Raadiojaamana. Kordan, Toompead rünnatakse, taevas saab ainult sellises kriisis grammis ma tahaksingi elada, siis on sellel pildil valesti. Olukorrast riigis. Tere, head raadiokuulajad olema siin raadiomaja viiendal korrusel, raadio kahes stuudios saade olukorrast riigis ja vihmapilved on Tallinnas möödunud. Me räägime täna sellest, kuidas sel nädalal on küpsetatud siis riigi peaprokuröri Lavly Perlingut. Kõneleme sal uudist, mis tuleb Moskvas, räägime sellest, et Kadri Simson on saamas Euroopa Komisjoni volinikuks. Räägime sellest, mis on saanud Tallinna peatänava projektist rahapesu andmebüroo raamatust ja saate lõpetuseks arutleme selle üle, et kas Tõnis Lukas oli päris kaine, kui ta siis laulupeol finaalis otsustas lauluväljakul sõna võtta. Ja tänane saatekülaline on siis ameti poolest suhtekorraldaja, aga ma saan aru, et hingelt ja südamelt ajakirjanik kolumnist Vootele Päi. Tere. Tervist. Tänud kutsumast. Ja mina olen saatejuht Andrus Carnov ja enne seda, kui te kuulete kõlli, mis lahutab meid uudistest, siis ütlen veel seda, et eile oli Eesti ajakirjanduses oluline nimelt möödas 30 aastat, siis Haapsalu ajalehe Lääne elu esimesest ilmumisest. Et tahan õnnitleda kõiki lugejaid, et kõiki kuulajaid ja kes veel ei ole lugenud, siis soovitan kõigil lugeda. Et peale selle, et ma seal töötan, on see ajaleht ka tähelepanuväärne Eesti ajakirjandusloos nimelt tegemist on siis kõige vanema iseseisvalt asutatud lehega, mis siis laulva revolutsiooni tuules Eestis loodiat Nad on. Elu on kaks kuud vanem kui Eesti Ekspress. Loodan, et ka minu poolt olukorrast riigis Ja nüüdseks uudised, uudised selle nädala esimeseks uudiseks valisime valisime selle, et mõlemad meie Balti naabrid said uued presidendid. Ametisse vannutati nädala lõpus Leedu uus president Gitanas Nauseda, endine SEB panga majandusanalüütik ning uus uue presidendi sai ka sai ka Lätti Egils Levits kes oma esimesel visiidil otsustas külastada just nimelt Eestit. Sealjuures ütles Levits Putiniga, kohtuks seda vaid siis, kui sellel oleks mõte ja tulemus. Kas tegu oli väikse kindaga meie presidendile? Uudis number kaks on see, et politsei peadirektor Elmar Vaher jääb ametisse et nii üllatav kui see ei ole, siis tänapäeval otsustavalt selliseid asju, et kas kõrged riigiametnikud teevad, et just see või mitte, otsustavad siis ülikoolide akadeemilised komisjonid. Tallinna Ülikooli akadeemiline komisjon otsustas sel nädalal, et Elmar Vaheri magistritöö ei ole plagiaat aga alandusest politsei peadirektor sealjuures siiski ei pääse. Nimelt siis Tallinna Ülikooli akadeemiline komisjon otsustas, et peadirektori magistrihinnet tuleb kärpida. Aga vähemalt on see kriis selleks korraks möödas. Kolmandaks uudiseks on Keskerakonna kohtulahend, millega mõisteti mõisteti välja 275000 eurot, millest 25000 eurot kuulub koheselt tasumisele ning ülejäänud summa, nagu ma aru sain, on siis tingimisi. Uudis number neli on üks, kobaruudis on südasuvi, aga sel nädalal on tulnud, et kolm teadet meie põlevkivisektorist õigupoolest neli teadet ja need teated on siis sellised, et esiteks Eesti energia sai kätte uue põlevkivikaevanduse loa. Aga see, mida ta sulle loaga peale hakkab, selle vastuolu olulisust näitab seda, et tõesti kõige uuem põlevkivielektrijaam seisab kuni sügiseni siis ametlik põhjus on remont, aga tegelik põhjus on ju ka see, et isegi siis, kui ta remondis ei oleks, siis põlevkivi elektrit müüa praegustel suvekuudel on väga keeruline, sest hind on liiga kõrge ja kolmas kobar selle asja juurde on siis teadmine see, et põlevkivituhk ei ole enam ametlikult siis ohtlik jääde. Siis on keeruline juriidiline nüanss, aga ka see otsus, mida keskkonnaministeerium sel nädalal tegi, siis peaks Eesti põlevkivisektorit toetama. Ja nagu öeldud, siis uudised on vastuolulised, kuivõrd et väga paljud analüütikud ei näe sellel tööstusharul mingit tulevikku, aga ometi siis väikesed edenemised siiski sel nädalal toimunud. Viies uudis on purjelaev admiral Bellingshausen, mis asus kroonlinnast teele eesmärgiga jõuda jaanuari lõpuks Antarktikasse. Olukorrast riigis. Ja alustame siis riigi peaprokuröri Lavly Perlingu küpsetamisest on vist kõige õigem sõna öelda selle kohta, et see nädala Äripäev oli kokku võtnud kolm juhtumit, kus siis on põhjust arvata, et riigi peaprokurör Lavly Perling anname võimu kasutanud. Et teha soodsaid otsuseid Keskerakonna heaks või siis Keskerakonnaga seotud inimeste heaks ja siit omakorda siis teeb Äripäev spekulatsiooni palling, Perling on kõiki neid otsuseid teinud selleks, et siis saada peaminister Jüri Ratase toetus. Et peaminister Jüri Ratas toetaks seda sügisel uue, algava ametisse määramise eel, et nimelt siis tema ametiaeg lõpeb, sügisele on vaja teha uus määramine ja poliitiline seis on siis selline, et valitsuserakondadest kaks keskerakonda Isamaa toetavad Perlingu jätkamist, EKRE on vastu. Nüüd rääkides sellest, et mis need kolm asja siis on, mis Perling veetvastel teinud siis, et esimene on siis pead sa Euroopa Komisjoni voliniku Kadri Simsoni elukaaslase üle, siis siis tehtud tema kriminaalasja uurimise lõpetamine, nimelt siis endine Rakvere lihakombinaadi juht Teet Soorm oli siis prokuratuuris uurimise all. Siis Eesti keeles on, vist võib seal kohtades vargus öelda. Teet Soorm on ettevõtte tagant varastanud suuri suuri summasid. Et see asi on nüüd lõpetatud, sellest me rääkisime siin nädal või kaks tagasi, kui see avalikuks sai, aga see on siis üks juhtum, millest räägitakse seoses Perlingu soodsate otsustega. Teine juhtum siis puudutab seda, mis sa juba ütlesid. Ta uudistas, et siis on avalikuks saanud, et prokuratuur on sõlminud kokkulepe siis Savisaare kohtuasjas Keskerakonnaga. Ja kolmas asi puudutab siis samuti Keskerakonna rahastamist, nimelt siis on prokuratuur otsustanud, et ei hakata uurima kriminaalkorras, siis. Erakondade järelevalve, erakondade rahastamise järelevalve komisjoni poolt tehtud teateid, et kus siis olid kahtlused võis olla tegemist seaduserikkumisega, kriminaalkuritegu tega, et viisidel, kuidas Keskerakond on saanud rahastust. Kolm sellist juhtumit ja minu meelest on kõige õigem nimetada seda asja siis grillimiseks küpsetamiseks, sellepärast et ega siin minu meelest nagu õiget põhjust etteheiteid teha Berlingule üheski nendest 300 vist ei ole. Absoluutselt tegu, tegu küpsetamisega selles mõttes, et kummalisena tundusid päringud, et kas ja mitu korda on riigi peaprokurör kohtunud peaministriga. Ma oleks pigem mures, kui riigi peaprokurör ja peaminister ei suhtleks omavahel. Ühtlasi puuriti päris palju seda, et kas, kas me saame nüüd täielikku Jüri Ratase päevakava kätte samuti ei, ei näe põhjust, miks, miks peaks peaministri büroo avaldama peaministri päevakava täielikul määral, et seal ma näen, aga miks Hedda seal on teatud ikkagi riskide julgeoleku ohud, ma arvan, et me ei pea teadma tingimata, kellega ta ametialaselt kohtub ja juhul kui ta sooviks mitte ametialaselt kellegagi kohtuda, siis ta saab seda teha alati mingisuguseid vabas formaadis on, ikka ei saa sellest teada. Selles suhtes suurt erinevust ei ole ja kui need kohtumised kõik avalikud oleks, me peame meeles pidama seda laiemat konteksti, kuidas siis mitte ainult mitte ainult meie valijad ei tea, kellega peaminister kohtub igapäevaselt, vaid teavad ka need inimesed, kes tegelikult võib-olla sest tingimata teadma ei peaks. Teine aspekt selle selle juhtumi juures, mis minule silma on see, et kui ettevõte ettevõtja Hillar Teder tunnistas, tunnistas oma süüd siis määrati talle 200000 eurone trahv sisuliselt, mille ta pidi siis ära maksma. Samal ajal keskerakonnale, sisuliselt tegelikult määrati 25000 eurone trahv, et siin tekib minu jaoks küsimus sellest, et miks on meie ettevõtja vastutus sellises juhtumis kaheksa korda suurem võrreldes erakonnaga. No see, mis puudutab peaministri büroo siis või peaministriaja ka siis selles osas noh mina olen küll otseselt teisel seisukohal, et minu meelest ikkagi see võiks olla teada, on vähemalt need kohtumised, mis ei ole otseselt seotud riigi julgeolekuga. Et ja seda enam, et selles juhtumis tegelikult peaministri büroo juhataja Johannes Merilai on tema nimi vist jah, on ju jäänud ka vahele valetamisega äripäeva ajakirjanikele nimelt. On ju Merilai siis öelnud äripäeva ajakirjanikele, et peaminister ei ole viimastel kuudel kohtunud riigipeaprokuröriga. See oli kahtlemata väga üks kõige kummalisemaid aspekt selle loo juures, et Perling ütleb, kohtusime, ratas, ütleb, kohtunud kellega siis Perling kohtus tekib küsimus. Et millele see viitab, see viitab ikkagi sellele, et kas need ratas otseselt või siis Ratase nõuandjad olid väga mures, sellepärast et tuleb välja siis kohtumine, kus kus peaminister on kokku saanud riigipeaprokuröriga ja riigi peaprokurörina tunnistanud, et nad on arutanud siis ka Keskerakonna ka seotud kohtuasju, mis omakorda tegelikult on ju järgmine süüdistuse kohta, et kas siis peaminister kasutanud oma poliitilist mõjuvõimu selleks, et saada soodsaid otsuseid kätte. Ma olen viimane inimene, kes tahab ametis olevat peaministrit kuidagi kaitsta, aga antud küsimuses ma olen siiski seisukohal, et punkt üks peaminister peab kohtuma peaprokuröri kants on igati loomulik ja kui selline juhtum on parajasti kõne all, siis oleks minu hinnangul natuke kummaline, kui nad sellest omavahel üldse ei räägiks, et see, kui omavahel seda teemat käsitletakse, ei eelda tingimata seda, et tehakse mingisugust kokkulepet või, või on mingisugune nii-öelda halb asi teemaks, et peaministril on tegelikult õigus teada mis, mis ka mis tema erakonda ees ootab, sest see on otseselt ka poliitilise stabiilsuse küsimus, mitte et meil seda nagu viimasel ajal üldse väga palju oleks, aga siiski. Aga teisalt, kui võtta niiviisi, et peaminister on kui Keskerakonna esimees ja siis Lavly Perling juhib prokuratuuri sisse ju kes veel peaksid siis Keskerakonnale määratava karistuse suuruse kokku leppima, kui siis mitte peaprokurör ja siis Keskerakonna esimehega. No kahtlemata, eriti kui me vaatame seda Hillar Tederi juhtumit, siis küsimused, nagu ma ütlesin, on, Näed, sa mõtled seda, et reaalne karistus, mis Keskerakonnal tuleb, on 25000 eurot, et see on liiga väike, absoluutselt. Küsimus on lihtsalt selles, et kui palju seda raha vastu võeti, mida selle rahaga tehti, et sellise raha vastuvõtmine kahtlemata annab erakonnale teatud eelise. Eelist, kasutati ära aastate jooksul ning see summa, mis peaks minu hinnangul, mille võiks keskerakonnalt välja mõista, peaks olema ikkagi vähemalt sama palju, kui pidi maksma ärimees tegelikult rohkem, sest et kellel on poliitiline ja moraalne vastutus, kas see on ärimeestelt, me võiks seda oodata, aga see ei ole tingimus oma erakondadelt ja poliitikutelt. Me peame sellist asja nõudma lihtsalt. Ja ma ei leiagi, et Keskerakond peaks nagu koheselt näiteks 300000 eurot välja maksma mitte seda, aga selle peaks siis perioodi peale ära jaotama ja et see annaks, nagu teeks tasa selle eelise konkurentsieelise, mis seal mingi hetk selle rahaga said. Jah, ja et selles osas on sul kahtlemata õigus, et selline tippäriringkondades tipp-poliitikasse jõudnud, siis korruptsioon et selles teo juures reaalne karistus 25000 eurot ilmselt liiga vähe, kuigi noh, samas on jälle küsimus selles, et kui Keskerakond mõne järgmise rikkumisega hakkama saad, siis saab, siis peaks ju selle 250 tuhandese osatäitmisele pöörama, mis tegelikult eeldab seda, et Keskerakond võiks hakkama saada, et tulevad nüüd sisse tuua siuksed mõtted, et millised toredad ebaseaduslike rahastamisviise nad võiksid veel kasutada, kuigi noh, arvestades seda, et kui pikka aega võtab selliste asjade uurimine aega, kui keeruline olla selliste asjade tõestamine siis on see vähetõenäoline, et vahele jäädakse. Et aga mis aga mis kogustesse protsessi puutub, siis selge on see, et pärast seda, kui Edgar Savisaar ei ole enam kohtu all siis tegelikult kogu see protsess on kokku kukkunud ja ta on kaotanud oma mõtte ja ilmselt Ta on ka loogiline, siis järk-järgult sõlmitakse erinevate osapooltega ju kokkulepped või siis lõpetatakse nende asjade käsitlemine oportuniteediga, nii nagu see juhtus Hillar Tederi puhul ja mis prokuratuuriga kaitseks saab öelda, on ju ikkagi see, et, et Keskerakonna puhul uurimist või lõpetatud vaid karistus ikkagi määrati, noh, see nüüd järgmine küsimus, et kui suur see karistus on. Ja mis puudutab ka Teet Soormi juhtumeid, siis tegelikult ju kui me vaatame seda, mida prokuratuur selle kohta on avalikult öelnud, siis ju ta peab, maks pidi maksma samuti 25000 eurot. Ja pidi siis ka tasuma osa siis vähemalt osa nendest reisikuludest, mis ta ettevõttele tegi. Teet Soorm teatavasti käis muuhulgas siis oma elukaaslase Kadri Simsoniga reisimas ja kandis need reisikulud siis ärireisidel ettevõtte kuludesse. Et kas sellisel puhul tegelikult ettevõtja on saanud karistada, kuigi juriidiliselt ei pruugi karistus olla, siis ilmselt on see karistuse saadud. Et siin ka tegelikult näha, nagu seda Keskerakonna soosimist on, on raske selle, seda enam, et kui mõelda selle peale, et, et see põhivaidlus ehk siis vaidlus Teet Soormi endise tööandja hakas kanni vahel on lõppenud leppega, me ei tea, mis tingimustel me ei tea, kui palju Teet Soorm pidi tagasi maksma sellest kahest miljonist eurost, mis ta, mis ta siis väidetavalt ebaseaduslikult algse süüdistuse järgi oli saanud ettevõtete, sealt võtnud ettevõtte juhina. Et me ei tea, kui palju ta sealt pidi tagasi maksma, aga kuna see süüdistus langes ära, et tema endine tööandja ei süüdista, ei, ei ole enam see vaidlus selle üle, siis on ka kummaline eeldada, et prokuratuur peaks siis seda vaidlust kuidagi jätkama või siis otsime kuritegu seal, kus tegelikult siis tööandja ei näe enam kuritegu. Aga ma tuleks korraks veel tagasi riigi riigi peaprokuröri praadimise juurde, nagu sina seda sina seda nimetasid. Mõned mõtted, mida ma kuulsin ka teistest vestlussaadetes, oli olid seoses sellega, et kes ja kuidas peaks valima riigi peaprokuröri, et seal kõlas, kõlas on kõlanud mõtted, et riigi peaprokuröri peaks valima justkui tippametnikud. Minu seisukoht on, et see ei peaks kindlasti niimoodi olema, sest et sellisel juhul me satume riiki, kus tippametnikud hakkavad valima tippametnike ja siis tekib küsimus, aga miks me üldse poliitikuid valima, kui nendel tegelikult otsustusvõime puudub? Mis, kuidas sina sellesse suhtud? Nojah, see on selline vastuoluline olukorrad, ühelt poolt ju ametnikkond peaks olema poliitiliselt sõltumatu, aga teisalt on selge, et ka sellisel ametikohal nagu riigi peaprokurör on võimalik saada ainult sellisel juhul, kui on siis valitsuse poliitiline valitsuse poliitilist toetust, selge see, et ei saa inimene, kes on teinud otsuseid, mis on poliitikutele ilmselgelt siis vastukarva. Ja noh, see see vastuolu seal on, et, et see on selline paljuski selline Münchausen, lik trikk, et kuidas jätta mulje poliitikust poliitikutest ei sõltu siis ametniku tööametniku määramine ja eks siin-seal on siis ka on ka väga oluline see, et see kõrge ametnik, kes määratakse ükskõik kes ta riigi peaprokurör või mõne riigiameti juht et ta sellisel kõhul siis suudaks ka temas oleks nii palju selgroogu, et oma järgmise tegevusega siis ei mõtleks lakkamatult selle peale, et kas minu lepingut viie aasta pärast pikendatakse või mitte, vaid suudaks siiski lähtuda ennekõike siis oma oma siis ametkonna huvides. Eks seal on küsimus ka kandidaadi või, või, või ametisoleva peaprokuröri võimetes suhelda meediaga, rääkida kaasa ühiskonna ühiskonnas olulistel teemadel. Ma leian, et selline oskus ennast avalikult avalikult esitleda, kaasa rääkida, kaasa mõelda, on peaprokuröri jaoks äärmiselt oluline, sest see tõstab tegelikult keskmise inimese kodaniku usaldust riigi õigussüsteemi suhtes. Et selles mõttes teatav poliitiline laetus sellel töökohal minu arust on, on tervitatav ja see, see kindlasti ei peaks otsustama ametnikud kuskil kinniste uste taga puhtalt näiteks varasema kogemuse või siis mingisuguste kõrghariduspaberite põhjal. Mis on riigi peaprokuröri puhul, on veel oluline, on see, et ta iseenesest prokurörid, tema alluvad, prokurörid peaksid töötama ju sõltumatult ehk siis tegema otsuseid. Kas need sama seesama etteheiteid, mis Äripäev tegi, et kas sa alustada kriminaalasja või lõpetaja kriminaalasi või kas minna oportuniteediga kokkuleppele või missuguse karistuse suurus kokku leppida, et see peaks olema tegelikult prokuröride, siis otsus, millest sa ei tohiks riigiprokuratuur või peaprokuröri sekkuda, absoluutselt. Nii, aga noh, ütleme siis niimoodi, et nii palju, kui ma aru saan, siis viimastel aastatel see eesti prokuratuuris ei ole niimoodi olnud, et prokurörid oleksid saanud teha otseseid sõltumatult, et see siis Wismari tänav, mis Tallinnasse asutus, kus peaprokuratuur asuvad. Et noh, ütleme ütleme siis niimoodi, et ma olen näinud unes, et on tulnud ikkagi konkreetseid korraldusi kusagilt Tallinnast Wismari tänavalt, siis prokuröridega selles osas, et kuidas ühte või teist otsust lahendada, kuidas ühte või teist asja teha ka siis, kui prokurörid ise on olnud vastu, on näinud, et seda, et kas tõendid ei anna süüdistuskokku või, või mingeid muid põhjusi, seal on spetsiifiline juriidiline maailm, et kuidas siis nüüd kohtuasja kokku pannakse, püsti pannakse ja kuidas need karistusi nõutakse, et ütleme, selliseid unenägusid on mul olnud ja et kui see tendents süveneb, siis. Ma arvan, et võib-olla prokuratuur vajaks tõesti juhi välja vahetada. Mina prokuröre õnneks siiani unes unes ei näe ja pole näinud, ma kavatsen oma parima tahtmise juures seda ka niimoodi säilitada. Aga kahtlemata minu minu keskkeskne mõte on ja jääb selleks, et kui me valime peaprokuröri, siis see inimene peab olema võimekas, avalikkusega suhtleja. Et prokuratuuri esindaja esindajaks avalikus ajakirjanduses ei oleks mitte nende avalike suhete osakond, vaid ikkagi ekspert, kes oskab ka kommunikeerida. Jah, või siis, või siis prokurörid, kes on ilmselt siis sinu kolleegide poolt seal prokuratuuris nii ära hirmutatud, et nad seisavad nagu nagu oleks joonlaua alla neelanud ja siis ütlevad mingeid tekste, millest on juriidilise hariduseta inimesele väga raske aru saada, et jah, et see, see märkus on kahtlemata õige, et selleks, et mõista selle asutuse tööd, siis võiksid inimesed tõesti paremini rääkida. Suhteliselt. Olukorrast riigis. Ja nüüd räägime seal uudist, et teatavasti eestlased väga armastavad ilutulestiku, et igal võimalusel seda lastakse igal võimalusel, olgu päeval või öösel seda tehakse mitte ainult siis vana-aasta õhtul. Aga üks saluutan, siis eestlased väga närviliseks muutunud, nimelt siis sel nädalal on saanud avalikuks, on. Vene ajaleht, vene relvajõudude ajaleht Krasnaja Zvezdast A et siis korraldatakse Venemaal kokk kokku siis 17 pidulikku saluuti ja need 17 pidulikku saluuti siis esimesed on juba toimunud, need korraldatakse alates 10.-st aprillist kuni järgmise aasta üheksanda mainimine siis möödub 75 aastat, et nii nagu siis Venemaa või Nõukogude Liidu ja Venemaa siis ajalookirjutuses jätkuvalt kirjutaks, siis suure isamaasõja lõpust, ehk siis lõpeb üks osa siis teisest maailmasõjast ja üks saluut siis 22. septembril sel aastal tuleb siis ka Tallinna vabastamise puhul fašistlikest vallutajatest. Ja miks see nüüd see Venemaa sisepoliitiline küsimus on nüüd Eesti päevakorda jõudnud, on siis see välisminister Urmas Urmas Reinsalu, vabandust? Isamaast on väga ärritunud selle pärast ja ilmselt siis ka väga paljud teised inimesed on väga ärritunud sellepärast, leides, et kuidas Urmas Reinsalu ütleski, et see on provokatiivne samm. Et siis. Ütles minister, kes tahtis Venemaalt küsida reparatsioone? Minu meelest tahab seda siiamaani absoluutselt, ma arvan, et on vähe asju, mis, mis, Urmas Reinsalu ja paljuski temaga kolleege ei ärrita. Aga kahtlemata minu minu seisukoht kindlalt on see, et tegu on järjekordse näitega sellest, kuidas meile meile meeldib üle reageerida. Provokatsioon saab toimida ainult siis, kui sellele hallutakse ja meie tegelikult allume igale Venemaa provokatsioonile. Tõstatan selle oma päevakorra põhiteemaks. Või võib siis võib siis sisuliselt niimoodi küsida. Et miks, miks sa kogu aeg solvuda, noh, ma olen nagu Urmas Nemvaltsi siil paanikaosakonnast, et siin on nagunii meile rahvale selline loomalähedane loom, aga me oleme nagu paanikast siil, kes igast asjast numbri teeb. Lennuk läheb korralisti natukene üle õhuruumi. Me peame kohe saatma välja diplomaatilised noodid. Ametnikud kulutavad tunde selleks aega. Ma arvan, et me võiksime Venemaale tõenäoliselt oluliselt tõsiseltvõetavama riigina, kui me lihtsalt teatud asju ignoreeriksime. No kas nüüd ignoreeriksime, aga ignoreerime, sest minu meelest tähtsam on see, et me mõistaksime, et miks seda tehakse, et et 75 aastat möödub siis järgmisel aastal suure isamaasõja lõpust, nagu venelased ütlevad, et see on olnud, et kõik need 75 aastat siis nõukogude liidus ja hiljem Venemaal väga oluline sündmus. See on üks osa sellest politiseeritud ajaloost, mille järgi siis Vene riik ennast defineerib, mille järgi ta siis arutab enda ajaloolist järjepidevust nii nagu kas või ka Eesti riik, kellel teatavasti on sellised sarnased sündmused nagu muistne vabadussõda siis pärast seda tuleb mitusada aastat tühjust, siis tuleb ärkamisaeg ehk siis 19. sajandi teisel poolel koos Jannseni ja Jakobsoni esimese laulupeoga siis tuleb jälle mitukümmend aastat tühjust, siis tuleb vabadussõda ehk siis selline enese oma riigi defineerimine läbi siis politiseeritud ajaloo on ka Eestile omane ja Venemaal on siis enese defineerimine siis läbi teise maailma sündmused, maailmasõjasündmused on väga tähtis ja nüüd Igasuguse võidu tähistamine kaotajale valus võtame, prantslased tähistavad. Kas sa täna tähistavad revolutsiooni aastapäeva 14 juuli. Et tegelikult ühest küljest tähistatakse demokraatiat, vabadust, kõike seda teises keeles tähistatakse seda aastakümmet, millele järgnesid nagu verejõed Pariisi tänavatel iga päev Prantsusmaal. Samamoodi ameeriklased tähistavad tanki ning kuidas Ani? Jah, mis tegelikult tähendas seda, et nuditi maha, tänupüha on eesti keeles, aga täpselt, aga, aga nemad tähistavad seda, et nuditi maha päris korralikult indiaanlasi. Et kaotajale on, see on, see on see muidugi muidugi igas võidus on kaotaja, aga ma mõtlengi, et nende nende saluutide puhul tegelikult ju on, on tegu sõnumiga, mis ei ole suunatud väljapoole suunatud sisetarbimiseks selleks, et näidata seda haaret, mis Venemaal kunagi oli. Loomulikult on seal kindlasti sees ka see elemente kõnetada oma diasporaa nendes samades riikides, kus siis see võit saavutati, et me võime ette kujutada, et kui meil, kui lastakse saluuti Tallinna vallutamise tähtpäeva puhul siis on Eestis päris palju inimesi, kes neid uudiseid näevad, loevad kaasa, elavad Vene kanalite vahendusel. Aga kas meil on mõtet oma meedias hakata seda veel omakorda võimendama, selles on küsimus. Sellega ma ei ole päris nõus, et, et sellised nagu vabandusega, et see on mõeldud sisetarbimine tarbimiseks ja nii edasi, et et ega siis noh jah, et see kindlasti on Venemaa sisepoliitikas oluline, aga, aga selge on see, et ka sisepoliitika peegeldab välispoliitikasse ja selge on see, et kui kui inimesed, kes on kannatanud otseselt või kaudselt siis siis Nõukogude okupatsiooni all ja kellele lähedased, kui sind siis tänu sellele, et siit punaarmee kõigepealt sisse marssis 39. aastal ja 41. aasta sõjasündmustes ja siis 44. aastal uuesti, et need kõikidele nendele inimestele siis see võidusaluut laskmine siis osatab nende kannatusi, et, et selles suhtes ma ei ole nõus, et see on puhtalt kujul siseriiklik küsimus, aga aga sellega ma olen küll nõus, et et meil ei ole mõtet näha selles provokatsiooni või näha selles nüüd mingit Inflatsioon, aga see provokatsioon toimib ainult siis, kui meie reageerime. Kui me seda ignoreerime, siis provokatsioon langeb villatule pinnasele. Minu meelest ei ole provokatsioon, minu meelest me peaksime lihtsalt mõistma naaberriiki ja tema siis sõjalis-sõjalisi saavutusi, mida nad siseriiklikult tähtsaks peavad. Aga neil ei ole palju muud. Praegusel ajal toome sellise lihtsa näite. Mulle meeldivad lihtsad näited, nagu ma igas saates kordan. Et seesama Lihula sammas, mis on nüüd siin ka paar nädalatele kõneks olnud tänu sellele, et mõned EKRE liikmed väsimatult armastavad, et siis meelde tuletada seda, et nad tahaksid selle lagedalt ära tuua, Lihulasse tagasi uuesti püsti panna. Et ega siis Vene saatkond tegi selle kohta, avaldas, et tegime seda provokatsiooniks. Aga selle kohta ma ütlen ka sama moodi, et et Vene saatkond võiks mõista Eesti ajalugu ja meie eestlastena võiksime mõista Vene ajalugu, et Vene saatkond võiks mõista seda, et ega siis ega siis kunagi, kui sealsamas tehti ja kas siis seda tehti nagu inimeste poolt, kes ausas usus arvasid. Eesti eestlased, kes hukkusid Saksa relvajõududes et nende mälestust oleks meeles pidada nii ja Vene saatkond võiks seda mõista. Samamoodi võiksime meie mõista seda, et Ta sajad tuhanded miljonid venelased hukkusid teise maailmasõja ajal hukkusid nendes samades lahingutes, kui nad 44. aastal Tallinna tulid vallutama. Et nende jaoks on see võit, mida tuleb tähistada. Lihtsalt meie asi on seda mõista, mitte näha seda tingimata solvangut. Sisenemegi üsna üsna laia ohtlikult laia teemasse, et kas kaks naaberrahvast üldse 11 mõistavad, tegelikult sisuliselt ei ole meie rahvaste vahel olnud erilist kommunikatsiooni, juba viimased paarkümmend aastat on ainult teatud vaenulikkus. Ise saan tuua näite paari aasta tagusest ajast, kui mul tuli külla sõber sõbranna Moskvas käijaga Pariisis koos õppisime, oli Pariisis õppinud, oli Euroopat näinud, oli ajalooga kursis ja tõi Tallinnasse, siis soovitasin tal minna okupet tolajal okupatsioonide muuseumisse ja sealt okupatsioonide muuseumis tuli tagasi tegelikult muutunud inimene, kes saigi ajaloost tollel hetkel väga teistmoodi aru. Ikkagi on tegelikult otsustavaks osutub see, et kas see, kui ta, kas inimesed omavahel suhtlevad, kuidas nad omavahel suhtlevad ja kas nad ainult niimoodi saab mõistmine tekkida. Jah, et ilmselt Urmas Reinsalu võiks siis ka nagu poliitilise kapitali kogumise asemel siis esineda mõne avaldusega, mis kutsub ülesse naaberriike mõista, vähemalt minu arvates võiks see nii olla, kui selge on see, et ega mina ei saa ministrile ette öelda, mis ta teeb, tehku, mis ta tahab aga kahetsusväärsel kombel tekkinud jah, et aga me kõik teeme, mis me tahame, et aga, aga et sellesse kahe naaberriigimõistmisesse veel puutub, siis siis piiskop Tiit Salumäe tuletas mulle paar päeva tagasi meelde ühte sellist kurba nüanssi. Et Venemaa suudab väga hästi hooldada Eestis sõjahaudu. Meil on siin terve süsteem selleks, kuidas Vene saatkond korraldab sinna eraettevõtjate abiga seda, et kõik need hauad, mälestusmärgid, mis nõukogude ajal siin püsti pandi, et need jätkuvalt oleks hooldatud ja kastetud ja korras. Aga näiteks Eesti riik sellega ei saa hakkama, et Venemaal hooldada siis vabadussõjas langenute haudu. Et see on ka üks näide selles suhtes, et, et noh, niimoodi rusikatega vehelda ja karjuda, et venelasest korraldatud provokatsiooni on lihtne, palju keerulisem oleks leida pisut raha leida sealtsamast Petseri kandist ettevõtja, kes oleks nõus siis väikese tasu eest siis haudu hooldama. Me pole harjunud niimoodi mõtlema. Ainult näide, mida mina mäletan lähi lähiajaloost, on Taavi Taavi Rõivase valitsusajast, kus renoveeriti, otsustati ikkagi päästa Narva kirik. Olukorrast riigis. Ja nüüd räägime uuesti, Kadri Simsoni kaks sõna sai küll räägitud, aga mis puudutab siis tema elukassas Teet Soorm ja seda, et siis Kadri Simson, Keskerakonna pikaaegne liider ja ka lühikest aega ministriportfelli hoidnud Simson on minemast siis Euroopa Komisjoni volinikuks ja tema tee teatavasti on olnud sinna väga okkaline, et et kõigepealt Jean-Claude Juncker teatas, et ta ei taha vahevolinike, sest teatavasti praeguse komisjoni ametiaeg lõpeb mõne kuu pärast on tulemas uus komisjon. Et ta ei taha inimesi, kes tulevad ajutiselt mõneks kuuks Brüsselisse, sellepärast et kuna uus komisjon tegevuse lõpetab, praegune komisjon on tegevuse lõpetanud, siis nendel inimestel pole peaaegu midagi teha seal. Ja, ja siis nüüd teine takistus, mis Simsonil on siis on. Peame siis ma saan aru Reformierakonna liikmete poolt levitatav jutt. Et lisaks temale peab siis Eesti nimetama veel järgmise kandidaadi, ma saan aru, et sellele mingit ametlikku kinnitust ei ole, et uus Euroopa Komisjoni president siis seda peaks nõudma. Ja Kadri Simsoni kannatuste nagu põhiline tegelikult põhjus, mis, miks tal nii kiire on, miks ta käib alatasa, on käinud ka pressile, vaheta endale siis tingimata nõudnud, seda kohta on see, et kogu aeg tiksub kuklas teadmine, et äkki Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus kukub. Sest teatavasti uue komisjoni puhul tuleb nimetada volinikud uuesti. Ja see tähtaega ma saan aru, on sügisel ja juhul, kui nüüd augusti, septembri alguses peaks juhtuma mõni õnnetu Kus siis on see koht tema jaoks läinud ka just, ma arvan, muidugi, teine põhjus on see, et eks ta tahab siit minema saada sedasama elukaaslase elukaaslase teemad mis, mis on tegelikult ikkagi tema. Legitiimsust ministrina või poliitikuna teatud mõttes õõnestanud vähemalt mingi osa valijaskonna silmis. Aga, ja noh, nüüd me räägime siis reisidest, mida ta hakkas ka nii raha raha eest, tegi. No sa arvad, on tunnistanud ühe reisi tegemist, kuigi noh, samas ma olen alati hästi ettevaatlik sellistes juhtumites, kus hakatakse media vanemate patte lastele ja lastevanematele suhtlema ja siis seda, et kus siis mees parasjagu, millisest allikast lennupileteid ostes, et ma, ma oleks hästi ettevaatlik selliste etteheidete tegemisele. No eks sa eksant pseudopseudoteema ka teatud teatud ulatuses ja, ja isegi kui, kui Kadri Simson, kui seal on mingisugune moraalne süü, mida talle ette heita, siis me peame aru saama sellest, et moraal on, on subjektiivne. Minu enda kogemus räägib sellest, et see, kuidas Keskerakond tõlgendab moraali või eetikat, on, võib erineda väga paljuski sellest, kuidas meie seda mõistame. Kadri Simson võib-olla tol ajal ega ka tänapäeval ei teinudki enda arust midagi valesti. Lihtsalt näide ühest tuttavast noorest endisest keskerakondlasest, kes rääkis mulle, et kui ta läks kampaaniat tegema Keskerakonnaga Tallinnas siis oli Keskerakonna tegijate jaoks oli täiesti loomulik, et nad võtavad linnaosavalitsuse autod selleks, et vedada kampaania materjalile punktist A punkti B ja kasutavad selleks nii-öelda munitsipaalvara otseselt tema jaoks. Tema ütles niimoodi, et niimoodi see asi küll ei käi ja reaktsioon oli vastureaktsioon oli väga üllatunud ja segaduses, et mis mõttes. Ja uuest komisjonist me tegelikult ju väga palju ei tea, sellepärast et ega siis see praegune komisjon, kuhu Simsonit tõenäoliselt saab sesse kuulamine järgmisel nädalal Euroopa Parlamendi, seepärast seda saab ta ametisse. Et ega selle päevad on loetud ja mis saab uuest komisjonist, on väga palju, ei tea, et esimene küsimus on üldse see, et kas uus komisjoni presidendikandidaat, Saksa kaitseminister üldse ametisse saab? Võimalik on, et ta ei saa näiteks Euroopa Parlamendis häälikuks kui kuigi noh, samas arvestades seda, et Euroopa riigijuhid on tavas kokku leppinud, siis ilmselt on seal lihtsalt kauplemine käib selle üle, et, et mis siis nagu eriatraktsioonid tema toetamise eest saada tahaksid. No eks Kadri Simsoni ja Ursula von der Laieni vahel saab teatava nagu võrdluse tuua, et mõlemad on kohalikus oma siseriiklikus. Poliitikas võib olla sattunud sellise klaaslaevast Kadri Simsoni, Kadri Simsoni puhul, sest tema elukaaslasega seotud seotud teemad Mitte ainult minu meelest minu meelest ütleme niimoodi, et ega ta ministrina nüüd, kuidas ma nüüd ütlen ülemäärast võimekust vist ju. No minul puudusid ootused tema võimekuse suhteliselt keeruline kommenteerida, aga, aga iga igal juhul on on mõte selles, et, et nagu Simsonil on ka munder laienenud, on siseriiklikult tegelikult see toetus on küllaltki habras. Mis aga ei tähenda seda, et tegu ei oleks võimeka inimesega rahvusvahelisel areenil. Täpselt võimekas inimene rahvusvahelisel areenil on see, mida Euroopa Liit hetkel vajab. Ja kuigi siin on kõlanud mõnes mõttes ette heitnud, et Ursula von der Laieni kasuks kokku leppides jooksid läänepoolsed Euroopa Liidu liikmesriigid meist Baltikumis põhjalas üle, siis mina ütleks, et hoogu juurde, sest praeguse seisuga on ikkagi see, mis suunas meie seda Euroopa liitu siin tahame näha ja liigutada, on väga ebakindel ja, ja minu arust on tervitatav tervitatav, kindel liider, kindel, kind kindla haardega ja oskusega kandidaat sellele sellele positsioonile. Ma saan aru, et ei ole enam britte, kes Balti riikides ja Põhjala riikides nägid siis liitlasi olemaks Saksa Saksa-Prantsuse telje osta. Aga miks peavad britid mees mingeid liitlasi nägema tegelikult, küsimus on ikkagi selles, kas me suudame ise koostööd teha ei suuda, antud juhul me taaskord tõestasin, et tegelikult me ei suuda. Ja prantsuse saksa teljes vaatamata sellele, et nii mõnigi eesti poliitik on öelnud, et see, see kokkulepped, mis sealt tulevad, on meie jaoks kuidagi ohtlikud. See sõltub, kuidas sa ohtu tõlgendad, et nende, selle Berliini, Pariisi teele kokkulepped on kindlasti ebamugavad USA-le, kes on meie põhiline nii-öelda julgeolekuliitlane samas kui me vaatame seda, et kas USA on tegelikult meie, meie majandushuvide mõttes oluline liit, niivõrd oluline liitlane, kui seda on Euroopa Liit, sest seal ma julgen kahelda. Ja ilmselgelt praeguse kaubandussõja taustal. On see mõttekoht? Olukorrast riigis. Ja nüüd räägime, tuleme sealt Berliinist, Pariisist ja Brüsselist, kust veel kaugetest Euroopa linnadest tuleme siia Tallinnasse. Et siin Tallinna peatänav. Kene, kes Tallinnat teab, selle ilmselt ma pean seda seletama, seletan, sest ma ise vaatasin, kuna ma väga tihti sellel tänaval ei satu, võib-olla paar korda aastas. Ühesõnaga Tallinna peatänav, mis algab siis Palazzy eest Vabaduse väljakult, Pärnu maanteejupp, mis läheb kuni Viru ringini ja siis järgmine jupp, mis saab, saab Viru ringist siis edasi mööda siis Narva maantee kuni siis jõe tänava ristmikuni. Et sellel tänaval on siis juba kolm aastat tagasi tehtud uhke projekteerimislahendus, mis oleks pidanud sellest praegu milleks kole on õige sõna, ma arvan, et see jupp, mis algab Viru ringist, kulgeb sinna jõe tänava poole selle tänava kohta võib küll julgesti kole öelda, et see on lihtsalt üks selline trammiteede ja autoteede selline metsik džungel, kus inimesel, jalakäijale eriti asja ei ole ja ja noh, see see lõik, mis on enne Viru väljakut, mis kulgeb Vabaduse väljakule, kus on draamateater, Taarja, Musumägi ja Tammsaare park, et see on märksa inimsõbralikum. Ühesõnaga, sellele lõigule on siis tehtud konkurss tahetud sellest kujundada siis ennegi kui mitte nüüd ennekõike vistel õige sõna öelda, aga ikkagi tahetud teha seal ümberehitus niiviisi, et jalakäijatele jala ja jalgratturitel oleks seal märksa mugavam. Sedasama lõiku, mida ma enne koledaks nimetasin, et sinna on ette nähtud istutada neli rida puid, kas te kujutate tallinlased korraks kusagil seal, mis seal, seal Krediidipank, kindel enne kuut pank ja siis see rajoon, et seal, kus on selline metsik asfaldimägi, et seal äkki kasvaksid neli rida mis siin linnas kõige paremini kasvavad vist pärnad oleks selline uhke pärnaallee, kus saaks mõnusat puude all istuda. Küsimus on ikkagi selles, et kui paljud inimesed ja kui suure osa aastast seal nende puude all tegelikult istuvad. Ma olen ise endine autoomanik, tallinlane, endine autoomanik, mõni aeg tagasi loobusin autost, nüüd liiklen tööle trammiga ja jala. Ja ma pean ütlema, et näiteks siinsamas kesklinna piires trammiga just jala liigeldes on. Kui sa vaatad valgusfoore, seda, kuidas, kuidas näiteks käib ristmike ületamine, kuidas jalakäijate jaoks käib, see on tegelikult väga ebamugav küsimus, minu arvates minu hinnangul ei ole see, et meile ei mahu autod ja jalakäijad siia siia linna mitte kuidagi ära. Seda enam, et tegelikult paljud aru äri, ärikeskused ja töökohad on, on minemas ka väljakul Pole nagu linna välisperimeetri, mitte ainult kesklinna koondumas. Ma arvan, et mahume tegelikult see kõik ära, küsimus on lihtsalt selles, kuidas on korraldatud meie ühistransport, mis minu arust ei ole tingimata mõistlikult korraldatud ja, ja see, kuidas, kuidas saab üle tee minna. Ma toon lihtsalt näite, et kui ületada Liivalaia ja Tartu maantee ristmikku siis kui minna Stockmanni ees tulla politseipargi poole diagonaalis üle ristmiku, see võtab aega kokku viis minutit. Selle viie minuti jooksul seisad sa umbes kolmele ohutussaarel. Mis noh, suvel on kuidagi talutav, võib-olla, aga talvel oled sa tule tunnelise mõlemalt poolt lendab sulle veel lörtsiga jalgade peale. Väga ohutu see ka ei tundu. Ja ütles, et see viis minutit, mis sa seisad seal erinevate ohutussaarekeste saarekeste peale minu kõndimistempoga inimene läbiks selle ajaga umbes pool kilomeetrit. Ühesõnaga, see, miks me sellest räägime, jäime nüüd ütlemata, et sel nädalal avalikuks saanud sõjad Tallinna vastne linnapea Mihhail Kõlvart on otsustanud selle uhke jalakäijate tänava projekti kalevi alla panna. Ta ei kuule seda väga tunnistada, ei tahtnud ta esialgu rääkis niiviisi ümber nurga kuidagi, et andis mõista. Lõpuks otsestele küsimustele oli siiski tunnistate vastama ja tunnistama, et seda projekti niipea teostama ei hakata, mis te mitte kunagi teostama. Ja põhjus ei ole ka, on ebaselge, vaid vastupidi põhjus on siis see, et selle projekti teostamise puhul oleks siis ühistranspordile ja ilmselt siis ka muudele autodele tänava läbitavus märkimisväärselt kahanenud. Ehk siis küsimus on nüüd selles, et uus linnapea on teinud valiku, et kus on kus on siis jalakäijad ja jalgratturid ise valikul autod sest tema on teinud valiku autode kasuks, nii nagu ta ka varem ja varem on teinud, ehk siis laiendas reidi teed ja siis siin paar nädalat tagasi. Me nägime eepiliste vaidlus selle üle, et kui mitmeks päevaks võib sulgeda Laagna tee autodele seoses siis filmivõtetega. Et meie uus linnapea, meie uus linnapea Tallinna ussina pea vabandust, on siis asunud jõuliselt, et kaitsma siis väga suure huvigrupi ehk siis autojuhtide huve. Aga mida ta siis tegema peaks, autojuhtide kesklinna elanikuna on, võib-olla on tõesti raske mõista, et miks neid autosid siin kesklinnas nii palju on, aga tegelikult kui sa vaatad seda, et kui paljud inimesed elavad äärelinnas, peavad kesklinnas käima kas tööl lapsi, kooli viimas lapsi, trenni, sest tegelikult need asutused on ikkagi kontsentreerunud eel eeskätt kesklinna. Et noh, mingisugusel Telliskivi inimesel on, on hea öelda viimane autod linnast ära, käime kõik jala, sõidame kõik rattaga, jah, kui sa elad, kui sa elad soo tänavas ja su lapsed käivad Gustav Adolfi koolis, siis tõesti Ongi mõnus soo tänaval, seal on kuskil siin Tallinna kesklinnas seal Telliskivi kandis kalamaja kandis kalamaja kandis, et kui sa elad nagu, kui sa saad endale lubada sellist luksust, kus elad nagu kogu sinu elu on kontsentreerunud suhteliselt väiksesse piirkonda, siis on hea öelda, et miks meil autosid nii palju, miks te rohkem trammiga esile samas kui sa oled kolme lapsega pere, oletame, et sul on elamine Peetri alevikus sealt manageerimine ainult ühistranspordiga linna. Vabandust, see on ikkagi. Ma olen näinud ise, kui ma vanemad elavad kakumäel, seda kakumäel nende juurde, siis bussipeatusest viimaste majadeni rajoonis on ikkagi minu arust üks, kaks kilomeetrit kõndida. Pigem kahju on vaadata neid koolilapsi, kes oma suurte ranitsatega tatsavad seal seda kahte kilomeetrit, samal ajal kui merepeatab jäine lörts vastu vastu vahtimist. Et ma arvan, et me ei peaks nagu püstitama küsimust autojuhid versus jalakäija, ta läks võistlus seda, et kõigil on oma vajadused siia linna kuidagi ära mahutama. Minu meelest on, kui nüüd Tallinna peatänavast rääkida, siis selle rekonstrueerimine oleks hädavajalik, et nagu ma alguses ütlesin, siis noh, ma ei ole kahjuks selle hinnaga ei olnud, aga arhitekt mina mõõdan maailma sellistes lihtsates kujundatud kas on ilus või kole ja see ja see tänav on kole ja see vajaks uuendamist. Absoluutselt sellega ma olen nõus. Aga jällegi tuleb nagu silmas pidada ka praktilisi kaaslasi, et kui me võtame selle Pärnu maantee, selle osa, mis läheb Vabaduse väljakul Stockmanni poole või sinna kosmose kino poole siis Äripäev kirjutas, kirjutas artikli sellest, kuidas need ettevõtted, mis seal see tänava ääres asuvad, kus varandusi tänava ääres park tegelikult päriselt kannatavad, sellepärast et seal ei ole võimalik enam autoga peatuda ega parkida. Ja gaasi vaadates praegu, teades ise mõningaid mõningaid ärisid, mis asuvad nii-öelda selle tänava ääres, kuhu siis peaks planeeritud ja kavandatud peatänav tulema. Nende seisukoht on ka ikkagi, et autoga peaks olema vähemalt peatumisvõimalus kui mitte parkimisvõimalus, sest et autoga või võimalus mitte autoga ligi pääseda tegelikult ikkagi mõjuka majanduse halvasti, kuigi ma tean, et on väga palju inimesi, kes ütlevad, et oi, jalakäijate tänav, siis tulevad kõik välikohvikud ja kõik istuvad kogu välikohvikusse inimesed, istu kogu aeg välikohvikus, inimesed käivad tööl. Ja nii edasi. Nojah, et mina olen pigem ikkagi siis nende jalakäijate, teisalt kui ma mäletan, et kui ma iga päev Tallinnas tööl käisin, siis ma liikusin küll niimoodi, et ma tulin, parkisin auto ära ja siis edasi, ma käisin siin siin jalgsi, et töökoht oli Stockmanni taga ja sealt ei ole võimalik ka Toompeale jalutada, tähtsamates ministeeriumitesse jalutada, et selleks ei olnud vaja autot, et et minu meelest lihtsalt see on selline mõtteviisi küsimus, et kas ma pean autoga parkima töökoha ette, siis sõitma sealt järgmisesse kohta ja tagasi, et mõtteviisi võiksid muutuda, seda enam, et et kui me räägime siin keskkonnakaitsest, räägime siis kliima soojenemisest, siis ju kõige lihtsam asi, mida igaüks saab teha. Jäta auto seisma, sõite jalgrattaga või jalgsi ja noh, ma, ma tean, et see on silmakirjalik, sellepärast et see, kui seega kui mina sõidan autoga jalgrattaga tegelikult kliimas see panus on nii väike, et viimane ei ole sellest sooja ega külma. Et aga ikkagi noh, see kuna see maailm on muutumas ja ennegi rääkisime põlevkivist sellest, et põlevkivienergeetikasektori arendamine tundub kohatu aastast siiski sama kliimaprobleeme siis ju Tallinna kesklinnas Tallinna linnapea ikkagi ajab sellist samasugust, sellist fossiilsete kütuste keskset poliitikat, et see tundub ka nagu ajast ja arust noh, selge on see, et ta võib teha valikuid, et loomulikult võib ta ma ei tea Tallinna katlamaja üle viia näiteks kivisöe, et, et see on ka tema valikuid. Odo meenud meenutaks lihtsalt, et ma olen samamoodi jalakäijate parteistesse mõte, millega ma alustasin, ongi see, et sa ütlesid, et sa pargid auto ära ja kesklinna piires on väga mugav ringi jalutada ja ma olen täiesti absoluutselt nõus sellega. Aga selle autoga tulid sa ikkagi kuskilt kaugemalt. Samamoodi tulevad need inimesed, kes elavad Tabasalus, diskress Peetris nimetame kõik need ei ole mõtet loetleda kõiki neid piirkondi, mis Tallinna ümber asuvad. Nendel inimestel on ka vaja siia kuidagi linna saada, sellest linnast läbi sõita, et ei saa nagu sulgeda nende nende laste jaoks seda linna ja. Olukorrast riigis. Ja nüüd on jäänud veel kaks teemat, et on siis rahapesu andmebüroo aastaraamat. Et nii nagu siis jõustruktuuridele kohane, siis avaldatakse aastaraamatuid ja rahapesu andmebüroo on ennast sättinud juulikuusse. Kui on vähe uudised, siis vast ikka ajakirjanikud aastaraamatu üles leidsid, leiavad ja leidsime meiegi. Ja noh, mida me sealt noh, mina läksin sinna ennekõike otsima siis teateid uusi teateid musta rahapesuvoogude kohta, miski läbisid Danske panka, mis läbisid Swedbanka ja nagu rahapesu andmebüroo juht ütleb, siis tegelikult ükski Eesti pank ei jäänud sellest rahast puutumata, et siis järelikult ka rahavoogusid, mis läbisid SEB panka. Selle kohta ma väga palju sealt ei leidnud, aga selle eest me leidsime sealt palju huvitavaid teateid selle kohta, kuidas käib märkimisväärselt väiksemas mahus erinevad pettused. Kuidas siis ära kasutatakse inimeste lihtsameelsust kergeusklikud. Et see oli huvitav lugemine? Absoluutselt minule jäid antud teosest silma eelkõige kolm teemat, esiteks on krüptovaluuta teiseks küberpettused ja kolmandaks fakt, et rahapesu andmebüroo, mis siis selle selle aastaraamatu valguses välja toodi, et rahapesu andmebüroo ei pääse ligi Eesti panga või finantsinspektsiooni andmetele. Et tekib küsimus, et e-riik miks, kuidas on see võimalik? No see on nüüd seda näidet saab kommenteerida väga lihtsalt, et on kaks võimalust. Üks võimalus on siis see, et, et on tegemist pangasaladusega ja seda inimeste ringi, kes ligi pääsevad, peab hoidma võimalikult kitsana. Ei, me räägime, me räägime antud juhul siiski sellest rahapesu andmebüroo ligipääsust Eesti pangale või finantsiste. Ja teine võimalus on siis vandenõu teoreetiline, et seda sa ju tead ilmselt, et see tähendab seda, et Eesti riigis poliitiliselt teadlikult tehtud, siis musta rahavoo liigutamine võimalikult lihtsaks sel põhjusel ei ole, aga siis raabil piisavalt andmeid. Seda unenägu ei oska, ei ole seda unenägu vaadanud ega näinud, ei oska kommenteerida, aga kahtlemata kahtlemata on. Ei välistaks seda. Et, et sa mõõdetajateraabi tööd on võimalikult siis kirjelduseks tehtud Just aga, aga kui minna teiste teemade juurde, mis seal, mis seal nagu olid toodud on võib-olla see, et me oleme harjunud ennast Eestis pidama küberriigiks, et me oleme hästi kübervõimekad, aga tegelikult see, see aastaraamat oma sisus näitas taaskord, et kodanike ettevõtjate tasandil oleme suht toitud, et küberhügieen on kehv, sest et kuidas muidu on võimalik sekkuda meili vahetustesse ja sealt raha kantida teistele kontodele. Et inimesed ei ole tegelikult siiani teadlikud nendest ohtudest, mis mis internetis meid varitsevad. Ja ega seal näited ei tasu kaugelt otsida, kui vaadata näiteks kas või sotsiaalmeedias, kuidas käituvad poliitikuid ja mitte ainult poliitikud, vaid tippametnikud, kes käivad, kelle vaatad, sõbralistis on sõna otseses mõttes võib leida trolle. Kes, kes olen ka näinud juhtumeid, kus kogemata levitatakse kas A valeinfot ja kindlasti otsese kavatsusega seda teha, nagu võib-olla mõned poliitikud tahavad. Ja ka juhtumeid, kus, kus näiteks jagatakse mingisugust uudist, mis on kaks-kolm aastat vana ja justkui kuskilt uuesti üles kerkida mingi sensatsioon tekkinud. Just et kas, kas samas teine küsimus on see näiteks saada Aafrika petukirjad minust ka araabia astronoom Ta on nendega siis ju sellest on aastaid ja aastaid räägitud kõikides ajakirjanduskanalites ja, ja juba ammu kõik peaksid teadma, et kui teile tuleb Aafrikast pakkumine, et makske näiteks 150 eurot ja siis te saate pärast seda 150 miljonit. Et kõik võiks seda teadma, et, et see ei ole nii, aga ometigi leidub igal aastal üle kogu Eesti nii Tallinnas kui ka siis ka kaugemates piirkondades inimesi, kes lasevad ennast sellest hanitada ja maksavad ära ja siis pärast seda on väga pettunud. Loll saab kirikus ka peksa. Olukorrast riigis. Ja nüüd saate lõpetuseks Tõnis Lukase, sest et siis oli väga meeleolukas laulupidu. Et siin eelmisel pühapäeval pikalt vaidlesime selle üle, et kas Alo Mattiiseni viiest isamaalises laulus vähemalt mõni võiks laulupeo kavva jõuda, ei jõudnud neist ühtegi ja Tõnis Lukas siis ma ei tea, kas meie soovil või siis iseseisvalt, siis vähemalt osaliselt parandas selle vea siis minnes siis lauluga finaalis pidama kultuuriministrina kõnen siis ta otsustas sealt kahte laulu lühidalt tsiteerida. Ja see loomulikult põhjustas palju paksu vahendust, et Tõnis Lukas kordas sõnu, et peatage Lasnamäe ja ütles ka, et eestlane olen ja eestlaseks jään, et see ilmselt nii palju pahanduste põhjustanud, aga aga arvestades Tõnis Lukase kõne üldist tooni ja sedaviisi, kuidas ta rääkis, siis nagu saate alguses ütlesin, minul isikut seal lauluväljakul jäi mulje, et ta on purjus. Jumal, loodetavasti ta seda ei olnud, aga vähemalt see, see, kuidas ta rääkis, kuidas tema hääletoon tõusis ja vajus ja see, kui katkendlik kogu see esimene oli, siis siis oli see väga kummaline. Eks see oli, kas kõne ettevalmistus oli kehv või siis ta läkski puusalt lööma improviseerima. Ma tahan, tants on tunnistanud, et ta ei olnud ette valmistanud, mis on nagu järgmine arusaamatus, sellepärast et lauljad valmistavad aastaid. Nad on kaks aastat harjutanud pingsalt harjutanud ülikeerulisi laule ja siis tuleb kultuuriminister ütleb, et viieminutiline kõne oli liiast, et ma ei mõelnud jah, et ma ei mõelnud isegi ühtegi lauset välja, mida mööda tahaksin, et see oli väga kummaline, solvav. Kui mina seda kõnet kõnet vaatasin, siis võib-olla ütleksin selle kohta aplausi kerjamine. Tegelikult sisutühjad üks sisutühi loosung teise järel, okei, mingit tsitaadid lauludest ja siis niisugune vaikus ja siis sa ootad, et inimesed siis nagu jõuaksid see mõte, et nüüd on aeg hakata aplodeerima. Et võib-olla mõni poliitik, kes oleks sellise asjaga hakkama saanud. Aga noh, Lucase puhul ma ütleks, et mis on lubatud jupiterile, pole lubatud härjale. Ja et Lukase kõne peale mõeldes. Mulle torkas pähe selline asi, et seal laulupeole nüüd võtaksite niimoodi, et seal kulub päris palju aega selleks, et koorikas peale või maha läheks, seda seal on tühjad augud ja siis korraldajad on püüdnud neid täita siis erinevate vahelugemistega ja teleülekannetes muidugi näeb väga huvitavaid intervjuusid aga, aga kohapeal olles siis on seal erinevad vahelugemised, on siis selline aeg, kus võiks ringi liikuda. Tõsi, viimasel laulupeol ei olnud see võimalik, sellepärast et rahvast oli lihtsalt nii tihedalt koos, et et kui kuhugi õnnestus üks koht leida seal platsil, siis sinna tuli jääda kuni peo lõpuni. Aga ma mõtlesin just selle peale, et siis neid, neid auke võiks ju tegelikult täita ta ju väga olulise asjaga, nimelt siis erinevate kõnedega. Et kui ma mõtlen selle peale, et, et laulupidu ja tantsupidu ju edendab Eestis laulukultuuri tantsukultuuripillimängu kultuuri, sest väga tähtsad on orkestrid, mis alatasa siis laulupeol jäävad varju, et me räägime küll lauldakse tantsijatest, aga unustame ärases pillimängijad siis see ju tegelikult minu meelest oluline valdkond on kõnekultuur, mis Eestis on. Mu meelest tegemas suurt allakäik, kui vähikäiku Lucas'e kõnegi pealt näeb seda, et minister tuleb toolia, ei viitsi isegi ühtegi lauset ette valmistada. No eks Lucase puhul on muidugi see, et on hetkel on valitsuses, kus ta ei, ta ei pea väga pingutama, et silma paista. Et siis võiks ju olla siis kõned ja need kõned ei võiks olla siin, mitte poliitilised kõnedega võiksid siis esineda kirjanikud, kunstnikud, muusikud. Et see oleks võib-olla selline vahva vahva žanr, mis üldse muudab kultuuriminister lõpukõnet siis tegelikult see noh, ta ta üleüldse kohatu, et see on arusaamatu, miks ta peaks seal olema, sellepärast et Kaarel Tarand on selles sirbis väga täpselt kirjutanud, öeldakse, et et Eestis on ainult üks poliitik, kes on erakondadeülene president, presidendi kõne oli laulupeo esimesel päeval laupäeval ja kõik teised poliitikud siis siis peol, kus peaks olema mille peateema peaks siis olema rahva ja rahvuse ühtehoidmine, et siis sellisel puhul nad ei peaks saama üldse sõnagi, et tulla siis edendama oma poliitilist sõnumit, sellepärast et kui me mõtleme kasvõi sellele kahe repliigi peale, mis, mis Lucas seal ütles, mis sealt meelde jäid, ehk siis seesama Lasnamäe teema. Et noh, iseenesest pannes Taabas konteksti, siis tegemist on lausega, mis ütleb, et siis sisseränne ja Leistesse rohkem oodatud. Kuigi selge on see, et kui me nihutame selle 30 aastat tagasi, siis me ei saa toonaseid laulusõnu tõlgendada selle teadmise järgi, mis on tänapäeval absoluutselt Samas ma vaidleksin siinkohal vastu, et ma ei leia, Peaks poliitikuid, nende üritas seda tingimata tõrjuma ja iseenesest pole hea kultuuriministri kõne sellisel sündmusel. Ma ei leia, et see oleks kohatu. Lihtsalt küsimus on, kes selle kõne peab, millest ta räägib, et antud juhul me lihtsalt oleme saanud sellised valitsejad, nagu me oleme väljatehnilisest ilmselt. Nojah, aga kui kultuuriminister võtab sõna, siis temal ühest erakonnast, siis ju võiks ju ka sõna saada, siis ka meil on parlamendis on mis meil on seal viis erakonda, jah, et võiks ju siis ka need ülejäänud neli erakonda siis poliitiku saatest neil kindlasti on midagi öelda lauljatele tantsijatele tervitada. Aga kahtlemata kõigil on midagi öelda tervituseks ja nii edasi, aga siis me peame ka vaatama teiste haldusalade ministrid, eks ole, et kui näiteks sõlmitakse mingisugune uus kaitsekoostöö kokkulepe siis mis on rahvale üldhuvitav, kas siis on kaitseministril sinna asja kõnet pidama võime hakata küsima. Nojah, aga ega siis laulupeo eest me ei pea ju tänulikud olema valitsusele. Me oleme laulupeost tänu nikud ikkagi muusikutele, lauljatele. Aga sellega meie saade on nüüd lõppenud, et aitäh, et kuulasite ja see saade on järelkuulatav igal ajal raadio kahe kodulehel. Olukorrast riigis.