Vinüülkuldsed hetked plaadiriiulist. Rootsis sündinud Maria Kiisk jätkab juttu oma armsate heliplaatide juures. Sekka puistab ta mõned muusika mälestused mujalt ka. Aga ikka kõige keskpunkt talle, Eesti, mis tema noorusajal näis kättesaamatus kauguses. Maria isa Harri Kiisk oli aktiivne mees. Seda nii muusikas kui ühiskonnaasjades. Tallinnas pianistiks ja dirigendiks õppinuna edendas ta Rootsis eestlaste kogukonna muusikakultuuri. Toimetas ajalehte kirjutas ja võttis sõna. Ta oli Maria sõnul üks vähestest, kes kindlalt uskus, et Eesti saab jälle vabaks. Aga Maria Kiisk jätkab nüüd vinüüle. Veljo Tormis ja siin on RAMi meeskooriloomingut. Ma elasin mõnda aega Torontos ja seal oli sõbrannal plaat. Tormise teosed olid kõik ja me hakkasime seda kuulama ja eriti läks südamesse Hamleti laul kaks Paul-Eerik Rummo sõnadele. Tekst on nagu ainult üks üku panna pea nii olla, tingimata olla ja nii edasi. Ja seda me hakkasime õppima taadi järgi. Me tegime ka nagu oma loomingut oma tantsu seal selle plaadiplaati kuulates, see oli meie niisugune väga-väga suur lemmik suvel metsaülikoolis, kuidagi olime selle need luuletused saanud tõlkitud vormis. Nii et me seal luuleõhtul kandsime neid ette, ma olen, mul on väga hea meel, et ei ole kaameraid ja niisuguseid asju ei olnud tol ajal nii et keegi ei tea, kuidas kostis, aga meie ise leidsime, et me olime väga head. Ettekandjad, luule, ettekandjad või lugejad. Hiljem kinkis Neeme Järvi selle plaadi minule ja mul õnnestus summu autogrammi saada. Ja Neeme poolt oli ilus pühendus, ainult puudub Veljo Tormis autogramm Veljo Tormis, kes on üks absoluutne lemmikhelilooja. Samal plaadil on ka kolm, mul oli kaunist sõna, see on nii ilus, valus ja täis sho, mu pala ei unune mul iial, kui Tõnu Kaljuste juhatusel Stockholmis saime seda kuulda. Maestro Tormis oli ise kohal, tal oli juubel. Ja minu meelest meeskoria flööt, see ei ole nagu kombinatsioon, mida sa iga kord kuuled, aga see on väga ilusti kirjutatud lugu. Ja palun kuulame seda. See niiväga ilus palavad, nii et seda võib kuulata ja kuulata ja kunagi mitte tüdineda. Ma tahtsin kaks asja öelda. Üks et mina olen Rootsis sündinud ja üles kasvanud, nii et kui midagi minu keeles läheb viltu või valesti, siis ma palun seda meelde tuletada. Ja üle aegade on ka nalja tehtud. Minu keel ei ole, aga ma tahaks öelda niimoodi, et ma usun, et ma tulen oma keelega Eestis toime. Suurem probleem võib-olla Eestis on need, kes on siin sündinud ja üles kasvanud ja kes ei räägi kaks sõna eesti keelt. Nii et palun, pidage meeles, kui midagi läheb viltu, et ma teen oma parima. Tahan öelda seda asja, et pealkiri võiks ka olla, nagu mina mäletan. Sest ma tean, et mälestustega on niimoodi, et sama sündmust võivad inimesed väga erinevalt meelde tuletada ja mälestused võivad samast sündmusest väga erinevad olla, nii et ma tahan ütelda, et see on nagu mina mäletama asju ja see ei pea kõik tõele vastama. Tormis jättis isiklikult inimesena väga sümpaatne. Mul on au olnud temaga mitu korda koos olla ja ta oli väga tore inimene ja minu meelest üks Eesti suurimaid heliloojaid Mina olen suur ooperifänn. Plaadid hakkasid Eesti ja Rootsi vahel liikuma. Ja see plaat, millest nüüd on jutusi, on mul isegi kahes eksemplaris. Üks on on laulja autogrammiga ja teine kinkis Neeme Järvi minule ilusa pühendusega. Kui ma seda hakkasin kuulama, sain ma aru, et tegemist on suure väga suure lauljaga. Olin ta nime vanemate käest kuulnud ja nad olid ka rääkinud, et on väga hea. Nemad olid teda kuulnud Helsingist, kui Estonia käis seal külas hakkasin plaati kuulama ja nagu mitu korda varem, mõtlesin, et kui oleks Eesti ainult vabariigiks sisse laulja liiguks ooperimajade vahel lauldes näiteks evoljaaria Eri Klasi juhatusel siin Urve Tauts Ta on nisugune, soe ja armas inimene ja kahjuks ma ei ole ju elusalt kuulnud, kui ta evolit laulis. Aga see plaat näitab ju, et on tegemist suure lauljaga. Plaadid liikusid, õppisin sedapidi eesti lauljad tundma ja et olen ooperifänn, seda ei pea nimetama, sellest olete juba aru saanud. Mina ei julgenud ju kunagi unistada, et mina näeks nagu Estoniat laval elusat kusagil. Kuni mul tuli kõne Tootsi ooperist. Et kas ma tahaks tõlgiks tulla, kui Estonia tuleb Stockholmis külla? Imelik küsimus, Malexuseda plii teinud, aga siin oli isegi maksti selle eest. See oli aasta 1985? Jaa, Estonia terve koosseis või mitte terve, sest kõik ei pääsenud. Kes alguses pidid tulema, tulid laevaga Stockholmist ja oli vastuvõtt, mind kutsuti sinna ka. Ma tundsin juba eriklassi, kuna tema juhatas Stockholmi ooperis sel ajal. Ja peale vastuvõttu pidi väike proov toimuma solist ja klaver. Ja eri kysis, et kas ma tahan tulla kuulama. Ja muidugi läksin kaasa. Kloovalgas ma ei mäleta, kes siis laulis. Aga seal minu kõrval istus üks vanem härra, jõuatas tuli tema kord, ta tõusis püsti ja hakkas laulma. Mul oli suu ammuli, eri pööras minu poole ja noogutas. Vaatamismeelam. Ja tõesti, Estonias olid fantastilised lauljad. Üks kõige toredam tähtsam nädal minu elus oli see Estonia külaskäik kus saime kuulda Luisa Millerit, Lutsyya tillammel, moori, puriscodonoffi ja tormis eesti ballaade ja muidugi Attilat. Minu isa oli läbi aastate Anu Mikule toimetanud. Väldi partituuri. Isa, üks lemmikhelilooja ja siin sai ta seda kõike lavalt näha ja kuulda. See vanem härra oli keegi muu kui Tiit Kuusik. Kuulame teda ja Tiiu maistet, Attila ja ets jo duetis näed juubelist Apila. Vastuvõtt oli. Suurepärane kõik oli välja müüdud. Ja peale iga etendust seisid kõik püsti ja lihtsad, ühitasid hurraa ja braavo ja nii edasi. See oli tõesti väga suur nädalse Estonia külaskäik, Heade maiste ja Tiit Kuusik. Niisuguseid lauljaid meil ei olnud. Niisukese sooja Dahlia kooliga, nagu nendel oli, Rootsis on rohkem võib-olla maakleri lauljad. Aga see oli super, mis nad tegid seal? Ma olin oma istet kuulnud plaadi kaudu ja ka Urve Tauts i? Tiit kuusikut vist mitte. Me lihtsalt teadsime, tuleb niisugune laulja, aga, ja ma usun, et Neeme Järvi oli ei, ma olen kindel, et Neeme oli temast väga palju rääkinud, nendest üldse kõikidest palju rääkinud. Aga üks asi on plaan ja teine asi, kui sa elusalt kedagi kuulad. Ja ta nii rahuga tegi asju väga. See on nagu üks pikk päev ja öö on see terve külaskäik ja sa lihtsalt ootasid järgmist etendust. Mis nüüd tuleb ja mõeldes, et Eesti on ju kaunis väike riik. Jääd, nisugune, grupp, lauljad, see oli uskumata. See oli võib-olla ma ei tea, mis on Estonia kõrgpunkt, aga see pidi kindlasti üks nendest olema. See oli väga tore nädal. Oleme rääkinud siis Ati last ja teomaistest ja ja kuusikust. Kavas oli ka tormise ballaadid. Tõnu Kaljuste juhatusel. Saime tuttavaks ja ma ütlesin, et mul ühel õhtul on vastuvõtt kuhu ma olin ka kutsuda oma sõbra Toomas Hendrik Ilves. Aga Tõnu vist ei tohi tulla, kuna Toomas Hendrik Ilves teatas tol ajal vaba Euroopas ja see oli vist nagu keelatud asjad. Aga ei olnud midagi, kõik tulid. Sõprus tekkis ja püsib, oleme kõik 53. aastal sündinud. Tõnu Kaljuste ja minul on samal päeval isegi sünnipäev. See oli aastal 1985. Ja Eesti külastamine tundus ikka võimatu. Neli aastat hiljem, 1989 juunis. Nii et täna on kaunis täpselt möödunud 30 aastat sellest, kui ma esimest korda tulin Eestisse. Saabusin Tallinnasse laevaga. Vastas oli mul Ülle Kaljuste, keda ma olin ainult kord või kaks kohtunud Stockholmis. Ülle viis mind sadamast vihma, 100. viljeviis mind sadamast Toompeale ja näitas, kuidas Eesti lipp nüüd lehvis pikas härmanis. Käisime koos eriklassi 50 aasta juubelil Estonias. Nii et lõpuks ma pääsesin Estoniasse, kõik solistid laval või peaaegu. Ja minu rõõm oli totaalne. Ma sain aru, et ma liiga valju häälega karjusin, braavo ja hurraa. See ei olnud nagu täitsa Komil Fuo tol ajal siin. Mind kutsuti natukene korrale, aga see selleks. Pidu oli väga tore, etendused olid haruldased. Minu sugulased Eestis olid selleks ajaks kahjuks surnud või olid põgenenud. Aga minu eesti perekonnaks sai Tõnu Kaljuste. Tema ema oli jah, ta õde, mari ta poeg Andres ja Ülle Kaljuste. Ja väga kodune tunne on nende kodudes alati olnud väga sarnane yles, kas meid eraldas vaid Nõukogude Liit? Siin Ingerimaa õhtud. See on üks lemmikplaat, mida ma olen rehkendamatu kordi kuulanud. Tõnu Kaljuste ja tema koor. See on suurepärane tõlgendus, on minu ta nii palju plaate teinud, kõiki ma ei ole kuulnud. Ja nüüd me räägime ainult veniilist, me ei räägi ju see, mis kõik hiljem tuli. Aga see on üks Veneeli plaatidest minu lemmikplaat, mida ta on salvestanud. Nüüd ma lähen tagasi Hamleti laulu number kaks juurde. Me laulsime, aga me tantsisime ka mingi vaba nisugune looming. Sesse lihtsat sa ei saanud istuda, kui see muusika tuli ja see oli ilus ja valus. Ingerimaa õhtud, sa nagu juured. Ma ei olnud ju siin käinud siis, aga see on nagu juurde, et see läheb südamesse. Seal on ürgsus õrnsus, see toob kõik tunded välja vähemalt minu juures. Ta on väga puudutab väga südamel ligidale helilooja on Veljo Tormis, minule. Maitse on ju erinev, aga tema teadis täpselt, mida kirjutada, et see puudutab ja liigutab ja toob välja, need niisugused väga ei tea. Paneb tantsima. Ja mingisugune nagu võib-olla Tootsi muusikas puudub see niisugune mis võib südamele valu teha, seda Ingerimaa õhtus mul on natukene alati niisugune, toob nagu pisarad välja ka, kuigi ta on väga ilus teos. Ja ta toob rahu rahuliku tunde välja. Sinus. Ta rahustab, kuigi sa võid nagu tunda, et sa tahad tantsida, aga õlad lähevad nagu alla ja niisugune rahu tuleb kehas. Kas see tuli Tõnu enda kaudu? Võib-olla nii hea, aga ma ei mäleta ja me oleme nisukesed, laisad inimesed, et ei kirjuta, mis aastal ja kes andis, see on vahest kui tuli mingi vehandus, aga ma oletan, et see tuli tema enda kaudu juba siis. Kas eesti plaaditi koju tulid ikkagi koos inimestega või kuidagi ka mingeid muid kanaleid kaudu? Erinevaid kanaleid inimestega. Aga võis ka pakid liikusid ja isa alati rääkinud, mis pidi ja vahest olid ju seal ka nisukesed lehed ja asjad, mis olid nagu keelatud ja siis toimet Lätist Soome kaudu jälle Eestisse midagi ja midagi tuli vastu, neid kõiki ta mulle ei rääkinud, ma ei pidanud kõike teadma, aga plaadid ei olnud ju keelatud. Niimoodi need erinevad. Kell viis tellija muidugi just Neeme Järvi, Eri Klass hakkas hiljem käima. Siis Annemik olid nisukesed, põhitoojad ja viijad ja isa tellis kogu aeg noote, siig, mida ta teadis, et on kirjutatud. Aga ta ei olnud nooti võib-olla näinud. Aga sai noodid ja siis sai jälle ette kanda. No mitte orkestrimuusikat. Aga kammermuusikat kindlasti ja koorimuusikat ja niimoodi. Kuulsite saadet vinüül oma armsatest heliplaadil. Sellest rääkis Maria Kiisk kuldsed hetked plaadiriiulist.