Üksikuna leidsin end võõrast linnast, siis aru ei saanud end, olin peitnud sinna. Ei andnud muusa, palju aega ei saanud ma me peale mõelda. Ei tea, kuis mulle järgnesid, kuid uus algus sündis siis. Nagu et põletan, huuled. On nii kuum, kui suudled mind suule. Mõnikord ma ei suuda põhjust leida, miks lasen Sulma ennast nii kergelt püüda. Ma kardan liialt haiget saada ning mängin mavaid. Võtsin kaasa. Ma proovin oma närve säästa ja võtan vaid, mis hea. Nagu et põletan, huuled on nii kuum, kui suudled mind suule. Nii kuum, nii kuum. Põletan huuled põletan, kuule kuum-kuum-kuum-kuum, nii kuum, et põletan, kuuled, et põletan, huuled on nii kuum nagu huum, kui suudled mind suule.