No okei Nii cool. Pere lapsed. Mina olen Joonas Plaan nüüd mina olen keskkonnaantropoloog, antropoloogid uurivad siis inimest ja inimese kultuuri. Kuidas nad käituvad, mismoodi nad saavad aru mingitest traditsioonidest, instratsioonena kannavad, mina ka siis lisan sellele kõigele teadmistele keskkonna juurde, mind ennekõike just huvitab, kuidas inimene käitub keskkonnas ja mismoodi keskkond ühelt poolt mõjutab inimest ja inimene omakorda siis keskkonda minu jaoks ja ma arvan, tegelikult kõigi, teiste jaoks ka peaks, me vaatame ikkagi seal loodust kohta, kus mitte ainult ei ela loomad ja linnud ja taimed ei kasva, vaid seal tegutseb seesama inimene, meie ise tegutseme ka selle kogu aeg, et seda me teeme siis kas lihtsalt jalajälgi, jättes lilleõisi korjates või siis hoopis näiteks maasikaid kasvatades. Et me toimetame seal looduses kogu aeg, kuulame linnulaulu, seemneid inspireerib, võib olla ühe mõnusa viisijuppi looma ja sellest omakorda ühe hittloo neid viise, kuidas me looduses toimetama nii palju ja seda mina uuringi. Keskkonnaantropoloogiline teema õige erinevat tööd ülikoolis töötades teadlasena uurima inimese ja looduse koosmõju, kuidas inimene käitub looduses, missuguseid loodusressursse ta kasutab, kuidas ta üldse kohaneb seal looduse eluga aga samamoodi uuringa, kuidas loodus mõjutab inimest, inimese, kultuuri, tema käitumist, mismoodi siis teadmisi hangitakse sellest loodusest, teisalt aga töötama ka Eestimaa looduse fondis, kus minu suur mure on seesama loodus, mida ma uurin, jääks püsima ka tulevastele põlvedele ning need ressursid, mida inimesed seal korjavad. Neid võiks jätkuda ka siis minu lastele, lastelastele ja nende lastele. Ja ma täna tahaksingi rääkida ühest küllaltki sihukesest olulisest teemast, kliimamuutused ka ennem kui üldse lähme seda kliima juurde, tahaks rääkida lihtsast asjast, nagu ilm ka äkki teie lapsed, räägite, missugune ilm täna väljas on? Väiksem asi, tuuline, soe jää, suvine, aga mitte liiga palav. Nojah, selline ilm täna meil on teistel hästi, sihuke suvine ja mõnus, aga kas keegi veel mäletab, milline oli ilm näiteks jõulude ajal? Jah, eks talvel arvatavasti oligi külm ja kas ta nüüd tuuline, oli raske mäletada, aga ilm selline ta ongi, muutlik ta kogu aeg muutub ja teinekord muutub tegelikult väga kähku. Ma arvan, te kõik olete kogenud ju, et ühel palaval suvepäeval järsku võib tulla sahmakas vihma ning sama kähku või see vihm, tuli, kaob ära ning päike jälle väljas. Ilm muutub ka tegelikult aastast aastasse või kuust kuusse, täpsemini suvel, täna on meil väga soe päiksepaisteline natukene võib-olla tuuline. Ja siis, kui me nüüd hakkame sinna talla suunas liikuma, hakkab ilm vaikselt külmemaks minema, tuulisemaks hakkab rohkem vihma sadama ning kui hästi läheb, siis talveks lumi maha ja see on täiesti tavaline, ilma puhul ta kogu aeg muutub ning võib-olla iga hetk iga tund, iga minut tegelikult natukene erinev. Kui me nüüd aga võtame kõik need teadmised, mis meil ilma kohta on, näiteks kui soe täna on, kui palju tuult on, kui palju pilvi taevas on ja mõõdame neid väga täpselt, pannes siis need kõik need andmed ritta kasutades matemaatikat, saamegi imest siukse statistilise keskmise, mis ütleb siis, et missugune on kliima ja Eesti kliima ongi selline. Natukene mõõdukas ütleks ma, siin on meil neli aastaaega. Me teame küllaltki kindlalt, et suvel on üldiselt soe päiksepaisteline sügise poole läheb tuulisemaks vihmasemaks ning talvel peaks olema käre pakane ning lumi maha tulema. Selline kliima on Eestis olnud juba aastasadu, küll aga nüüd täna, kahjuks on see kliima muutumas aina rohkem. Me näeme talvi, kus tegelikult enam lund ei olegi ning mõni suvi on nii palav, et seda võib võrrelda mõne kõrbekliimaga. Kliima on hästi muutumas. Selle põhjuseks on see, et tegelikult see soojus, mis päikesest tuleb, kuidagimoodi ei pääse minema enam siit planeet maa juurest. Planeet maad ümbritseb selline aurukiht, mida nimetatakse atmosfääriks. Ja kui nüüd päike paistab planeet Maale, siis sealt ta põrkab tagasi ning enamus peaks läbisid atmosfääris-ist tagasi kosmosesse minema küll kahjuks, aga nüüd viimasel ajal aina vähem ja vähem soojust läheb välja ning võib öelda, et planeet maa on kuumenemas ja sellel on väga palju tagajärgi. Loomulikult ma juba ütlesin, et meil on vähem lund ja võib-olla saab vähem kelgutada, vähem suusatada, aga tegelikult ka loomadel on küllaltki rasked ajad käes. No kõik me oleme kuulnud ju jääkarudest, kes ei leia enam piisavalt seda kohta, kus elada, kuskohast süüa korjata, jahil käia, aga ka meil siinsamas Eestis on aina vähem jäätunud, näiteks hülged ei leia enam kohta, kus kohas pesa teha. Või siis suvel, kui on väga palavad ilmad, siis suvitajatena ja muidugi me rõkkama rõõmus, ütleme jah, väga tore. Lähme kõik randa, aga tegelikult põllumehed on hädas, eelmine suvi, mäletate, oli vist väga palav? Väga mõnus, aga põllumehed nii ei arvanud, sest vihma tuli õige vähe ning näiteks meie kõigi suur lemmikkartul ei kasvanud üldse hästi ja seetõttu pidid nad hoopis seda kartulit kuskilt mujalt tooma ja olid hädas selle kasvatamisega. Niisiis kui kliima muutub, siis muutub mitte ainult loodus, seal olevad loomad aga muutuvad ka tegelikult inimeste käitumised. Meie saame võib-olla talvel käia kelgutamas, põllumees saab vähem vilja kasvatada, samal ajal, aga siis osa loomi, nagu näiteks hülged, peavad leidma endale täiesti uue koha, kus elada. Ei, nad Eestis ei saa elada, aga lõuna poolt seal, kus on soojemad ilmad, on meile näiteks tulnud šaakali koiott, kes ei ole üldse tegelikult tavalised loomad. See justkui tegelikult võib kõlada niimoodi, et no mis siis ikka, aga tegelikult on sellega päris suur häda käes küll, sellepärast et me ei tea enam, milliseks kliima muutub, missugused saavad olema tulevikus meie talved, kas me üldse enam suusatada saame ja missugused saavad olema need suved? Kahjuks muidugi oleme selles kõiges süüdi ka meie ise inimesed, et selle jaoks, et siis elada seda head elu, nagu me kõik elame õhtul koju minna, sooja tuppa panna, põlema tuli või siis sõita maale autoga me peame kahjuks põletama küllaltki palju fossiilkütust on siis selleks põlevkivisüsi, gaas, nafta, kõik see on meie jaoks oluline selle jaoks, et tuua see mugavus, millega me kõik tegelikult oleme harjunud ja ega see iseenesest väga halb ei olegi, aga täna meid lihtsalt siin planeet Maal on kole palju ja me lihtsalt kasutame kõik need ressursid ära ning selle põletamise tõttu siis väga palju mürgiseid kaasa läheb sinnasamma atmosfääris, atmosfäär, mis kaitseb siis justkui planeet maad ning tänu sellele siis päiksekiirgus enam ei pääse välja. Ja me olemegi siukses kuumad planeedid. See võib kõlada natukene võib-olla hirmuäratav, vana ja eks ta natukene olegi, aga tegelikult on siin väga palju lihtsaid asju, mida me saame teha, et planeet Maal hakkaks palju parem, et need loomad, kes siin elavad, elaksid ka edaspidi ja et see kartul ikkagi edasi kasvaks. Näiteks mis teie arvate, mis on niisugused lihtsad viisid, millega saaksime planeet maad aidata? Kui mõni kaarte ise ka tervislikumalt teha, igasuguseid, näiteks pakendeid taaskasutada, rohkem asjaga teha selliseid, ilma autota päevi, kõnnid jalgsi või lähed bussiga, buss viib nagu palju inimese korraga ja siis igaüks see eraldi nagu teasta mitte prügi maha visata. Ära sõida autoga, vaid sõidab rattaga või kõnnitee riietega ka, et kui sul on mingi näiteks vanem vend või õde või sugulane või sõber, kellele väikseks jäänud, et siis sa ise saad ka tema riideid kanda ja siis meie Petteri all elavad ka ühed meie sõbrad, kellel on ka väike tüdruk, kes kui minul jäävad riided väikseks, siis me anname neile ka riideid. No tegelikult mul on niisugune tunne, ma justkui ei olekski pidanud siia tulema, sest et kõik juba teavad väga õigeid nippe. Kui me läheme näiteks sõbrale külla, kes ei ela sugugi kaugel või siis poodi, mis on ümber nurga, tasuks sinna minna siis kas jalgsi või rattaga, mitte autoga. Kui toast, siis lähme välja, siis enda järel on alati tark tuli ära kustutada, mitte lihtsalt asjatult tuld põlema jätta. Või kui me laeme oma mobiiltelefoni, siis hiljem, kui aku on täis, võtame selle pistikust välja, jällegi me siis ei kasuta nii palju energiat, kui muidu kasutaksime. Ja nagu sa ütlesid ka väga õigesti peame taaskasutama. Ja see on üks väga oluline võti. Me sordim oma prügi, seda me teame ju kõik ju väga hästi, paber käib ühte teise prügikasti, kui käivad pudelid ja plastik käib hoopis kolmandasse. Kõik see aitab sellele kaasa, et me taaskasutame. Ja velgiaks need müüjad, kes kui on mingi plastikust pudelid, peaks klaas põdejaid rohkem müüma. Õige, sest et plastikut on tegelikult siin maailmas kole-kole-kole palju ja aina rohkem seda plastikut jõuab sinna loodusesse ja ega tegelikult ju loom tihti aru ei saa, et kas ta sööb plastikut või ta sööb hoopis mingit tera. Teinekord see plastikpudel, kus oli väga maitsev, magus limonaad, läheb hästi väikesteks tükkideks ja siis hiljem on raske aru saada, näiteks on see siis kanad, et kas tegemist on ühe mõnusa viljateraga või hoopis äkki vastiku plastikutükiga. Nii et kui me kasutaksime teiste rohkem klaasi, siis jällegi me teeme väikse abi, teene sellele planeet Maale ja loodusele. Aga mida teed sina selleks, et planeet ei hävineks? No eks ma püüan kõike samu asju teha, mis ma siin ka teiste lõpetan teha ja ennekõike loomulikult püüan lihtsalt vähem tarbida. Mina enam ei kasva väga palju, et püüan kanda neid riideid, mida ma olen ostnud, joosta kvaliteetseid asju, samamoodi kui võimalus on, siis sõidan rattaga. Siin Tallinnas on natukene muidugi teinekord ohtlik sõita, rattaga võiks palju turvalisem olla, aga endiselt ma siiski ilusa ilmaga ikkagi olen kaherattalise peal samamoodi armastama sõita, rongiga, vaatad aknast välja, mõtled oma mõtteid, loed või kirjutad midagi fiks, sellised väiksed asjad. Kui seda nagu kõike saab teha ka, nagu me rääkisime, mis seda on nagunii aeglaselt tehakse, siis, Vaat see on tõesti suur küsimus ja meie püüame sellega tegelikult natukene tegeleda ka ja, ja siis nendele onudele ja tädidele, kes istuvad valitsuses neile siis teada anda, et võtke midagi kätte. No tegelikult need asjad muutuvad aeglaselt, nagu ma rääkisin. Ega see kliima ka, ta ei muutu, niimoodi ta hoobilt muutub ja mingid muutused võtavadki aastaid aega. Aga ma usun, et kui kõik lapsed Eestis ja igal pool mujal ka teeksid neid väikseid asju, siis see oleks juba väga-väga-väga suur samm. Mina usun, et on lootust ja see lootus ongi meil peamiselt siin ruumis ja ma loodan, et ka seal raadio kõlarite taga, see on noored ja lapsed, kes tegelikult nagu ma juba ise õppisime, et tead ju nii hästi, tegelikult mida peab tegema. Ja mulle tundub nii palju, kui mina olen noortega rääkinud, lastega rääkinud, sest nemad on ikka palju targemad, kui mina olin, kui mina nendevanune olin ja üheskoos, kui me kõik need sammud võtame ette, tegelikult need muutused hakkavad ka toimuma. Keskkonnaantropoloog Joonas Plaan kõneles teemal kliimamuutused. Saate panid kokku Külli tüli jälizetterilt. Raadioteater 2019.