Algab saade sarjast järjehoidja stuudios on muusikateadlane Tiia Järg. Järjehoidja. Ei, sa järjehoidja teistmoodi, kui ikka olla Eesti muusikalainel ja üsna loomulikult koorimuusikaga seotult. Neljandal juunil esitleti Tallinna suurgildi saalis ühte kooriv plaati. Plaadi nimi on ajasillal ja plaadil kõlab eesti heliloojate koorimuusika. Need heliloojad on oma teosed kirjutanud aastast 1905 kuni 2007. Niisiis võiks öelda, et see on üks sajanditepikkune. Põgus vaade Eestis segakoorimuusikasse. Neid laule esitab koor Vox Populi ja nende dirigent Janne Frido Lin. Koorimuusikahuvilistel on see kooslus teada juba pikemat aega. Vox Populi on asutatud 2006. Ja koor on mõeldud noorte inimeste kosmoshitseerimiseks. Mis puudutab dirigenti, siis on ta läbinud aukartust äratava stuudiumi õppinud mitmes koolis mitme juhendaja käe all. Kui ma loen ette ainult Eesti muusika ja teatriakadeemiaga seotu, siis kooli muusikainstituut enne Kangron. Koorijuhtimine Ants Üleoja doktorantuur Tõnu Kaljuste. Kui nimetada erialaseid juhendajaid Siinkõnelejal on selle kooriga olnud kaks pikemat kokkupuudet ja seetõttu on täna kuulamisele tuleb plaat ka eriliselt tunderõhuga. Nimelt sai aastal 2016 tehtud üks väike tuur hästi maa gümnaasiumidesse. Ja teemaks oli Lydia Koidula koorimuusikas. Kose, Vändra, Paide, Võru, Keila, Haapsalu. Tol korral viimasel esinemispäeval Haapsalus. Külastasime ka Cyrillus Kreegi hauda. Haapsalu vanal kalmistul. Ja salgamatult oli pisarateni liigutav kuulata koori elavas ettekandes Creeki haual kreegi seatud Meil aiaäärne tänavas teost. Arvatavasti oli see küll esimest korda. Niisugune kooslus. 2018. aasta lõpus käis koor 11. Eestimaa gümnaasiumis kavaga, mis oli pühendatud Gustav Ernesaksa loomingule. Loodetavasti On niisugustest elusa muusika kuulamise võimalustest kujunemisealistel noortel inimestel ka mingi emotsionaalne kasu. Sest siinkõnelejale tundub, et ainult emotsioon ongi see, mis tegelikult meile meelde jääb. Ja salgamatult oli väga liigutav hetk. Kui hommikul kell seitse, 12. detsembril, Gustav Ernesaksa 110. sünniaastapäeval. Kuule kujutab ikka vist ette küll, kui valge või pime on 12. detsembri hommikul kell seitse kui see koor oli Gustav Ernesaksa haual ja laulis, mis selle mehega vast kõige rohkem seotud on, tema loomingust, mõisa maad. Nüüd seda plaati vaadates ei olegi mõtet rääkida. Koori esinemise kvaliteedist. Laulud, mis tulevad ettekandele, on tegelikult enamuses hoolikale klassikamuusikahuvilisele ju teada. Ja nii me peamegi nendesse lauludesse suhtuma, nii nagu suhtutakse klassika korduvasse eksitusse. Nagu Tuglas ütles, mitte mis, vaid kuidas on kunstist tähtis. Niisiis, kuidas kõlab üks või teine? Alljärgnevalt kõlavaks tehtud laul. Rudolf Tobias. Varas. Tekst Karl Eduard Sööt 1905. Cyrillus Kreek, mis assilised Sirtsukene 1928. Gustav Ernesaks rabamaastik August Alle 1935. Kolm katkendit Gustav Ernesaksa ooperist käsikäes Kersti Merilaasi tekst 1955. Mart Saar meie elu 1956. Veljo Tormis Jaani hobutsüklist Eesti kalendrilaulud. 1967. Gustav Ernesaks Tartu valgel ööl. Ernst Enno tekst. 1970. Veljo Tormis pulmaliste saabumine kooritsüklist Vadja pulmalaulud 1971 Gustav Ernesaks Helin. Tekst Juhan Liiv 1973. Veljo Tormis meelespea eesti rahvaluule ja Gustav Ernesaksa samanimeline laul Juhan Liivi tekstile. 1993. Pärt Uusberg. Siis vaikivad kõik mõtted. Ernst Enno 2007. Kuulsite saadet sarjast järjehoidja stuudios oli muusikateadlane Tiia Järg. Saade on järelkuulatav klassikaraadio kodulehel. Sarja valmimist toetab Eesti Kultuurkapital.