Valimisstuudio vastas seisva Head kuulajad oleme jõudnud Viker raadio tänavuse eelviimase valimissaateni ja erakondade peaministrikandidaatide väitluste seerias on täna otsestuudios on Eesti Konservatiivse rahvaerakonna liider Mart Helme ning Eesti sotsiaaldemokraatliku erakonna juht Jevgeni Ossinovski. Ehk siis meiega on Turu-uuringute aktsiaseltsi jaanuarikuise uuringu kohaselt toetuse poolest kolm. Kohalolevate erakondade esimehed, tere tulemast reservist. Saatejuhid on täna Mirko Ojakivi ning Arp Müller ja videopilti meie raadio debatist saab vaadata portaalist ERR. Kui jälgida EKRE ja sotsiaaldemokraatide reitinguid, siis võib laias laastus üldistada, et EKRE on olnud eelmistest valimistest saadik tõusukursil sotsiaaldemokraadid, languskursil, sest Jaano jaanuarikuine Turu-uuringute küsitlus näitas EKRE toetuseks 17 sotside toetuseks seitse protsenti. Jevgeni Ossinovski, kas Eesti inimestel on valed väärtused? Tere veelkord, ei ma ei arva, et Eesti inimestele valed väärtused eks mitmeparteisüsteemis nagu Eesti on, loomulikult erinevatel hetkedel on, on erinevad teatud sellised ühiskondlikud hoovused ja kindlasti see parempopulismi tõus on olnud viimase nelja aasta üks selliseid kõige nähtavamaid muutusi Eesti parteimaastikul selles tekstis loomulikult on, on ka ühiskondlik, kuhu debatti ja arutelu küsimused olnud mõnevõrra teistsugused, kui nad siiamaani on olnud. Ja eks noh, mina olen seda rääkinud aastast 2016 vähemasti, et et põhiline mure on, minu arvates ei ole mitte see, et, et kui palju parempopulistid toetust saavad, vaid see tegelikult järk-järgult me näeme, kuidas ülejäänud erakonnad hakkavad sellele samale äärmuslikule agendale alluma ja seda me oleme järk-järgult ka näinud, ehk siis kui kui üldiselt öeldakse, et siis nii-öelda mingi konservatiivsuse tõus on ühiskonnas, siis, siis ma arvan, et see selle kaudu ka väljendub. Tartu Ülikooli politoloog Martin Mölder on küsitlustele toetudes toonud esile, et enesemääratluse järgi on liberaale ja konservatiive Eesti kodanike hulgas enam-vähem võrdselt. Aga kui küsida konkreetseid küsimusi, nagu näiteks homoseksuaalsuse õigustatud või, või samasooliste õigused, mõnuained või abieluvälised suhted nendes küsimustes, on eesti inimestest enamus konservatiivsed ja Mölder on esile toonud, et järjepidev Eesti konservatiiv arvab, et mees peab olema peres peamine leivateenija ja et poliitika ja äri on pigem meestevaldkond ja ka abordi suhtes ollakse pigem mittesoosivad seisukohal. Mart Helme, kas EKRE on oma positsioonid kujundanud lähtudes rahva enamuse hoiakutest? Ei noh, need küsitlused on ju suhteliselt värsked, aga me oleme neid seisukohti ja positsioone esindanud ikkagi juba ju ka enne 2015. aasta valimi, ehk siis rahvas joondub Teie järgi. Ma arvan, et siin on mingisugune niisugune ühiskondliku pulsi tunnetamise küsimus ja ma ütleks niimoodi, et mina ei tahtnud poliitikasse tulla, mina ei taha poliitikaga tegelikult tegeleda, aga ma ütleks, kogu meie erakond ja kahtlemata ka minu osalemine poliitikas on reaktsioon sellele paduliveraalsusele, mis eriti eelmise riigikogu ajal, kus oli nii-öelda neli üldiselt liberaalset kartellierakonda Eesti ühiskonnale peale suruti ja selle Abbott teos oli kahtlemata noh, sisuliselt, et ju ikkagi vähemushäältega läbi surutud kooseluseadus mis ühiskonda väga tugevalt ärritas. Ja, ja me oleme kindlasti reaktsioon sellele liberaalsele. Aga kui me vaatame seda üldisemat tausta, siis Jevgeni nimetab seda parempopulismi tõusuks. Mina ütleksin, et see on just nimelt sellise paduliberaalsuse ja, ja ja liberaalse ajupesuvastane tervemõistuslik reaktsioon, mis on aset leidnud nii paljudes Euroopa riikides kui Ameerika Ühendriikides kui ka Eestis. Nii et igale survele tekib alati vastusurve ja me oleme selles mõttes nagu vastusurvega. Jevgeni Ossinovski, miks on sotsiaaldemokraadid rajanud oma poliitika, siis kaitsma ka selliseid väärtuseid, mille, millel ei pruugi olla väga suure osa elanikkonna toetust. No esiteks tõepoolest silma tsiteerin mälu järgi vist oli see Mati Heidmets, üks üks inimarengu aruanded tegijateks, kes kunagi ütles, et vaba ühiskonna väärtused juurduvad Eesti ühiskonnas niimoodi ajapikku. Et me oleme nad küll eesti rahva tahtel Eesti vabariigi põhiseadusse kirjutanud, et et kõik inimesed on võrdsed. Et riigi aluseks on vabadus, demokraatia ja õigusriikluse ja nii edasi, aga kui me, kui, kui me satume sellistesse teatud populistlikesse rünnakutes sellesama vaba ühiskonna vastu, siis nad tegelikult kodanikkonnana oleme veel natukene natuke gene, siis nõrgad selle rünnaku vastu võiks öelda, et sotsiaaldemokraadid tõepoolest on, on kõige liberaalsem erakond Eesti tänases ühiskonnas sinna tõesti seisame iga inimese õiguse eest, et olla selline, nagu ta on tunda ennast vabalt ja turvaliselt Eesti vabariigis. Me usume õigusriiki ja demokraatiasse. Usume Eesti riigi institutsioone arvame, et Eesti tee on tegelikult, et selline avatud, et maailmale maailmaga suhtleb sõbralik ühiskond, kus ei jagata inimesi õigeteks ja valedeks ja eks tõepoolest, mingitel teatud hetkedel on, on näha ja hetkel on seda näha tegelikult esmakordselt 27 aasta jooksul me näeme sellist nagu massiivset rünnakut tegelikult vaba ühiskonna alustalade vastu, mida EKRE on püsti pannud ja meie usume, et see on tegelikult võtmeküsimus selles kontekstis, kas Eesti läheb samamoodi edasi või Eesti läheb, läheb. Ja meie arvates on ka võtmeküsimus, kas Eesti läheb katki, sellepärast liberaalid suruvad peale ühiskonnale väärtusi milledes nii ühiskond nende, vaata, see ei ole küll kasvanud, aga surume peale ikkagi või ühiskond võtab aja maha ja arutleb rahulikult, et ilma sildistamata ilma süüdistamata ja kui te ütlete, et igaüks loeb, siis noh, mina ütleksin küll, et teie jaoks mingi osa ühiskonnast umbes 20 protsenti, kes tõenäoliselt tulevad, on, on meie toetajad aktiivsed või vähem aktiivsed. Need teie jaoks ei loe, sellepärast et nemad teie arvates esindavad valesid seisukohti. Ja, ja kui te räägite sellest, et kõik peavad olema võrdsed, siis te olete kaaperdanud võrdsuse idee ja muutnud selle sisuliselt sallimatuks võitluseks marginaalsete vähemusgruppide tahte pealesurumise surumiseks ülejäänud ühiskonnale ja ma tahan siinkohal rõhutada, meie ei toeta liberaalset demokraatiat, meie toetame lihtsalt demokraatiat, demokraatia tähendab enamuse tahte maksmapanemist. Liberaalne demokraatia tähendab marginaalset vähemusgruppide tahte peale surumist enamusele ja me ei ole sellega nõus. Ja siin on meil põhimõtteline vaidlusküsimus ja kui te meid halvustate, meie teid ei halvusta, muide meie ütleme, et meie ei ole teie ideoloogiaga nõus, aga ei halvusta teid. Aga teie ütlete, et me ei ole teie ideoloogiaga nõus, aga me halvustame ka teid ja vot sellega me ka nõus. Et esiteks, see on väga primitiivne nägemus, demokraat, seal jälle halvustav. Demokraatia on nagu üks tark mees on öelnud, on midagi enamat kui kahe hundi ja ühe lambahääletus selle üle, et kes õhtuks nahka pistetakse, lammas kaotab. Tegelikult see liberaalne demokraatia tähendab seda, et selles on iga inimese õigused kaitstud ja selles ongi see, see erinevuse võti, igaüks loebki selles mõttes, et tõepoolest, et Eestis ei ole paremaid, halvemaid inimesi, kõik on ühtemoodi inimesed ja kõik peavad tundma ennast turvaliselt. Nüüd. Tänast vabandust, ma segan vahele, kes ei tundnud ennast enne kooseluseaduse vastuvõtt ja need inimesed, kes ei tunne inimesed. Kes ei saanud oma perekondlikke õigusi teostada sellepärast, et riik neile neid põhiseaduses ettenähtud õigusi andnud ei ole nii, ja nüüd on erinevus sina, Mart, oled küll alati oma erakonnas see inimene, kes niimoodi mängib sellist vahvat, et niimoodi härrasmeest, kes kellelegi kohta väga halvasti ei ütle, et sul on need teised kaikamehed, kes siis kes siis käivad, halvustavad, sõimavad ja mõnitavad aga sinu erakonna inimesed nimetasid neid inimesi, kes teie ilmavaatega ei nõustu riigireeturiteks ka minu erakonna liikmeid. Meie ei ole mitte kunagi teie kohta midagi sellist öelnud, me oleme öelnud jah, et meie arvame, teie poliitilised eesmärgid on Eestile ohtlikud. Me ole teie kohta, mitte kunagi midagi ei olnud ja mina ja siin on erinevus autokraatliku, poliitiku ja demokraatliku poliitikuna. Mina olen valmis seisma iga EKRE liikme EKRE toetaja vabaduse eest elada arvata seda, mida ta arvab ja, ja elada turvaliselt sina ja sinu inimesed, mitte sina isiklikult, aga teie erakonna inimesed nimetavad teiega teistmelt olevaid inimesi riigireeturiteks, see ongi raske, aga termin? See oli siis idiootne, Eesti, selle võtsite ju teie kasutusele? Kallis, Mirko. Me sinuga arutasime seda väga pikalt raadiosaates tegemist on vanakreeka sõnaga idiotees, mis tähendab see, kes käib üksi. Ma viitasin selle terminiga EKRE nägemusele Eestist, kes käib üksi oma, paneme uksed ja aknad kinni, siis lähevad kõik maailma probleemid meist mööda, mina usun, et ei lähe. Eesti peab olema maailmas aktiivne, maailmale avatud. See on see küsimus, mitte mitte see, et keegi oleks idioot. Mul on ettepanek, süda pahatahtlik tõlgendus, kindlasti väärtustest räägime läbivalt kõikide teemade juures veel eelolevas saates, aga lihtsalt läheme natuke konkreetsemaks, toome konkreetsed poliitika teemad, praegu. Nii-öelda ühe märkuse, et see lähenemine meie erakonnale ja meie erakonna seisukohtadele, et paneme uksed, aknad kinni, on primitiivne ja ei vasta tõele. Nõndaks räägime eelarvest, majandusest, maksudest. Kui rahandusministeerium vaatas EKRE ja sotsiaaldemokraatide valimislubadusi, siis need on kõige kulukamad, kui need kokku lüüa EKRE l 2,8 miljardit, sotsiaaldemokraatidel 2,5 miljardit aastas ja see tuleb kokku, maksan maksud, langeks tõstest soodustustest ja heldelt lubatud toetustest ja nii sotsiaaldemokraatide kui ka EKRE kõige kulukam ühine lubadus puudutab pensionitõusu. Sotsiaaldemokraadid lubavad keskmise pensioni tõsta valimisperioodi lõpuks 700 euroni. EKRE lubab keskmise pensioni tõsta 800 euroni kuus ja rahandusministeeriumi arvestuse kohaselt maksab see siis vastavalt 320 või 594 miljonit eurot aastas. Jevgeni Ossinovski ja Mart Helme, palun kaitske nüüd oma seda ühist prioriteeti ka ühiselt. Kuulajad. Alustame Mart Helmest. Ja kaitse on küll sellepärast, et mina olen üks selle suure sõjajärgse põlvkonna esindajatest, kes tegelikult on Eesti iseseisvusele kui majandusele vundamendi ladunud ja me mõlemad oleme täiesti Jevgeniga kindlasti ühte meelt selles suhtes pensionäride maksustamine on ebamoraalne sellisel kujul, nagu see valitsuses praegu on. Ma tean, et sotsiaaldemokraadid tegelikult olid sellele vastu, aga see suruti siiski läbi. See on, see on asja üks pool, et kahtlemata pensionäride maksukoormust töötavate pensionäride maksukoormust tuleb vähendada. Aga mis puutub nüüd sellesse pensionite tõstmist, siis me oleme ju ka väga selgelt öelnud, et see on nelja aasta lõikes, mis tähendab tegelikult igaaastane pensionitõus, kui mega indekseerimise juurde võtame, ei olegi nii suur, see on natuke üle 100 noh, kuskil 125 eurot, et see ei ole sugugi ületamatu riigieelarvele, kui me ikkagi eeldame, et Eesti riigi majanduskasv saab olema, no ma ei oska seda keegi ennustada, oleneb maailma majandusest ja kõigest, aga noh, paar-kolm protsenti kindlasti, eks ole, see toob riigieelarvesse suurusjärgus juba kusagil mingisugune 800, no ütleme isegi, isegi miljard selle aja jooksul sisse siis siis need katteallikad tegelikult tulevad, need katteallikad tekivad ka. Ma ikka armastan seda ütlust, et raha on taastuv loodusrikkus ja, ja seda küll vahest naerdakse, aga noh, ega pangad ju tegelevadki selle loodusrikkuse taastamisega kogu aeg. Et, et see on nagu üks pool, teine pool on see, et kui me räägime katteallikatest veel, siis meil on ikkagi väga paksuks Luumatud riik ja seda riiki on võimalik. Jõuame detaili selle juurde ka rohkem minna ka Jevgeni Ossinovski, mida lisate ühise eesmärgi kaitseks Ekrega No tegelikult, kui me vaatame kõikide erakondade programmi sisse kate toimetulek on kindlasti nendel valimistel üks teema, kus meil on ühine keel tekkimas ja ega selle võib öelda, et noh, valimiste eel ikka pensionitõusu peab lubama. Aga teisest küljest, kui me vaatame nüüd viimast valitsusperioodi, siis tänu sotsiaaldemokraatide tööle on näiteks laste vaesus vähenenud, meil kolm korda me oleme tegelikult ei suutnud väga suure edasimineku siinkohal teha. Aga kui me vaatame eakate toimetulekut, siis tegelikult kõige suurem suhtelise vaesuse määr kogu Euroopa liidus eakate seas on just nimelt Eestis, nii et see on tegelikult objektiivne, et eakate toimetulekut tuleb parandada ja tõepoolest kui indekseerimise, mis niikuinii juhtub ja seaduses on juba sisse kirjutatud, kui me sellel siis on küsimus lõpuks selles, kas täiendav pensionilisa, mida siis valitsus ühekordsest otsustab, on 50 eurot, 100 eurot või siis nagu Mart Helme ütleb, on 200 või 250 Kuulaja huvides, et aru saada, kui suur summa ikkagi see pool miljardit või 500 miljonit eurot on, siis see on samas suurusjärgus Eesti iga-aastase kaitse-eelarvega ja sama summa eest saaks täielikult neljarajaliseks ehitada Tallinna ja Tartu vahelise maantee jõua nelja aastaga. Nii, aga segan paslik meenutada ikkagi riigireformi radari koostajate palvet. Erakonnad ütleksid välja, millistest ülesannetest riik loobub, et uusi lubadusi rahastada, et mina seda, et raha selline taastuv loodusväärtus on, ei usu, et raha saamiseks peab siiski iga kuu käima tööl vähemasti tööinimese positsioonist. Raha ei kasva, puu otsas aga Jevgeni Ossinovski, et milliseid funktsioone kui tänase riigireformi teema on aktuaalne, siis millest saab Eesti riik loobuda? No esiteks, tõepoolest kui me räägime täiendavatest maksulaekumistest, siis küsimus kompleksselt, selles, et, et kuidas aidata kaasa Eesti majanduse edenemisele ja siin ma ei hakka praegu seda, seda pikemalt lahkama, äkki veel jõuame. Aga see on tegelikult see võtmekoht, et kuidas tõepoolest rohkem tööhõivet kasvatada, kuidas toota Ta siis suurema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Aga mis puudutab riiki, siis tegelikult rahvusvahelises kontekstis on Eesti riik erakordselt efektiivne ja, ja tegelikult kui räägitakse, et sealt on võimalik neid miljardeid kokku hoida või isegi 500 miljonit võimalik kokku hoida riigireformiga, siis see on tegelikult Liitumine teiega herbite soovitakse teada, seda soovitakse ka, et ajakirjanikud teie käest küsima ja meie kindlalt küsima. Muidugi ma avastan, et me oleme riigireformi sellest paprist võtnud ühe ettepaneku, mis meie arvates on väga mõistlik, oleme võtnud oma programmi ja tõepoolest oleme seda tõsiselt arutanud, et seda peaks tegema. On Hollandi eeskujul Ta järgmises valitsuses ette plaan, et me nelja aastaga vähendame riiklikku bürokraatiat 25 protsenti see tähendab tegelikult igale ametile igale ministeeriumile selge ülesande püstitamist, et te peate oma haldusalas vähendama bürokraatiat 25 protsenti, seda on võimalik metoodilist mõttes sisuliselt minutites, et kui kaua mingisugune kontroll, mingisugune loamenetlus ja muud asjad aega võtavad. Ja noh, näiteks hiljuti oli uudis sellest, et meil on jätkuvasti reguleeritud, et kui suured peavad olema padjad, hotellitubadesse, kui suur peab olema peegel, ei pea selliseid asju. Reguleerima mõnest tegevusest mõnest funktsioonist, riik saab loobuda, ma oletan, et Mart Helme õige pea mõne, kas teie suudate öelda või ei suuda. Noh, loomulikult on need olemas ja seda peab vaatama, aga noh, arvata, et sealt tuleb nüüd meeletult mingisugust kokku hoida, seda ei tule, aga teine mõte veel. Lisaks bürokraatia vähendamisel on nõndanimetatud nulleelarve siis ettevõtmine, et tegelikult ehitada see eelarve kõikides haldusalades nullist üles, sest ma olen kahes ministriametis olnud, ma tean, et see, et tõepoolest ministeeriumit, et need rahalised sildid, mis kunagi on tekkinud tekkinud mingite suvaliste poliitiliste otsuste tulemusena tegelikult enam hiljem ei tea keegi, et miks see raha meie ministeeriumis on ja miks me seda selliselt rahastama, et sealt on võimalik mingit mingit kokkuhoidu kindlasti saavutada, aga see summa on pigem kümnetes miljonites, aga kindlasti mitte sadades. Miljon. Aga kulutused on sadades miljonites ja isegi miljardites, niisiis minu kõrvadele Jevgeni Ossinovski suust ei kõlanud ühtegi riigifunktsiooni või ametit, mille saaks sulgeda. Aga Mart Helme, kas teie oskate nimetada? No me oleme oma programmi pannud samuti, et me tahaksime iga nelja selle järgneva nelja aasta jooksul iga aasta tekitada bürokraatia vähendamisega kokkuhoidu viie protsendi ulatuses, aga ja, aga näiteid võime tuua natuke teisest vallast. Või konkreetselt sellest vallast meil on. Ma ühes debatis ütlesin välja numbri, et me kulutame igasuguste MTÜde sihtasutuste nagu näiteks LGBT ühing ja igasugused igasugused Inimõiguste keskused ja pagulasabid ja neid on, neid on kümneid ja kümneid. Ja ütlesin, et 250 miljonit siis tuli kuskil Delfis või kus oli faktikontroll, mis ütles, et ei, nii palju ei ole, on ainult 150 miljonit miljonit, jah, 150 miljonit. Mida te silmas peate, kui need miljonid tulema riigieelarvest ja ma mõtlen selles mõttes, et need organisatsioonid Jevgeni Ossinovski ütles suuruse järgi. Aga kui te need kõik kokku panete, kõik need kümned ja kümned ja kümned pluss nende projektid siis saategi selle ja selle, see ei ole nüüd minu number, see on nüüd see faktikontroll, mille tegi väitlusseltsi, kes ütles, et jah, et helme eksib, et ei ole, 250 miljonit aga on 150 miljonit selle 150 miljonit, me hoiaksime kokku. Me vaataksime kindlasti üle ka Eesti välisabi, praegu me anname täiesti absurdselt välisabi kuskile mingitele Okeaania riike, kellele nende mingisuguse IT arendamiseks ja mingitele Moldova naiste naiste mingitele varjupaikadele ja ja mul tuleb meelde, et Gruusia koduvägivalla all kannatavatele lastele, samal ajal meil on oma naiste varjupaigad ja lasteaiaga teie programmis on, aga ma ei, ma jätkan, meie programmis on väga suured lubadused, aga kus me veel raha võtame? Siin Me astume täiesti ühte jalga ühe konkureeriva erakonnaga, nimelt Isamaaga teeb end teise pensionisamba vabatahtlikuks. Suurbritannia kogemus näitab, et umbes kaks kolmandikku inimesi lahkus. Kui me võtame Eestis sellesama asja aluseks, siis me saaksime suurusjärgu kuskil 150 natuke peale miljonit, noh, võib olla kuni 200 miljonit, saaksime raha, mis vabaneb riigieelarvest, sest praegu riik maksab ju omalt poolt teise sambasse nii meie täiesti radikaalselt, ütleme, et selle rail Balticu projekti me peatame. Me rekonstrueerime oluliselt odavama rahaga Tallinn-Pärnu trassil. See on 80 miljonit, on Eesti omaosalus. Ja ta on tegelikult pikemas perspektiivis aastate peale võttes palju-palju rohkem, aga noh, kui te ütlete, et 80 miljonit saiaraha noh, siis on 100 raha, aga see on ka raha, mis läheb riigi arvesse, aga kõige suurem Sumakas on tegelikult see niinimetatud prell, millest me loobume, sest et Eesti ei ole valmis selleks praegu ongi jumal tänatud, see edasi lükatud. Anto Raukas ütles selle prilli ehk siis Vene elektrisüsteemist lahtiühendamise kohta väga kujundlikult, et praegu me ripume nagu kolme jämeda köie otsas ja nüüd me tahame Eesti elektrisüsteemi riputada ühe peenikese nööri otsa. Et kas teil mõistus natukene jagab seda, seda asja tehnilist poolt, ma usun, et Anto Raukas on tunduvalt kompetentsem, kui on näiteks Taavi Veskimägi. Nii et kui me neid asju hakkame otsima, kust neid kokkuhoiu kohti pluss me ei ole ju varjanud, et me tahame laenuga ja emiteerida riigi võlakirju, nii et need katteallikad meil selles mõttes on täiesti olemas. Ja ma tahan ühte asja veel rõhutada nii sotsiaaldemokraatide programmis kui ka meie programmis, see on koondei, sotsid ega meie ega keskega rehve ega keegi ei suuda oma programmi täies mahus realiseerimisele panna. Mis tähendab seda, et noh, kui siin arvutatakse kokku mingi 2,8 miljardit meile, siis tegelik tegelik kulu, kui me saame koalitsioonilepingusse mingi hulga oma asju, on oluliselt väiksem. Ja et esiteks, mis puudutab Venemaast teesünkroniseerimist, siis ega küsimus on ju energiajulgeolekus ja ka julgeolek ei olegi odav. See on ka väärtusküsimus. Aga teine küsimus on siis faktikontroll faktikontrollile, et tõepoolest vabaühendustele riik eraldab 120 miljonit iga aasta, aga see hõlmab kõiki vabaühendusi, sealhulgas spordiühendused, mõned haiglad, korteriühistud, keskkonnahuvihariduse teaduse, vabaühendused ja ka kirikut, nii et et jah, saab 120 miljonit eurot ära võtta küll, aga see panebki ikkagi sisuliselt Eesti ühiskonnale sellise paugu, et seda. Võtaksite kirikutelt ja spordiühingute. Täidaksime kindlasti paljudelt võtame teelt võtame kindlasti ära ja igasuguste inimõiguste keskustelt ja maffiaministritelt ta kindlasti võtame ära. Nii et, et selles ei ole üldse kahtlust, et ja, ja kui keegi ütleb, et see on peenraha, millega ei maksa üldse jamada ja ühiskond jääb siis seisma lihtsalt. No ma ütleksin, et alles kaks päeva tagasi kultuuriministeeriumide juhivad-sotsid võttis ära siin kuuelt teatrilt raha ja, ja aga kui me mäletame, kui siin no teatriteema oli üleval Indrek Saara võtta, ma ei taha kõikidelt ära võtta. Me tahame ära võtta nendelt, kes vääri sõda, kes kulutavad seda, teevad selle, selle riigi rahaga liberaalset ajupesu ühiskonnale, vot nendelt võtame kindlasti. Raha, aga ma saan aru, et artiklite kuluartiklite osas teie nii-öelda ettepanekud erinevad, aga kui palju sotsiaaldemokraadid ja EKRE maksueelarvepoliitika osas suures pildis erinevad, vaadates seda just seda kulutamise ambitsiooni, et ühisosa paistab seal olevat väga suured, sinna kõlasid juba numbrid 2,8 ja 2,5 miljardit, et ebarealistlik. Esiteks taaskord, et seda ei ole mõistlik, kuna rahandusministeerium arutas tegelikult ühe aasta kuluna teda välja. Et me räägime nelja-aastasest programmist, et õpetajate palk 2000 eurot miinimumina aastaks 2023 ei tähenda ju, et see kulu tuleb homme. Ja tõepoolest, sellel aastal on, ilma igasuguste maksumäärade tõstmisest, on, oli valitsusel ligi 200 miljonit eurot seda raha, mida oli võimalik siis täiendavalt investeeringutesse suunata, nii et see on nii-öelda ilma katteallikat eeldusel, et me suudame tänast majandusarengutempot hoida, on on võimalik neid täiendavaid investeeringuid teha siis nelja aasta pärast suurusjärk miljard, umbes seda raha umbes panete kirja kongress koma kahe, umbes 400 miljonit eurot tuleb juurde CO2 suuremast hinnast, et maailmaturul näiteks andma teised siis ka katteallikad, mida, mis toovad kindlasti ka raha juurde. Aga, aga tõsi on ka see, et loomulikult nagu Mart ütles, et ükski erakond ju ei valitses Eestis õnneks üksi, nii et see on põhimõtteliselt ju ka sihtide küsimusi, teatud väärtuste väärtuseliselt sihid, mida, mille suunas me tahaksime liikuda. Meie jaoks on olulised kindla kindlasti lastega pered, nende heaolu, toimetuleku parandamine, investeeringud haridusse ja teadusse. Me võime öelda, et need on meie jaoks prioriteetsed asjad, millega me kindlasti on ju tegelema mingeid küsimusi, kus näiteks maksupoliitilistes küsimustes, et kuidas täpselt tulumaksusüsteemi reformima, mida me oleme seal kindlasti väärtuseliselt, me arvame, et maksusüsteem peaks olema progressiivne ja madalama sissetulekuga inimesed peaksid maksma vähem. Aga me oleme valmis kindlasti debateerima koalitsioonipartneritega selle osas, missugune see täpne skeem. No tulupoole ettepanekuks saab lugeda sotsiaaldemokraatide lubadust viia läbi maa ja eramaa erakorraline hindamine, korraline korraline, mis siis võiks rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt tuua eelarvesse valitsussektori eelarvesse siis kuni 300 miljonit. Märkusena on ministeerium muidugi kirjutanud, et kohalikud omavalitsused võivad erakorralise hindamise järelmaksumäära alandada, kuid siiski Jevgeni Ossinovski, et arvestades, et see kodualune maamaks on juba täna ära kaotatud, siis maamaksu tõusu koormus langeks peamiselt ettevõtjatele, et kas magusamaks pakendiaktsiis, firmaautode maksustamine, kogu sellega kaasnevad kära on teil juba ununenud või teades, et maad ei saa Lätti viia, siis lähete ettevõttete maksustamisel uuele ringile. Et esiteks tõepoolest see ei ole riigieelarve mõttes katteallikas, kuna tegemist on 100 protsenti kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuva maksuga, valitsussektori katteallikas, naftaeelarve kokkupanemise mõttes ta ei ole, et selles mõttes, et kui me tahame, mingit on ju riigi keskvalitsuse kulu katta sellega, siis ta sellisena ei tööta. Aga küsimus on selles, et, et loomulikult kohalikud omavalitsused langetavad neid otsuseid lõpuks ja kindlasti noh, nagu on ka arutatud, et kui see maa korralikult ära hinnatakse, mis on tegelikult sisuliselt ka mõistlik aastast 2000 on, on maahindamata, et mõnes kohas on ta liiga kallis, mõnes kohas on liiga odav selle tulemusena. Et siis ka kehtestada mingi üleminekuperiood, et mis need määrad peaksid olema. Ja, ja tõepoolest, et siis eraomanike see tegelikult sisuliselt ei puuduta, kuna kodualune, maamaks on, on, on, seda ei ole, praktiliselt, siis see puudutab ärikinnisvara ja on tõepoolest kohti, kus ärikinnisvarahinnad on või maks ongi Eestis liiga madalalt. Minu abikaasa näiteks haldab Pärnumaal 10 hektarit põldu, ta on põllumajandusettevõtjad, maksab maamaksu vähem kui 100 eurot. No see on ju tegelikult ei ole ju mingisugune tegelik kulu ja, ja küsimus on ju taas kord paketina maksudele otsa vaatamas, meil näiteks ütleme seda, et elektriaktsiis võiks olla poole madalam, see on ettevõtetele sisend, et sealt võiks võtta võta koormust vähemaks. Tarbimismaksud Eestis on Euroopa Liidu keskmise kontekstis kõige kõrgemad, aga meie varamaksud on kõige madalamad. Sotsiaaldemokraatide plaanitud üle 50000 eurot maksvate luksusautode maksust tuleks prognoosi kohaselt vaid 25 miljonit eurot. Jevgeni Ossinovski, kui ühed on vastu varamaksudele, kõik soovivad alandada tööjõumakse, mis siis lahendus on, kas lahendus on hoopis käibemaksu tõus? Koalitsiooniläbirääkimistel ei pea siis sente lugema, vaid saab korraga sadu miljoneid eurosid. Käibemaksuga on see lugu, et tõepoolest, kui me vaatame oma naabreid, siis võiks ju öelda, et võiks ju protsendike otse panna aga teisest küljest taas kord vaadates seda maksusüsteemi kui tervikut, mida maksusüsteemi puhul tuleb teha. Et meil on Euroopa Liidu ühed kõige kõrgemad tarbimismaksud ja käibemaks on see maks, mis küll ei ole ta on nii-öelda neutraalne tulu jaotuslikus mõttes, aga tegelikult suurema osa siis madalama sissetulekuga inimeste sissetulekutele käibemaksu makstakse, sest nad tarbivad selle ära. Nii et ei, meie seda ei toeta. Ja see, millisel ja me kindlasti arvame, et üldiselt ühiskonnas võiksid jõukamad inimesed maksta rohkem ja sellest tulenevalt ka need ettepanekud, nii sotsiaaldemokraadid. Ka mõne sõna sekka öelda, et esiteks, kui me tuleme veel eelmise teema juurde tagasi, siis meie kulu ettepanekud ei ole mitte isegi ainult nelja aastased, vaid suurte infrastruktuuriprojektide puhul nagu maanteede väljaehitamine isegi kaheksa aasta peale arvestatud ja sellega seoses on meil ka see riigile laenu võtmine arvestatud kuni 40 aasta peale on, see sõltub loomulikult läbirääkija, mis, mis tähendab seda, et see laenukoormus jaguneks väga pika aja peale ja see oleks Eesti riigile täiesti jõukohane. Aga mis maksudesse puutub, siis me oleme siin kohe tagasi tuleb. No kogu aeg tuleb maksta, jah, aga see ei ole riigile üle jõu käiv, arvestades seda, et me ikkagi usume, et see toob majandusest ka seal on ka tasakaalu reegleid siiski loomulikult loomulikult, aga seda ma ütlengi, et rääkida tasakaalu reeglite katsetes, mis Maastrichti kriteeriumid, kui rahvas tahab, siis mingu see, meil ei ole Maastrichti kriteeriumitega, Eesti vabariigis praegu mingeid probleeme ei ole, aga ta võimule. Ja seni kuni kui teie võimule tuletasime, kuuleme kogu aeg, kuidas tahate tõsta. Eelarve on tasakaalu, vastupidi, eelarve tasa, teie vastupidi, minu saates ükskord Martin Helme ütles, et tema panustab sellele, et Euroopa Liit väga kiiresti ei avasta seda, et kuidas me finantsdistsipliini rikkumist öeldes meie ei ole sellised teemad, nagu siin mu kõrval istub, aga ei läinud, on meie ei karda Euroopa kohelaniga, meie meie ei karda OPA komisjoniga vaielda, erinevalt praegusest valitsusest, praegustest ministritest, kes istuvad vaikides ja kõik heaks, kiidavad ja tulevad Eestisse raporteerivad, kuidas Eestis sai kõige parema kokkuleppe. Aga ma tahtsin öelda ikkagi enne, kui te katkestasite mind, et meie filosoofia on täiesti teistsugune, maksukoormust tuleb alandada, et majandust stimuleerida, et majanduskasvu stimuleerida ja kui on majanduskasv, siis on ka riigieelarve laekumised paremad. Maksudega kägistatakse majandust ja eriti kui kehtestaks veel uusi makse, eriti sellised, mis ajavad ettevõtjad tigedaks, ajavad ettevõtjad lõpuks võib-olla ka Eestist minema. Nii sotsiaaldemokraatide kui ka EKRE mitmed valimislubadused on rahandusministeeriumi hinnangul vastuolus Euroopa Liidu riikide vahel ühiselt kokku lepitud reeglitega ja kui EKRE puhul ei tule see üllatusena, EKRE on ka programmiliselt öelnud, et Eesti peab loobuma meile kahjulikke eurodirektiivide täitmise eest, siis mis on sotsiaaldemokraatide põhjendusi, Jevgeni Ossinovski nimeta mõni siin oli näide taastuvenergia tasu sajaprotsendiliselt suunamisest näiteks elektriaktsiisi alandamist romin konkreetse tsitaadiga üles otsida. Sellist lubadust meil ei ole, energiasäästu on nii, tsiteerin programmis välja pakutud 100 protsenti CO2 kvoodi kasutama energeetika ja kliimapoliitika tegevusteks. Taastuvenergia tasu alandamiseks ei saa ellu viia, kuna see läheb vastuollu Euroopa Liidu õigusraamistikust. Ma kardan, et rahandusministeerium on valesti tõlgendanud seisukohta, tegelikult on seisma ei, ma ei ole nendega seda konsulteerinud. Et CO2 kvoodi kontekstis on kohustus kulutada 50 protsenti laekuvatest vahenditest energia säästule, aga võib kulutada ka sadame, oleme siiani kulutanud 50 protsenti ülejäänud raha lihtsalt võtnud eelarvesse kulutanud, et siis muudele asjadele, et me nüüd tahaksime tegelikult aidata sellesama CO2 rahaga energiasäästu rohkem kaasa, sealhulgas kuute uute võimsust. Nii et teile tuleb üllatusena, et mõni teie ettepanek ei vasta euroliidul reeglite, rahandusministeeriumi meelest. No rahandusministeerium arvutab üldiselt ju mõjuhinnanguid, et, et see, see hinnang tõenäoliselt see võib lihtsalt juhtuda niimoodi, et kuna kuna see ettepanek on tekstiliselt kirjutatud, eks nad ei jõudnud võib-olla meiega konsulteerida. Aga meie ei tee sellest probleemi. Ma toon sellise näite, see on nüüd muutunud, aga omal ajal kahe tuhandete aastate algul, kui ma põllumajandusministeeriumis töötasin, siis ma mäletan, olid piimakvoodid liikmesriikidele ja Itaalia ületas külma vereliselt kogu aeg piimakvootide Euroopa Liiduga kokku lepitud norme ja maksis külmavereliselt vastavat trahvid. Sest see oli Itaalia ettevõtjatele Itaalia maaelule regionaalpoliitikale kordades kasulikum kui see, kui nad oleksid hakanud eestlase moodi näpuga järge ajama, et oi, oi, oi, niimoodi ei tohi. Euroopa ei luba ja tulebki vaadata. Kui on vaja vaielda, siis tuleb vaielda, kui on vaja võidelda, siis tuleb võidelda ja võib-olla tuleb vahetevahel ka trahvi maksta. Läheme keskkonnateema juurde sotsiaaldemokraadid on võtnud programmis suuna eesti kujundamiseks ökoriigiks, mis oleks eeskujuks kogu maailmale. Sotsiaaldemokraadid on sõnastanud siis ambitsioonikad kliimaeesmärgid, soovides viia aastaks 2050 Eesti energia tootmine süsinikuheidet nullini ning juba 10 aasta pärast 2030. aastal toota kogu sisetarbimiseks vajalik elekter taastuvatest allikatest. Mart Helme, miks puudub EKRE programmis keskkonna peatükk ja keskkonnaalased eesmärgid. Kas EKRE ei pea Pariisi kliimaleppe eesmärkide poole pürgimist oluliseks? Ja ei pea ja ausalt öeldes ma arvan, et me kaaluksime väga tõsiselt. Eeldusel, et partnerid on nõus ka kaaluma, kes valitsuses on. Pariisi kliimaleppest, Eesti ei hukutab maailma ja Eesti ei päästa maailma. Mul ei ole mingit kindlust, jällegi toetan siin väga mitmetele eesti teadlastele Anto Raukas, ele ja teistele, kes ütlevad, ei ole selge, kas on kliima soojenemine, kas see on ajutine, millest see on tingitud, kas on tingitud päikeseenergiast, on see tingitud, ma sisesest energiast on see tingitud mingitest muudest põhjustest? Ei ole selge, kaua see kestab, kas see on lihtsalt üks perioodiline nähtus? Me teame, et inimkonna ajaloos, kui ei olnud veel tööstust olid samuti jääajad, väikesed ja ajad olid samuti kliima soojenemise perioodid. Et see on suhteliselt selgusetu. Ja no kui kalliks meil läheb siis energia, kui me lähenesime ennaktempos, nagu viisaastak nelja aastaga nõukogude ajal oli, läheme üle taastuvenergiale, see läheb ju kohutavalt kalliks meile, see on ebastabiilne energia. Aga energiast energia kallidusest sõltub meie konkurentsivõime, meie tööstuse, meie majanduse konkurentsivõime. Nii et noh, minu arvates see on väga populistlik peatükk sotside programmis just nimelt selle nii-öelda rohelise meelelaadiga elektoraadi. Kelle käest konkreetselt, mis on teie plaan taastuvelektri tootmisvõimsuste rajamise finantseerimiseks, kust võtta rahavajadusi, on lähiaastatel väheneb Narva jaamade võimsus, seal vanad plokid pannakse töö ja ammendumise tõttu kinni, võimsus väheneb 1300-ni nüüd kohe ja 2030.-ks aastaks 660 megavatini. Nagu teada kogu meie piirkonnas, valitseb ju tootmisvõimsuste defitsiit Kaaleid disSoomes, Rootsis ja teadaolevalt ka turutingimustel. Ettevõtjad uute võimsuste rajamisse ei investeeri, sest elektri hind on selleks liiga madal. Mis te teete, kas, kes siis selle uue võimsuse rajamise kinni maksavad tritarbijate tõusvate taastuvenergia tasudega või sotsialiseerida selle kõigi maksumaksjate vahel? Ja esiteks EKRE kliimamuutuste eitamise retoorika ei ole uus ja selles mõttes on tegemist ainsa erakonnaga Eesti Eesti poliitikas, kes on terve mõistus kes eitab üleilmset teadlaste konsensust selles küsimuses. Muuseas, kes on teinud oma uurimused kõik vastavate projektirahadega, mis ongi antud selleks, et kliima soojenemist, Jevgeni. Ja seda nad, need teadlased on koondatud paneeli IPC International Panel on Climate Change. Nad on korduvalt seda teinud. Ja teatud teadmine selles kontekstis läheb aina täpsemaks ja täpsemaks, et tegelikult, et 99 protsenti selle valdkonna teadlastest on ühte meelt, et tegemist on väga oluliste radikaalsete muutustega kliimas, mis on põhjustatud inimtekkelisest kasvuhoonegaasist ja seda ehitada on sama hea kui eitada, et vaktsiinid on, on tegelikult tõhusad. Nii, aga kes maksab ja selles mõttes on, on tõepoolest siin ka üks väärtuseline erinevus. Eesti sotsiaaldemokraadid usuvad, et Eesti peaks selles globaalses võitluses ka oma osa tegema. Pääsla planeeti, aga me peame oma osa tegema ja lisaks sellele, et me aitame planeedile kaasa, teeme ka enda elukeskkonna puhtamaks nüüd võimsustest. Tegelikult on rohetehnoloogiate hinnad väga-väga kiiresti alla tulnud. Eelmisel aastal päikesepaneelide hind langes, sest üks, 30 protsenti ühe aasta. Oota aga, Veiko, miks, miks neid jaamasid siis ei rajata, päikesepaneelide rajajad eelmisel aastal just kaebasid, et toetused vähenevad ja nüüd lähemal paaril aastal ühtegi uut. Tähendab muidugi tahaks rohkem, no kes siis rohkem ei tahaks, aga Soomes on juba esimene tuulikupark tehtud absoluutselt ilma riigi toeta ja tegelikult uus Eesti vastu võetud elektrituruseadus, mis läheb Turupõhisuse lähemaks siis vähempakkumiste kontekstis. Meie usume, et järgmise viie aasta jooksul jõuame tegelikult nullkuluga projektideni esimest korda nüüd mingites sfäärides, loomulikult väiksed toetused vastavalt tänasele skeemile või uuele siis elektrituru seaduse loogikale jäävad alles ka edaspidi. Aga siin tuleb näha plussmärki, et Eesti majandus kindlasti ka seal väga-väga innovaatilist sektori arengu kaudu, tegelikult saab ka väga palju uusi, nii-öelda rohemajanduse töökohti juurde, mida me ei ole siiani väga hästi seda potentsiaali ära kasutanud. Nüüd kas see on realistlik, et 10 aastaga me jõuame 100 protsendini bilansile? Et noh, tipukoormust talvel ikka küll see põlevkiviahjus ikka põleb, aga bilansiliselt aasta lõikes 100 protsenti taastuv elektrini. Lihtsalt näiteks hetkel on seal küll üks juriidiline segadus, aga Hiiumaa tuulepark toodaks meretuulepark toodaks ligi 50 protsenti Eesti finantsilisest elektrist üksainuke bar, nii et see on täiesti realistlik, tehtav jah, seal on kohaliku kogukonnaaste seis, aga põhimõtteliselt, et kas on teoreetiliselt tehtav jah, see on tehtav ja EKRE ja seda on võimalik lisaks siis nii-öelda turupõhistele lahendustele on võimalik kasutada erinevaid koostöömehhanisme, mis Euroopa liidus sedasama koodinduse kontekstis eksisteerivad. Et siin on võimalik lahendused leida ilma tarbijat koormama. No küsime ka Mart Helme käest EKRE lubab programmis muuta Eesti kõige odavama energiaga riigiks regioonis ning vähendada selleks aktsiise taastuvenergia tasusid. Millise finantsskeemiga plaanib EKRE rahastada uute tri tootmisvõimsuste rajamist, mis tagaks Eestile siis varustuskindlusega külmal jaanuarikuul, kui tuulepuhu päike ei paista ja Narva põlevkivijaamadest on enamik võimsustest? No üks variant on, mida meil on seal asjatundjad, kes inseneridest rohkem jagavad, kui minusugune ajaloolane on arutanud, on koostööjaamade võrgustik üle-eestiline koostööjaamade võrgustik, mis annaksid kohalikele väikestele asulatele nii küte, valguse kui ka soojuse. Tähendab küte, ongi soojus. Aga teine ja suurprojekt, mis võiks olla tegelikult ka Eesti riigile suureks äriprojektiks, on tuumajaama rajamine. Et see toodaks nii palju, et Eesti ei suuda seda ära kasutada ja seda me saaksime müüa naaberriikidele. Me teame, et kõik meie naaberriigid on pidevas energiapuuduses. Tee on Soome, on Rootsi ja see selles tähenduses võiks olla täiesti täiesti riigile olulist sissetulekut. Jah, tõsi, see on väga kallis investeering. Saame sellest aru, aga, aga see pikemas perspektiivis tagaks kõik meie vajadused annaks meile võimaluse odavaks energiaks ja selle energia müügiks. Et väike faktikontrolli, et hajatootmine on kindlasti väga oluline, see meie programmis ka olulise osana regionaalsest energiapaketist sees, aga koostootmisjaamade põhiline väljund on ikkagi soojuselektri, nii et tuleb sealt väga vähe, nii et elektrivõimsusi tuleb siiski eraldi rajada, kui me tahame seda ise toota. Ja teine küsimus, mis puudutab tuumajaama, siis see on loomulikult erakordselt ohtlik mõte et ka õnnetuste pärast, vaid tegelikult selle kulu pärast, et kui me vaatame teiste Euroopa riikide kogemusi tuumajaamade sulgemisega, näiteks kui nad ühel hetkel oma elu ja ära elavad või jäätmetega siis need kulud lähevad sajakordseks võrreldes sellega, millega alguses planeeriti, et see lihtsalt nii väikse jaama ehitamine Eestisse on, on kindlasti. Väga hea, ma ei tohi, korrigeeriks on need on ka suhteliselt vanad jaamad, praegu on välja töötatud oluliselt odavamad ja, ja ka vähem ohtlikke rajada, seda odav, aga pärast seda utiliseerida on selle, ma arvan, et enamus Eestis oleks eraliseerimis võimalused täiesti olemas. Ärme jääme selle tuumajaama teema juurde kinni. Üks ei jah, küsimus kiire Eesti energia. Eeldatavalt tulevad peale valimisi valitsusse uue valitsuse ette ettepanekuga rajada Enefit 280 kõrvale veel teinegi uus põlevkiviõlitehas, kas valitsus peaks andma riigiettevõttele selleks loa või mitte, ei hakka. Mart Helme. Meil on ju põlevkivi VKG, kes toodab põlevkiviõli. Talle loobitakse praegu valitsuse poolt järjekindlalt, energia ei saa valitsejate ma arvan, et see võiks olla siiski pigem eraettevõtluse teema kui. Kui arusaadav, Jevgeni Ossinovski Eesti energia tuleb valitsusse. Meil on erakonnas erinevaid arvamusi selles kontekstis, mina isiklikult Ida-Virumaalt pärit inimesena, vaadates seda nii-öelda üleminekut põlevkivilt uuele energeetikat igale uuele majandusele selle piirkonna jaoks, ma arvan, et ülemineku perioodil on suurema lisandväärtusega põlevkiviõli tootmine on tegelikult lahendus siis, kui elektrijaamad lähevad kinni, aga siin on loomulikult väga oluline ja see on Eesti Energia puhul minu jaoks alati olnud probleem. Et need finantsanalüüsid nad kipuvad, teades, et see on lõpuks on ju maksumaksja raha ja küll rahandusministeerium lõpuks välja aitab, et kole uljalt tegema igasuguseid selliseid projekte, et tegelikult ka seal tuleb arvestada kliimapoliitiliste kokkulepetega sellega, et kui konkurentsivõimeline tegelikult see toodang lõppkokkuvõttes on. Nii et teilt võib tulla jah, mõnel, võib-olla võib-olla. Aga detailidega jätkates siis sotsiaaldemokraadid, soovivad keelustada ühekordsed plasttooted, Mart Helme, teie peate seda mõistlik. Jah, põhimõtteliselt küll, ma arvan, et see plastihulluse periood põhimõtteliselt maailma ajaloos on möödas, kui kuuekümnendatel aastatel, kui mina noor olin, siis ma mäletan, kui kogu see uus keemia tuli naftast hakati tootma nii riideid kui igasuguseid nõusid ja muud mööblit ja mida kõike, et see hullus on kindlasti mööda läinud ja tänaseks päevaks me näeme ju, et see on tohutult reostav hullusele mööda läinud, varsti on maailma ookeanides rohkem plastialune ja no see nukker. Ma ütleksin, et see on eelkõige nii-öelda kolmanda maailma probleem, kus ei ole sellist teadlikkust, nagu meil ikkagi Eestis põhimõtteliselt on. Sorteerin ikka, ma arvan juba julgelt 10 aastat trügi ja panen eraldi. Vastusena toetate, et kehtestada prügi liigiti kogumise kohustus mitte vabatahtlik. Kuna nagunii oma ma toetaksin, seda ma toetaksin, sest et ma näen selles ka loomulikult, kui seda korralikult korraldada tooret teatud Risaikleid ühesõnaga ümbertöötlemiseks taaskasutamiseks ja, ja selles mõttes, aga ma arvan, et, et see peab minema evolutsiooniliselt, mitte revolutsiooniliselt. Erakordselt suur rõõm on näha, et meil on saates ka märkimisväärne ühisosa. Mardil on ka mõned keskkonnasõbralikud seisukohad. Et mul ei ole, ma olen, mina olen väga suur taaskasutaja, muide ehitan juba 20 aastat ja kasutan väga palju taaskasutatavaid materjale. Aga liigume edasi, välis ja julgeolekupoliitika vajaks ka natuke põgene käsitlemist üks suur teemade ring siis mille puhul siis tõesti EKRE ja sotsiaaldemokraatide vahel on märkimisväärseid erinevusi on? Välis ja julgeolekupoliitikaga, alustame näiteks suhtumisest Ameerika ühendriikidesse, et EKRE nimetab oma programmis Ameerika Ühendriike meie kõige tähtsamaks liitlaseks, sotsid programmis. Ameerikat ei maini, on viiteid läbi konteksti nato teised liik liitlased Mart Helme, kas Eesti valitsus peaks välja näitama senisest suuremat lugupidamist Ameerika Ühendriikide praeguse presidendi Donald Trumpi ja tema administratsiooni suunas, kui on tehtud näiteks sotsiaaldemokraatide juhitava välisministeeriumi poolt? Praegu no igaüks loeb ju, eks ole. Ma arvan, et Donald Trump loed ikka väga palju ja ma ütleks, et Donald Trump on oma kahe ja natuke peale valitsemisaasta jooksul või juhtimisaasta jooksul saavutanud ka välispoliitikas ja ka NATO poliitikas väga suuri edusamme. Ta on ikkagi raputanud seda stagnatsioonis ja enesega rahulolevas seisundis olevat organisatsiooni ja tegelikult on tagant tõuganud tagant Euroopa Liidu riikide mõtlemist natukene dünaamilisemaks muutuma. Suhetes just nimelt julgeolekuküsimustesse suhetes Venemaaga. Nii et ma arvan, et Ameerika Ühendriikide puhul me võime tõdeda ühte asja, praegu on ainult üks riik maailmas, kes on globaalne tegija. Ameerika ühendriikidel on huvid absoluutselt igas maailma piirkonnas. Euroopas ühtegi niisugust riiki ei ole. Ja see tähendab seda, et kui me tahame, et Ameerika ühendriigid jääksid endiselt huvituma meie regioonist ja konkreetselt meie väikesest riigist siis me peame kindlasti Omalt poolt ilmutama initsiatiivi ja poolt ka tegema selgeks, miks Ameerika ühendriikidel on vajalik ja kasulik meiega hoida meie suhtes hoida nii-öelda rauda tules. Toome konkreetse näite Eesti toetas detsembris 2017 ÜRO resolutsiooni, mis kritiseeris USA-d selle eest, et USA tunnustas Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. President Trump lubas seda meeles pidada. Jevgeni Ossinovski, kuivõrd Eesti peaks siiski välispoliitikas hoiduma trump bee ärritamisest ja õrnitamisest ikkagi hääletama ÜRO-s ka koos oma kõige suurema liitlasega? Esiteks sotsiaaldemokraatidele aga tegelikult Eesti vabariigil on loomulikult tihedad suhted Ameerika Ühendriikidega, üliolulised transatlantilised kontekstis eeskätt aga, aga selge on see, et NATO kontekstis Ameerika ühendriigid on, on kõige olulisem liitlane. Need suhted on Ameerika Ühendriikidega, mitte konkreetse presidendiga, nii et selles mõttes me võime isiklikult arvata presidendist, mis me arvame ja mina temast väga hästi ei arva. Aga see ei ole tähtis, meie, meie diplomaadid, meie poliitik kui välispoliitikud loomulikult töötavad selle nimel, et meie suhted oleks võimalikult tihedalt ja tegelikult vaatamata trumpi, impulsiivsus sele ja esimestele sellistele veidrast veidrate signaalidega, et NATO on üldse paha ja et mis artikkel viis ja nii edasi, et ega tegelikult need multilateraalsed suhted NATO kontekstis on liikunud ikkagi samas stabiilses suunas põhimõtteliselt edasi loomulikult need sellised tõmblused ja kõhklused murettekitavad, aga noh, selline see olukord on, aga meil ei ole sinna suurt midagi teha. Kas Eesti peaks alati eriti nii-öelda hääletama nii nagu Donald Trump tahab? Ei, ma ei arva seda, et Eestil on siiski iseseisvudes välispoliitika ja teatud nii-öelda väärtuspõhine. Välispoliitiline maailmakord multilateraalsusel põhinev maailmakord on kindlasti Eesti huvides tervikuna ja, ja siin on selge, et me tema pidama silmas ka Eesti jaoks teist tüli olulist teksti, milleks on tugev ja ühtne Euroopa liit ja me tegelikult oleme ju töötanud selle nimel ja meie jaoks on eluliselt oluline, et ka olulistes küsimustes Euroopa Liit suudaks saavutada ühtset positsiooni. Maaliidu nii me kohe jõuame, aga kui sotsid kirjutavad programmis, et Eesti julgeolekutugevaimaks tagatiseks on tihe koostöö just meiesarnaseid liberaalseid ja demokraatlikke väärtusi jagavad riikidega, siis rõhutab vajadust teha lisapanuseid Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis iseseisvate rahvusriikide strateegilise alliansi loomisele. Et Mart Helme, kas sellest võib järeldada, et ohu ja häda korral saab Eesti ennekõike loota Poolale ja Ungarile? No see küsimus on natuke laiem ja, ja Ameerika Ühendriikides on välja käidud juba enam kui kümnend tagasi. Idee interMaariumist, kuna Ameerika analüütikud on jõudnud järeldusele, et Euroopa on sedavõrd, kuidas ma ütlen, tekenereerunud dekadentlikuks muutunud, et Euroopa sõjalise jõuna ei tule tegelikult enam arvesse küll on aga Venemaa tõusvas joones oma sõjalisi muskleid kasvatama siis Ameerika Ühendriikide seisukohast on äärmiselt oluline, et oleks tõsiseltvõetav sõjaline tasakaal Ameerika Ühendriikidele platsdarm Venemaatasakaalustamiseks ja seda näevad nad eelkõige nii-öelda interMaariumi riikides, mis on siis Balti meres Läänemerest Musta mereni, Aadria mereni ulatuv riikide kogum. Sinna kuuluksid peale Poola ja Balti riikide veel Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. See on Ameerika Ühendriikide poolt välja käidud niisugune strateegiline strateegiline alternatiiv NATO-le vaid NATO-sisene. Kuidas ma ütlen ümber grupeerumise platsdarm, et Ameerika ühendriigid oleksid võimelised kriisi korral operatiivselt tegutsema oma iseseisvat, et sõjaväeliste üksustega, sõjaväeliste operatsioonidega ja, ja see on meie idee on välja kasvanud just nimelt sellest mitte niivõrd sellest, et Poolas ja Ungaris aetakse sellist rahvus-meelset poliitikat, ehkki ka see on meile väga oluline. Jevgeni Ossinovski, kes on meie sõbrad, kellele me saame ja kellele peame lootma kellele panustades saab olla kindel, et neid ei jagata mõne sobingu käigus kellelegi mõjusfääri? No laiemalt me peame seisma Euroopa Liidu ühtsuse eest ja see, millest Mart rääkis, on tegelikult puhas Kremli agenda. Mis on Ameerikas välja, seal on trump on Ameerika, milleks on, seda ka uuritakse. Aga, aga, aga see, et jagada Euroopa liidu ühtsust väiksemateks plokkideks, kellele keda on siis võimalik mingil viisil ühe või teise asjad ära osta. See on ju olnud see, mida, mida kreml on kogu aeg tahtnud ja meie oleme sellele väga targalt pidevalt püüdnud vastu seista sellega, et me otsime ühtset, Euroopa Liidu positsiooni, me ei taha kahe kiiruse sellist Euroopat, me ei taha siin ühtede vaadetega, teiste vaadetega lääne-ida-uusi-vanu tegelikult tahame kuuluda sellesse tuumikusse selleks, et olla, olla see nii-öelda üks hääl, kes toetab tervikut tervikuna, seda Euroopa Liidu ühtsust. Aga kui siis seal ühtsuse sees otsida nii-öelda samameelselt samameelsed, et riikide bloki, kes jagavad ühtset Läänemere julgeolekupilti, siis need on loomulikult põhjamaad, mitte Tšehhi ja Ungari. Rumeenia. Poola on kindlasti nende hulgas ja Poola on ka ainus, kes on võitlusvõimeline nende hulgas, nii et Poolat siin kuidagi välja lülitada on võimatu ja, ja keegi ei räägi siin mingisugustest plokkidest Euroopa liidu sees, vaid jutt oli konkreetselt Ameerika ühendriikidest Peegias sõjalisest strateegiast Venemaa naabruses asuvate riikide kaitsemeede, mis me töötame selle nimel, et seda ei oleks Ameerika Ühendriike. Kui me lugesime äsja uudist, et Saksa sõjavägi kujutab endast nagu vabatahtliku tuletõrjekomandod, siis no ausalt öeldes ei ole nagu eriti kellelegi peale loota, seal. Nonii saate lõpuosa on meil koostatud küsimustega siit ja sealt ja eelmisel nädalal jäi Postimehe majanduskonverentsilt Mart Helme teie kõnest kõrvu, et 25 aastat tagasi olite purupaljas nüüd aga miljonär. Ma tean, muuseas, Jevgeni Ossinovski, kas teie olete miljonär? Ei ole, ega natukene on see kontekstist välja rebitud, mõtlesin oma varade koguväärtuses. See tähendab seda, et mul on väga palju kinnisvara. Ei ole. Suure-Lähtru mõis on Suure-Lähtru mõis, mul on ikka väga kallis maja ka siin ja mul on terve hulk kinnisvarasid mujal ja mul on metsa ja midagi. Kuulge aga saate lõpul on taas võimalus, pakume võimaluse esile tuua teema või teemasid, mis saatejuhtide poolt jäid, nimetamata neid kindlasti oli palju ka teadlikult, mõned teemad jäid välja, kõike tunni sisse ju ei mahu. Aga saate lõpetuseks Mart Helme, mida teie sooviksite kuulajate ees küsida Jevgeni Ossinovskilt? Avalikult mina tahaksin küsida Jevgeni käest, kas Jevgenil on mingi plaan ka poliitikajärgseks ajaks, et ta on lõpetanud siin minu teada kusagil Inglismaal vist mingi väga kalli ülikooli ja kas sa oled mõelnud ka äkitselt mingile akadeemilisele karjäärile? Ma mõtlesin akadeemilise karjääri, enne kui ma poliitikasse tulin, et et ei praegu sellist plaani ei ole. Nii aga sama võimalusi Jevgeni Ossinovskile, et kui teil on tekinud saate jooksul küsimusi või üks küsimus Mart Helmele, siis nüüd on see õige aeg. Mina küsin selle küsimuse, mis saatejuhtidel jäi küsimata eelmise ploki lõpetuseks, et hea Mart, et miks sa tahad eestile seda ilget ohtlikku segadust, milleks on Euroopa Liidu liikmelisuse üle referendumi korraldada? Sellepärast, et kui me oleme ka öelnud selle asja juurde, kui, kui Euroopa liit jätkab liikumist föderaliseerumise suunas, kui liikmesriikide suveräänsus kaaperdatakse järk-järgult Euroopa komisjonile siis selleks ei ole andnud rahvas mandaati Eesti valitsusele ühelegi Eesti valitsusele. Kui see liikumine edasi jätkub samas suunas siis on vaja ja õiglane küsida, kas eesti rahvas on nõus sellega, kui eesti rahvas ütleb jah. Siis me ei pane kätt vahel muuseas eesti rahvas ütleb ei siis on ikkagi Eesti rahva seisukoht. Jevgeni Ossinovski, kas ka sotsiaaldemokraadid näevad mingisuguseid arenguid, kas uute täiendavate õiguste otsustuspädevuse pädevuste Brüsselile andmise puhul, et siis tuleks küsida eesti rahvalt täiendavat mandaati? No see on tegelikult pseudodebatt, mitte keegi Eestis ei toeta rahvusriikide kadumist. Et Euroopa liit on rahvusriikide liit, peab selliseks kindlasti jääma need olulised poliitikavaldkonnad, mis rahvusriigist teevad rahvusriigi nagu haridus, kultuur, mitmed teised küsimused, ka eelarve küsimus, et tegelikult riigikaitse, et need peavad jääma rahvusriikide pädevusse, see on jumala selge. Küsimus on selles, et kui see on sinu pädevus, ei tähenda see seda, et sa ei peaks tegema teistega koostööd. Vaatan kellale, meil on umbes minut, on otse-eetriaega veel, et mis peaks muutuma sotsiaaldemokraatlikus erakonnas, et Mart Helme EKRE oleks valmis või võimeline minema sotsidega koalitsiooni. Mis peaks muutuma nende hoiak meie suhtes, nad peaksid lähtuma meie suhtes ka ikka oma loosungist, et igaüks loeb, mitte välistama, meie ei välista sotse, kui sotsid loobuvad teatud dogmaatilistest lähenemistest mingitele küsimustele siis me oleme valmis. Ja noh, aga Jevgeni Ossinovski, ega see on väga keeruline küsimus, sest et me oleme maailmavaateliselt nagu põhjapooluselt lõunapoolus. Mida peaks tegema, mis peaks muutuma? See on väga lihtne küsimus ja küsimus ei ole selles, kas mulle meeldib või ei meeldi. Küsimus on selles, et missugust Eesti riiki ja ühiskonda me tahame ja sotsiaaldemokraadid arvavad, et inimeste halvustamine, vägivallale üleskutsumine, õigusriigi alustalade lõhkumine, Euroopa Liidu vastasus, teemad, mis ei võimalda meil EKRE-ga koostööd teha. Kui need seisukohad peaksid muutuma, siis Me oleme rõõmsasti valmis. Suur tänu selle sisuka tunni eest meiega olid ja sotsiaaldemokraatide peaministrikandidaat Jevgeni Ossinovski ja EKRE peaministrikandidaat Mart Helme. Homme algusega kell 14. Null viis on Meie eetris debatid Keskerakonna peaministrikandidaadi Jüri Ratase ja Reformierakonna liidri peaministrikandidaadi Kaja Kallase vahel. Nii täna kui homme on osutleja rollis Mirkko Ajakiri, Arp Müller ja muidugi minge valima. Eelhääletus ja e-hääletus on juba alanud.