Raadio kahes saate kõik puhuvad, külaliseks on saabunud Marju Länik. Tere tulemast. Väga hea meel näha teid. Tere, ma meelega jätsin tiitli või sellise iseloomustava tekste siia ütlemata, lootuses, et aitate meid natukene välja. Kuidas teile meeldib end täna aastal 2008 alguses tituleerida? Laulja, muusik? Poliitika ka otsapidi lisaks sellele olete õppinud, eks ole. Just magister kultuurikorraldus, kui ma ei eksi, oli see Täpselt nii, kõigepealt neli aastat, bakalaureuseõpet andis mulle kultuurinõuniku kutse kultuuri ja kunstimänedžeri lisaaega. Magistriõpe seejärel kaheaastane andis mulle sotsiaalteaduse kraadi kultuurikorralduses. No nende käest üliõpilaste käest, kes on ülikooli lõpetanud, kistakse kohe, et, et kas oma õpitud erialal töötajate ka nüüd teie käest küsida kohe, et kas te Teate, ega jah, oli see kraadi omandamine või õppetöö lihtsalt vajadus endale midagi tõestada. Või selline praktiline taust on ka olemas. Mõlemate teie eeldused on õiged, et enda jaoks kõigepealt õppima või läheb ikka enda jaoks, mitte kellegi teise jaoks ja see oli selline eneseteostuslikku moment, selline selline unistus, mida ma tahtsin teoks teha. Ja, ja teisalt, ega ilma kaasaegse hariduseta on praegusel ajal väga raske. Paber maksab? Ei, ma jällegi ütleks, et ma üldse ei käinud paberi pärast vaid ikkagi teadmiste pärast, tegelikult ma ju töötan sellel erialal, see on ju väga ligilähedane sellele minu elukutsele, millega ma aastaid olen tegelenud siis laulja ja muusiku elukutsele. Olete te Marju kunagi niimoodi mõelnud selle peale, et näed, nüüd on siis vaja olnud veel koolipinki nühkida, et ma pean silmas seda, et kas te olete kunagi pannud oma lauljakarjääri süüks seda, et midagi omal ajal siis, kui vanus oli 18, kuni ma ei tea, 25 jäi tegemata. No pooleli jäi, tahtmist oli täpselt sama palju ja ma astusin siis ka ülikooli ja ja kolmanda kursuse lõpus jäi, jäi pooleli. Ega mul palju tegelikult lõpuni puudu ei jäänud. Siis ma õppisin resiid näitejuhtimist veidikene ei puudusest, et see, see suure lavatöö kuidagi kasvas aina suuremaks ja suuremaks ja suuremaks kontserde tuli aina juurde juurde juurde, aina vähem viibisime eestina, Eestis aina rohkem kontserte andes Venemaal ja välismaal. Ja võisteldes ja millestki tuli loobuda, tookord jäi, jäi lavatöö peale. Ma ei, ma ei kahetse ka tegelikult. Sest see, mida tollal tuli õppida erinevas ikkagi väga paljuski sellest, mida me praegu saame pida. See, mida õpetatakse, on, on kardinaalselt muutunud. Ma olen äärmiselt õnnelik, et ma olen praegu selle stuudiumi läbinud. Aga neile noortele, kes praegu on sellise nii-öelda murdepunkti peal, kes, kes otsustavad, et kas jätkata õpingutega ikka läbi vere vaeva või siis teha oma seda juba väga tugevalt esile kerkinud tööd, mida hästi tehakse, kumba siis valida, kas töö ja hiljem võib-olla õppida juurde, kui tekib aega või teha asju paralleelselt õppida ja töötada? Kui töö piirdub Eestiga ja õpitakse eesti ülikoolist, iseks ikkagi püüda mõlemat teha. Praegu on õppimiseks ka palju paremad võimalused, saad võtta õppelaenu ja seal on valik palju suurem ja sul on üldse tohutult, et noh, igasuguseid võimalusi juurde loodud võrreldes selle ajaga, mis meil tol ajal oli Tänapäeval mulle tundub, võib-olla ma teen liiga meie noorte taga, aga tundub vähemalt, et kuulsust haarata on üpriski lihtne, vähemalt Eestis nendes oludes ja, ja võib-olla see on natukene selline segadust tekitav ning valikuid raskendav ja, ja noh, nii-öelda tähtsuse järjekorda segamini ajanud. Kuidas teile tundub, kas kuldsetel kaheksakümnendatel, näiteks kuulsuse järgi pürgida oli teistmoodi kuidagi kui seda tänapäeval? Meie näiteks noorte lauljataride Ta on jah, oli kindlasti sellepärast et siis oli levimuusikas hoopis teistsugune ajajärk ka kui praegu tehakse väga palju seda, mis juba on olnud, siis tegelikult seda öelda veel ei saanud, siis sai väga palju luua uut ja suhtumine levi muusikusse. Jaa, jaa, lauljasse artisti oli hoopiski lugupidavam. See oli palju, palju lugupidavam, kui on praegu. Kas ma aiman õigesti teie jututoonist, et, et te peate silmas seda, et näiteks ütleme meie vanemad räägivad praegu nimedest Marju Länik, Anne Veski, Jaak Joala hoopis kuidagi teistmoodi ja nende ütleme, mälestus on hoopis teistsugune kui näiteks seoses nende nimedega, kes praegu areenile tulevad, et, et neist ei hakata kunagi niimoodi mõtlema niimoodi rääkima. Et nad ei saavuta seda positsiooni Võib-olla teadvusesse jääda aastakümneteks on praegustel artistidel raskem. Saime me ka tol ajal hoopis sellise sügavamatesse suhtumise, mis ei ele tegelikult, et siiamaani maha jätnud nagu niisuguse hästi tugeva vastutustunde vastutus, hõime oma oma töö ees oma tegevuse ees oma esinemiste ees ja see on see, mis, mis eristab meid teatud määral, et, et see suhtumise küsimus just see tuntuks saamine on ju tegelikult praegu erakordselt, et lihtne ma ütleksin, et meie ajal see ei olnudki lihtne. Ehkki võib-olla tele ja raadiokanaleid oli, oli palju vähem. Ajakirjandusväljaandeid oli palju vähem, kuid sinna pääsemine tegelikult tuli ikkagi ära teenida. Ja seda tuli väärida. Muide, kas konkurentsi oli tol ajal vähem või rohkem, kuidas sulle tundub, kui praegu? Konkurentsi mõiste on praegu teistsugune, siis oli selline sisukam tähendus, et ikkagi sellele, mis sa tegid, mis, mis su looming oli, mis on muusika oli seal oli vajalik, et on sisu ka taga praegu vahele jääb nagu rohkem mulje, et, et see, kellest rohkem kirjutatakse või see, kellest rohkem räägitakse, see arvab ka, et ta on kõige. Ma ei tea kõige. Kvaliteetsemalt. Kvaliteeti. Eks ole räägitavus ei, ei ole üks ja sama asi. Ei ole nagu õiges suhtes ei ole, ei ole õiges suhtes, et siis oli see, see, see tasakaal kindlasti nagu õiglasem, kui, kui praegu see on lihtsalt tulnud meedia sellise ülemvõimu kasvustad ja turumajanduse külgedest, et seda saab seletada sellega. Majandus, eks ole, raha loeb ja, ja selleks, et raha oleks, mida lugeda tuleb tuleb müüa võimalikult palju luua neid väikseid tähti, sädemeid, kes ühedge kenasti sädelevad ja siis vajuvad loomulikult ära. Mis ka ei tule, paneb imestama, millest ka ei tehta uudiste. Täiesti. See on umbes nagu ilutulestik, eks ole, et korra käib pauk ära, ilus vaadata, aga siis on ta läinud. Jah, sealsamas on unustatud ja homme on uued, kellest tehakse sellised uudised ja. Pole kahtlust Marjuetti seks tänapäeval müüb nagu vägivald ja veel mõned asjad, kas tol ajal oli see ka argument või vahend või, või põhjus? Paarkümmend aastat tagasi, kas sellest räägiti, sellest mõeldi just niimoodi klassikalises mõttes? Ma usun, te saate aru, mida ma mõtlen, et et kui võtta noored lauljad tarite noh, võtame laiemalt maailmast, me ei pea jääma Eesti piiridesse, siis see on väga-väga oluline, vahel isegi olulisem, kui palju keegi vähe laulda oskab. Pakett kaheksakümnendatel lugesse. Kuidas lokid olid pähe tehtud? Kui lühike seelik ja nii edasi, et. No luges ikka stiilsus väljanägemine ka sellised seksikad ja, ja pilkupüüdvad tualetid, riided, garderoob, kuidas seda nimetada, see kõik oli ka omal kohal ja ja neid võimalusi tuli ka ära kasutada. Ma ütleksin küll, et mina neid võimalusi kasutasin näiteks riietudes väga julgelt neil aastatel, kandes ka minit või pall paljaid õlgu või tõesti hästi nappe riideid. Siis ma arvan, see sõnum jõudis kohale, aga sellest, et otsesõnu ei räägitud, see oli nähtav. Ja kui sa selle välja kandsid, siis ilmus ka selliseid fotosid ja must on päris palju ka videosalvestusi küllaltki napis seksikas riietuses ka neist aegadest, aga isegi lõigatud välja ei, ei õiendatud, selle kallal ei juhitud otseselt sõnades tähelepanu, aga kindlasti seda märgati, aga see oli kuidagi delikaatselt siis nagu esile toodud, et see muusika, see pidi ikka esikohal olema. Ei olnud niimoodi, et kusagil filharmoonias või mis organisatsioonid tol ajal olid mu jumala eest võin, oligi Eesti NSV riikliku filharmoonia kusagil seal stendi peale ei pandud, et näe, vaadake, kuidas kommunistlik kloor Länik riides käib, kuhu see kõlbab? Ei, ei olnud, selliseid asju ei olnud. Ehkki ma riietusin väga julgelt, ma kordan veel. Kus need riietusesemed, garderoob tuli, oli see kohalike õmblejate töö, oli see välismaa ajakirjade põhjal siis tehtud kohalike õmblustööga oli sektid kuskilt nii-öelda salaja hõlma Hald sisse toodud Soomest, Saksa tee veest, kust iganes. Tee, garderoob. Välismaalt ma garderoobi väga palju sisse ei toonud, noh, mõnikord võib-olla, aga neid mõtlesid välja igasugused vahvad moekunstnikud. Pluss Tallinna moemaja andis võimaluse üksikeksemplare ära osta, pluss ERKI tudengid kujundasid. Mul oli üks väga hea nahakunstnik veel, kes mulle tegi neetidega tagid ja seelikud ja ta ise sai ka päris julgelt kombineeritud. Ega ma lähen oma riietuse küsimusega terve elu tegelikult ikkagi ise tegelenud, et selle lõppsõna või või selle lõpp, pildi ma olen ise kokku panna. Kas oli nii-öelda järjekord, et noored ERKI tudengid tahtsid teha lännikule riideid või pigem nii, et Marju Länik pidi ise minema ERKIs koputama kateedri ukse peale küsima, et nii, mis on teil uut? No see oli ka nii ja naa. Tulem oli suur bänd. 15 inimest koos koos muusikute, transameeste, kostioneerija, administraatori ja mänedžeri ka, nii et siis läks ikkagi vahel ka mänedzer või administraator. Aga läksin ka ise väga sageli. Kui palju tollal üldse artist oli selles mõttes nii-öelda managemendi toota ja teha, no tänapäeval me näeme, et võetakse tütarlaps, pannakse kenasti seisma mikrofoni juurde ja. Pühaks ei, paraku ei olnud selle loomingulise poolega oli ikka kõige õigem ise tegeleda ja saias haigi tegeletud, ise laulud välja valitud, ise meloodiajupid valitud, et siis neid äranseerida last Ta seadet teha siis lindistada. See oli kõik ikka täiesti oma initsiatiivi ja oma töö ja vaev. Laulutekstide otsimine, otsustamine, millest sa laulad. Suhtlemine, raadioga, televisiooniga arhiividesse viimine, ükskõik meil Eestis või Moskvas või, või välismaal telesaadetega suhtlemine, produtsentidega või toimetajate ega seal ikka kõik oma õlul ja väga hea, et õli siis tekkisid kontaktid, tekkisid suhted, saamasid informatsiooni ja see on praegusel ajal ka äärmiselt oluline, miks ma näiteks siiamaani ikkagi ise seda mänedžeri ja ja produtsendi tööd enda puhul teen, tähendab, tegelikult ikkagi oman ülevaadet iseendasse, puutuvast mul ei saa nagu teed katki lõigata, kui mul on endal kontaktid ja, ja inimesed, keda on vaja tunda, kellega on oluline suhelda, see on elementaarne. Läheme Marju, konkreetsemalt muusika juurde. Kas ma eksin palju, kui ma ütlen, et üks olulisemaid kui mitte kõige olulisem mees, teie ütleme niimoodi, muusiku karjääri ehitamisel oli Mikk Targo. Pikuga oli meil loominguline koostööaastaid seitse. No seda ei ole ka väga palju, aga siiski üpris suur osa teie karjäärist Nojah, sellest on nüüd möödas juba isegi rohkem kui 20 aastat, kui see koostöö otsa sai. Jah, see oli selline hästi viljakas koostööaega. Ta hakkas siis hästi intensiivselt laule kirjutama, enne ta ei olnudki kirjutanud. Tegelikult hakkaski minu jaoks kirjutama meid viisijuppe tegelikult laama, kus ta laskis mul valida need viisijupid, millised mulle huvi pakkusid. Ja siis ma käisin, otsisin tekstid ja siis me juba salvestasime need laulud ja või õieti enne esitasime mõnda aega bändiga ja siis salvestasime, et et laul nagu nüansid paika saaks. Et see oli selline vastastikune koostöö. Tantsida teab, kumma osa sellest suurem oli, sest eks tegelikult võib-olla veel ei oleks tänasel päeval helilooja Mikk targad, kui poleks jällegi olnud mind, kellele neid laule kirjutada. Aga pakkuge veel siia nimesid juurde, kes on olulised inimesed olnud teie karjääri ehitamisel. Vähem, või rohkem ikka need need pillimehed, kellega ma olen koos laval olnud, kellega koos on need, need laulud just ennekõike originaallaulud oma oma näo saanud. See on olnud selline vahva loominguline, koostama nimetatakse ansambleid mobile. Enne seda veel vana Tooma Moose kandid, see kõige esimene 1975 Ele ja Kaja Kõlar siis ansambel Mobile, seejärel ansambel Vitamiin siis Muusik Seif, mis tegelikult kasvas välja mobilast. Jah, peale muusik seifi, siis kutsus mind vitamiin ja Mikuga Me kohtusime nii, et ta tuli mobilasse trummimeheks. Seal tundus kontakt, sealt sündis kontakt ja ma ütlesin Mikule, et noh, et hea küll, et me võime mulle soolokontserdi nüüd valmis teha, aga et sellisel juhul mul on vaja originaallugusid, sul tuleb hakata neid laule ka kirjutama laule kirjutama, mille peale ta ütles, et milles küsimus, noh, eks ma siis pean kirjutama. Ja, ja, ja nii see koostöö algas ja, ja nii ta läks, sealt sündis kontakt. No kontaktis jällegi olid noored pillimehed, kel tuli ette võtta sõjaväetee ja ja täpselt sama oli ka paralleelselt Mahavakil. Nii me siis saime maha Vakiga. Ja siis me hakkasime edasi tegutsema mahavoki nime all. Et siis oli Mahavok edasi mu saata bänd peale mahavoki ju kaks jääd kivi, head jahu ei jahvata, seal oli kaks väga tugevat heliloojat, lisandus veel Heini Vaikmaa, eks ole? Mikk Targole, et siis tegime uuesti kontakti teise koosseisu 206. aasta suvel ja, ja kogu aeg on olnud niimoodi, et, et eelmisest koosseisust on jälle paar muusikut edasi tulnud, järgmisesse millisega ma siis koos pole töötanud, et sealt saab nüüd edasi, kellel nimetada, aga, aga ikka kõik need muusikud, need on, need on aidanud seda minu, minu repertuaari vormide ja need on, ma arvan ennekõike kõige kõige hinna omad inimesed minu jaoks minu lauljadel. Kes praegu teiega koos musitseerib, mängib? Antplaat kontsertidel Antti Kammiste ja Toomas vanem. Toomas vanem on kontakti teisest koosseisust. Kitarrist ja Toomas väga hästi neid laule mäletab. Mida ma praegu Ampla kontsertidel teen. Igati põhjendatud, tema kaasalöömine. Anti Kammiste on jälle inimene, kes teab tuhandet lugu sealhulgas ka kõiki laule esitanud ja mäletab või suudab meelde tuletada väga kiiresti kõik ka minu repertuaari laulud, neid saata, laulda mulle pakse juurde, nii et sellepärast on anti. Ja kui ei saa, siis on Andrus Rannaääreklahvpillidel. Kui suur see repertuaar on, mõte on, ütleme, need lood, mida tähendab plaks, on kohe lambist võitude laulda, ära esitada ja palju neid lugusid, mille puhul tuleb mõelda kuskilt vana linti paber üle vaadata ja kuulata. Avarepertuaar on mul kõik viimseni meeles, et aeg-ajalt ma ikkagi näit esitan siin-seal ühe või teise ürituse kontekstis on ikka tulnud jälle see või teine laul laulda ja, ja nüüd, kus Maradona pesto fikse pestot kaks plaadile veel paigutanud need, sellised kõige-kõige paremad lood. Noh, mõnes mõttes võib neid ka kretifitsideks nimetada, kuid mitte siiski, siin on mõned lood, mis ei olegi võib-olla olnud, et nii palju eetris mängib. Mõned üksikud on siin ka sellised, aga, aga nad on väga hästi salvestustel välja tulnud, et Gretestiitside plaadi ma veel teen, ühel päeval oma laulud, mul tulevad ikka une pealt, ei ole mingit küsimust, sõnad mul püsivad hästi meeles, maha ma kunagi ei laula. Hiljuti ühel esinemisel üks daam tuli ja küsis, et et mul oli nagu monitorid, on mul alati ees esinemise ajal väga sageli esinenud ka üksinda. Alati ei ole võimalik muusikuid palgata seedeks kogu projekti väga kalliks tellijale. Ja siis ta valib, et ma esinen talle üksinda. Ja siis on monitorid, eks tahan, küsib teise monitori ees on, et kas teil on siin sõnade? Tuli pistis pea niimoodi, vaatas, et mis seal ei ole mitte midagi. Monitor näete siit, ma kuulen nendest monitorides, ma kuulen iseennast, laulmise häälel. Saad oma laule ratse, alati laulan otse 100 protsenti ja tekstid on mul kõik peas. Tema mõtles, et mis seal on. Sõnad. Oma laulud mõnikord kummitavad ka noh, nii-öelda juba halvas mõttes, et kogu aeg üks, viis peas nagu käibe käibe käibe lahti ei saa ja ja mõnel teise laulu puhul isegi hakkab segama, sest et noh, muidugi, sest poole laulu peal, eks ole, aga vähemalt kuidagi noh, raske on alustada, sest eelmine laul või mõni muu laul kookon veel natukene peas käimas. Ei ole sellist asja. Midagi võib muidugi vahel kummitada, kui mingi uue laulu lindistad, siis ta kummitab kahtlemata analüüsitada. Sa ei ole ju mitte kunagi selle lõpliku variandiga rahul või väga harva oled rahul. Alati sellepärast tundub, et oi, seda oleks pidanud nii tegema ja seda oleks veel võinud, õppis nii laulda ja sellepärast aita veel kummitada, sest analüüsidel edasi. Kui noor inimene satub tähelepanu või huviorbiiti, siis, siis on tavaliselt üpris keeruline selle kõigega hakkama saada, niimoodi pea sassi lähe. Kui teil tagantjärgi vaatate, kuidas teie omal ajal selle tähelepanuga toime tulite ja ja kui sassi teie pea sellest kuulsusest ja särast omalajal läks. Ei usu, et väga sassi läks, noh, algusesse tundus lihtsalt uskumatuna, kui see hakkas ülesmäge minema, sest ma mitmed aastad laulsin niimoodi juba suurel laval, et ka mitmeid-mitmeid aastaid, et ma ei osanud nagu selle peale mõelda, et ma tegelikult peaksin proovima trügida ka televisiooni ja ma peaksin mõne laulu linti laulma ja ma olin lihtsalt õnnelik selle üle, et ma käin suurel laval, laulan soololaule võrdlemisi sagedasti ja olin sellele piiritult õnnelik, aga ei osanud ju teha seda kõige-kõige olulisemat, just et ekraan ja, ja raadio ja ajakirjandus, et seal on vaja ennast teadvustada, et kuni siis ühel hetkel lihtsalt mind üles leiti, siis hakkas kõik minema kuidagi iseenesest ja uskumatult ja ja see oli tegelikult, see oli uskumatu, see oli selline tore, see oli kõik selline. No see oli siiras rõõm, aga, aga aga nii, et see läks kuidagi ülbeks muutnud või. Aga ometigi poes piimasabast ju inimestega samas järjekorras ei seisnud, olgem ausad. Marju Länik tuli siis, oli kohe toodi kätte. No viinerid otsiti leti alt välja, apelsine toodi veel tagant kuskilt, mis muidu, eks ole, poe juhataja õele. Sünnipäevaks või õelapsele sünnipäevaks kõrvale pandud, aga tuli Marju Länik, siis ei saadud, pidin tooma välja. Seda juhtus muidugi, et et antileti alt midagi, aga võib-olla isegi mitte niivõrd minu enda initsiatiivil, kuivõrd müüjat initsiatiivil, et et nad küsisid, et kas te tahaksite seda k? Itaadi tagant midagi, aga. Ma ise ei kasutanud neid privileege niimoodi ära. Kohmetud kavalerid, kes nelgid käes pärast kontserti ukse taga seisid, autogrammiga said. Said said, said, said, said, ma olen saanud sellise suure kastitäie kirju ja need on mul siiamaani alles. Siis ikka kirjutati nii palju, et ma ei tea, kui palju noored praegusel ajal kirju saavad. Aga siis kirjutati väga palju ja avastasin ka kõikidele ja saatsin autogrammiga pildi, ütleksime siis niipidi. Kirjutati rohkem Eestist või Venemaalt igalt poolt ja Venemaalt tuldi järele ka siia. Jajaa. Koputati ukse peale, et Mariume tulime, lähme. Oi, igasuguseid lugusid on olnud, oh jumal, jumal, jumal on tulnud ennast peita ja põgeneda ja, ja maskeerida ja mida kõike? Kas tol ajal oli niimoodi, et telefoninumber oli raamatust kergesti leitav ja kui Sergei Leningradist ratast siia tulema, siis tarvitses tal ainult number valida ja hopsti ukse taga. Eks juhtus sedagi, et vahel tuldi televisiooni majast otsima, vahel tuldi viharmooniast otsima ja mõni tuli lausa koju ja. Aga rohkem ikkagi tuldi televisiooni ja ütleme filharmooniasse otsima ja jäädi kirju, õeti kingitusi ja noh, Venemaal on nii, et seal on staar ebajumal, seal täiesti kantakse käte peal. Seal ei tulnud kõne allagi, sinna kohta öeldi midagi halba, midagi negatiivset. Sa olid seal leid, jumal. Luukeresid ei otsitud. Ei, ei, ei, ei, ei, ikka väga suure respektiga ja ja väga austavalt suhtuti, et tõesti autode ees ja autot taga ja mõnes kohas anti. Ma ei tea, nii suur, siit sellega ei olnud üldse mitte midagi peale hakata, igas hotellis selline kõige paremini üks kõige paremaid numbreid ja hästi austav suhtumine. Kuidas tänapäeval suhted Venemaaga on, käite esinemas, kutsutakse? Ma esinesin Venemaal kontsertidega, samuti kesktelevisiooni kuumades saadetes täpselt et selle kuupäevani, kui Eesti taasiseseisvuskahekümnenda augustini 1991 ma pidin siis sõitma veel päev varem 19. augustil soolokontsertidega Jaltasse ja ma ei saanudki lennata, sellepärast et lennukeid me siis juba enam ei lennanud ja telefoniühendus oli Moskaga katkenud ja ja nii ka jäi. Ja sellest peale ei ole ma käinud, olen ma esinenud küllaltki palju küll välismaal üsna varsti peale seda juba järgmisel aastal käisin ma Ameerika Ühendriikides, mis oli siis kõigi unistus mitmeteski Põhjamaades ka Põhjamaade telekanalites, raadiokanalites, ajakirjanduses ja muidugi Eestimaal. Siis sellest peale olen ma lauljana leiba teeninud ja mitte ühegi teise tööga ikkagi Eestis. See on suur õnnestumine, et ma olen kõik need aastad ka peale Eesti taasiseseisvumist Eestis ennast lauljana ära elatanud. Et mul on kogu aeg kontserte, tellimusi, kutseid, õnne olnud, esineda siin ja on kogu aeg, alles laupäeval tulin tartust esinemast, mul oli klubis Tallinn suur esinemine. Et ikka ka noorteüritustele väga palju kutsutakse ja, ja tuleval laupäeval on mul esinemine Estonia kontserdisaalis. Aga Venemaaga, nüüd on ju telefon ühendus taasloodud, olen ma kuulnud, et Teil ei ole sealt ikkagi helistatud, et et või kutsutud Venemaal on ju tohutult igasugu telesaated, kanaleid, kes igasugu noh, nii-öelda huvitavaid Šosid korraldavad ja otsivad üles ka, eks ole, seda vanemaid staari nii-öelda vene publiku jaoks, kes olid kunagi, aga nüüd on vahepeal unustus olnud, teile ei ole mingit ettepanekut tehtud. On helistatud sealt ja küsitud, millega ma tegelen, on selline väga populaarne ajaleht nagu Moskovski Komsomoletš endiselt siiamaani olemas, mis oli juba tol ajal ja mille muusikaedetabelite tippu Ki mul õnnestus mitme lauluga tol ajal pääseda ja esimese 10 hulgas olla ikka seal eesotsas naislauljatest Venemaal, et see väljaanne on helistanud ja küsinud ja mõned lood teinud ja ja minu järgi on, on päritud. Küll ma võtsin siin uued sihid ja eesmärgid, kasvõi see ülikooli minek siis siin sajandivahetusel ehk siis 2001. aastal, noh, kui ma oleks ikkagi hakanud uuesti alistama neid venemaa avarusi, siis siis oleks mul taas katki jäänud. See on ju täiesti selge. Ma mõtlesin, et ma teen selle asja väga hästi ja ma tegin tõeliselt hästi. Plus hindele viis pluss, nii nii bakalaureuse- kui kui magistri. Korraks mind nagu konkurentsist oli juttu kaudselt, aga, aga üks nendest, kellega tõid väga sageli võrreldud, on täiesti arusaadavalt, Anne Veski on valinud teise tee, võib-olla küsimus on natukene kiuslik marju, aga kui te mõtlete nende lugude peale, mida anne läbi aegade esitanud on, siis siis millise loode hea meelega valiksite sealt oma repertuaari. Ma ei laula kellegi teise laule, sellepärast ma ei ole sellise pilguga üldse vaadanud, ma olen kujundanud aastatega oma repertuaari, mul on väga suur arv originaallaule, just ma ütlen originaallaule, mis teevad ühest lauljast laulu, sul peab olema oma repertuaar. Kui ma olen midagi võtnud teiste lauludest ja eestindanud, siis ma olen võtnud läänelugudest teinud esmaeestinduse tellinud tekstid ja ära salvestanud ja ja need on ka siin hittideks läinud. See ei ole mul pähegi tulnud, et võtta mõne teise meie eesti laulja laul ja seda laulda, ma ei ole seda mitte kunagi teinud. Kui palju, kui tihti ja mismoodi Marju Läniku repertuaar praegu uueneb, tuleb uusi lugusid juurde. Siin olen natukene kuulaja ees võlgu, need ülikooliaastad röövisid minult tõeliselt palju energiat, sest ma samal ajal ju tegelikult ka kogu aega andsin kontserte, esinesin seejuures ka mänedžeri sine, korraldasin ise, mul oli hästi suur koormus, pluss noh, nagu te ütlesite, mul paluti osaleda kohalikel valimistel, juhtus nii, et ma sain mandaadi ja kuna ma Ma olin öelnud, et kui ma selle mandaadi peaks saama, siis mina sinna volikogusse lähen. Et inimesi ma ei peta. Ma läksingi, et ma sain nagu ühiskondlikke kohustusi ka veel juurde, et see on mul palju aega röövinud, nüüd ma lihtsalt ei ole suutnud nagu nagu leida selliseid huvitavaid lugusid nüüd siin mõne viimase aasta jooksul, mida mida lindistada, aga, aga ma ütlen teile, et ma sellel aastal teen mõned uued lood. Mul ei ole nagu mingit repertuaari puude. Ma ei ole kolme laulu lauljat. Et noh, et mõngencol laulu ja rohkem ei ole, et mul on nii palju laule, ma võin võtta need vanemad välja vanemad laulud, mis noorte jaoks tegelikult mõjuvad täiesti uutena. Võib-olla siin olekski üks tee nii-öelda võta kampa keegi noor uus tegija ja miskitpidi lasta oma mõnda vana lugu, mida võib-olla nii palju enam noor põlvkond ei mäleta või ei tea lasteaia teha kuidagi uues, kuues tänapäevases moes keegi kampa võtta. Aga on tehtud, näiteks hiljuti kinkis mulle ansambel kasemahlake plaadi, kus on ära tehtud rock, on popp. 10 oli Tartus Peetri kirikus juubelikontsert ja üks kasemahlakese liige. Tülija kinkis mulle pärast selle plaadi, rock on popp, on seal peal puldilt ära tehtud. Raadio kahes stuudios oli Marju Länik. Meil on siiralt hea meel, et võtsite meie kutse vastu ja loodetavasti 2008 toob teiega seoses ilusaid uudiseid veel. Me soovime teile kõike head.