Järgnevad neli saadet vinüül on inimese kõrvalt, kes sündis Rootsis ning vaatas aastakümneid igatsevalt eesti poole. Nende kodus räägiti eesti keelt ja kuulata eesti muusikat. Vahel oli valus ka ning nii mõnedki heliplaadid ja muusikat, mis meile siin olid kuidagi tavalised, kõlasid seal hoopis teistmoodi. Aga las ta räägib endast ise vinüül. Minu nimi on Maria Kiisk. Mina olen Stockholmis sündinud ja üles kasvanud minu vanemad, olidiraja hariigisk. Mul on õde Irjane ja vend Ants ja meie kodus kehtis üks keel eesti keel, muud ei olnud lubatud rootsi keelt. Me pidime rootslaste käest õppima. Ma käisin Eesti koolis, kus kõik ained õpetati eesti keeles, välja arvatud rootsi keel ja inglise keel. Ja meil oli nagu Tootsi kooli õppekava, aga sinna käis ka Eesti ajalugu. Eestimaa teadus ja eesti keel. Muidugi. See oli tol ajal kuue aastane kool. Nüüd on see juba üheksa aastat ja see kool ikka kehtib. Mu poeg käis seal ja ma usun, et sinna klassides on isegi järjekord tänapäev. See asub Stockholmi vanalinnas väga ilusas kohas. Siis ma käisin muidugi Rootsi koolides, lõpetasin gümnaasiumi, siis kolisin vahepeal Torontosse, aga rohkem sellest hiljem. Õppisin muusi ka teadusStockholmi ülikooli juures. Õppisin ka Kanadas. Ja ole on nüüd juba varsti 40 aastat Rootsi televisioonis all ja minu tiitel on ka seda hinda ehk ma ei tea, kuidas see täpne eestikeelne tiitel on, aga oletame, et see on umbes sama, me oleme ju kaunis rahvusvaheliselt nüüdsel ajal. Minu isa oli niisugune väga tuntud kuju ja eestlaste hulgas üle maailma tol ajal. Ta oli eesti koolis õpetaja. Tema oli klaverisaatja, tema oli koorijuht. Ta õpetas rootsi ooperikoolis. Ta saatis lauljaid. Ta tegi kammermuusikat nii Rootsi kui Eesti ühiskonnas ja ta oli teataja toimetajaleht, mis ilmus tema surmani. Muusika meie kodus. Ma räägiks nii, et esimene välismaa reis meie perekonnas oli isu ame. Kuna seal toimus, eks rahufestival, nagu ma aru sain, oli see kommunistide poolt korraldatud festival, aga selle nimi oli rahufestival. Ja sinna oli ka eestist külalisi kutsutud ja seda sai mu isa teada ja selle tõttu terve perekond pidi aastal 1962 sinna minema. Ja isa võttis kaasa hulga noote, ta sai aru, et poliitikas pole nagu mõtet rääkida. Olukord on nagu ta on, aga noodid, need on ka rahvusvahelised, kuigi siin Eestis ei olnud kõik lubatud selle ajal. Ja seal me kohtusime Neeme Järviga sõprust ehkis ja sellest ajast peale, siis hakkas üks nootide saatma, mine Eesti Rootsi vahel. Ja kuidas see toimetati, ma täpselt ei tea, mõned asjad läksid üle Soome, mõned võeti kaasa, kui keegi tuli, läks, nii see käis. Ja minule oli kodus Tubi nagu emapiim. See oli nagu üks esimene helilooja, kellest ma üldse midagi kuulsin. Teine oli muide Stravinski, sest seda me mängisime neljal käel, temal oli neljale käele mitu klaveripalad, tsirkus, polka, niisuguste mina mängisin seda muidugi lihtsamat osa. Ja siis isa mängis seda meloodiat ja nii, et mul tohutult meeldisid. Aga ka siis Tubin. Isa mängis kukke ja tantsukratist ja see oli seatud siis viiulile, klaverile ja see oli mul nagu suur elamus. Ja lootsis tuli niisugune muu, et inimestel olid nagu sõjaväejoped ja sinna peale sa kirjutasid, et ma armastan püütelsid Rolling Stones i. Ja mina ütlesin isale, ole kena, kirjuta mul paar takti kratist siia. Iga kirjutavad mulle kuketantsu, mingisugune esimene kaks takti ja minu sõbrad, mis, mis asi see on? Ma ütlesin, et see on üks väga hea muusika, lihtsalt ei tea seda. Ja siis mitmed aastad hiljem, 1980 lahkus Neeme Järvi Eestist ja tuli Rootsi. Ja siis ta lindistas minu teada kõik Tubina orkestriteosed finiilile. Me räägime, venüülisin minu isa, kes teadis ka Tubinat. Ta oli perekonnatuttav, aga ta teadis ka Tubina muusikat põhjalikult kirjutas kaustadele kõik tekstid ja mina ja mu õde aitasime rootsi keelde seda tõlkida. Ja nüüd, kui ma vaatasin seda krati vinüülplaati, siis ma nägin, et just krati süüd balletis käed seal olin mina tõlkinud ja ma tõesti soovin, et me kuulaks seda krati Neeme Järvi juhatusel. Seda tasub kuulata. Kuna see sõit on esimene muusikapala selles saates, siis kas praegu, aastakümneid hiljem seda muusikat kuulates on tunne veidi teistsugune kui tollal, kui see salvestus oli väga värske See on ju lapsepõlve lemmiklugu. See on niisugune minu meelest sunnilugu ja rõõmus lugu ja, ja ma, ma ei oska öelda, et ei, see on mu üks lemmiklugudest. Väga hea oli seda uuesti kuulata, ma olen kõik asjad, mida me siin mängime, olen ma läbi kuulanud, välja arvatud seda, mis ei olnud võimalik kuulata, aga see on minu üks niisugune südameasi. Kas Tubinastel mõned isiklikud mälestused, kui ta perekonnatuttav oli? Ta oli tagasihoidlik aga väga hea huumorimeel ja me käisime külas, siis oli ka nii jäme juba Rootsis ja minu isa ja Neeme Järvi rääkisid ju kogu aeg. Aga Tubin kuulas. Ja siis ta ütles mõne lause ja sellega ta pani kõik asjad paika. Ta meeldis süüa teha ja tema ikka ta abikaasa, nad olid väga ilus paar koos, nagu sobisid, väga hästi ja Eerika valmistas. Ja siis läks Tubing jääki ja tegi need viimased asjad ja kõik söök oli suurepärane. Ja ta oli tagasihoidlik, hea huumoriga, nii ma tahaks öelda. Soe inimene. Kas tema muusika ja tema isiku vahel oli mingi kuus v ebakõla, ka minu meelest quod kõla? Tamili džäss, ma ei mäleta, et mu isa oleks džässis palju rääkinud ta väga hoidid Haydenit. Et see on niisugune puhas ilus muusika, Hayden oli tema üks lemmik. Ja ta oli kuidagi. Ma kuulsin kuskil saates, et keegi ütles, et nendel oli raske ja tal ei olnud autode nisu. Ma ei usu, et ta oli autoinimene, ma ei usu, et tal oli huvid nende asjade vastu. Nende kodu oli väga niisugune ilus ja armas ja, ja Rootsi ühiskond ei teinud külal temast väljas on häbiplekk Rootsi muusikateadlastele ja dirigente del ja nii, aga tema oli alati üks väärikas inimene. Mul tuli Tubinaga meelde see asi, et seda on kirjutatud, aga võib-olla tasub meelde tuletada, et tulid mikrofilmid Cyrillus Kreegi vaimulikudes teostest. Ja see jõudis Tubin juurde ja tema oskas ilmutada ja helistas isale, et tule mulle appi. Ja Tubina vannis nad ilmutasid seda neid noote. Ja proua Tubin, ta pani neid kuivama, nyyd riputas kuivama. Ja kui see kõik see töö oli tehtud ja kõik noodid või need paberid olid nagu kokku pandud, siis Tubin pani oma käe selle peale ja ütles, et nüüd olen ka mina midagi head eesti kultuuri jaoks teinud. See näitab ta iseloomu. Vinüülkuldsed hetked plaadiriiulist. Ma tahtsin natukene tagasi minna. Me kasvasime ju üles Stockholmis, aga me üürisime suvilat ühe eestirootsi kaluri käest ja tema abikaasa käest Stockholmis käärides. Selles kohas üldiselt suvitas teisi ka eestlasi. Mul tuleb meelde, seal oli endine Estonia solist Valentine Kask tema õde, niini Ilona, kes minu teada oli Estonia ooperikooris. Nii et kuidagi sinna Viiaslasi sattus, võib-olla tänu sellele, et seal olid need kalurid, kes olid Eestist tulnud nende keel, kui nad oma keelt rääkisid, mina ei saanud aru ja ma oskan ikka nii rootsi kui eesti keelt, aga nendel oli nagu oma jutuajamine ja see tegi ju, et meil oli väga hea seal, seal oli iga päev värske kala peaaegu iga päev. Ja selle suvila juurde käis ka väike aerupaar. Jaa, kombeks oli perekond koos vanaemaga istus sinna paati koos supellinadega mahlaga võileibadega ja kõik lehed, raamatud, kõik muu, mis oli vaja ja aerutasime meie lemmiksupelkohta nimega paradiis, kus oli väike kalju ja väga-väga väike erand. Ühel päeval oli ka väike raadio kaasas ja siis isa kutsus meid. Tulge kuulake nüüd Est hakkas kruttima raadiot ja tuli sealt lihtsalt üks krigin ja ragin ja mitte midagi. Kuni järskude kuulake laulupidu Tallinnast. Ja mina ei mäleta, mis laul see oli, aga isa mälestuseks võiksime kuulata Mart Saare põhjavaim. Just sellepärast ma võtsin seal nagu topeltisa niisugust portaal, kojud Vettik ja saar. Seda laulu Ma olen ise õppinud Sonsaski laul ja. Kui me kuulasime, kui raadios lõpuks tuli põhjavaim või mis see nüüd oli, ütleme, et oli põhja vain siis tuli nagu hästi ligemale. Sest õieti oli niimoodi, et kui keegi oleks tol ajal minu käest küsinud, et kuhu sa pääsed, kas Eestisse või kuu peale, siis ma oleks vastanud, et pigem vist kuuris on tulemas, aga et Eestisse ma kunagi saan, see ei ole vist võimalik. Kusjuures ma tundsin kolme inimest, üks oli mõisa, teine oli Kalju Lepik, kes ütlesid, et Eesti saab vabaks. Ei tea, kas meie ajal, aga ta saab vabaks. Niiet siin ma istun. Aga milline žesti tundus sel ajal? Me olime seal käärides ja seal liigub laev iga päev. Nüüd tol ajal oli Soome laev ja tihtipeale õhtusööki, siis me jalutasime mäe otsa ja vaatasime Soome laeva, kui ta läks kas Helsingisse või tuli Helsingist. Aga et unistada, et seal oleks nüüd Eesti laev, see oli võimatu mõte. Minu isa jutu järgi oli Rakveremaailma kõige vanem linn. See oli tema sünnilinn. Selle peale mu ema ütles, et isa ei tea midagi, sest tema oli pärnust pärit ja ütles, et see on ikka see õige koht. Aga meie kodus käisid kogu aeg nii ruttu, kui esimesed turistid hakkasid tulema Stockholmis, see oli vist aastal 56, siis veel meie kodusest kedagi olnud, aga nii ruttu koja hakkasid muusikud, kirjanikud, siis olid nad meie juures väga tihti. Me kuulsime, mida mängiti, mida kuulata, tee, mis etendused olid ja niimoodi ja lehed liikusid ju ka siis juba. Aga ta oli nagu muinasmaa, nagu Rakveres oli kõik nagu õitsev ja lilleline ja Pärnus oli maailma kõige parem ramminud. Nii et ta oli nagu üks muinasmaa. Koolis olid ju pildid Päts, Laidoner, Tõnisson, iga klassitoas ja niimoodi. Aga see oli nagu materiaalsed inimesed meile, meie ei teadnud ju neid ja meie ei teadnud ju, kui nad rääkisid Harjumaast või Põltsamaast või Hiiumaast või, või Saaremaast. Õppisime pähe küll, et niisugused kohad on olemas, aga see ei olnud reaalne, soli muinasmaa, nii mõtleks. Vinüül. Ma tahaks rääkida finiilist, Eesti televisiooni ja raadio segakoorsugune plaat. Ja ma leidsin mõisa klaveri päält, seal leidis igasuguseid asju. Ja ma leidsin ühe plaadi. Kui ma selle leidsin, olin ma juba kaks korda eesti koore elusalt kuulanud, Stockholmis. Esimene kord oli, kui ramm käess Ernesaks juhatas. Nendel oli kaks kontserdit. Me olime ühel kontserdil, ma olin vist 13 või midagi niisugust. Ja mulle oli väga tähtis ülesanne. Ma olin rahvariietes Muhu riided ja mina andsin Ernesaksale lilli. Kahjuks mul pilti ei ole sellest. Aga see oli ka niisugune väga pingeline, kuna mõned leidsid, et see on imelik, tuleb nüüd Nõukogude Eestist koor ja teised olid kohal, aga me olime igal kohal ja, ja see oli nagu suur elamus. Siis teinekord oli 1972 siis käis Tallina kammerkoor. Moodsas muuseumis oli nendel üks kontsert. Siin tuleb üks vahejutt meie perekonnas ei olnud kellelegi lohutanud, et keegi ei teadnud autodest midagi. Mu isa ütles kunagi, et tema ei jõua neid autosilte lugeda, isegi kui ta jalutab läbi linna. Ja ta ei teadnud tõesti vahet Volkswageni Rolls-Royce'i vahel. Aga mina võtsin autoloa, ma tahtsin seda vabadustunde, et ma oskan nagu autot juhtida ja sain autoloa. Ja mingi kaks nädalat hiljem oli see kuuel kohal ja minu vanaema oli üürinud, pole auto ja see oli üks kõige väiksem Volkswagen. Ja sellega ma tulin siis sinna kontserdile ja peale kontserdid, isa ütleb dirigentidelt nende abikaasadele, et mul on tütrel siin auto, et läheme meie poole. Ja Ta tuli üks inimene, kaks meest, tõsi me nagu, ma ei tea, aga kuidagi see mahtus ära ja mul oli nii häbi, et inimesed mõtlevad, et meil nüüd väiksed autod, et ei mahugi, aga sõitsime meie poole ja, ja isa oli väga uhke, väga tubli lehm, see siis ma ei näinud ka seal taga, sest nii palju inimesi oli. Aga see kontsert jättis väga suure mälestuse. Ja siis ma tulen selle plaadi juurde tagasi, mis ma leidsin. Hakkasin seda kuulama ja kui tuli esimese poole viimane lugu, siis tuli mul nagu rusikas kõhtu. Seal oli nagu kõik, mida ma võisin unistada, isegi rohkem. See oli ürgne laul, see ettekanne puudutas mind sügavalt. Rootsi koorilaul oli väga kõrgel tasemel, aga see oli aeg-ajalt võib-olla liiga korralik, liiga puhas, aga siin oli hoopis-hoopis midagi muud. Seda plaati mõisa enam ei näinud selle ma püsimist enda poole. Ja see on võib-olla üks sügavamaid muusika mulje, et mis mul üldse on olnud. Ma mäletan ka, et aastal 1987, kui Tõnu Kaljuste käis oma kooriga Rootsis. See oli esimene kord, kui ma kuulsin rauaniitmist elusalt. Aga kuulame nüüd seda Eesti televisiooni ja raadio segakoori tõlgenduses. Auhinnalaud risk raudraisk, rattalihase lihasööja vere süütuma ajal kus sa, korjad, korja üleliia rüppe. Vaeva tütar Kabulis. Maale rümpasid, hääled nii moosi losu kaelal, 900 lüpsis musta piimarauda pehme kallale. Valgete abalasid sellespektoot, eraldised. Kolmas seeria Liimulast. Selles malmi ilmud. Aga? Ei? Jälle täita. Vedelas. Aga karvaga vastseid, raudase korrased, karskeid raudasid jalgade varru käppade kohale ka. Vaadake sõjassennitaja. Sina sina teras. Raiskas sarjata? Väes. Ühes. Oma baasi. Buss kaalul daam maadlusmaa pääl. Ühe maa sees Maa sees. See esimene kord on alati esimene kord ja need meeslauljad seal ja need tenorid ja see ürgsust, see oli kuidagi, mis mind väga nagu haaras. Ma pean ütlema, Tõnu Kaljuste on seda väga mitmel moel teinud ja väga hästi aega ajalt. Nüüd ma pean rauaniitmisest puhkama. Ja siis läheb mingi aasta või kaks ja siis ma võin jälle kuulata. Kuulsite saadet vinüül oma armsatest heliplaatidest rääkis Maria kiisk vinüüle.