Üks mu tuttav, geoloog kirjeldas tuvat, nii. Kujuta endale ette väike lagendik keset salu, ümberringi on mäed, mäed. Sa ärkad päikesekiirte puudutusest kell kuus hommikul ja kuuled imeilusat laulu. Pead telgist välja pistes, näed, lehvivates rahvariietes nutuvalannet, kes ratsutab valgel hobusel ja laulab oma kodumaa jõgedest ja järvedest lilledest, lindudest, oma rahvast. Ja ümberringi on mäed, mäed oleme nüüd siis sõna otseses mõttes keset taas, et sellisteks asunud. Olen NSV pealinnas ka sellist Aasia keskpunkt, mida märkimaks sealgi. Obelisk seisab tuvasta valgusega Jenissei, mida kohalikus keeles uluk EMiks kutsutakse. Kes need tuvalased siis on ja kust nad on tulnud? Tuvalased nagu kaal, tailased, kellest meil eelmises saates juttu oli, räägivad türgi-tatari keelkonda kuuluvat keelt ja ka nende esivanemaid peeti kunagi hopijaid dushi vahel karjutanutele hõime. Peale selle on Hiina kroonikates jutuga türki ehk tüki hõimust, kust muidu on pärit ka sõna- türgi. Mõlemad hõimud pidasid end hunnide järglasteks. Viimastega langes kokku ka tootemiloom, emahunt Türk. Hõimusugupuu on aga järgmine. Oli zooriik, mida valitses Apanud puu. Üks tema vendadest oli šamaan, kelle ema oli hunt. Samaanil oli neli poega, kelledest üks muutus Luigeks, null hõlm eksisteerinud tuvas siiamaani. Teine asutas kõrgusside riigi. Kolmas sai valitsejaks George jõe ääres Sajaanides ja neljas Jens George'i mäel. Viimase nimi oli nutul, saad ta valiti, pealikuks anti talle Türk tiitel. Tal oli 10 naist ja tema pojad võtsid emade nime. Pantvangist sündinud poega kutsuti China. Pärast isa surma valiti ta pealikuks ja anti nimeks ahjen saat. Tema pojapoeg, tumen saiaga esimeseks Türküügaagaaniks. Peale Huldija luigehõimude ja on olemas ka jänese hõim. Nagu paljudel teistel rahvastel, on see loomakega tuvalastel üheks levinumaks muinasjuttude kangelaseks. Jänes valgekäpp elas, oli ilmas jänes, keda hüüti valge käpp. Ühel kevadhommikul otsustas ta mööda taigat hulkuma minna, et ennast näidata ja metsaelanikke vaadata. Keset tormimurdu märkas valge käpp koobast. Läks lähemale, kuulatas talle, tundus, et keegi seal sees püherdada nuusib. Ähib aga, kes ei seda väljastne. Valge käpa haaras uudishimu, mis sebimine seal sees käib. Sai hirmust jagu ja hakkas ettevaatlikult koopasse ronima, kuid komistas ja veeres millegi pehme vastu. Kui silmad pimedusega harjusid, nägi ta kahte karupoega. Need olid maadlemisega nii ametis, et jänese ilmumist mitte ei märganudki. Hei, teie Karu lapsed kisendas valge käpp. Ärge kartke, ega mina teid ära ei söö. Karupojad jätsid maadlemise katki, paterdasid jänese juurde ja jäid teda silmitsema. Pärast aga ütlesid. Me ei karda niigi kedagi. Aga kui midagi on, eks ema kaitseb meid. Kus teema siis on? Küsis araks löönud valge täpp. Läks taigasse süüa tooma, vastasid talle karupojad kooris. Jänes taipas, et ega karuemand niipea tagasi jõua. Läks jälle tähtsust täis ja hakkas karupoegade ees keelkima. Kui ema tagasi tuleb, öelge talle edasi, et tal käis külas jänes nimega valge käpp. Peale selle öelge, et ta on tantjalgne peletis. Edda tagumised jalad on kui põlenud rondid. Temaga võrreldes olen mina lausa iludus, mu nahk on pehmem, tema nahas liha valgem ja õrnem, Veriaga punasem ja paksem. Ei teie karud meie jäneste vastu, sa saite must aru, rumalakesed, mis siin aru saada, vastasid karupojad. Ja seda, et teie ema peletis taipasitega küsis valge käpp kinnituseks. Meie ema on kaunitar, vastasid karupojad talle väljakutsuvalt. Kuidas nii, mis kaunitar. Sest ta on meie ema, aga halva sõna pärast. Me rebime sul kõrvad peast. Valge kapp näeb, et lugu hakkab hullemaks minema. Need tattninad võivad tõesti kõrvad peast kiskuda. Jänes tõusis tagumistele jalgadele ja ütles karmilt. Külalist ei tohi solvata, see on seadus. Kui rikute seadust annab emadele kere peale, jääge rumalukesed pealegi siia, mina lähen oma asju ajama. Ei, hüüdsid karupojad, jääd siia. Varsti tuleb meie ema ja eks me siis vaata, kes keretäie saab. Nüüd hakkas valge käpp hirmust värisema. Jänt kiruma oli mul vaja oma nina siia karukoopasse toppida, oleks parem praegu haavakoort närinud ja laulu lasknud. Valgekäpp hakkas hüppama, et koopast välja pääseda, aga saivaid muhu otsa ette. Karupojad aga hoiavad naerust kõhtu kinni. Eks neil ole naljakas, kuidas jänese üles hüppab ja kivina alla potsatab. Siis pani valge kätt kavaluse mängu. Hästi, olgu siis nii, kuidas teie tahate? Jään teie ema ootama. Seni aga näitan teile hookuspookust, tahate. Tahame näite. Oma hookuspookust nõustusid karupojad meeleldi. Siis tõusku 11 seina najal tagumistele jalgadele aga teine roni, kui talle õlgadele karud tegid, nagu valge käib, õpetas aga see üks kaks ühelt Karult teisele ja koopast välja, tõmbas hinge ja hüüdis. See see hookuspookus oligi tobud. Valgekäpp jooksis koopast kaugemale, peitis end rao hunnikusse ja otsustas seal pimedust oodata. Kui karuemanda oma pesasse tagasi jõudis, tundis ta kohe võõrast lõhna. Kes siin käis, küsis ta oma poegadest. Üksteise võidu hakkasid karupojad jutustama. Meil oli külas jänes, keda hüüti valgige. Ta sõimasin trangisi algseks peletiseks, kiitles, et tema nahk on karunahast pehmem, liha valgem ja õrnem. Veriaga punasem ja paksem. Meie tahtsime tal kõrvad ära kiskuda, aga ta pettis meid, lubas hookuspookust näidata, aga ise laskis jalga oksapeletis möirgas karuema. Ma veel vaatan, missugune liha ja veri tal on. Kargas koopast välja jooksis jänese jälgi mööda, jõudis rauahunniku juurde, hakkas hagu laiali pilduma, et jänest kätte saada. Siis hüppas valge käpp hunnikust välja, tõmbas kõrvad peadligi ja sööstis metsast välja. Aga karu kannul ja vaated kohe kinni. Siis jäi valgekäpp seisma ja kisendas kogu kõrist. Pööra ringi, rangi, seal Kongo, mais ehib sind püssist. Mine kiiresti peetu. Kongo maiks kutsusid loomad vanasti inimest. Ise kandis jalgadele valu. Karu paiskus põõsastesse ja tardus, jäi lasku ootama, aga ümberringi on nõnda vaikne. Siis sai karuemand aru, et valgekäpp oli teda petnud, aga mis sa enam teed, jänesest ei jälgigi. Valge kepp, punus metsaserva, tõmbas hinge ja hakkas haavakoort näksima. Näeksid, näksib, aga ise laulab. Mina olen koopas olnud vaat-vaat-vaat Karulastel fookust näidanud vaat-vaat-vaat karuema, ehmatanud vaat-vaat-vaat kiires korras plehku pannud vaat-vaat-vaat. Et lapsest pidi saama šamaan ehk tuva keeles kamm sealt siis ka venekeelne laeni Camulats. See paistis välja sagedasest teadvusekaotustest magamises, nägu allapoole kõvast nutust veriste pisaratega. Suurest kaalust. Ametit hakati õppima mitte enne suguküpsuse saavutamist. Õpetajaks oli mõni vana šamaan. Tuntud tuva uurija vean vaimstein, kirjeldab oma kohtumist ühe tuva kuulsaimas šamaani šandžurhammiga aastal 1963 šamaani istus maha, sulges silmad ja hakkas tasa aeglaselt laulma. Pidevalt häält kõrgendades luges ta üles oma abilised. Loomad ja linnud, vareskull, part, kalad, maod, Kaljukits ja paljud teised koos lindudega tõusis ta mingisse kõrgemasse maailmatrumm, kõlas kord vaikselt, kord valjusti, rütmiliselt, kord meenutades juhuslikke, laske kord vaevukuuldavaks, muutudes. Katalaani hääl muutus kord pehmeks, arglikuks, kord ähvardavaks nõudlikuks. Ta rääkis kurjade vaimudega, keda ta tee peal kohtas. Ühe poole pöördus ta näiteks nii. Tule, tule külma, sinuga võitlen, aga võta arvesse, mul on raudne nool, mis samale teha saad, mõtle ise, mõtle oma kopsudest südamest oma elust. Kui oled meheks, siis võida. Aga kui kaotad, siis sured. Tule, kui sa karda. Mul on jõudu ja võimu, aga kas sul on? Saame kokku, me oleme ju mehed, vaatame, kumb on tugevam. Kui sa näed, et ma su jalge alla ei. Äkki šamaan vait kargas jalule. Ta tegi peaaegu tantsides mõned liigutused, mis mind väga üllatasid. Oli mul ju veel hästi meeles, milliste raskustega ta pärast kostüümi selga panemist liikunud oli. Ta hakkas lühikeste tugevate löökidega ähvardavalt trummi taguma. Tema silmad olid endiselt suletud, temake harjatest, liigutustest ja miimikast paistis välja täielik ekstaas. Nüüd kujutas Sand suurete julma võitlust kurja vaimuga. Kustova lõkke valguses punetav kortsuline kõhn higi, piiskadega kaetud nägu võttis jälle ähvardava ilme. Trummikilbina kasutades jooksis ja hüppas ta vaimu taga ajades kergelt kinnisilmi mööda Euroopat riivamata sealjuures kedagi lõkke ümber istujatest inimestest. Kumedatest karjatest võis aru saada, et vaim hoiab võitlusest kõrvale. Küll oli ta vette hüpanud, kalaks muutunud küll linnuna pilvisse peitunud aga nüüd jõudsid kohale vaimud, abilised kõlas terav löök. Šamaan Kasi, lendur, raud tsenamule. Kuid vaim sai ainult haavata ja hakkas põgenema. Šamaan temaga tehes kiireid osavaid imekspandavalt järske liigutusi. Lõpuks sai ta vaimu kätte, algas kähmlus, vastased kukkusid maha ja veeresid mööda jurta põrandat. Funktsuurutzurus vaimutrummiga kõvasti vastu maad. Lõpuks paarit alistuski sama arvates trummi alla tonksas vaimult põlglikult jalaga trampis tema otsas natuke aega tõstis ta siis suu juurde lakkus üle ja sõi isukalt ära. Öeldes. Ma sain su ära. Sõin su kopsud ei maksa. Ega sa mu punast verd enam juua ei saa. Teinud veel mõned sammud vajus põrandale ja avas silmad mõne minuti pärast. Ja me nägime enda ees jälle vana küürus, väga väsinud inimest. Vaatamata sellele, et 1921.-st kuni 44. aastani oli tuva iseseisev sotsialismi ehitav riik oli isikukultuse mõjusid tunda ka siin. Üleminek sotsialismi üle toimus nagu Mongooliaski, ilma kapitalismi, vahestaadiumite ja suures ümberkorraldus. Koost tembeldati paljud süütud šamaanid, kes teatavasti väga vaeselt elasid rahva kurnajateks. Samuti unustati, et lama, istlikud kloostrid peale usutemplite ka veel ajaloolised mälestusmärgid on suurt kahju, tegi ikka viin, mida tuvas enne ei tuntud ja mis nüüd väga suureks probleemiks on. Sellest, kui õnnelikult tuba rahas praegu elab, laulab meile aga kärakas mull sukk. Eelmises saates kuulsime Kilid, täna mängitakse aga Igylli mängijaks. Paluks tuva tuntumaid muusikuid karas São Akwool kelle nimi tähendab tõlkes mustad vuntsid, valge poiss ja kelle sooloplaat varsti välja peaks tulema. Loo nimi on Lembildei. Nii kutsuti ühte sajandi alguse suurimat laulikult. Samas esituses veel laul illist. Kibedalt küsisin, miks see tuvastada tahad minna, vastasid, saad, tahad üksinda kahe häälega laulma õppida? Ma ei saanud midagi aru, ega mul ka praegu suurt midagi ei täitmisest. Laul illiliist on kenasti ühe hääle peale. Olemegi jõudnud tuva muusika küll. Tavamajja omapärasema lõigu juurde laulmine kahel ja isegi kolmel häälel kusjuures laulab ainult üks mees seal niinimetatud kõri laulmine. Mitmehäälsus tekib tänu põhiheli ja selle kukla resonaatori poolt kinni püütud võimendatud Robertoonide üheaegsele kõlamisele. Põhiheli on justkui bassi pedaal, meloodia on ülemises hääles. On väga mitmeid kõri, laulmise, stiile, mis erinevad üksteisest helikõrguste ja tämbri poolest. Esiteks stiil nimega kütt, mis on kõige kõrgem lauljaks jällegi. Ool ja loo nimi on minu kallima kõrvarõngad. Teiseks, näiteks samast stiilist võiks olla tuva praeguse aja kõige meisterliku maks. Lauljaks peetud Sanši ool. Veidi madalamalt pehmemalt kõlab stiil. Mei. Lauljaks on Maksim takk Bay, kelle esituses kuulsime šamaani laulusaate alguses. Lähedus kolmehäälsust tuleb ette stiilis vorm panna nöör kus passi pedaalile hetketi veel üks Obertoon lisandub intervalliga vint üle oktavi. Kõige madalam stiil on Carogra. Seda loetakse ka kõige raskemaks. Et ühte ja sama laulu mitmeti võib laulda tõestab meeles pütši sat Mandžacai. Said sa ise selle kõri laulmise selgeks? Mitte päris, aga nõks on igatahes käes. Alguses öeldi mulle küll, et ega sina seda selgeks ei saa, sa ei oska hobuse seljas kihutada. Ma mõtlesin, et mis see siis lugema peaks. Aga vile tuli esimest korda välja alles autobussis mööda mägiteid hüpates. Täpselt ratsutamise efekt. Kas iga laulik on spetsialiseerunud mingile ühele kindlale stiilile? Ei tihti osatakse kahte-kolme. Kõigi nelja stiilivaldajaid on aga vähe. Üheks, kes meile kõiki järjepanu demonstreerida võib, on Maksim takk. Bay laulule eelneb vapustav parmupilli ehk homossi soolo, mida ta isegi laulmise ajal katki ei suuda jätta. Need kolm häält häälega, neljas parmupilliga juurde ja kõik korraga ja kõike seda teeb ainult üks mees. Man roiljoone. On ta on. Ka. Arveräängeeligen Alder on ta Ähondanud. Kõik muusikud on tuvas väga suure au sees. Lauluta ei möödu ühtegi pulma või rahvapidu. Pidudel korraldakse ka mitmesuguseid võistlusi. Vibulaskmise kõige paremad laskurid on 70 aastased vanamehed. Ratsutamise kõige paremad ratsutajad on viie kuue aastased poisikesed ja muidugi Kureš tuva maadlus. Varsti peaks jõudma ekraanidele Sverdlovski kinostuudios vändatud film Kotka tants mis räägib just tuva maadlejatest ja on oma nime saanud tantsu järgi, mida maadlejad enne võistluse algust. Kuidas maadelda ennemuistsel aegadel, saame teada tuva kangelaseeposest. Kessagantolai. Tuli õhtu, kaks Mägilast läksid laia kollase stepi lõppu kahe halli künka tippu. Ühel künkal sidusime, kes aga on toolai oma ratsudumann, kes küüli jalad tugevasti kokku, et see seista jaksaks. Kiskus juurtega maast ja tassis künkale kuivi puid, süütas lõkke ja heitis magama. Küljealune soe uinus ta peagi. Magab, magab ja läbi une kuuleb mittekarje vaid mingi hirmus möire. Vägilane ärkas, kargas jalule ja nägi kesklaia stepi, tantsite Mirme. Kee võitlus, tantsu Jaaessitab. Me, kes Agan toolai. Oled sa hirmust surnud või elus. Noormees tormas end riidesse panema, mitte hilpugi. Jooksis hobuse juurde. Mis juhtus, miks see endast nii väljas oled? Küsis ratsu. Pole midagi selga panna, mis teha? Nii toredale poisile leidub ka tore rüü. Sadula all on 60-st moraalinahast õmmeldud rüü võitluseks. Seda kandis kunagi su isa. Nüüd siis sina. Noormees leidis sadula alt võitlusrüü ja pani ta selga. Läks ja läks piki kollast steppi, tantsis võitlus tantsu. Nagu kaks kaljut, kohtusid kaks hiiglast, lepi südames. Nad võitlesid kaua. Talvel krudises, härmatis nende jalge all. Suvel kahises kaste. Jõumees, kee kaenla alt kukkus vahutorte kui valgeid ute tallekesi. Mis see sul on, küsisime, kes agando. Lai. Mu veri keeb seal, kus astute, Mirme, vee lähevad jalad ku vaiad maasse. Sealt, kus ta käed puudutavad. Sagandoolai keha langevad sadula vaibasuurused, naha tordid. Nüüd kukkus kammegee Sagan toolailt vahtu, kui valgeid tallesid ja ta kehasse tuli jõud. Mis see sul on, küsisteme hirmegi. Meie esiisad rääkisid, et niimoodi on siis, kui inimese veri keema läheb, vastame kees agandoolai haaras jõumeeste Mirme kee oma haardesse ja heitis ta sellise jõuga kõrvale, et must maa, vappus, pidu Kaarnetele ja varestele. Tubli noormees, istus hiiglase rinnale ja küsis. Tapetud lehmalt võetakse verd. Hiiglastelt võetakse enne surmade viimane palve. Räägi, mida sa tahaksid. Taevas, muisa maa, mu ema, rohimu sõjavägi, hõikas äkki hiiglane appi, karjudes. Seejärel langesid taevast hirmsad välgunooled. Duman, kes küll purustas kammitsa, jooksis oma peremehe juurde ja paiskas kapjadega kaugele välgunoole trumpi pihuks läheneva rohu ja metsatukad. Mägee Sagan toolai tappis jõumeeste hirmukee. Jääd rahva südamesse jääks mälestuste võidust, püstitas ta kivist samba. Kui koos on palju kõri, lauljaid, võib ette tulla ka niisugust asja. Kõrilauljate koor pill, millega lauljale saadetakse ambusantši. Tal on neli keelt ja kahe keelega poogen. Mis pillikeelte vahelt läbi lähiHertekspitsioon mängibki meile nüüd natuke põsantsid. Tähtsal kohal tuvastanud tee teed, juuakse nii hommikul, päeval kui ka õhtul. Tuva teed valmistatakse järgmiselt. Kõigepealt määritakse pada seestpoolt kokku, lambarasvaga keedetakse seal valmis harilik roheline tee. Siis lisatakse võid piima, soola ja aetakse see kõik uuesti keema. Teed tarvitatakse nii tihti, et sellega mõõdetakse isegi aega. On kolm põhilist aja mõõtu. Lektratsin n aeg, mis kulub ühepajatäie tee keetmiseks, kaasa arvatud lõkke tegemine, deebeenistamine. See on umbes üks tund. Mõrtsi nõmm. Aeg, mis kulub tee keetmiseks, see on 30 minutit. Utsi, nõmm. Aeg, mis kulub tee keetmiseks, kui piim on juba lisatud. See on umbes 15 kuni 20 minutit. Aega mõõdult üldse huvitavalt. Ööpäev jaotati 14-ks osaks. Keski. Kesköö on möödas. Koidu algus, koit on käes. Punane päike ilmus õige päike. Päike, keskpäev. Suur keskpäev. Päike loojub, punane päike, valge videvik, must videvik. Ööpimedus. Aeg enne keskööd. Kuna tuvas on palju jõgesid, on tarvis teada ka nende sügavust. Selle jaoks oli 23 mõõtu. Esimese nimi oli sügavus, hobuse kabja, mustajooneni ja kaks viimast kõlasid. Hobune ujub, ainult kõrvad on näha. Ja kõige viimane, see mõõt on veel sügavam kui eelmine. Kuulemegi nüüd laulu Alashi jõest. Laulustiil on. Nägi ta on väga kiire vooluga tahvel süstematiseeritud. Teha saab, aga see on väga ohtlik sõita tuva jõgedel peab olema väga kogenud matkaja. Igal aastal juhtub hulganisti õnnetusi ja et neid vältida, on enam sõidetavate jõgede äärde spetsiaalsed valvepostid pandud. Üks ohtlikematest kohtadest on Hempsiku suubumine Janis seisse. Seal on valvuriks väga huvitav vanamees. Ta on rahvuselt venelane ja usu tunnistuselt vanausuline. Tuumas on üldse palju vanausulisi, kes juba õige ammu Venemaalt ära põgenesid. Tema õiget nime ma ei tea, aga hüütakse teda. Sämbel Pämbel. Sest iga kolme sõna tagant kasutada seda väljendit, et mitte valetada. Sambel tämber on elanud selles kohas, terve elu, tunneb jõge ja kive, seal põhjas nagu oma viit sõrme. Kui sealt mõni võõras mööda juhtub minema, demonstreerib ta mõnikord oma lemmikTritki, sõidab ilma aerutaja tüürita puutüvest uuristatud luubis kärestikest alla. Kui see trikk publikule meeldib, näitab ta oma kindlat kätt ja tulistab 20 sammu pealt seljaga märgi poole seistes ja seda peeglist vaadates kondenspiimapurgi vasika vasakusse silma. Tegelikult on ta rohkem levinud tuva naabermaal hakkassijas kus teda Chathanniks kutsutakse. Asjas on see pill ka suurem ja tal on rohkem keeli. Kuulamegi nüüd kassi Chatham. Kassid on tuntud vaikne ja rahuarmastav rahvas kuid see ei tähenda, et meil oma kangelase epast poleks. Selle lõpp sobiks väga hästi ka meie saatele. Mina võitsin, hüüdis Alboshi ja vaatas suurde musta kuristikku, kus hulganisti inimesi õnnetuid seal vangipõlves piinas inimsööjad vabad, nüüd vabadusse. Tulge ja tundke rõõmu kõrgeist mägedest ja lillelõhnast joobugemisteppis. Kuulake, kuis räägid, jaheoja oma karjad koju, ajage ei vaenlane teid enam puutu. Palju on tähtesid, taevalaen paljuma võideldes vaeva näinud. Nüüd aga vabad, te olete kõik nüüd teie käes on jõed kui ka maad rõõmust lõkkele, kõikide näod laulavad südamega rinna sees. Kuulda on sõnuni, tuliseid. Siin on, meil kunagi meelest ei lähe. Kui tuled külla, siis kostitan sind kõik, mis mul on sina endale saada. Raius vask kaljusse, siis Albun, riid loe, sai nüüd läbi ja meeles ja see, kes vallutad, tahab maad, siinkandis elada küll ei saa.