Emakala süüa, tõuse juba ükskord ülamoone. Laenemise suitsu ära teen, ole ja poismine tooma suitsu, paks jalga. Lima. Suitsetamine sirmadki. Tule teeb arengu, kohe-kohe tulevad toonid suitsu, kole inimene. Doose üle ma kohe tõuse, no mis sa käid mulle peale, kas mina keelan sul, kui sina tahad jäätist? Iga kord saad jäätise, kui sa tahad, palun doose suitsu, pakenetikud? No ta on see ja ma olen hästi nälja teemse, need suitsu tootsid ja rutem seal süüa saad. Naine, või mees, kes nii kui silmad lahti teeb, otsib suitsupaki üles, kelle pea on pidevalt suitsus ja jalad tuhas, kes peletab auke laudlinasse ja salvrätikusse samuti oma riietesse, kes kasutab lohakalt taha toosi, kelle sõrmed on kollased. See on ebameeldiv. Suitsetajatel on reeglina oma mark, järelikult ei laadeta teiste peale. Suitsetaja peab alati jälgima, et tema läheduses oleks tuhatoos ja tõepoolest, et tuhatoosi läheks tuhk, mitte vaiba peale laua peale, paberite vahele, toidu vahele ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Suitsetaja peab teadma, et filtriga sigarette ei tõmmata filtrini. Vähemalt üks neljandik. Enne ta kustutatakse. Ja tuleb muidugi jälgida, et koni ei jääks tuhatoosid tossama kuidagi suitsetate filtrita sigarette, siis muretsege endale suitsupits, on üpris ebameeldiv vaadata meesterahvast, kelle suu on tubakapuru täis või see on kleepunud habemesse või vuntsi. Viisakas inimene ei suitseta tänaval, sest seal liigub ju hulk inimesi, kellele võib-olla tubakasuits on vastumeelne. Pealegi tuulega lendavad sädemed ja nii mõnigi inimene, kes elust Pole ühtegi suitsu teinud, võib saada augu oma mantlis. Väga ebameeldiv on viibida kas lauluväljakul kontserdil või lihtsalt laulupeol, spordivõistlustel ja teistes avalikes kohtades, kus on koos palju rahvast ja kui paremal suitsetatakse ees taga igal pool, kõik on ainult üks suits ja kui pärast inimesed tõusevad, siis pinkide vahed on kõik konisid täis, keegi ei korista ja ei võta neid endaga kaasa. Ja kui tõesti inimene ei saa niimoodi, et Ta ei suitseta, siis tuleb kasvõi läheduses mõni pink otsida, mille lähedal on ikkagi ka prügikast. Et temast mitte midagi mustust ja prahti kusagile järele ei jääks. Rahu mõnda, no kuule, ma ei tea, mis teie koridoriga lahti on. Täna pidin peaaegu karkudega tulema, mööda treppi üles sinu ukseni jõuda, vanasti oli nii puhas korrastel kõik. No meil on nüüd ka korras, kui karistatakse, aga sa ilmselt sattusid selle peale, kus vastas koolipoisid, vastas koolimajast, käisid meie trepivahes suitsetamas tulenevad suitseta, tulevad suitsetama, istuvad ja seisavad seal ja, ja viskavad kõikonid pärast maha, sülitavad kama ja. Ja siis on muidugi see Altkoda täiesti paksu suitsu täis. Ja kui neid välja katsud ajada, ega see siis nii viisakat vastust ei kuule. Muide, Singapuris on avalikus kohas suitsetamise eest trahv kaks korda suurem kui ühe kuu korteri üür. Nii et ka meil tuleks kiiremas korras ümbruse reostamise eest trahvid peale panna. Sama on ju ka avalikes liiklusvahendites küll rongi kupeedes, isegi kaugsõidubussides marsruut taksodes. Ikka leidub keegi, kes soovib sigareti ette panna. Niisiis tuleb meeles pidada, et liiklusvahendites Meil ei suitsetata. Mujal maailmas on küll komme, et võid endale valida, kas vagunis suitsetajate jaoks või mittesuitsetajate jaoks, aga meil läheb ilmselt sellega veel aega, tuleb alati wanna tähele suitsetamiskeeldu. Kui te olete baaris restoranis, kohvikus ja laudadel ei ole tuhatoose, siis järelikult Nendes kohtades ei suitsetata. Ja loomulikult on niisuguse ettevõtte personal hädas. Targem oleks siiski üks saal suitsetajatele ja teine mittesuitsetajatele. See tekitaks probleeme, sest et eesruumid WCd kõik ikkagi lehkavad sigaretilõhna järgi ja küll kraanikausis ja igal pool vedeleb konisid. Aga mõnikord on nii, et kui nad seal all trepikojas ei ole, siis ma tulen, olen hoovi poolt tulnud, siis on näiteks kari tüdrukuid seal meie hoovis ja suitsetavad. Ja siis ma ütlesin neile, et kas teie kooli siis ei olegi veel suitsetamistuba tehtud, et mõnes koolis juba on õpilaste jaoks, kas tõesti niisugune asi on meie koolides ja nüüd juba on, vanasti oli see häbiasi, kui keegi suitsetas, eriti tydruk? Jah, aga paistab, et seda ära keelata ei saa ja õigem on siis suitsetada kindlas kohas. Loomulikult koolid on hädas. Kõik koolimaja nurgatagused on konisid täis, samuti WCd ja muud niisugused kohad, kus õpetajad iga hetk ei satu. Siin on muidugi palju vaielda, kuid siiski igas kultuurses asutuses on siiski ette nähtud ruum, kus inimene võib suitsetada. Ja puhtusepidamine on kahtlemata kergem, aga hoopis suurt karistust väärivad aga need inimesed, kes loobivad põlevaid konisid välja autoakendest või vaguniakendest. Sest suvel palavaga, kui on vihmavaene periood, nii mõnigi mets on läinud põlema just lohaka inimese autoaknast välja visatud konist. Ja nüüd tööl harilikult tööruumides inimesed ei suitseta. Igal pool ametiasutustes on selleks ettenähtud vastavad kohad. Ei liiguta. Kui ka ollakse kõrge ülemus, ühest ruumist teise suits käes ja isegi ei viitsita seda siis suust ära võtta, kui tervitatakse oma kolleegi või kaaslast. Ja on koht, kus kunagi mitte keegi ei tohi suitsetada, seal lift. Nüüd, aga töö juures on sagedasti töö, nõupidamised. Need kahtlemata tuleb korraldada suitsuvabas ruumis. Kuid korraldajad peavad ka siiski mõtlema suitsetavate inimeste peale ja tegema väikese vaheaja selle tarbeks, mitte nii, et keegi enam ei mõtle või pooled enam ei mõtle. Juba krabistatakse sigarettidega, pannakse see lihtsalt niisama suhu. Mõtted probleemi juurest kaovad hoopis kuhugile mujale. Suur probleem on ka suitsetajatel, kui nad peavad kinos istuma ja hoidku jumal selle eest, kui film on mitmeseeneline. Ei saa veel kinost välja, kui juba ülevel saalis pannakse suitsud põlema. Reeglina on kinode väljumiskoridorid väga kitsad ja siis on jällegi mitmel inimesel suur mure, kas nad pääsevad kinost nii välja, et nende riideid ära ei põletata. Niisiis kinos, teatris, kontsertsaalis suitsetatakse ainult selleks ettenähtud kohtades kõikides teatrites vähemalt Eestis on oma suitsetamisruum. Niisiis, daamid, kui te olete suitsetajad, palun ärge tehke seda tualettruumides, kus teised daamid tahavad suud värvida, puudutada ja lõhnaõli peale panna. Ma tahan suitsetama minna. Paistab, et siin laua ääres nagu ei tõmmata. Õige on ka, mul läks ette, ai, ma olen. Mul ei olegi suitsu kaasas. Tere hommikust. Ma vaatan, kas ma sinu rediga minu Ridicali, rääkige vaatlikult järele, no peab olema, seal. Ei ole. Perenaine vabandus töö. Kus teil siin nende suitsetamise koht on mõeldud, kas, kas rõdul või siis seal köögis. Teeme pliidi ukse lahti. Ja ei, ma arvan, et rõdul on praegu külm. Tulge kööki pliidi juurde, aha. Ega Eduard Eduard Eduard suitsu ei võiks, vähemalt mul on need kahjuks koju jäänud millegipärast ja oleks niukene soo. Tulge kööki, köögikapis vist on, jah, ahah. Nii nüüd me näeme, et härra Uno on meil hädas, tema ei saa kohe enam lauas istuda, muidu kui tema peab hakkama suitsetama. Ja mis tuleb veel, väljadel pole endal suitsegi kaasas, aga kõik suitsetajad peavad ikkagi meeles pidama, et sigarette ostab igaüks endale, ise on ebaviisakas teiste käest neid norida ja mõnele inimesele on see lihtsalt harjumuseks saanud. Ja kõige kummalisem on see, et kas juhtub rahakott maha kukkuma või portfell lahti minema, siis tuleb sealt välja päris täissuitsupakk. Noh, see selleks, millal siis tohib suitsetada? Rauno viisakusreegel näeb ette, et suitsetada võib alles peale magustoitu. Ja kui me loeme vanu romaane, siis me leiame sealt, et kui lauast tõstiisis härrad, läksid raamatukogu tuppa suitsetama ja daamid läksid salongi lobisema. Meil praegu muidugi neid raamatukogutubasid ja salonge ei ole. Ja järelikult ka niisugust kommet teises ruumis suitsetada pole meil võimalik ka sisse viia. Ja pealegi võideldakse meil ju praegu hoopistükkis suitsetamise vastu. Aga midagi ei ole teha ära. Udo meil suitsetab kahtlemata. Kõigepealt tuleb pererahva käest luba küsida. Ja kui ka teised külalised ei suitseta, siis loomulikult tuleb minna teise ruumi. Kui aga pererahvas on ise suitsetaja, siis me peame vaatama, mida nemad teevad. Kui peremees paneb endale sigaretti siis on see täiesti endastmõistetav, et võime ka meie seda teha. Ja kas selles ruumis, kus laud on kaetud, tohib suitsetada, on ka näha lauale asetatud tuha doosidest. Nii et ka suitsetamise puhul väga palju oleneb kommetest harjumusest, kuidas inimesele sisetunne ütleb? Ja nüüd mõni sõna sigarist pärast kohvi lubab džentelmen endale sigari. Üldiselt, kui ollakse külas, siis peremees pakub selle karbist sigareid, ei kanta taskus kaasas ja inglastel ongi vanasõna, et truu oma sigarile truu armastuses. Muidugi nõuab hea toon, et daamide käest küsitakse luba ja daamide muidugi lubavad, sest seda nõuab head, on nende käest, kuidas siis viisakalt sigarit suitsetada, kõigepealt sigari ots lõigatakse selleks ettenähtud lõikaja ära või siis diskreetselt hammustatakse hammastega sigar süüdatakse põlema ainult tikkudega, mitte tulemasinaga. Hea sigar suitsetab, takse lõpuni kujaga ta kustub siis järelikult on halb sigar ja teda enam ei süüdata, vaid lihtsalt pannakse tuhatoosi. Nii palju siis sigarist ja veel piipu peolauas ehitamata.