Laul Altaile laulab kaitsi Sartine kurdi ordu külas mis asub püha jõekad tunni ülemjooksul. Kuradi püha mäe tuha jäid veel. Eesti nõukogude entsüklopeedia esimene köide. Altai mäestik Lõuna-Siberis Sise-Aasias umbes 2000 kilomeetrit pikk, kõrgeim tipp Veluha 4506 meetrit. Altailased rahvas nägi Altai autonoomses oblastis elatusid varemalt küttimisest Jerend karjakasvatusest. Nüüd tegelevad vaikse karjakasvatusega ja maaharimisega. Feodaal patriarhaalne elulaad püsis kaua, samuti šamanism. Nõukogude võimu ajal sulasid hõimude põhja ja lõunarühm üheks rahvaks. Arv 45300 1959. aasta andmetel. Ja kõik. Olen küll palju kuulnud Altai mägedest ja nende elust. Aga kui paljud teavad midagi sellest suurepärasest rahvast, kes seal elab tema kultuurist ja kui paljud meil siin üldse teavad, et Altailasid jagunevad ligi 50-ks võimuks, kes verepuhtuse säiliks? Lisaks oma hõimukaaslaste ja jälle, kelle rahvaluule lausa kubiseb kangelasest Koos teiste luulauludest ja kellel ei ole sugugi ükskõik, kas laulda istudes või püsti. Mismoodi Altai võib laulda nelja moodi, esiteks, seistes seal pulmad või laulumängude ajal teiseks, toetudes põlvest kõverdatud jalale. See on siis, kui ta lauldes pöördub austatud inimese või sugulase poole. See laulmisviis oli tuntud ka türklaste juures kuuendal sajandil. Kolmandaks ratsaneljandaks jalad risti istudes niimodi lauldi võistulaulmisel. Kuidas see meistrilaulmine välja näeb? Vastamisel laulsid kaks laulikud või siis ka grupi. Võistlus kestis seni, kuni üks pooltest kas vait jäi või nutma hakkas. Lauldes püüdsid mõlemad osalejad teineteist võimalikult rohkem pügada ja mõnitada, mida võistulaulmise ajal ka teiste rahvaste juures on ette tulnud. Väikeseks näiteks võiks olla katkenud võistulaulmisest sulle smanni laulikugalanni Julia äärsetetele kiitide hõimulauliku vahel. Kes pole näinud George mani jõe orgu see on kõver ja paha koht. Kes pole kuulnud kalanni. Ta on ju puruloll. Kes pole näinud Alton Kelly järve. See on ju kõigest kiirevooluline jõgi. Kes pole näinud Shuja jõekääru list argu seal ju elutu kollane step. Kes seda naist ei tea, seal lesk, kellel kunagi meest pole olnud ja mitte Tõndinud lasta pidasid. Nemad pidasid vastu kolm, tähendab ööpäeva võitis kalan. See on siis kolm ööpäevaimprovisatsioon istuda küll, selles pole ajal Taelase jaksagi midagi erilistest. Sealsed rahvalaulud ongi põhiliselt improvisatsioonilised tekstiga kuigi on ka kindlate sõnadega meloodiaid. Altai meloodiad on vist üsna väikese ulatusega. Haigus tihtipeale ei ületa diapasoon kvartali grilti laienedes harva oktarini kuid näituseks teleuutidel on seejuures väga arenenud meloodiline liin. Päris koorilauluks seda nimetada ei saa. Levinud on laulmine unisoonis hääldus. Jällegi tulemusi. Kas Altai muusika on ka põhiliselt pentatooniline? Aga kahest lib saavad sisse ka mõned pooltoonid, nagu näiteks laulukeses lõbusast jänesest. Praegu mängib pime muusik, sort on pilli, mille nimi ongi killi. Varem kasutati teda laulude saateks, nüüd aga soolopillile. Väga omapärane on Altai lugulaulude esitamine. Seda tehakse erilise kõri lauluga, mida kutsutakse kaiks. Laulikutega hüütakse Kaitšiks. Huvitav on see, et sõna kaedarit tähendab nii laulmist kui ka jutustamist. Enne laulma hakkamist pöördub kaitse kõigepealt loo tegelaste poole. Et nad ei solvuks, kui nende nimesid mainitakse ja seejärel oma alalise saatja kahe keelelised Dogsuuri poole. Mis selles laulus parajasti juhtub? Praegu on jutt vaprast, vägilasest, lõpmanašist, kelle kuri akaan magamise ajal maasse käskis kaevata ja kellele tema ratsu nüüd võlu kännu tõi. Hallikasvalge. Vägilase ratsu kuldset ravivat kändu kandes 90 küünrase augu juurde, nüüd jõudis juukse karvaks muundudes auku, siis laskus pool kuldsest kännust ta lõppema Nashville andis teise poole, ise alla neelas. Kuuekordseks läks jõud hallikasvalgel ratsul, sest kännust 10 korda tugevamaks ta sai. Haavad kasvasid kinni. Ärarebitud saba kasvas uuesti neelanud alla raviva kännu lõpmanaš vägilane 10 korda kaunimaks muutus. Tema jõud läks kuuekordseks. Üheksast kohast rebis ta puruks raua seketi pimedast august kuu ja päikeselt valge, ehk ta siis tõusis avaras stepi sarnases sadula vaiba kaljus sarnases sadula hallikas valgele tantsule kinnitas 60 küünega see musta mõõga paremasse kätte. Ratsule hüpates võib-olla lukustavalt, vilistas vihaselt, hüüdis hobuseid hukkama harjunud vägilase tapmisest metsistunud südamed tunnistusel, lehmale andnud inimese näo, kaotanud haka, tule välja. Kui oled hea laskur, eks taseme siis, kui oled osav maadleja, eks maadlemisi inski, las otsustab meie üle. Juhtusite ka ise mõne käid siiga kokku. Jaa kohtusin Altai praeguse aja kõige kuulsama kaitsi Aleksei Galkiniga, kelle esituses kuulsimegi äsja lugu lõpmanoshist kalkinit võiks nimetada Altai hoomeruseks. Mitte ainult sellepärast, et ka tema pime on vaid sellepärast, et ta on üks neist meestest, kes oma rahvast läbi tuhandete aastate säilitab. Kuidas ta laulab, seda on võimatu kirjeldada. On kohutavalt kahju, et ma ei suuda edasi anda elamust, mille, mille sain kalkunit kuulates. Aga olgu see veelkordseks tõestuseks, et muusika kuulamiseks peab muusika juurde minema. Kui sa juba kord läinud oled, siis on enam kui kindel, et sa varsti sealt tagasi oled. Istud hämaras iilis, kuulates väikese kasvulist pimedate Altailast ja vaatamata sellele, et ühtegi sõna aru ei saa siiski kõigest aru saada. Enne sa juba mainisid topsuuri, mis pill see on? Tuleb suurem kahe valgehobusejõhvist tehtud keelega pill mis väljanägemiselt meenutab kasahhi Dombrat, kuid oma mõõtmetelt väiksem on kindlalt kõrgust toob suuril pole tema kaks keelt häälestatakse kvardise vahega laulja hääle järgi. Mänguviis sõltub laulu sisust, näiteks lüürilistel kohtadel kasutatakse Remolatvaid pitsikaadot. Ratsutamise kujutamisel muutuvad rütm ja võtad aga järsult. Kas ta suuri kasutatakse ainult kai laulmisel? Enamasti küll, aga mängitakse ka niisama. Papin Chagoss, mängibki meile nüüd absuuril, pala Kaitši unistus. Ja veel üks top suuri lugu samas esituses. Ilus loodus. Altai mägede ilust olen palju kuulnud. Kelledz kirvest, nägin isegi filmi. Esiteks võitjateletski vaid tellessi sest nimi on pandud vesi hõimu järgi. Teiseks kannab see Järvalt haigele hoopis muud nime. Aut õlg, Kall kuldne järv. Miks just kuldne? Seda kuuleme järgnevast legendist. Kunagi ammu-ammu valitsenud terve salt täis suur nälg. Loomad ja linnud hakkasid kaduma. Marjad ja juured hakkasid kuivama. Inimesed käisid näljastena mööda mägesid ja mõtted nende peas muutusid üha kurjemaks. Ühe suure ja väga kauni järve ääres, millel siis veel nimegi polnud, elas keegi vaene jahimees koos oma naise ja seitsme lapsega. Ööd ja päevad läbi luusist ta mägedes, et midagi söödavat leida. Kuid ei juhtunud talle vastu, ei loom, ei lind ega leidnud aga mingeid mahlakaid marju. Möödus nädal ja surid kaks last. Paari päeva pärast surid veel kolm. Meeleheitel otsis mees läbi iga väiksemagi künka. Pani välja kõige meelitavamad. Peibutused. Valmistas kõige kindlamad lõksud, aga kõik asjata. Kui koju olid jäänud veel vaid naine ja noorim poeg, leidis mees ühest kaugest gurust suure suure kamaka kollast metalli. Ta oli kuulnud, et see on kuld. Nii et selle eest võib saada kõike, mida süda iganes soovib. Rõõmsalt haaras ta kullakamaka kaenlasse ja tõttas külasse. Ei olnud need rikkamat meest terve saal täis kui tema, sest nii suurt kullarahnu polnud veel keegi näinud, aga külas ootas teda kurb uudis. Et päästa hirmsast näljasurmast oma viimast poega tormas mees külaelanike juurde, et kuld toidu vastu vahetada. Aga mitte keegi, mitte keegi ei tahtnud anda suure kullatüki vastu, mida süüa ei saa. Tükikest suitsetatud juustu kuruti. Lootuse kaotanud jahimees tõusis kõrge mäe otsa, tõstis kulla pea kohale ja hüüdis. Sina kuld, mis tegelikult midagi ei maksa. Ole sa neetud. Nende sõnadega viskas ta kamaka alla järve. Varsti pärast seda lõppes näljahädalinnud ja loomad tulid mägedesse tagasi. Juured ja marjad muutusid jälle mahlasteks. Ja inimeste peadest kadusid kurjad mõtted. Kuld aga lamab siiamaani järve põhjas. Ja keegi ei ole veel tahtnud teda üles otsida. Koht ise on muidugi väga ilus, vaatamata slaavi, balti ja soome-ugri hõimudele, kes seal kallastele ühtseks rahvaks turistideks ühinevad. 70 aastane tuuba hõimust Artubashi külas. Laulabki meile nüüd ilusast järvest, mille kaldal ta elab. Kui vaadata ülevalt, oled kui deegel. Alton Kell kaldakaljude tumm graniit valvab sind just nagu kindlus. Kalaparved siin ja seal ujuvad nagu pilvi taevas, aga sinu lainete sees keset? Küll ennast täht. Sinu helgetest? Kui Altenn tähendab kuldne, kas siis ka sõna Altai ise on midagi sinnapoole? Altailased suhtuvad sellesse sõnasse väga suure aukartusega, tal võib olla miljon tähendust ja kõik need märgivad midagi head. Kirjanik Shadow näiteks rääkis, et temale on see sõna niisuguseks pühaduseks, mida ilmaasjata suhu võtta ei maksa. Altai võib tähendada veel näiteks täpne on olemas lugulaul Authibutšai, mis tõlkes kõlaks täpne laskur. Mõiste kuldne esineb kõvelaltailaste püha linnu käo juures. Autol küsik kuldne kägu. 1946. aastal surnud kuulus catchi Nikolai Ulangašev, kes muide ka Kirjanike Liidu liige oli ei saanud kevaditi laulda, enne kui polnud käo kukkumist kuulnud. Altalyaste esivanemateks loetakse teleuuditelengiidi jättelessi hõime, kes karjatasid mitte ainult Altai, vaid ka opi ja dushi vahel. Etnonüümi tele võib leida Hiina kroonikates Sui dünastia ajal. See on siis kuskil nii kuues, seitsmes sajand ja Taani dünastia ajal seitsmes kaheksas sajand. Kuid põhjadünastia. Leiame etnonüümi kaugi mis tõlkes tähendab kõrged vankrid. Vankrite kirjeldus vastab täpselt telehõimude vankritele. Sui dünastia kroonikas on aga öeldud, et ele tunu hunnide järeltulijad mis võib täitsa tõsi olla. Aga missugune oli Altai hõimude läbisaamine naabritega? Aga täna tihti tuli kaitsta oma kodumaad hiinlaste eest 18.-st sajandist pärit laul Altai laostamisest mis loodi pärast suurt lahingut, kui seal tailased suur kaotusi kandsid. Pärast lahingut tõusid. Suursugune Altai. Pilveharjade kõrguselt paistab pilgule kolmnurksena. Aga külje pealt lükkavad üheksa nurka üksteisest mägesid välja kui piiriposte. Sõlmes, kui silmuse keerdus, vahelik, sinu imelised mäed Altai. Nende kohal päike tõuseb ja loojub nagu upuks ta sinistesse lainetesse. Palju on valatud verd. Palju mõtteid on mõeldud minu Altai pärast. Miks sa oled nii sünge siis praegu, kus on su kroon? Oledki kaetud halli vaibaga. Kus on su suurus? Kus on su ilu? Omo, Altai laastatud Altai. See on parmupill ja Altai skannata nime komas komas alal täis väga populaarne. Kuigi praegu kuuleme seda meesterahva esitluses, loetakse teda põhiliselt naistepilliks. Positseerimiseks kasutatakse iga võimalust. Ühes külas nägin, kuidas keegi vanemalt lüpsis lehma ja samal ajal mängis komas. Kuidas see võimalik on. Proovi järele, pane parmupill suhu, poja hammastega. Kongressile saata igatahes labidaga vastastikust mängimist teletihtipeale armunute juures ette. 60 puu hulgast, kuidas seedri? Ütlesid ära 60 neiu hulgast, kuidas mintsa märkasid 50 puu hulgast, kuidas pihla ära tundsid. 50-st kaunitarist, kuidas mintsa valisid Igalühel oma pill, millel mängiti relil. Sorpommentee novell on täpselt samasugune pill kui äsjakuuldud ma konsumaroil. Kuulakem, kuidas Lottemaal kõlavad. Kas Altai naised peale lüpsmisel parmupillimänguga millegi muuga tegelevad näiteks laulmisega? Ja kuidas veel selle tõestuseks kuulakem 70 kaheaastast ja kaskulunakavat Justkui Anne Vabarnale läks regiverd. Meelde küll paelused otsivad pingeliselt sugulasi ja eestlasi peetakse vendadeks õdedeks. Üks noor tütarlaps ütles eestlaste kohta suure kahjutundega. Ja te olite asiaadid, kahjuks aitajaid, eurooplast. Aga kuidas Al täislood biitmuusikaga kas seal seda üldse on? Aga palun lugu nimega improvisatsioon, solist Vassili kindikov, vanus. 84 aastat. Pill, mida kuulsime, oli sool. See kujutab endast mitte alla 50 sentimeetri pikkust tühjaks uuristatud kuivanud oksa läbimõõduga poolteist kaks sentimeetrit. Sharand mõlemast otsast avatud külg auke tal aga ei ole. Mängimisel surutakse laiem ots vastu ülemisi hambaid, suu paremal pool. Helikõrgust muudetakse teist otsa sulgedes ja avades samuti erineva tugevusega, puhudes. Sharon eelkõige karjuste pill. Aitab ära enam räägi. Seda kõike peab ikka ise nägema ja kuulma. Ma pidin järgmisel suvel Pariisi sõitma, aga nüüd on kindel, et mind ei lasta. Altai ei lase. Kõrges kohas seiskus jurta. Mägimaadel söögu su kari sinul läve ees. Lapsed veidi kaugemal kõnniku kari. Algu.