No okei Nii cool. Tere õhtust. Mina olen Tanel ja mina olen filmitegija ja täna me räägime siis natukene sellest, kuidas. Mina võib-olla kõige oma esimese filmi asja tegin ja siis üldse, kuidas päriselt filme tehakse. Aga oluline on see, et ma ei ole siin üksinda. Ja lisaks minule on siin ports selliseid väga toredaid lapsi. Nii siin on näiteks. Ka jah, aga siin on igas vanuses lapsi, kajan juba vaatan juba 10, umbes. Tundub nii, vaatame, kes on ingel. See on üks tõsine eesti mees, Kaspar Valter laad, Kaspar Valter on ka, nemad on juba päris väikesed veel, aga alustame siis, mis see kõige esimene asi oli, mida mina tegin ja ma tegin, see oli 22 aastat tagasi. See oli siis aastal 1997 siis aga mitte kedagi teist veel ei olnud ju veel siis üldse sündinudki, see oli täitsa eelmisel sajandil. Mis te arvate, mis võis esimene asi olla, näiteks? Mina olin siis kolmeteistaastane. Mingi muusika, aitäh, see oligi muusikavideo ja ma tegin selle enda kassist. Sest mul oli üks hästi mõnus, niisugune suur paks laisk kask käis su ja ta üldse väga ei liigutanud, panite niimoodi kusagile seisma või istuma ja seal ta siis oligi temast ma tegin muusikavideo, aga tol ajal oli see filmide või videote tegemine väga teistsugune, kui praegu on, et siis pidi olema selleks kaamera, ei olnud mingisuguseid telefone, mis filmivad või? Õnneks oli kodus videokaamera sellega siis filmima ei saanud kuidagi seda hiljem arvutisse tõmmata, sest arvuti ka meil veel ei olnud. Sa ei saanud seda kuidagimoodi kokku lõigata hiljem arvutis, vaid pididki kohe otsa või vähemalt mina siis kodus pidin otsesele filmima sinna kaamerasse ja sa saidki seda kõike vaadata ainult ühe kasseti pealt ja sellepärast suuremale kassetile panna ehk siis videomakist ja sa ei saanud seda sõpradele saata või seda saigi siis ainult seal kodus makist vaadata. Ja kuidas seda siis teha oli, pidi olema kõigepealt mõtted, mis ma teha tahan, ma mõtlesin, et ahah, ma tahan muusikavideot teha, kellega ma seda teha saan, kodus kass, kes su nii okei, teeme kahekesi koos siis muusikavideo. Kas teist on keegi teinud mingisugust videot filminud? Ma olen nii-öelda kodu videosid, käin niisama. Aga kuidas sa neid filminud oled? Oma telefoniga lihtsalt siis midagi kokku keeranud. No vot, kas keegi on veel filminud, midagi? Ei ole? Ei ma ise salaja teinud või nad teadnud ka, et filmid neid salaja õige, ema, isa tuleb ikka salaja filmida, siis näed ikka kõige põnevamad seda päriselu siis, et muidu nad hakkavad ju äkki seal näitlejana mingisugust koomuski tegema, siis see pole enam usutav. Aga mitte täna veel kodus selle filmitud videoga teha, saate tegelikult seda vaadata. Aga kust sa seda vaadata saad? No ma saan seal arvutisse tõmmata, arvutist vaadata, serda telefonist, vaadata. Aitäh, sa saad ka seda saata sõpradele, sa saad seda internetti üles panna ja, aga mis seal videoga veel teha, sa saad ju panna näiteks ka sinna mingisuguseid tekste peale mingeid efekte või mingisuguseid asju animeeritud. Vot mida kõike tänapäeval juba teie praegu kodudes teha saate, kui te saate selle arvutisse tõmmata, te saate mitu videot kokku panna järjest saate seal vahetada, saate noh, põhimõtteliselt saategi juba monteerida. Aga kui nüüd rääkida päris suure filmitegemisest, siis päris nii lihtsalt seda teha ei saa. Need inimesed, kes seda suurt filmi siis mida te kinodes näete, teevad, et inimesed on käinud seda spetsiaalselt õppimas, näiteks mina olen ka pärast keskkooli käisin kahes ülikoolis, kus ma filmitegemist õppisin. Et suurt filmitehas on vaja väga palju inimesi, mingisugune suurem asi, siis on ikka abilisi vaja, et üksinda on seda raske teha. Ja mis te arvate, mis asi on kõige esimene asi, mis peab olema, et filmi teha? Meeskond nii, aga enne meeskonda midagi veel näitlejad, aga enne näitlejaid on midagi veel vaja mõtte, õige, ehk siis esimene asi on mõte, et millest me üldse filmi teen. Ja teine asi või noh, võib-olla see mõttega koos tulebki, on lugu, sest mis asi on film üldse, mis sa arvad? Atakse, aga mida sa seal vaatad, mida sa filmis näha tahad? Ma ei tea. Kas sa tahad ju, et seal oleks mingisugune lugu, mingisugune asi, midagi juhtub, seal, midagi toimub ja no vat, film ongi üks pildiga loo jutustamine, aga selleks on päriselt filmi tegijad saaksid seda filmi teha. Esiteks jah, sul peab olema mõte ja lugu, aga siis tuleb see luukirja panna. Ja mis asi see siis on, kui see asi kirja pannakse? Üks ports pabereid on S tähega. Sanaaria täpselt seda stsenaariumit ja just sellepärast, et kui sul on palju inimesi, sul on meeskond, kes kõik peavad seda ühte filmi tegema siis on ka, et kõik saaksid aru, mis filmi me teeme, mis lugu me jutustame. Aga kui nüüd see stsenaarium on valmis, siis on nad päris mitu asja, mida peab tegema, mis need asjad on meeskonna kokku kogu oma niši on üks asi, jääb, patsime näitlejaid vaatama, näitlejad, meeskond on meil nii kohta on vaja täpselt võttekohad, kohad tuleb leida, kus kohas seda kõike filmima hakkame. Aga kui alustuseks oligi siin, et on vaja leida tegelased ehk näitlejad näitlejaid on väga palju, kuidas see siis tavaliselt käib, see ongi niimoodi, et sa valid, otsid siis neid näitlejaid, kes võiksid sellesse rolli sobida ja siis sa proovid neid. Ja lõpuks valid siis kõik need parimad, kes sulle tundub, et on õiged nende rollide jaoks. Näiteks kui meil on Tuhkatriinu lugu, siis siin on juba üheksa tüdrukut, 10 tegelikult, kelle hulgas saaks valida ja proovida, kuidas see käiks, siis ma võtaksime sealt võib-olla mingisuguseid ühe stseeni, hakkaksime, proovime pärast vaatan, et aha tüdruk number üks, tüdruk number neli, tüdruk number 10 on võib-olla kõige paremad, aga mängida saab lõpuks ikkagi ainult üks tüdruk. Ja siis, mis teine asi oli, oligi võttekohad. Ja neid peab otsima ja selleks, et võttekohti leida, selleks on juba sul vaja kunstniku. Ja siis näiteks ütleme, et ongi selle filmi jaoks on lossi või siis sellega see asi veel ei piirdu, siis on veel see küsimus, et kas see film toimub tänapäeval lossis või kui see on, äkki on seal mingisugune vanaaegne aeg, seda nimetatakse siis ajastufilmiks, kui selle filmi tegevus toimub 100 või 200 aastat tagasi. Siis kui nüüd on näitlejad on leitud nii kui näitlejad tulevad lõpuks on ju sinna platsil mängivad nii, mis neil seljas on? Rõivad erinevad mingi selline inimene, kes peab neile kujundama ka kostüümid. Selle filmi järgi. Kostüümikunstnik on vaja, eriti veel näiteks kui see film nüüd ongi, kui see toimub mingisuguses vanas ajas ehk siis ongi jah, kostüümikunstnik peab siis leidma selle õige ajastu riided ja kui neid ei ole kusagilt saada, siis ta laseb õmmelda. Noh, kui see just selline film ei ole, kus kõik inimesed paljalt siis ei pea keegi mingite väga tegema lihtsalt platsile tulema. Aga kes selle kõik üles filmib? On vaja režissööri on vaja produtsente, on vaja kaamerameest ja siis igasuguseid kostüümikunstnikke ja grimeeriaid ja helimeest. Jah, suurt meeskonda produtsenti on vaja selleks, et kes kõik selle asja siis organiseerib siis kunstnikust me rääkisime, helioperaatori tellime, kes salvestavad heliplatsil muidugi režissöör, kes üldse teab seda mängu juhtima, et tema peas peab olema siis selgelt, milline see film tulla võiks või olema peaks. Nagu kapten laevas ja siis on muidugi väga-väga oluline inimene operaator, kes siis on kaamera taga, kes selle asja siis päriselt üles filmib. Ja siis ongi lõpuks kätte jõudnud siis need võtted, kui minnakse kogu see meeskond, siis läheb platsile koos näitlejatega kõik need kostüümikunstnikud, grimeerijal, helioperaatorid, helimehed, nagu sa ütlesid. Ja see võtab päris oma aja, viimane film, tõde ja õigus, mis me filmisime, see oli küll 75 võttepäeva, aga me filmisime seda pooleteise aasta jooksul, sest meil oli vaja kevadet, sügis, talv, kõiki neid aastaaegu. Seega meil olid pausid, olid vahepeal. Kui sa teed selle filmi nagu filmid ära, et siis, kui kaua võtab aega jätsi, jõuaks kinodesse. Ahah, vot see on väga hea küsimus, kui need on sulle ära filmitud, siis on küll tavaliselt niimoodi, et see võtab umbes aasta, sest sul on ju vaja kõik see kokku monteerida ja sul on vaja heli teha, Sul on vaja muusika teha tiitrid sinna filmi lõppu panna subtiitrid ka veel mõnda teise keelde tõlkida siis et see võtab umbes saastavat apse. Et sa ei pane päriselt põlema tekitanud selle arvutis või siis paned päriselt põlema, aga kui see päriselt põlema siis on ka variandid, kas ehitadki täpselt spetsiaalselt selle filmi jaoks sellise maja, mida sa võid põlema panna, või siis on sellised efekti mehed, kes panevad sinna sellised torud sisse, kus jookseb kaas ja kus torude sees on augud ja sealt tulevad sellised leegid välja, aga need on täpselt niimoodi paigutatud, et selle majaga midagi ei juhtu, et sulle tundub, et see tõesti, et seal on päris tuli, aga maja maha ei põle, sest et see on niisama ju kellelegi maja ju maha ei taha põletada, on ju. Miks sa filme, tööd, miks mina filme teen? Ma arvan, see, et mul on kogu aeg meeldinud lugude jutustamine ise juba väiksest alates gootvalt, mul on meeldiv naati filme vaadata ja lugusid kuulata. Et mulle jutustatakse ja siis ühel hetkel ma sain aru, et ka mulle meeldib ise teistele jutustada lugusid. Sa ei peagi olema selleks ainult laps. Kõikidele inimestele meeldivad lood ja lugude kuulamine ja vaatamine, et ma usun, et see ongi aga oluline osa üldse elust läbi nende lugude, me saame rääkida väga paljudest suurematest asjadest ja õpime väga tihti nendest lugudest, mis on elu. Et kas sa oled mõelnud selle peale elule, ei oleks mõtet, kui see leiaks seda, mida sa tahad teha või, ja kui ei oleks näiteks kunsti ja kui oleks inimesi, elul ei oleks mõtet, kui oleks inimesi, kui oleks teisi inimesi, selles mõttes on see väga lihtne ja geniaalne asi, et ka lugude puhul, et mis on oluline. Me vaatame teisi inimesi, me vaatame, kuidas elu käib, mis seal juhtub, mis inimeste vahel juhtub, et see huvitab meid. Et nagu väike heid ütleb, et tõesti elul ei oleks mõtet, kui ei oleks teisi inimesi. Laste ööülikoolis rääkis režissöör Tanel Toom sellest, kuidas tehakse filmi saate, panid kokku Külli tülit jälizetärilt. Raadioteater 2019.