Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku reedesed, 19. juuli olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku toom. Prantsusmaa kohus lükkas parvlaev Estonia kannatanute ühisagi tagasi. Justiitsministeeriumis ettevalmistatud eelnõu tooks vahistamise kõrvale veel mitmeid tõkendid alates liikumispiirangust kuni arvuti kasutamise keeleni. Sel aastal on eelmise aastaga võrreldes rukki kasvupind kolmekordistunud. Tavapärastel aastatel, sõltuvalt siin aastast on rukkipind jäänud siin 11 kuni 15000 hektari juurde. See on olnud umbes see kogus, mis Eesti leivavilja mõttes vajab. Itaaliat ähvardab valitsuskriis, koostööd soovivad lõpetada valitsusliitu kuuluva liiga ja viie tähe liikumise poliitikud. Ateenat tabas maavärin, registreeriti kaks tõuget, neist tugevam magnituudiga 5,1. Purustusi ja ohvreid maavärin kaasa ei toonud. Narva muuseumi uue püsinäituse avamine lükati kolme kuu võrra edasi. Linnuse renoveerimist segavad ootamatult leiud ettevõtte TS laevad. Ettevõttet TS laevad on viimasel ajal mitmel korral olnud tõrkeid piletisüsteemis, kel on seal süsteemis üks viga, mille algpõhjus on täpselt veel jõuta. Te olete ikkagi esineda mingisugune ootamatu tõrge, mistõttu tekib mingi katkestus. Suvekooli hüppelaud tulid kokku sajad noored leiutajad. Koolinoored püüavad erinevate toodete ja teenuste arendamisega lihtsustada igapäevaelu ja laiemalt ka maailma muuta. Budapestis toimuvatel vehklemise maailmameistrivõistlustel pidi epeevehkleja Sten Priinits kaotust tunnistama teises ringis 16 parema hulka jõudnud ning ilm püsib vähese ja vahelduva pilvisusega, kohati hoovihmadega. Sooja on öösel 10 kuni 16, päeval 18 kuni 25 kraadi. Alustame sellest, et Prantsusmaakohus jättis rahuldamata Estonial hukkunute lähedaste ja kannatanute ühisagi laeva klassifitseerunud Prantsusmaa firma Piero Veritase ja Saksamaa laevaehitaja Maier-Fi vastu. Kohus leidis, et firmade raske või tahtlik süü ei leidnud tõendamist. Kui kannatanud ei otsuste asja edasi jätkata, tuleb neil firmadel hüvitada kulusid rohkem kui 100000 euro eest. Ja Francois Lomrees kannatanute advokaat. Kohus otsustas rakendada Rootsi seadust ja vaatas rangelt büroVeritase selle aja reegleid, mil laev ehitati ja nad järeldasid, et reeglite ja Rootsi seadust järgi ei saa büroo Veritas pidada vastutavaks laeva uppumise eest. Nad leidsid, et büroVeritase süü ei ole piisavalt tõendatud. Nii ütles siis advokaat ja nüüd on meil otseühenduse pehandiga Pariisis, et mida lisada, kuidas kohapeal muljed on? Tere õhtust siit Pariisist. No see oli üks lühemaid kohtuistungeid, kus mina olen viibinud, kestis võib-olla alla viie minuti ja nagu ma aru saan, siis on üsna haruldane, et sellistes asjades üldse istung kohtuotsuse väljakuulutamiseks kokku kutsutakse, tavaliselt antakse üle siis lihtsalt kirjalik otsus. Kirjalik otsus anti üle ka seekord, see oli päris paks. Ma ei, ma ei tea, palju seal lehekülgi võis olla 100 või, või, või 200, et see pakt nägi välja igal juhul päris massiivne, mida advokaadid nüüd hakkavad lugema ja kus on siis kohtu argumentatsioon siis täpsemalt, et lugeda ja siis saab sellest võib-olla veel täpsemalt rääkida. Aga jah, siis see kohtuotsuse sisu oli see, et see ühishagi lükati tagasi. Kuna siis ei leidnud, et nende firmade selline raske süü või tahtlik süü tõendamist ja nüüd peavad siis otsustama hagejad, kas nad lähevad oma kaebusega edasi, kaebavad selle otsuse edasi või lõpetavad selle kohtuda ja maksavad ära siis kohtukulud. No seni on kogu aeg ja lõpmatult edasi kaevatud, kuidas tunne on? Vot ei oska öelda kindlasti kõigepealt advokaadid loevad läbi selle paksu otsuse ja siis ta siis peavad otsustama need inimesed siis Rootsis Eestis kas nad tahavad sellega edasi minna või mitte? Hea küll, aitäh, eb. Justiitsministeerium soovib vahistamise kõrval lubada veel tervet hulka erinevaid tõkendeid. Madis Hindre räägib sellest Kui ettevõtted kaasa arvata, kahtlustati läinud aastal kuriteos ligi kaheksa tuhandet kolmesadat isikut. Vahi all hoitakse ligi viitesadat inimest. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam. Jüri sõnul võiks erinevaid võimalusi, kuidas uurimise alla sattunud inimest kohelda, olla hulga rohkem. Ja see võiks siis ühest küljest tagada paremini isikute põhiõigusi ja teisest küljest ka siis tagada tegelikult kannatanute ja ka ühiskonna sellise tõhusama. Nii näiteks lubaks eelnõu inimese arestimaja asemel hoopis koduaresti panna. Näiteks kui kurjategija või siis kahtlustatav isik elab eramajas, siis on tal piirang, et ta ei tohi lahkuda oma kinnistult, ta võib minna õue, peenraid rohima või keldrisse või midagi sellist, aga kinnistu kiirelt ei tohi lahkuda ja seda on võimalik siis elektroonilise valvega kenasti tagada. Samamoodi võib see liikumispiirang olla seotud ka näiteks sellega, et ta ei tohi viibida teatud kohtades või teatud isiku läheduses. Näiteks perevägivalla juhtumite puhul seatakse siis selline lähenemiskeeld, et tülitsevad osapooled, et või siis üksteisele lähemale minna. Kas seda on muuseas võimalik elektroonilise valveseadmetega täiesti tagada? Kristel Siitam üüri lisab, et erinevate liikumispiirangute kõrval võib vaja minna hoopis teistsugust tõkendit, näiteks võiks eelnõu järgi ära keelata ka arvuti võis sõiduki kasutamise, selle tarbeks soovitakse seadusesse panna päris uus vaba tõkendi mõiste. Oluline on aga see, et vaba tõkendiga peab inimene ise nõus olema. Kohustuste loetelu on selles mõttes jäetud vabaks, et see võib olla näiteks muuhulgas see, et meil on näiteks alaealine õigusrikkuja, et ta peab viibima õhtuti kodus või näiteks, et ta ei tohi Riibida õhtuti käia, hängima või jätta, peab käima koolis. Aga kui inimene selle vaba tõkendiga päri ei ole või kokkulepet rikub, võib prokurör taotleda talle mõnda veel karmimad piirangud või hoopis vahistamist. Lisaks erinevatele piirangutele võiks eelnõu järgi inimestele ka kohustusi panna ka selleks päris mitu võimalust muuhulgas viibida kindlaksmääratud ajal kindlas kohas või külastada teatud aja tagant meenetlejat, aga kohustuseks saab seada ka igapäevase postkasti vaatamise. See kohustus on pandud just nimelt selleks, et inimesega oleks võimalik kontakti hoida. Oluline on ka see, et kõiki kohustusi tõkendid ei peaks eelnõu järgi otsustama kohus, mõned, nagu öeldud, saab seada inimesega kokkuleppel, aga üht-teist näiteks Eestist lahkumist saaks keelata ka prokurör. See on ka see põhjus, miks me oleme ikkagi kirja pannud. Tõgendite valikul tuleb arvestada konkreetse isikuga, konkreetse kuriteoga, selle taustaga kõikide nende asjaoludega ja loomulikult on isikul õigus vaidlustada. Räägime põllumajandusest sel aastal on eelmise aastaga võrreldes rukki kasvupind kolmekordistunud, jätkab Brent pere. Eestis kasvatatakse rukist sel aastal 29-l 1000-l hektaril, viimati oli rukki pil nii kõrgel tasemel 20 aastat tagasi. Suur kasv on otseselt seotud eelmise aasta erakordsete ilmaoludega, ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Eestis oli suur põud ja ülikoolist, et hästi varasügistööd tehti ka seetõttu varemed. Lisaks rukkipinna suurele kasvule on tegelikult sellel aastal üldse iseloomulik taliviljad, suur osakaal, et see on üks põhjus, miks, miks need pinnad on suurenenud tavapärastel aastatel sõltuvalt siin aastast rukki pind jäänud siin 11 kuni 15000 hektari juurde. See on olnud umbes see kogus, mis eesti leivavilja mõttes vajab. Suur osa läheb ilmselt tänu suurtele kogustele sel aastal ka loomasöödaks. Võib-olla isegi üks osa koristatakse enne vilja täielikku valmimist, tehakse siis ka loomadele siloks ja söödaks lisaks leivatööstusele ka rukkil olemas teatud võimalus siis piiritusetööstuses tarbimiseks. Alates 2006.-st aastast on Eesti teravilja eksportinud ka välismaale. Tavaliselt on kogusteks umbes pool kogu teraviljasaagist, seda isegi kehvadel aastatel, kui on olnud suur põud. Sel aastal, on põllumeestel põhjust optimistlik olla, ütles põllumajandus ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. Ma arvan, et põllumehel on sel aastal põhjust optimismiks sõltumata sektorist ega ausalt öeldes ei mäletagi selliste aastal, kus üheski sektoris mingeid probleeme poleks olnud aga sel aastal jah, nagu öeldud, olukorda on erinevates sektorites positiivne väljavaated, nii lühiajaliselt kui pikaajaliselt samamoodi teraviljast juba juttu oli, et kasvab nii tootmine kui ka eksport kõigi eelduste kohaselt. President Kersti Kaljulaidi ütles väljaandele Forin polis antud usutluses, et vihkab Eesti Konservatiivse rahvaerakonna poliitikute vaenu õhutavad käitumist, peab seda rumalaks ja vabandab mulje pärast, mida see võib Eestist jätta. Kaljulaidi sõnul on ta vestelnud neil teemadel EKRE ministritega ning tema hinnangul on üldine arusaam, et rahvusvahelises elus ei ole võimalik normaalselt toimida kui jätkata inimeste ärritamist hoolimata sellest, kas sa ka ise usud, mida ütled. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna esimehe Mart Helme hinnangul peaks president Kersti Kaljulaid oma ametist tagasi astuma. See inimene ei anna endale aru, kes ta on, mis ametikoht tal on, millised volitused tal on ja millised kohustused tal on, ütles Helme. Nüüd aga välisuudised ja Tõnu Karjatse. Itaalias ähvardab valitsuskriis mitmed valitsusparteisse paremäärmuslikku liigasse kuuluvad poliitikud soovivad, et asepeaministri kohal olev liiga juht Matteo Salvini lõpetaks aasta otsa kestnud valitsusliidu liikumisega kuna koostöö jätkamine on võimatu. Samal seisukohal on ka mitmed viie tähe liikumise poliitikud. Ajakirjandusega kirjutab, et viie tähe liikumist häirib ilmselgelt Salvini käitumine peaministrina. Diplomaatiliste allikate kinnitusel soovib Itaalia president Sergio Mattarella, et valitsus oleks paigas sügiseks, et heaks kiita riigieelarve. Ta kinnitas, et pole plaaninud kohtumisi salviga ega pole saanud ka kinnitus sellele, et valitsusliidus oleva paremäärmusliku liiga liider sooviks ennetähtaegseid valimisi. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel väljendas muret Venemaa toetuse pärast Euroopa populistlike ja paremäärmuslikele parteidele Itaalias. Ajakirjanduse andmetel on sealne prokuratuur kuulanud asepeaministri Matteo Salvini lähikondlasi seoses väidetega, et ta üritas tagada salvini erakonnale Venemaalt rahastust. Saksa valitsusjuht tõdes oma kommentaaris, et parempoolsete erakondade toetus Venemaalt teeb muret. Merkel ütles, et soovib Venemaaga siiski häid suhteid. Suurbritannia rahandusminister Philip Hammond vihjas, et ta on valmis hääletama võimaliku Boris Johnsoni valitsuse tagandamise poolt, kui see peaks püüdma viia riik Beta Euroopa Liidust välja. Uue peaministri nimi selgub Suurbritannias juba mõne päeva pärast ning favoriidiks peetakse Boris Johnsonit, vahendas The Guardian. Kreeka pealinna Ateenat tabas maavärin magnituudiga 5,1 ja järeltõuge magnituudiga 4,4. Maa-aluste tõugete kese oli Ateena kesklinnast 82 kilomeetrit loodes. Maavärin katkestas side ja elektrikaableid, vigastusi said vaid kaks inimest. Ehitised jäid terveks. Puutumata jäid ka antiiksed, mälestusmärgid ning Hiina. Keskosas fenoni provintsis kärgatas ühes gaasitehases võimas plahvatus, mis purustas hoonetel Nad kolme kilomeetri raadiuses. Plahvatus toimus Sammentsiaal linnas asuvas tehases. Veel pole teada, kui palju inimesi surma või kannatada on saanud. Ettevõttel TS laevad on viimasel ajal mitmel korral olnud tõrkeid piletisüsteemis, tänagi oli taas pool päeva süsteem rivist väljas. Margus Muld küsis selgitust Tallinna Sadama IT-juhi kohusetäitjalt Reimo Salumetsale. Piletisüsteem on jah, tuleb tunnistada, et seal esineb probleeme meil praegult. Et tegemist on nagu jätkuvalt, et nagu arendatava süsteemiga, mida me ka üritame siis parandada ja mugavamaks teha aga kõikide igasuguste arendustega võib, kaasnevad tavaliselt ka sellest tarkvara maailmas mingid vead, mida ei osata ette näha. Tegelikult on ju nii, et need anomaaliad on ju viimase poole aasta jooksul olnud ja mitte üks-kaks korda, vaid ma täpselt neid kordi ei tea, te teate seda võib-olla ise, kas te siis sellele asjale jälile ei ole saanud ja seda nii-öelda nõrka kohta ära likvideerinud? Hetkel on seal süsteemis üks selline viga, mille algpõhjuseni täpselt veel jõutud ei ole, et on leitud erinevaid parandusi tehtud, parandatud ajutiselt suudame sealt olukorrast välja tulla, ka hetkel võib ikkagi esineda mingisugune ootamatu tõrge, mistõttu tekib mingi katkestus. Et aga seda ja otsimist monitoorimis ta selle kõrvaldamisega tegelevad jätkuvalt, et et hetkel me saame lubada, et meil on nagu rohkem sümptomid teavad, et me suudame seda suurt katkestust ennetada, et meil on mõningad välja juba töötatud ennetavad protseduurid, mida me saame süsteemi siis nagu toimimise tagamiseks teha. Nii et praegu ikkagi ma saan teie vastusest aru, et et selliseid ootamatuid katkestusi võib veel tulla. Loodame, et need ei tule, sest me teeme kõik endast olenevalt sellest, et seda ei juhtuks, aga välistada seda ei saa. Narva muuseumi uue püsinäituse avamise tähtaega lükati mitme kuu võrra edasi, miks sellest Jüri Nikolajev? Narva muuseumi uue püsinäituse avamispidu pidi toimuma veel 10 päeva tagasi, kuid konvendihoone renoveerimistööd on niivõrd graafikust väljas, et projekti lõpetamise tähtaeg lükati tuleva aasta jaanuarikuusse ja parimal juhul pääsevad külastajad uut püsinäitust vaatama alles sügisel. Narva Muuseumi direktori Ivo Posti sõnul kaasnevad ajalooliste hoonete renoveerimisega tihti ootamatused, mis ehitusgraafiku uppi lükkavad. Sama juhtus ka Narva linnusega. Kõigepealt avastati läänehoovis garnisoni kiriku jäänused, mis tähendas, et tuletõrje veereservuaari paigutust pidi muutma ning siis sattusid linnuse idatiivas liftišahti süvendama läinud ehitajad silmitsi massiivse betoonvundamendiga jätkab Ivo Posti. Dokumentide järgi, mis meil kasutada oli, teadsime seda, et see on lihtsalt pae Kaljo kiht ehk siis suruõhuhaamrite, ka sellise süvendamine võtab mõned nädalad aega, ainult paraku selgus, et nõukogude ajal oli sinna valatud betoonkiht, mis ulatus pooleteise meetri sügavusele, mis tähendas seda, et kuna me selle ühegi aparaadi suurema aparaadiga sisse tulla ei, saab vibratsiooni Brow, siis tuli seda betooni hakata suruma haamritega lõhkuma selle peale 92 pool kuud planeeritud tasemel. Loomulikult lükkusid edasi ka ruumide üleandmisel püsinäituse ehitajatele. Ivo Posti sõnul loodetakse uus püsinäitus külastajatele avada oktoobris, kuid avamise täpset kuupäevade nimetada veel ei julge. On veel paar sellist kohta, kus võib juhtuda, et ehitust natukene nihkuvad ja seoses sellega nihkuvad ka püsinäituse tööd. Muidugi tuleb ka aru saada sellest, et kuna püsinäitus tuleb meil päris kõrgtehnoloogiline hologrammide kõik muud asjad, siis nende häälestamine võib minna väga kiiresti. Võib ka päris kaua aega võtta. Uus püsinäitus, mis vahetab välja 30 aastat püsinud koduloolise ekspositsiooni keskendub Narva linnuse kui militaarehitise ajaloole. Projekti maksumus on enam kui neli ja pool miljonit eurot. Seda toetab Euroopa regionaalarengu fond. Kui praegu käib Narva Muuseumis aastas umbes 80000 külastajat, siis uue püsinäituse avamisega loodetakse külastajate arvu kolmekordset kasvu Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Suvekooli hüppelaud tulid kokku sajad noored leiutajad ja koolinoored püüavad erinevate toodete ja teenuste arendamisega lihtsustada igapäevaelu laiemalt, ka maailma muuta, jätkab Margit Kattai. Mittetulundusühing Eesti kaks. Null korraldab kolmandat aastat järjest koolinoortele mõeldud suvekoolis Ta laud. Suvekooli eesmärgiks on kasvatada kooli õpilastes suuremat huvi tehnoloogia ettevõtlikkuse vastu. Noored on Tehnopoli teaduspargis nädala aja jooksul saanud võimaluse koos Eesti tuntud ettevõtjatest mentoritega luua käegakatsutavaid tooteid ja teenuseid, ütleb hüppelaua peakorraldaja Ede Tamkivi. Me iga aastaga ikkagi üritame kasvada, pakkuda õpilastele põnevat programmi, midagi sellist, mida nad saaks enda oskuste osas lihvida, võib olla selliseid väljakutseid neile pakkuda, see aasta me tegime hästi palju ka selliseid praktilisi töötube, kus siis vastava erialaoskusi näiteks kigi, toote disainimist või näiteks sissejuhatus programmeerimist oli meil täiesti eraldi töötuba, seega selliseid praktilisi töötubasid neile pakkuda ja teisest küljest siis just toote ehitamise juures on siis mentor, kes neid kogu aeg juhendab, et kindlasti tee asju nendest väravaid juhendab. Köik hüppelaual osalenud noored lausuvad ühest suust, et suvekooli toob neid osalema eelkõige soov muuta maailma paremaks paigaks mentorid Eesti edukatest ettevõtetest, nagu TransferWise poolt peris ja paljud teised on noorte jaoks suureks motivaatoriks hüppelaual valminud prototüüpe on seinast seina. Kui üks meeskond loob võimalust, kuidas telefoni rakendus saaks kodust lahkumise järel teavitada, kas kõik uksed ja aknad on ikka ilusti kinni pandud, siis teise ambitsioon on saata satelliit suure kaarega kosmosesse. Meeskonna hub esindaja, kes loob ise õpilasfirmasid koondavat Infosüsteemi, ütleb, et infotehnoloogia pealetungist maailm kindlasti ei pääse. Kuna tulevikus on enamus asju tehnoloogia peal, ei ole väga mõtet enam õppida selliseid lihttöid, nagu seda on näiteks poemüüja, koristaja, sest et lähima no ma arvan, 10 aasta jooksul, need tööd on juba asendatud robotite ja-i poolt, ma usun, et see on hästi-hästi oluline praegu õppida programmeerimist. Hüppelaua peamentor Mikk Olli sõnul tõusevad noored suvekoolis lendu, et arendada kohapeal valminud ideid. Samas saadakse ka indu uute lahenduste väljatöötamiseks. Esimesel aastal näiteks ühest meeskonnast täitsa juba tekkis toode, nad said juba, investorid tegid päris firma, tänasel päeval nad ehitavad mingit mobiilimängu lausa siit võiks välja tulla, ongi see, kas siis noored saavad selle alguse kätte, nad alustavad midagi uut peale seda või eriti ideaalne oleks see, kui nad võtavad siit alustatud projekti ja jätkavad selle ehitamist hiljem. Pärnus asuva 13000 paneeliga päikeseenergiajaam võimaldab säästa aastas kolm hektarit metsa. Sellest Ester Vilgats. Pärnus alustas tööd Eesti suurim päikesejaam, mille käivitasid linnale kuuluv Paikre ja Eesti gaas. Äsja elektrivõrku ühendatud kompleksi investeeriti kolm miljonit eurot ja selle aasta toodang ulatub nelja miljoni kilovatt-tunnini. Päikesepaagist toodetud elekter läheb üldisesse elektrivõrku. Eesti gaasi juhatuse liige Margus Kaasik. Taastuvenergia on ikkagi see, millest tasub elektrit toota, et oleks ikka pikaajaliselt jätkusuutlik, piisavalt roheline ja päikeseenergia on just see, mis meile tundub tänasel hetkel väga potentsiaalikas ja huvitav, miks just siin teed viisid meid kokku paiknega kellel oli siin vana Pärnu prügila Milad, Recultiveerisid, tekkis niisugune võimalus sellisele suurele platsile ehitada see päikese parketega leida suur maalapp, kuhu on võimalik planeeringu järgi päikeseparki panna, kus on olemas elektriühendused ja muud asjad, et ega seda ei olegi väga lihtne leida. Siin Paikre ka koostöös siis selle, selle projekti püsti panime. Eesti gaasi nõukogu esimees Ain Hanschmidt ütleb Pärnu linna kohta häid sõnu. Pärnu linnu ma armunud on teistele linnadele eeskujuks, et me ikkagi väga kiiresti jõudsime kõikidele kogule võtame detailplaneeringud, kogu see ehituse protsessid, kõik need load ja Pärnu linn siukses rohelise energeetika osas on tõesti kogu Eestile eeskujuks, kuna nad on päikeseelektrijaama teinud. Nad saavad aru, kui oluline on need, ka ühistransport ei saastaks keskkonda. Nad on läinud biogaasi peale gaasibusside peale, mis on kõige puhtam transpordikütus. Nad arutavad siin juba bioometi Taani tootmist, et Pärnu on tõeline suvepealinn Pärnu linna, mina isegi juba selle tahte osas ma juba võrdleks seda Oslo, Pariisi ja Madriidiga, kes võitlevad väga oma linnakeskkonna puhtuse eest. Päikesepargi elu jaoks hinnatakse 25 aastat, investeering peaks end ära tasuma 10 aastaga. Oleme jõudnud ära oodata selle, et Helve Meitern teavitab meid, milline tuleb homne ilm. Venemaal pöörleva madalrõhkkonna mõju meie ilmale vähehaaval nõrgeneb ning Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuvöönd. Eeloleval ööl on valdavalt selge ja sajuta ilm, vaid ka Eestis on pilvi enam ja kohati sajab hoovihma, paiguti võib tikkida kaudu. Puhub läänekaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, Kirde-Eestis ulatuvad loodetuule puhangud enne keskööd veel kuni 11 meetrini sekundis ja sooja on 10 kuni 16 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Ida-Eestis sajab üksikutes kohtades hoovihma. Puhub valdavalt läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja ootame 20 kuni 25, rannikul kohati 18 kraadi. Ja spordiuudised toob Teieni Johannes vedru. Ungaris Budapestis jätkuval vehklemise maailmameistrivõistlused meeste epee individuaalturniiril langes Sten Priinits konkurentsist teises ringis ehk 32 parema hulgas. 31 aastane Priinits alustas väga hästi, kui võitis oma esimeses matšis hispaanlast ülenbereirat torgetega 15 12. Priinitsa teekond lõppes aga teises ringis, kus ta jäi seisuga 11 15 alla prantslasele Aleksander pardaneela. Bordenee vastu pääses Priinid seitse. Neli juhtima, kuid kohtumise viimases faasis oli selgelt tulemuslikum vastane. Ükski teine Eesti meesvehkleja seekord MMil põhitabelisse ei pääsenud. Eksmaailmameister Nikolai Novosjolov on endiselt vigastatud. Eesti meeste jalgpallikoondisse kuuluv poolkaitsja Siim Luts sõlmis lepingu Eesti meistriliigas medali eest võitleva Paide linnameeskonnaga. Kolmekümneaastane luts liitub paidega tšehhi meistriliiga klubist Teplitsest. Oma jalgpalluri teed just Paide noortemeeskonnas alustanud Luts klubi siiski lähikuudel esindada ei saa, kuna taastub jalaoperatsioonist. Lutsu leping on sõlmitud kaheks ja pooleks aastaks. Jalgpalli UEFA Euroopa liigas pääses Eesti klubidest teise kvalifikatsiooniringi Tallinna FC Flora. Koduväljakul oli floora Serbia mullust hõbedameeskonda radinskid kaks. Null võitnud ning eile hilisõhtul tehti vastasega võõrsil kaks. Kaks viik. Seejuures suutis Flora eurosarjas avaringist kaugemale jõuda klubi ajaloos alles teist korda. Teises kvalifikatsiooniringis mängib Flora Saksamaa Bundesligas eelmisel hooajal seitsmenda koha saanud Frankfurti intraktiga. Sama meeskond jõudis kevadel Euroopa liigas poolfinaali. FC Flora peatreener Jürgen Henn edasipääsemise võtmemomentidest. Me ei tohtinud kindlasti surve all ega ka pärast, ütleme kui nad oleks selle varaku väravale, ongi nad soovisid, et te olete ostnud sel ajal kindlasti murduda ja paanikasse sattuda, et ikkagi vaid oma mänguplaanist kinni kontrollida, ise pigem pigem tempot ajada närviliseks. Nii et selline ma arvan, et see oli seal mängu võti. Ongi tänase päevakaja sõnumit teieni toodud, aitäh kuulamast.