Need on musta teed õnneks mitte otseses, vaid ülekantud mõttes. Nii nimetatakse Mauritaaniast ühte helilaadide süsteemidest. Võib veel minna valged või siis kirjuta. Kui üks nendest teedest on valitud, siis enam kõrvale kalduda ei tohi. Nii et tänast aafrika teekonda alustamegi põhja läänest Mauritaaniast Šveits perioodid Dello kodumaal ja suundume teel siksakke, tehes põhja Ida-Aafrikasse Etioopiasse. Sellel teekonnal on meil võimalik tähelepanekuid teha, kuidas ristuvad ürgsed aafrikalikud elemendid islamlikku, maailmatajuga ja isegi aafrikaliku kristlusega. Pilli, millel kohalik lavenes ennast saadab, nimetatakse ehtid inhikiks. Seal nelja keeleline lauto, mida kasutavad ainult mees laulikud, naislaulikute Rõnuma pill. Lauliku nimi tasub etta lugemist. Hilja Medel ajul haua, Araabia Aleksejevi ja miks ta ei peaks ka seda olema Mauretaania islamivabariigis Põhirahvas, Maureid, Anaraavistunuterberid. Mõneti on nad ka neegritega segunenud tulenevalt ka islamimuusika iseloomulikud elemendid. Sellest kõnelik rütmide iseloom ehk islamlik ornamentika. Noori muusikasüsteem on kindlalt väljakujunenud. Asjatundjad märkavad kohe, kui esineja mõne vea teeb. Ja asjatundjaid pole vähe. Muusika ja poeesia jaga tegeldakse palju. Muusika õppimiseks läheb oma tosin aastat, selle ajaga saadakse selgeks mitte ainult hääli ja pillikäsitluse tehnika vaid ka oskus käsitleda helilaade erinevat helilaadide ei erine üksteisest ainult värvinguliselt. Igaühel on oma kindel karakter. Laadid võivad väljendada rõõmu, kurbust, sangerlust ja teisigi hingelise seisundi teid. Rütmi aitab luua vormi, nagu ikka islami ja ka indie muusikas. Lugu algab enamasti vaba rütmiliste sissejuhatusega milles häälestatakse ennaste kuulajat vastavalt laadis ette nähtud meeleolule. Siis algab päris laul ikka veel rahulikumas rütmis. Loo lõpuosas. Rütmi hakatakse rõhutama, esinejad saadetakse tihtipeale kätekatsetustega. Järgmises palas kuuleme, kuidas mängitakse valgel teel. Kelle nime me jätame, saate aja kokkuhoiu huvides kordamata, on temagi triot. Kriootide amet noored aias kui ka lõuna pool asuvas Senegalis on õige mitmekesine. Nad ei ole ainult muusikud vaid nad on ka elavaks Geneoloogiliseks ja ajalooliseks arhiivides. Berberite rahvusliku kirja ei ole. Erandi moodustavad ainult tuhariigid. See ei seganud berberi pisi prohveteid isegi oma koraan tegemast. Klassihierarhias asuvad nad päris madalal astmel. Mõnel pool Senegalis, neid ei või isegi surnuaeda matta. Ta nende maised jäänused pannakse kuivanud ahvileivapuusse. Niisugune kõrge ladunud puu surnud avastati alles hiljuti Dakari lähikonnas. Ometigi võivad mõne tuntud prioti Sissetulekud olla suuremad kui kõrgepalgalistel ametnikel. Nende kunsti järgi on suur nõudmine, sest ükski pull ega teine tähtsündmus kujutletav Grigoti osavõtuta. Näo varjamine nii kohustuslik kui nende araabia õdedele Muhamedist. Seda enam, et mees krevettide kõrval on ka naiscreate. Kuuleme neid esinemas tagampi emiiri laagris. Kui eelnevatel heliülesvõtetelt kuuldud dieet oli puhtalt meeste pill, siis naistepilliks on Ardyhinud nurgeline peamiselt 10 keeleline har mille külge on kinnitatud pudelkõrvitsast resonaator mida vajaduse korral kasutatakse ka trummil. See ei välista muidugi päris trummide kasutamist. Rütm peab ju olema. Kuigi sellel heliülesvõttel laulavad naised ja heli, laadiliselt käiakse valget teed, on see ometigi sõjamuusika. Naised oleksid sõjakamad, mehed ergutavad neid vahelehüüetega. Rütmi õhutavad löögid. Ardiini resonaatoritele ja suure katlakujulise trummi niinimetatud vooli löömine käib ikka asja juured. Vanasti kasutati pooli sõja trumbina mitte niivõrd islamlikku, just aafrikalik on asja juurde kuuluv käternaksutamine. Lauljad, Tanja tuntuim naislaulik on mund Miina kes laulab siin koos oma pojaga. Ise saadab ta ennast artiinil, peale selle mängib kaasa kaks meeste bilityydiniti. Ei puudu muidugi kad, pool Jakate plaksutamised. Siia juurde Cavendi berberi ilule. Kirjakunsti puudumine ei sega Berdreid olemast poeetide ja eriti budistide paganlik. Islam nõuab täielikku allaheitmist Allasele. Kaberberlitel lööb sealjuures lõkke ka väike huumoris. Nüüd üles need üles, vennad, nüüd läheme tundmata külma. Pole jumalat peale. Pole jumalat peale Allahi kannatus ärgu bet, kui neid, kes peopesast joovad, ole jumalat peale Allahi. Abdel Qader tšillaali, sinu metsik kuldtuvid põldude kohal. Mure murejaht on käimas, tapavad neid ristikoerad alas taisse, kas sa ei näe siis, et on varemeteks muutunud moshee? Šeik, mophandu vallukus siin kelle jumala kartlikust ambra lõhnaga võrrelda võib? Kadus väljudes hommikul, arvati lõvi kätte, ta jäänud aasta pärast saadi teada palverändurid. Armastuse juurepuu ilu pärit aiast, kaunimast siin saates alla. Tere tulemast. Sa lendad taevast siia rutuga. Meie nurmelt erinevast pida. Lendas ära, kotkast põletas kiire suureks. Allikaveejärjekorras kord tamme juures seismas nägin teda. Nägu on tal valge nagu piim. Hommikul, kui koitma hakkab päev, meenuvad mul tema punapõsed. Mina hüüdsin teda. Tema siis pööras ringi. Tundis ära minu. Mulle naeratas Philly, Roona kõikus tema onu. Aafrikalik rütmielamus murrab omale teed nii Mauri Kriootide professionaalses muusikasse kui ka kaasaegsesse džässi rütmilisesse musitseerimisesse mida võib kuulda Aafrika suurimates linnades. Aitäh, Aasia ja Aafrika rahvastel on võime orgaaniliselt assimileerida, võõramaiseid mõjusid, aga jääda sealjuures iseendaks. Selles osas paistavad silma jaapanlased, India päritoluga mustlased ja neegrid. Nii nagu mahlased, assimileerisime Hispaania ja Kuuba mõjusid. Samuti on Hausalased loomulikult üle võtnud islamielemente nii kombestikus kuriga, muusikas. Hausa rahvas elab suures osas Põhja-Nigeerias. Nigeeria oma 60 kuuemiljonilise elanik konnaga on rahvastikuarvult suurim Aafrika riik. Ausa rahvakeel on inglise keele kõrval riigideerings. Hausalase elab ka Nigeeriast põhja pool asuvas prantsuse riigikeelega niigeris. Need võib leida Tšaadis, samuti taha mees Ghanas. Hausalased on olnud kõrge arengutasemega rahvas. Nad oskasid töödelda metalle ja nahka, liikusid kaubitsejatena palju ringi. Hausalastega juures islamielemendid on pidanud kohanduma põlisusunditega. Praegu kuuleme neid islamlikust küljest mängivat Sokoto sultani pillimehed. Kuna sultan on emiiride ülemas, siis peavad tema õukonnamuusikat kõige kangemad mehed. Mängitakse kolmel pikalt trompeti ehk kaka kyll kolmel oboelaadsel algainet tal siis viiel bambusest ja puust tehtud sarvel ja muidugi löökadistki. Neid pilte pruugitakse ainult ülikute tarvis. See trompetihäälega kakaaki on ju tervelt kaks ja pool meetrit pikk. Ikka pilli võib kaheksaks tükiks koost võtta ja suures nahkvutlar üle õla kanda. Kaaki mängija püüab pillimänguga kiidusõnu matkida kui teinud õukonnas, ei tohi ju kiitusega kitsi olla. Kui ka khaki kõla oli pärit sarja emiiri õukonnast, siis Kano emiir juures tegutseb löökpilliansambel mille juht, muusa ala on ka kiidulaulude lauljaks. Kuningaid kroonitakse aga Eviire. Kuidas seda ütelda? Turbannitaks organiseeritakse või hoopis turbaneeritakse. See lugu räägibki sellest, kuidas Ghana sultani turbani pähe panemisele sõitis kokku emiire ja muidu pealikuid. Pidu oli võimas muusa tabava ise jaga, lööb oma trummis sõrme kõntidega. Niisuguseks on ta käed jäänud peale pidalitada tõrjumist. Eks ta ole pidude ja pidalitõve kõrval juhtub sealkandis sedagi, millest jutustab see kruuba. Rahva langenud nälg tõukab sind üle müüri ja laseb sul palkidel kõlkuda. Ta teeb, et sa lamad, aga ei tunne rahu. Ta teeb, et sa lamad ja loed palke. Kui moslem on söönud, siis ütled, ahviliha on meile keelatud kuid näljane Ibrahim paaviani näljast aetud haareminaised jooksevad päisel päeval tänavale. Kui on nälg, pole mingi tabu, kui on nälg, pole surma. Kui on nälg, röövitakse, oh raha. Kui surm suleb ukse, siis nälg avab selle. Mul oli eile kõht täis. Nälgas ei puutu. Sest et ole jumala peale suu. Ja iga päev tahab ta reid. Kuuleme nüüd näppepilli kuumut, millel on ainult kaks keelt. Laulus kiidetakse jahimehe osalust, küllap peab jahiõnne. Kui hiigelsuur too too talle metsas vastu juhtuse. Järgmine lugu on põllumeestele. See on laulmine löökpillide saatel. Laulja ise on seitsmekümnendaist. Küllap temalgi tuli noorukieas läbi teha kombekohane kõvagatseni. Muidu naise võtmise luba ei antud. Noorukite vastupidavuse proovimist teevad paljud loodusrahvad, sealhulgas ka indiaanlased. Ühte sellist Mehhisse proovi on kirjeldanud kirjanik Sibriaal ekvientsi oma romaanis põlevrohi. Käset ringi seesid kaks noormeest. Üks neist vehkis noodiga kelkides kõva häälega. Ta lausa värises kannatamatusest ja tema salvidega võitud painduv keha tõmbus pingule. Tema vastane seisis aga jalad harkis, käed pea kohal pühendatud külm kui jää. Ta isegi ei liigutanud, kui noormees nuuti keerutades ümber tema jooksis ja hella kohta otsis. Lööki ootav poiss oli vööni paljas, tema nõudeid kaitses midagi nahkse seelikulaadset kõrvitsatest sarvede ja riiulite magusad helid summutasid pealtvaatajate kõnekõminat. Äkki rapsas nuudi mees käega, justkui tahaks ta lüüa vaatajaile hinge kinni. Kuid mees oli lihtsalt koha välja mõõtnud ja jätkas oma tantsu. Muusika vaikis, kui nuut tõeliselt oma ohvrit ähvardama hakkas. Kuid noormees seisis liikumatult, pöörates ainult vahetevahel vastase poole pead ja põlglikult maha silitades. Ründaja silmad valgusid verd täis, tema nägu muutus raevust raskeks. Ta tormas ette nagu kobra ja lasin uudi alla. Hüüded rahva seast. Ohvri kehale tekkinud hallikassinine Corp. Andsid tunnistust sellest, et löök oli tehtud osava käega ja läks märki. Pärast minutist vaikust kostis hääl. Tuumaaru. Sa lööd nagu haige naine, häbi. Põlgusega täidetud pidulik hääl kuulus ikka veel sirgelt seisvale noormehele. Samaaegselt, tema sõnadega kõlas muusika. Pillimeeste selja tagant ilmusid kaunelt rõivastatud tütarlapsed. Nad hoidsid päid hästi püsti ja astusid nõnda kergelt, et näis, nagu ei tallaks kenad rohtu. Nende rinnad olid pringid ja käed läikesid sallividest. Nad liuglesime üksteise järel välja, laulsid kiidulaulu ja torkasid muusika rütmis noormehele pähkleid suhu. Kõige pikem tütarlaps surus end tema vastu ja sosistas talle midagi, kõrvarahvas läks kihama. Polnud kahtlust, et see ongi neidis, kelle kätt nooruk püüdles. Tütarlaps määris vorpi ja see lõik kaduva päevavalguses helendama. Nii ekventsi kui ka teiste Aafrika kirjanikke. Romaanides võib tunda sidet ka muistse muinasjutumaailmaga aegadest enne islamit. Kui elatati peamiselt maaharimisest ja jahilkäimisest. Nüüdega siirdumi kunagise Nuubiama alale. Nuubia see on praeguse Sudaani põhjaosa ja Egiptuse lõunaosa. Praegused Nuubialased on kujunenud Vana-Egiptuse, Araabia ja neegri rahvastikule sekunemisest. Üks nuhub ja rahvamuusikavorme on selline rühm mehi tuleb kokku. Nad hakkavad laulma koovad käte plaksudest, keerulisi rütmimustreid, Löövad, sekka omantaariks nimetatud ruumi. Praegu kõlavast laulustaariga on juttu armastatust, keda võrreldakse värvi ja muidu rõõmsa Babagoiga. Nuubiast pärit tuntumaid muusikamehi on hansalinn kes on õppinud Kairos ja Roomas mängides Araabia klassikalisel autol niinimetatud uudil on ta püüdnud ühendada Nuubjalike elemente, eeskätt trummirütmide imitatsioon araabia klassikalise muusika väljendusvahenditega. Pala nimi on ma mäletan. Nuubialased on küll pandud Allahid kummardama, aga nad pole sugugi veendunud, et alla oskab teha vahet eesli. Ühele Fellachil oli paar tiinomaad eesel jale kordi jäänud lehma haigeks. Sellak pöördunud jumala poole, paludes oma toitja terveks teha. Lehmal läinud aga üha hullemaks sel palvetanud veel suurema andumusega. Kuid kolmandal päeval, nähes, et lehm kärbama hakkab püüdnud. Ta oo valla. Kui sa nii väga tahad, kõnge kuajeesel lehmaga, jäägu ellu ta mulle vajalikum. Kuid suri siiskile. Siis kutsunud Fellagnoobialased ja öelnud onu uubialased, Nuubialased minu ees heitis hinge, palun aidake mul teda Niilusse visata. Nuubialased läinudki, kuid olnud laipa nähes väga imestunud. Mis see on, see on ju-le. Kas te olite selles kindlad? Muidugi, siin on sarved seinaga on udar. Siis hüüdnud Vello taeva poole tõstetud kätega. Kuidas siis nii alla? Isegi Nuubialased suudavad eeslid lehmast eraldada, kassinamid. Siirdume luubiast põhja poole, aga mitte enam araabia Egiptusesse, kus me olime ühes oma eelmistest saadetest vaid koptide Egiptuses. Kopti keel kujutab endast muinasegiptuse keele viimaste arengustaadiumi sõjanegi tartlaste kunagise kõnekeelevahendite jätk. Kaotanud enam kui kahe aastatuhande eest oma iseseisvuse, sai Egiptusest osake Helleenide maailmast. Valitses Kreeka keel ja kultuur. Kui peale teist sajandit hakkas Egiptuses levima ristiusk, tekkis vajadus tõlkida piibel Egiptuse rahvuskeelde. Nii loodigi kopti kiri, mis kasutas kreeka tähestikku koos mõnede uute tähemärkidega nende häälikute tähistamiseks, mida kreeka keeles ei olnud. Tekkis esimene egiptuse tähestik. Hakkas tekkima kopti kirjandus. Esimeseks tuntud kirjameheks sai kloostriöödel tee tõlkes jumala poeg. Ženute elas 333 kuni 451 seega ligi 120 aastat. Oma nimetuse said kopti tallasaraablastelt sõnana kopt tähendab araabia keeles ristiusulist. Egiptlaste egiptlastele on alati olnud nõrkus õpetliku sisuga kirjanduse salatarkuste ja nõidumise vastu. Eriti armastati lugusid kõrbes elavatest erakutest. Tänu oma pagaduselejaskeetlikule eluviisile said nad teha imetegusid. Ühes jutus jättis Talumees eraku ukse ette oma halvatud poja. Erak ei teadnud, et laps on vigane, käskis tal üles tõusta ja isa juurde minna. Kuna eraku sõna oli seadus, tõusiski halvatud, poiss süles ja jooksis isa juurde. Teises jutus jättis Talumees eraku ukse ette juba surnud lapse. Tekkis analoogiline olukord eraku käsu peale jäänud surnud poisi muudel oma üle, kui ärgata ellu ja lisa juurde jooksta. Vana-Egiptuse eeskujul on ka kopti arstiteaduses kirjanduspõimunud maagiaga. Rohtude sissevõtmisel tehti veel igasuguseid maagilisi toiminguid. Maramiste loitsadega püütakse haigeid ravida, vaenlasele auku kaevata või siis ennast armastama panna. On isegi üks loits kurja koeraga tõstu. Loid sudest võisid välja kasvada terved müüdid kus segunevad Vana-Egiptuse ja ristiusu tihtipeale kaheksandat sajandit, kui Egiptus oli muutunud osaks araabia Califaarist püüdsidki optid päästa oma kultuuri. Kuidas aga said, kirjutasid ümber vanu käsikirju, lõid uusi teoseid, koguti rahvajutte ja laule araabia keele peale tungi tingimustes. Kopti keel säilis ainult kultuskeelena. Ristiusu kirik jäi selle ainsaks toeks. Kopti muusika on säilitanud vanaegiptuse muusika iseloomulikke jooni, kohti muusika on eeskätt vokaale, kakoktide jumalateenistus põhineb preestri ja kantori sooludel ning koguduse koorilaul. Võimalik, et araabia ja muud idamaised mõjud on ka avaldanud selle kaliku sarnamentikas. Koptidel oli oma arvamus kristluse põhiolemuse kohta ja seetõttu katkestasid nad vahekorra nii Rooma kui ka bütsantsi kirikuga. See omakorda aitas neil säilitada see muusika põhialuseid läbi aegade. Varasemal perioodil võttis kopti kirik üle mitmedki jooni niinimetatud paganlikud rituaalist sealhulgas vaimulike rüü ja peabedamise mooduse. Inglise muusikateadlane New Orleans, mis on palju tegelenud kopti muusika uurimisega, ta on pidanud võimalikuks ütelda isegi sellise kaaluka lause lääne muusika pärineb vanast Egiptusest. Kopti kirik on domineerival kohal ka Etioopia peas, seal on 70 protsenti kristlasi ja 20 protsenti islamiusulisi. Üldiselt on tavalisem nähtus see, et rahvamuusikas domineerib ühehäälse professionaalsuse kirikumuusikas mitmehäälsus ning sealhulgas ka polüfoonia. Etioopias on just vastupidi, kuuleme polüfoonilise laulu nii nagu seda rahva hulgas lauldakse. Gadjooblasteronoomatrioodi taolised mehed, Asmaarid kes on loonud lüürilisi ja päevakajalisi laule muidugi ka eepilise laureldusi. Meiega kuulame, kuidas laulavad Orzee hõimu mehed, kes elavad mägedes. Meie 50 ringis. Nad on kogunenud mäeküljele ja küpsetavad lõkketulel kitse. Nad jagunevad nelja rühma. Igal rühmal on oma eeslaulja. Lauldakse kaanonilaadses, polüfoonia. Kemira hõim helistab mägedele metsaelu. Nad on ka nahavärvuselt tumedamad, kannavad rohust tehtud rõivaid. Nii on nad lähedasemad Kesk-Aafrika rahvastele. Ingal Kivirodurun kindlalt organiseeritud elukorraldus, nende kuningas, religioossus, eks kui ka ütleme poliitiliselt. Nende preestrid püüavad transiseisundis leida kontakti vaimude vahel. Ballitseremooniad toimuvad kogu öö jooksul tantsu polüfoonilise lauluga. Praegu laulavad kaks poissi meheleminevale tüdrukule. Üks kordab ikka sama lauset, teine avarjäärid. Kord kõlavad hääled koos kordi olla oleks nagu Antifooniliseks vastu laulmiseks. On üks klassikalisi teooriaid polüfoonia tekkimise kohta. Vastastikusest lahulmisest on tekkinud üheaegne laulmine. Siin on ühestki Miirade töölaulust saanud tantsu, loob paljuhäälse polüfoonia rütmiliseks, saateks on tagumine odadega vastu kilpe. Odade Kelvitsee kõlab veel romantilise müütilise aafrikene. Need mehed tunnevad veel paljusid müüte. Küllap ka müüte kohutavalt suurest maost, kes aina nõudes orientseni. Ta nõudis, kuni tuli tumedanahaline Püha Jüri. Nüüd laulavad noored tüdrukud russi, kalla hõimust ja nende järgi noormehest. Laulu seal igasuguseid võtteid sandud prillerit, falset omalaadsest, hingamistehnikast tulenenud efekte. Nende hõimude juhiks on ülempreester, kes pidavat kohe taevast tulnud olema. Iga korralik inimene tema juures palverännakul kord kaheksa aasta jooksul. Olgu kommete täitmisega. Kuidas on, elutarkust koguneb sellegipoolest. Eks see väljendub iga rahva arvukates vanasõnades ja kõnekäänud. Vanasõna jutu sees on kui suutäis. Kõnekäänud ta kõne on mage, mahude kodupinnal on inimene nagu lõvilaanes või krokodill jões. Võõrsil on inimene nagu koormatud eesel või kurnatud hobune. Rekkamehega kohut käia on sama hea kui kõrvitsaga kivi lõhkuda. Ussil pole jalgu, valel pole juuri. Kuuldu ununeb. Kirjapandu jääb järele. Oskad rääkida, hea oskab kuulata, veel parem. Nüüd kapoli foonilist laulu Kiidolee hõimumeestelt. Ossi. See on armastuslaul, kosmiliste laulus ongi kraatode paralleelsete sekundit ikka on vähe kohti maailmas, kus lauldakse paralleelsetest sekundites. Üks neist on Leedumaa. Seal olid suured, kuigi kõlari ehitatud naiste töölaualt niinimetatud Sutartiined Huvitav on ka matši hõim, kes on lähedased metsaelanikele Kimiradele. Ainult et matšid eelistavad elada. Patšide muusika on lähedal leppigmeedia muusikale, et nad mõlemad kasutavad joodeldamis tehnikat ja ja ei ütle ära keerulisest Polifooniast. Matšide leppigmeeder on ühiseks musitseerimis vormiks mosaiikmänguviis. Mosaiigi mängu viis tähendab seda, et matšid puhuvad puus, trompeti või bambusflööti kusjuures igal pillil saab puhuda ainult ühte kindlat nooti. Nii et ole mees ja puhu täpselt õigel ajal. Muide, kunagi oli Venemaal samal põhimõttel mängiv sarveorkester. Selles mängisid ainult sõdurid. Matšide langa polüfoonilise pulmalaulud laulmist saadetakse käte plaksutamisega. Kiire diviisi hüppeid allapoole meenutavad samuti Brigmeedia muusikat. Rašayyda hõim kuulub muhameedlaste hulka, naised varjavad nägu. Mehed ja naised laulavad paralleelsetest elementidest. Seegi on illustratsiooniks ühele polüfoonia tekke teooriale, mis loeb alguste alguseks klindis lauludest. 6000 Aderi hõimu kuuluvat muhameedlased elavad Harari linnamüürist. Linnapilt on selline nagu kuskil Kesk-Idas. Riietatakse eredavärvilistes rõivastesse, tütarlapsed kannavad seelikuid, pükste peal kitsad tänavad ja arhitektuuriline üldpilt meenutab mõnda türgi stiilis linna palkadest. Kahe tüdrukutele fooniline laul meenutab pigemini Bulgaarias, Jugoslaavias liialdaaniaterifoonilisena. Ja lõpuks Tigree provintsi rahvas. Nendel oli kristluse-eelne kultuur. Praegu elavad kivimajades käivad palvetamas ajaloolistes. Ja lõpuks veel päris omamoodi muusika produtseerimine ikka samas Tegree provintsis. Seda võiks nimetada kaenlaaugu muusika. Üht kätt hoitakse kaenlaaugul, teist kätt liigutatakse õhusurve tõttu tekibki nii-öelda muusikasolist, tantsib keskel, kuigi taoliselt muusikat saab teha ainult mõned sekundid siis vahetatakse ta välja juurde, plaksutatakse käsi, vahest lauldakse. Kui nüüd taolise muusika tegemise esteetilise väärtusega, kuidas on aga tema demonstreerimine õigustab end vähemalt kurioosumiks lasse lugu olla siis hüvastijättu helideks meie tänaselt muusikamatkalt mustale mandrile.