Nojah, eks on sõpra üle maa ja ja sõprade ja nii nende ja see raha. Ja see seen. Ma ma mees vaksa ja teetoas on sinu huuli töötar ka see, taas on see iluli lõõsanud targa. Lood ja Tiina Lokk toidupanga tööd, see aga ju Ri Kaavestu. Aga öelda, see algab ju igale essu. Siis näeksid nad keldris ka, kus ma ka sla, kus ta ongi see, kus ma ka ta aru see. Tööks võitis tal väeti rikkusi. Ja, ja ka ta siis kuu vald ja Eesti siis ja ta siis koormad ja sti siis. Kui see oli tulla samu vigu ja armastust või kuivust ja maastust ta ei mu, mu. Me veel koos olla ja mul Su siinide elus ei soovigi nama. Sid luust soovingi. Ma. Häbenemine Põldsama õpetaja August Wilhelm Hupel ütleb aastal 1777 ette eestlased jälkust ei tunne ega neil saksa häbelikust ei ole. Nad on kõigi silmi ees alasti naisterahvad, ka neiud käivad põllul ja kodus särgiväel. Kõige paremal juhtumisel on neil midagi seeliku sarnast ümber. Särk katab rinda ainult poolest saadik. Saunas lähevad nad välja jahutava, kus vanemad naisterahvad tihti võhivõõraste meesterahvastega juttu ajavad ilma et nad häbeneksid ehk mõnda kehaosa varjaksid. Sedasama panid meie eestlastest esivanematele süüks pea kõik saksa soost inimesed. Meeste ja naisterahvaste ühine saunas käimine oli möödunud sajandil üleüldine nähtus. Kõigepealt läksid saunamehed siis naesed lastega ja kõige lõpuks tüdrukud, kes sellepärast viimasteks jäid etnot talitamisel pärast kõige hiljem vabaks said. Naised ei hakanud seni ootama, kuni mehed välja tulid, vaid niipea, kui ruumi sai, läks uusi saunalise juurde. Mehed ei armastanud naestega seltsis sauna minna, mitte et naisi oleks häbenetud. Põhjus oli teine, sest ei mindud saunaga. Pärast naisi öeldi, et naised leili ära rikuvad. Naisterahvad võivad meestele sauna vett järele viia ja saunas riides olles lühemat aega viibida kui mehed vihtlevad. Aga alasti ei tohi nad end võtta, sest mehed seda ei luba. Seda tegemast keelab rohkem mõni vana usu komme kui alastioleku häbenemine. Rannamail, kus ka naisterahvad meestega merel käivad, on kaks isesugust häbenemis seadust. Teine mere teine kuivamaa jaoks. Ka noortel neidudel tuleb vööni vette minna, kusjuures riided harilikult üles võetakse. Neiud käivad võõraste meesterahvaste ees meres suplemas, lasevad meestest endid laeva aidata, ronivad masti otsa ja nii edasi. Niipea kui aga maale tullakse, on kõva häbenemis seadus. Jälle maksev naisterahvad olid hoopis häbelikumat kui praegu, kes seda enne nägi, et poisid ja tüdrukud nii teineteise küljes rippusid kui nüüd või kui seda ette tuli, siis nii salaja, et seda keegi ei pidanud nägema. Vanasti olnud neiud nii häbelikud, et poisid nende nägu õieti enne pole näinud, kui alles. Ru veenskist kahtsi nii silma ja kui luuveskist me tahtsimegi, nii silma, seal reidi unnarada tabil moose püüda, seal möll reedi, naerata ta muu süüdandma, lisada. Nautis Meiusiinilile kinkis oma armsamale, noppis leiutiseni lille, kinkis oma armsamale. Murran sul, Etti, näita meeles etina surmani. Ja kui tarvis, kaugeltki soo. Surma oli hea, kui homse lõunani või surmani ja kui on see lõunani et ja ta too ta jala nagu ta on, et ta ei ja naa too öelda ja laululippu. Vaabeiks ega sululaulu laulan ja luu vaadeid sululaulu laulan ma. See hoopis leiu, siis kinkida oma armsamale neiu sinilille tihti saama samal sinilille murran sul meeles mul meeles. Ehal ja õitsel. Nooremad meeste ja naisterahvas ei pea iialgi ropoja rumala Sannaga ehk rokkolvatuma mängimisega teineteisega nalja heitma ei pea nemad ka kodo ega Theo paikas ehk tee peal segamine magala nagu ristimata kurjamid teevad. Sest et niisuguse rumala viisi pärast jooboela maade sees meie maarahvas väga teotakse. Õitsel käidi hobuste söötmise pärast. Heinamaad ja karjamaad olid metsast laastamata. Heinu saadi vähe. Hobustele ei olnud kodus midagi ette anda. Terve küla noorsugu käis öösel väljas, seal palju magada ei saanud, vaadeldi, mängiti, lauldi, tehti nalja, aeti juttu, hommiku eel said silmad kinni. Ehal käies mindi sinna, kus tüdrukud magasid, aeti juttu, tehti nalja, mindi edasi, mõned jäid maha tüdrukute juurde, kellest tüdruk lugu pidas, selle poole pöörati nägu vähem tähtsam poiss jäi selja taha pikutama, juttu aeti ühiselt. Niisugused selja taha jäetud nimetasid ennast kesa välja vahtideks. Tüdrukud, kelle pool poisid hulgani käisid, pidasid ennast kuulsaks ja ka nende emad kõnelesid uhkustades selle üle. Laupäeva ja pühapäeva õhtul, millal niisugused hulgani Ehal käimised harilikud olid, pesid tüdrukud ennast ja panid selle vastu riidesse. Aluskuued ja undrukud olid tüdrukutel poistega magades ümber laupäeva õhtu. Puhas särk. Niisamuti k sitsi ehk kodu koetud linasest riidest piik kõvasti kinni nööbitud. Oli ka niisuguseid vanemaid, kes Ehal käijaid ei sallinud. Näiteks tuli üks vanamees ikka paljajalu ja särgiväel poisse taga ajama. Poisid, aga selleks just kära tegidki, et vanameest kiusata. Nad kogusid hulga karu hakaid ja viisid nad ettekotta. Vana mees jooksis poolalasti, pahas tujus karu hakatesse. Poiss võis tüdruku juures 10 ööd magada ilma etta teda sõrmeotsagagi oleks tohtinud puudutada. Poisid ise valvasid tüdrukute eluviiside järele hoolega ja avaldasid oma otsusi hävitavates pilke lauludes. Välgarva Adma, aga noh, eks ta ole, vähke saba sai, noh, see oli päri. Aidu laidu. Targu. Uurijal laidu uurijal ja vere targu uurijal. Kas seal oli ka? No eks ta ole Jätrey nisu noh, see oli päri Aidu taituuli minu pükstiigis kuuske, tai Tuuliga laidu Liliann püksikeskusse. Aasooli pilla-palla noh, eks ta ole. Ei saa, kostis üle valla. No see oli päri. Uurijal laidu uurijal ja pere targu uurijal Aidu kurjal laidu uurijal ja peretütar kuuri all. Ja ta tuba, eks ta ole. Sest neil oli selleks antud tuba, noh, see oli päri. Aidu. Targu. Laidu uurijal ja peretütar Nii ka olla naga pilla ei anna, noh, eks ta ole. Talle paga on alles ja ei anna, no see oli päri. Aidu. Vee all ja pere targu Aidu laidu uurijal Jabele. Seega oli ruut, kes saba oli väljas, noh, eks ta ole. Saba oli ruut, kes iga oli väljas, no see oli päri sull. Ja veel. Puinud Vento oli kogu see jant, noh, eks ta ole siiski panija loos päris said. No see Oliveri nisu. Minu pruut oli ka päris all. Oli ka. Ja. Abielu, et abielu taevas sõlmitakse, on eestlaste kohta õigus, sest mõlemad pooled on ise selle juures enamast osa võtmata. Tuleb taevase juhatuse juure midagi maapealist, siis hoolitsevad selle eest vanad naised, kes kutsumata teenistuseks valmis on. Armastus ei käi veel elu, tarviduste hulka. Taan tundmata nähtus. Aga mõjuvamat, abielu põhjust. Omakasu mõistab eestlane niisama hästi hinnata kui teised rahvad. Isiklik tutvus on kõrvaline asi, sest kui laene ära võetakse, eks siis aega küllalt üle jää teineteist vastastikku tundma õppida. Igatahes kuulab kosilane järele, kas tüdruk töökas on. Ehk läheb ise pimedatel õhtutel vahi peale ja paneb tähele, kuidas sügisesed tööd nagu ketramine, rehepeksmine ja lina roobitsemine, neiu käes lähevad. Käreverekail oli ta koolielu. Käre verega oligostart, kõik oli. Seal tal oli ka poeg, ka need tahtsid roosi. Ja tal oli ka poega, need tahtsid tütreid. Ja astus siis, pane moed ja tahtis köige. Tealastus siis pahane poeg ja tahtis või ma ma. Kui vana teie kaanetööd seal ma ta ta. Kui vana teie vaade ma. Ta. Kuus 10 aasta kuuendat ja Paana. Me. Uus aasta uue ja vana Me. Poiss tegi aga jutu lõpetus, läks uksest välja. Ühte. Tegijaga tuul, õpetus läks, sest välja. Ei vanamoori ja ma ei vanamoori roosimaa vanamoori, ta vanamoori roosi. Ja lastus siis keskmine poeg ja ta, kes, kes meist ta ja lastud siis keskmine poeg ja tahtis keskmees. Ta. Kui vana teie keskmine tütar, ma raha, see ta, siis ta, kui vana keskmine darma tahaks, ta. 30 aastat. Arvo, toitnud ta. Ma kolm taastan saar, ta ei olnud ta. Ma pea. Poiss tegijaga J. Pettus läheks. Ja. Paistegi aga jutu lõpe toost läks uksest välja. Ei voori ta, ma ei konkumoori roosi. Ta oma koori ma. Ja astus siis noorem poeg ja ta siis köige no ore. Ja lastud siis noorem poeg ja ta köige noo. Kui vana teie noole, et ma tahaks ta. Ta, kui vana on teie toore, nüüd ma tahaks ta. Ta. 20 aastat Tarja säin ja vana. Kaks aastaarvu ja käib ja vaagnaluus on. Poiss tegi aga jutu lõpp. Läks uksest välja. Whistegija rajutuul, soost läheks välja. Ei karja ka ta oma karja ka see maa, Kar ja abi ka ta ka ma ei karja ka. Viima. Siis Kai pani tütre keemingus korstna oota su, neid. Ma siis Kai pani tütre keevitusvees korstna otsa. Eksimised abieluta laste sündimist peeti häbiasjaks ja eksinud pruutide kohta lauldi igasugu laule. Samuti langenud pilkamise Allaga tüdrukute eksitajad poisid. Pärnumaal ja Läänemaal nimetati neid bitte daatideks. Poiste halvaks pidamine aga oli pealiskaudne ja ununes kergesti. Poiss on loodu petjas, peties jah, võties lauldi Võrumaal. Mitmel pool andis kirikuõpetaja asjalugu kogudusele teada. Pärast jutlust astus eksija altari ette, langes sinna põlvili, kahetses suure häälega süüd ja palus koguduselt andeks. Oli ka trahvimäärasid, on teada ka juhtumeid, kus tüdruk ja poiss mõlemad valla kohtult peksa said. Tüdruku eksituse hindamiseks oli vanast nimelt tarvis teada, kas lootis tüdruk, et poiss ta ära võtab. Seal, kus seda lootust ei võinud olla, kasvas rahva põlgus. Kord olin ma maas, karju. Ei kuule. Ja pärnapuude. Ma see seen. Seal tuli loosinägu ju. Sest päevas tooliga Teesaar tahab õue. Siis oli roosilist põldu. Ja seada. Joos. Ta. Roosi. Rooki. Roosid laulda. Ma ei viitsi Ja Tartu poole tõi vein. See kaar ja ma Ja siin. Nüüd kõrgel. Kaudseks tõenduseks, et abielusse astumisele esivanematele armastus võõras ei olnud. Arvame armukunsti, mida vanasti õige laialt tarvitati. Kui armastatav vanematele ja sugukonnale vastumeelt oli, kui laste süda ja vanemate mõistus sõjajalale sattusid. Ja kui armastus kuum ja püsiv, siis hakati kahtlema, kas poiss ehk tüdruk ära ei ole tehtud. Siia ka mõned ärategemise moodused. Et lastest armastus mitte mööda ei läheks, siis pandi see, kui ta tüdruk oli meesterahvasärgi sisse ehk tõmmati meesterahva püksisäärest läbi. Poiss pandi naisterahvasärgi sisse. Kui tütarlaps kasvas, kutsuti tark teda armsaks vihtma. Vihtumine sündis rebasesabaga. Selle juures loeti nõiasõnu hirmugaku armugaku läbi reite reinukakku maa vihtlen sind rebasesabaga, et sa tütar ei jääks meheta või teisi mooduseid armuabiks. Tüdruk tõmbas juuksepeast ehk karva ihu pealt panida leiva ehk mõne muu söödi sisse või katsus teda salaja poisi pesu õmblusse õmmelda. Laialt tuntav abinõu oliga nõidumine konnakontidega. Konnal on kondigavas hark ja konks. Kui konn sipelgapesasse visatakse ja ise plagama pistetakse, et konna karjumist ei kuule muidu jääb inimene kurdiks, siis saadi hark. Jah. Konks, millega armastavat külge tõmmata, mittesoovitatavat, aga eemale tõugata võib. Margaret ma la aastat seitsme. Omai loodusel tuubi kiusatud meestele. Ma arvan ka, et ta on kuidagi Keva, ei ta ja iial me rida, aga ta ei armutuulega. Nii et kahju tal võiks juhtuda. Suv tuul, Margare ta tundma sai tõest Reiu kood, kelle me Emagu ja ja on ka, ta on, kui ta oli kevadel ka ta iial meiegi ta ta mäe armuduleva, nii et noh, võiks ju toomata marga, aga ta on ruudu, sellest, kuhugi sai Youtu. Aga ma udu ei sandi, halvastaatu. Marka. Keva, aga ta jäi sealnegi, ta ei, ta ei armutuulega, nii et kahju tal võitu tutta. Juku koormas ta peal nab rooste ka käi, juku on kuiv. Sest lagi, kui ka tuul Ta on kui tohib, ta ei ta iial meeldida, aga ta ei arvu tuulega. Nii et ta võis ju. Ja ükskord Toometi Juku lootus täide läks Tõnn Talvi maaks karga. Seal armastust ja toosud paar aga ta pooleenaga. Ta nõudis armuda, aga aegne hoolda. Päevas pälvis ta Jukul tundmuste ja ka. Pulmad pulmad peeti vanasti ainult suure toredusega ja seal käisid vaid täiskasvanud inimesed. Et kehvus ei tuleks takistama, pidi iga piduline oma leivakoti ja viinapudeli kaasa võtma. Pulmapidu kestis kolm-neli päeva. Laulatus ja pulmad olid kaks ise asja. Esimene ei käinud pulmakommete hulka. Ennemuiste oli see ükskõik millal laulatada, kas enne või pärast pulma, kuna keegi paremaks arvas. Sest ekstemp ükskord ikka ära tahtnud teha, muidu ei jäänud kiriku herra rahule. Mitu nädalat enne pulmi ei olnud sellepärast hea laulatada, et niisugune komme oli, et kihlatud pruut tohtis küll külasse minna, mitte aga peigmehe koju. Aga laulatatud pruut ei tohtinud kodu õuestki välja minna. Ja kuigi kihlatud pruut peigmehe koju mõne kiire asja pärast pidi minema siis ei tohtinud ta seal istuda. Peigmees tohtis küll pruudi koju minna, aga ei tohtinud sinna mitte kauemaks ajaks jääda. Naisi on eestlaste maal olnud kombeks ka tõmbamise teel omandada. Mõnel pool käinud aga komme, et meesterahvas kohe varastatud tütarlapsega abielusse astuks. Tihti katsunud tõmbajad pruutisid laupäeva õhtul saunas käimisel tõmmata. Kui see vihtlemise hetkel sündima pidi, võeti enne riided kaasa. Noorpaaride juures oli loomulik see, et lapsi enne kahte-kolme aastat ilmale ei toodud. Põhjus, kui juba laps käes, ega siis naisest enam suurt töötegijat ole. K2 armastajad kohutu siit koor kokku metsa, kaaksa mastaabi alkokroon kokku saada. Ehkki ta Saaremaalt on meil siin ju keeda. Viimaks trikk, ütle seal saale poolegi kuur viimase treid ütlesel, sa saagu. Sest homme me ei söö, ei ta Me külma laulaatusele soolmen meie töid ja me rõivalaule Päevi õudse kuldse säraga Elsa, aga oma ja see, kus sa ära ka saadamise oma Ei maksa aknast nägi tuuletreeneri poolt ja ma ei maksa klas räägi tuule Henry koolist ja. Elsa oli kasu ka käes, näeks välja laada omaenda riigis, kas nutuga Ammy käest läks välja ta oma. Elu tema toast välja läks surnult kantida gaasi elusa tema toast välja läks surnud kanti. Henry töötles pulma Raagvale maale neel saatma ta oma Henri pulma ära naba. Maalenelsa taama. Elsa seitsmest vennast noorem vend tegi ukse lahti ta Elsa seitsmest vennas, toore veenist juhuks. Teyla. Elsa voolt Oliveri. Juhus veere. Elsa voolt Oliveri Poola. Ju. Su tahtis anda suurluule, aga vennad keela Su ta isanda surnule, aga venna lasi. Suurus ta oma naisele nutma. Ta ta oma naise lase surnud. Kui sa suuri mu suureni laava, luu, see kui sa suuri, see suremina loose Õues kriis Tuuli laadi Talsi Henrik eritis põueffpees juuli laasi. Kaaksa mastajad saingi laulda. Laest rahvas perekonnas üleüldse valitses mehe ja naise vahel üksmeel ja armastus nadolid teineteisele tõsisteks elu seltsilisteks. Enne paari minemist armastust ei tuntud, see võis alles kihluse ehk pulmadega peale hakata ja armastus tuli tõeste rängad elu. Mured tõid küll kibedust ja pahandust. Oli paarisid, kes teineteisega halvaste läbi said, kuid sealgi võis tähele panna, et südamest teineteise vastu nii halb ei oldudki. Mis nooriku elu uues kodus kibedaks tegi, oli halb vahekord ämmaga Eesti perekonnaelu ise äralduseks tuleb seda pidada, et siin vahekord väimehe ja ämma vahel väga hea on. Ämm hoiab väimehest poja poole niisamasuguse õrnusega, kui oma poja poole. Juba vanast ei ole mini ja ämm omavahel hästi läbi saanud. Rahvalaulud annavad enamasti ikka ämmale õiguse ja nõuavad mini alt ämma vastu lapseliku sõnakuulmist ja alandlikkust. Sütia kiiksa kääksa. Ju nyyd sa näed ja saad pliks-plaks magada sunni jaksa, no ei, jookse siiski suplika ligipääs ja truu tööle. Sild. Kui laks, et korra ta järk peaks ta-le, kes läheb metsa, kes karkesse haka laudas ta lappas mäegi lauda ka keegi ei räägi, ainult paisi soosin ära. Külased doose, valuutamann näole õlle, kupolotaallalühe, muidu, Rohkem ma ei taha usu. Taevas läks ka üks ju.