid rinnaesisel? Pehkinud meil on üldine põhimõte, et ärme naabripere õpetama mine, aga mis sa soovin kajale, mina soovin tegelikult kajale siiralt jõudu ja see, et mida tegelikult reformierakondlased nagu Meelis Atonen kirjutab, on minu meelest väga tõsiseltvõetav ja ma soovin jõudu kajale selles, et Reformierakond tegelikult pööraks ennast tagasi sellesse parem nišši, kus on Reformierakond olnud ju tugev, ma soovin kajale sellist Reformierakonda võib-olla, mis oli niisugune ei julge, nagu ta oli 2000.-te aastate alguses, mis on võib-olla minu väiksed ütleme märkused, mida ma soovitan kajali reformierakonnal tõsiselt võtta, on see, et see ei ole hea, kui nii suured ajakirjanduse tõsiseltvõetavuse hakkab kaduma. Teiseks ei ole hea, et oodata neid libauudiseid ja valesid, see tuleb ka tänases debatis välja. Ja mida ma veel soovin seda, et ikkagi hoidke seda joont, et ärge muutuge tige näiteks minu meelest Reformierakond on muutunud nii tohutult tigedaks ja see ei ole üldse eesti poliitika sea ma käisin vaatamas seda tõde ja õigus kusse Andrese pääle oma tigedusega jõudsid, no mitte kuhugi ja pärast tuli uus generatsioon peale, kes tahtis edasi minna ja ikka nad hoidsid seda arengut kinni. Nii et ma tahan öelda Reformierakond, minge tagasi oma juurte juurde, kuulake, mida Meelis Atonen ütles, ja ma usun, et te saate palju. Ja oma jutus alustasid sellest, et mina ei hakka õpetama kuidas oma asja elada, aga ja ma tahan öelda, et need võlts komplimendid ausalt öeldes naeruväärsed. Mida sa teed debatis debati et minu meelest see, see võiks, võiks ka ära lõppeda ja ma väga sooviksin näha tegelikult Jüri Ratast inimesena, mitte Jüri ratast näitlejana, nagu sa siin oled, et, et et niimoodi väga paatuslikult neid asju, et loomulikult, eks me kõik tegeleme oma erakondadega ja, ja ma loodan, et me saame nagu rohkem tegeleda sisuküsimustega, vaielda nende sisuliste erinevuste üle, mis meil on. Saate lõpuhirmuäratava tempoga läheneb Kaja Kallas. Kuidas erakonna esimehena hindate teie erakonnakaaslased, kes on liitunud ausate valimiste kokkuleppega? Näri näiteks maris. Lauri levitasid sotsiaalmeedias vale uudist, nagu oleks Mailis Repsi visiidi auks Kohtla-Järve linnavalitsuse ette heisatud. Nii stop, küsin nii. Kas Mailis Reps käis Kohtla-Järvel? Jah, käis, kas sellel ajal oli Kohtla-Järve linnavalitsuse ees heisatud Vene lipp? Jah, oli, kas tuleb välja, et see visiit, mida öeldi, mille auks heisata, et see oli olnud eelmisel päeval, et see lipp oli sinna unustatud? Kui nemad jagasid seda pilti, kus Kohtla-Järve linnavalitsuse ees oli heisatud Vene lipp, siis kus on vale, mis seal pale on, pilt oli vale või? Lippu ei olnud või Kohtla-Järve linnavalitsuse sees? See on muidugi väga tõsine probleem tegelikult, mis praegu vaja, ütles, kui ta ei saa sellest aru ja see on tegelikult see, mille vastu igapäevaselt seisavad meie ja meie koos oma liitlastega NATO-s ja Euroopa liidus. Vahe oli see, et öeldi, et mailis repsi pärast tõmmati vardasse Vene Föderatsiooni lipp, mida jagas maris Lauri. Mina ei tea, mida jagas maris Lauri. Mine internet. Et ei pane Facebookis sisse, hoidsin maris Lauri ja leian ülesse, kus maris Laurile tõesti ise ühinenud selle ausate valimistega. Seda sellele andis täna ka oma hinnangu valimisvalvurid, mis ütles, et Reformierakond sellist vale uudist tootes on käidud. Väga vale, kuulge selles formaadis, meil on saate lõpuosas suurepärane võimalus. Me Arbiga kindlasti ei taibanud ju kõigest kõike küsida, et kui Kaja Kallas teie saaksite Jüri Ratase käest ühe küsimuse küsida, siis kuidas see küsimus kõlaks? Ja mind on alati huvitanud ikkagi see noh, seesama, mis ma ütlen, et seda erinevat juttu räägitakse vene eesti kogukonnale, et et mind on huvitanud see, kas Jüri Ratas jagab Yana Toomi vaateid, mis ta ka eile näiteks Kolmeraudses avaldas, et mis alavääristavad eesti eesti keelt ja, ja kultuuri, aga kas Jüri Ratas jagab Jana Toomi vaateid, mis puudutavad Süüriat, mis puudutab Venemaad kõike seda, et Keskerakonna fraktsioon ei toetanud neid sanktsioone Venemaa vastu, mis alles siin oli esmaspäeval või millal see riigikogus oli, et minu küsimus on see, et kas sa jagad neid vaateid ja kui sa neid vaateid ei jaga, miks Yana toom on siis endiselt keskerakonnas? Ma jagan kindlasti neid vaateid, mis on meie põhiseaduses, ma arvan kindlasti neid vaateid, et me hoiame ja arendame Eesti kultuuri. Me hoiame eesti keelt, et meie rahvastiku arv kasvab, ma hoian ja arendan neid vaated ja need on olulised, et see, et pannakse ühte küsimusse 10 erinevat küsimuste järjekordselt vale. Et Keskerakond ei toeta sanktsioone. Ma isiklikult peaministrina ma isiklikult Keskerakonna esimehena ülemkogus osalenud olen toetanud 2016. aasta-aastalt hoone Meie fraktsioon on mõistnud hukka Kertši väina juhtumi detsembris eelmisel aastal. Täielikult vale, ei saa vastata küsimusele, küsimus oligi, et ma toetan seda, mis on meie põhiseadus hoida hoida meie riik. Et meie rahvas läks edasi, kas meil on samad eesmärgid, kas, kas Yana toom ei taha hoida eesti keelt? Drink? Küsisin, ma ei väitnud. Ma olen tema käest küsinud, loomulikult tahab nii, aga nüüd on teie kord küsida Kaja Kallase käest. Mina küsin Kaja käest seda, et mida sa püüad teha nüüd järgnevatel kuuel seitsmel kaheksal päeval, et seda lõhestamist, seda tigedust Eesti ühiskonnas vä? Mina suhtlen väga sõbralikult kõikide inimestega, Jüri, seda asja kutsutakse debatiks aruteluks, kus mina kavatsen väga tulihingeliselt seista oma seisukohtade eest, nagu ma olen seda teinud ka teistpidi ja mina soovitan sul võtta seda niimoodi, et me arutleme nende asjade üle. Ma ei saa küll kuidagi öelda ja seda ei ole küll mulle kunagi ette heidetud, et ma oleksin kuidagi tige inimene varem, kui sul ees on, seal jah, aga sina ei ole ilmselt positsioonis olnud, kus sa pead inimestega debateerima, et sa sulle meeldib loenguid pidada. Sulle meeldib rääkida, aga, aga sa esitad neid oma jutupunkte, aga mitte. Mitte, et sa suudad nagu vaielda ja lähed sellest kuidagi närvi, et ära mine närvi, see on normaalne. Mul on suurepärane võimalus veel küsida, et stuudios on peaminister, saates on meil kujunenud üheks jututeemaks nii Lembitu pealuu, aga selle kõrval tegelikult ka peaministri muusikamaitse, noh, Jüri Ratasega. Me oleme rääkinud Kukerpillidest, Kaja Kallas, mis ansamblist me hakkame siin stuudios rääkima, kui teie saate peaministriks? Nublust. Head kuulajad, sellised saidki seekordsed valimistele mõeldud pikemad saated vikerraadios. Täna olid siis stuudios Eesti praegu kõige populaarsemate erakondade juhid Jüri Ratas ja Kaja Kallas. Suur tänu. Tulite ja kõik, varasemad peaministrikandidaatide saated on järelkuulatavad vikerraadioveebist ja mobiilirakendusest. Sama kõlab ka teemavaldkondade debattide kohta. Minge valima, täna saate seda teha nii maakonnakeskustes valimisjaoskondades paberil kui ka elektrooniliselt internetis. Ja muidugi vikerraadio aitab teil jälgida kolmanda märtsi õhtul ka valimis tulemusi, jälgige vastavat reklaami. Tänased saatejuhid olid Mirko Ojakivi ja Arp Müller. Valimisstuudio vastasseis.