Tere päevast, kõikidele klassikaraadiokuulajatele, kell on saanud üks ja null viis minutit ning algab saade suvila. MINA OLEN Kaisa Ling ja ka siin klassikaraadio suurepärast ülevaadet laulupeost mis on olnud põhjalik, asjalik, südamlik, väga huvitav. Täna on minuga siin stuudios kammerkoori A Le Coq asutajaliige, koorivanem kooriv, vanim Tarmo talvis. Tere tulemast. Tere. Tere kõigile aitäh, et sa tulid minuga täna siia laulma ja avaldame kohe saladuse, et me lindistame seda intervjuud esmaspäeval kuigi saada ise läheb alles eetrisse kolmapäeval. Aga Ma loodan, et ma saan sinu käest kõige värskemad muljed. Ja ma loodan, et see sobib, kui me sinatame 11. Sest et tegelikult oleneva Tarmoga juba vanad tuttavad vaid kohe öelda. Nimelt aastatel umbes aastatel 2010 kuni 2012 olin ka mina. A Le Coqi kammerkoorilaulja. Ma täpsustaks olime äreva 1000 kaheksandas. Ah soo. Tore on, käin taas kohtuda siin stuudios ja kuulata ja rääkida veidi veidi laulupeost, kuulda tõesti kõige värskemaid muljeid, nii et ma arvan, rääkige kõigepealt, kuidas on tunne, kuidas jõudsite tagasi, kas eluga siia Tartusse, mis, mis sai tagasiteel. Kui ma siin olen muidugi olla. Aga uskumatult sujuvalt läks. Buss oli strateegiliselt õiges kohas, Smuuli teel. Ta kasutas tavaliikleja jaoks senitundmatu teid. Kuskilt lennujaama tagant saime sujuvalt Tartu maanteele välja. Kuskil kella ühe ajal olime juba kodus. Kuidas praegu on, kas on väsimus, kas, kas sa oled on helgus? Tunne on selline esimene emotsioon lavalt alla tulles oli, et mis nüüd edasi saab. Aga peale suhteliselt hõredalt magatud ööd on emotsioon endiselt laes. Et jalad on nagu natukene maapinnast kõrgemal. Mul on selline tunne. See on huvitav, sest tegelikult tuleb tunnistada, et sa ei ole mitte laulupidude asjus poisike võib öelda, et oled käinud laulupidudel väga kaua. Nagu ma ka vestlesime, et esimene laulupidu oli sinul juba aastal 1972. Ja siis ma laulsin Tombi nimelise kultuuripalee poistekooris. Ja sealt edasi tulid nende järgmised juba see käesolev äsja lõppenud valimine, üheksas üldlaulupidu. Ja seal vahepeal kõik kõik noorte laulupeolt Cablena hiljem. Koos noorte laulupidudega kokku, pluss siis laulusillad aastal 91 siis Eesti-Soome laulupeod ja tinglikult võib siia panna punklaulu. Muidugi see on suurepärane, sest ma tahaksin just sinu käest küsida seda, kuidas on laulupeod muutunud ja, ja kõikide meie järgneva vestluse juures ma loodan, et see jääb nagu pidevalt taustale, et mis on muutunud, mis on siis rohkem kui 40 aastaga, poisu, hästi armsad ja rohkem kui 40 aastaga muutunud laulupidude argipäevas. See on, see on, ma arvan, see, mis mind kõige rohkem huvitab, sest et ülevusest helgusest on raske rääkida. Seda peab rohkem vist tundma. Aga, aga argipäevast on lihtne ja huvitav rääkida ja sellega võib jõuda kuskile kõrgemate sfääride, nägin, ma arvan aga huvitav tsitaat, mille ma noppisin nalja koheselt laupäevasest proua presidendi kõnest. Ta ütles niimoodi, et sellel nädalavahetusel on meie dirigendid, on ka teie dirigendid, kogu võim on nende käes ja mulle tõesti tundub, et nii see on. Nimelt on alati palju räägitud laulupeo ühendkoori fenomenist, selle enneolematust puhtusest. Tõesti, laulupeo laulud alati tulevad välja väga puhtalt. Aga minu arvates on see laulupeo ühendkoor üks üpris hirmutav mass ja terve laulupeoväljak on, on tegelikult üks suur ja hirmuäratav ülevmass mis on tegelikult kõigeks võimeline. Eile me seda ka nägime, et piletite müük lauluväljakule mingil hetkel lihtsalt lõpetati, kui saavutati kriitiline 100000 inimese piir. Ja, ja julgeoleku ja meditsiinitöötajad tegid siis otsuse, et rohkem rahvast laulupeole ei lasta. Ja ma pean tunnistama, et miks mina lõpetasin omal ajal laulupeol käimise oligi just see selline supermass superorganism, mis, mis on tegelikult päris hirmutav ja otseülekandest võiks juba enne koidu laulmist kuulda ka seda kuulsat skandeerimist. Arsti, arsti. Kuidas sina tunned seda? Kutsume seda superorganismi supermassiks, kuidas sina seda tunnetad? Kas sul on seal olla mugav? See käib asja juurde. See on ju ette teada, et laval on kitsas maa. Miskipärast arvan, et seal vaatajatel on veel kitsam. Sest need, kes on lava peal, vajavad lihtsat asja. Aga need, kes kuulamas, nendel on ka teisi asju. Sest vaata, jala kõrval on söögikohad. Lauljana on parem olla laulupeol kui vaatajana. Materjal on raskem, laulja peab ainult laulma, rõõmud on andma seda, mis ta on eelproovides omandanud. Kas on sul oma pikast kogemusest ka mingit naljakat seigad sellega seoses minu kindlasti suuremaid traumasid laulupeol oligi just see, kui ma päris, ma arvan, 2012. aastal võis olla noorte laulupidu, unustasin oma lauliku bussi misjärel tuli mul lavalt trügida läbi rahvamassibussini, haarati säält oma laulik ning tagasi lavale jõuda. Kahjuks laulu alguseks ei jõudnud. Olgugi et aega oli, oli tund või nii. No minul oli selline seik viis aastat tagasi, kui me ootasime laulupeo rongkäigu algust kuskil raekoja platsi läheduses. Istusime kohvikus, mõtlesin oma noodimapi kohvikulaual kõigil on umbes pool kilomeetrit tagasi jooksma ja pärast õnneks pärivoolu jõudsime siiski oma koorile järgi. Aga üks ehmatav kogemus oli 10 aasta tagused laulupeolt, kus me käisime ka seal, kus lauljate lavale pääs ei olnud nii selgelt korraldatud kui viimastel laulupidudel ja lavale pääsesid juhuslikud inimesed, kes tulid pehmelt öeldes lihtsalt lällama ja vaatama, kuidas siis laulupidu laulja silme läbi välja näeb. Sellega ei saa kindlasti, said väga hästi hakkama. Aga tõesti ma ei ole ainukene, kes seda on viimase nädala jooksul ka öelnud, et kontseptsioon, mugavus saab laulupeo kontekstis täiesti uudse tähenduse või vastupidi, kaotab oma 21. sajandi tähenduse. Ja mugavus on hoopis võib-olla midagi sellist varauusaegse Muugavuse lähedast. Tõesti elatakse pead-jalad koos, süüakse seda, mis juhtub ja käib rohked trügimine, tõuklemine. Jah, see on uskumatu, et eestlane, kes on oma eluasemeteinud ja naabrist alati eemale, suudab laulupeol olla kaasinimesega nii tihedalt koos ribi, Kondki, teisegi küünarnukiga kokku. Aga seal on kõik üleelatav, sest see on ju millegi püha ja õilsa nimel. Kas mäletate ka oma kõige esimest laulupidu, kuidas oli mugavusega siis lood 72. aastal? Ausalt öeldes on mu mälestus ainult sellest ajast säilinud pildiga seotud, et. Ma mäletan, et üks lauludest oli kurikuulus poisteklubi laulu ei kao ka. Ja üks oli mingisugune hällilaul. Mäletan laulupeotuld. Ja ma mäletan, kuidas lauldi isamaad. Aga see on ka kõik. Aga järgnevatest aastatest, et mulle tundub, et noh, et nüüd sellest ajast, mis me räägime sellel ajal laulupeo formaat olnud ikkagi suhteliselt sama et muutunud on üsna vähe No mitte päris, et see esimese päeva kontsert on teisenenud nagu rohkem kontserdiks. Põhiline laulupidu on siis teisel päeval. Aga alustame nii-öelda algusest, kuidas laulupeole saadakse, kas see teekond laulupeole on, on ikka veel sama, et tullakse bussiga koos, kas on kaasas võileivad? Kas bussis lauldakse, kas dirigendid lubavad? Mina mäletan omal ajal, dirigendid ei lubanud bussis laulda, sest et see on häälele hävitav ja nii edasi. Kuidas kuidas see toimub? No kaugemalt tulijad tulevad ikka bussiga, sellepärast et minu meelest see teekond laulupeole ongi nagu kõige olulisem, et see sulatab nagu koori selleks ürituseks kokku. Et see on eelhäälestusega väga vajalik. Eriti kui tegu on, ma arvan, hobilauljatega, kes igapäevaselt teevad väga erinevaid töid, töötavad kontoris või kuskil mujal ja, ja siis kaheks neljaks päevaks peavad saama neist koorilauljad. Kahtlemata on, võileib on muidugi alati kaasas, sellepärast et ega siis ei minda pool päeva varem hobustega, et minnakse ikka aja peale ja need bussid on Arakese toovad, teised viivad. Ja kust teie sel aastal ööbisite, kas te olete ööbinud samades kohtades, kuidas, mis juttudega? Vajas teisenenud, et kui ma laulsin nagu mu eelmises kooris, milleks oli Tarmeko kammerkoor kolimine Ühel koorilauljal meriväljal ära maja. Siis muutus laulupeo ajaks meie turvakoduks. Mallegoki kammerkooriga oleme ööbinud kolm korda koolis. Viimane kord, see on ilmselt koori keskmise vanuse tõusuga. Otsustasime, et magame linade vahel. Ja üürisime omale vanalinna hosteli. Ohoo, sest see on tõesti väga peen ja tuleb tunnistada, et aegagi kammerkoor on minu arvates viimaste andmete järgi väga seal piiri peal, et varsti teed enam võib-olla kammerkooriks ei saagi liigitada, teid on juba nii palju, et ikka ligi 40. No see päris nii ei ole, sest laulupeol oli meid mõned vähem, sest õnnetul kombel otsustas üks koorilaulja jalaluu ära murda. Abikaasa heidelda, põetama. Nagu ikka kõik, mulle tundub, et see võiks ka olla üks selliseid läbivaid teemasid. Et laulupidu on omamoodi ikkagi osa igapäevasest elust, sest et laulupeol sünnitatakse. Ühesõnaga lapsed sünnivad, sellest oli ka, oli ka paar toredat uudist Eesti meediast, käis läbi. Just tantsupeol on eriti populaarne kardetavasti salgas lisaks. Et laulupidu on teiste tegelikult, võib öelda olme, aga eks ta on, eks ta on mingi selline eriline olme, eriline püha just nagu, nagu riigipüha, ma sain aru, et palju oli väljas ka lippe, et see muutunud omamoodi lipupäevaks. Kuidas tunnetad sina seda, et kas see on tavapärane, noh, eriti. Lippude koha pealt mul oli selline tähelepanek, et lippe oli sellel aastal lauljate hulgas rohkem kui publikus. Või lihtsalt oli asi selles, et suuri lippe oli publikus vähem kui eelmisel lauludel. Eks see kindlasti sõltub ka oludest. Ilmselt ei olnud ruumi. See on muidugi just mina otsin kuskilt alati mingit poliitilist, ideoloogilist taustaga. Õige vastus ja see kõige loogilisem vastus on alati nii-öelda argine, lihtsalt ei olnud ruumi lipuga vehkida. Veel laulupeo olmest. Kuidas olid laulupeo proovid, kuidas oli rongkäik, kas alati peab rääkima ilmast? Ma saan aru, et sel aastal ilmaga põhimõtteliselt vedas, ei olnud liiga külm. KUUM volik kooride jaoks algasid proovid neljapäeval. Selleks tavapäraselt reede küll me saime vihma ja vihm näitas, et inimesed on võimelised ilma juhendamiseta selle kaheksa sammu ülespoole astumiseta ise täiesti võimelised koonduma laulupeokaare alla üles pikk kokku. Vihm tegi selle väga kiirelt teoks, mida võib-olla lauljate liikumise juhid ei suutnud. Vihmaga ja ilmaga seoses 2004. aastal oli ju ka see huvitav olukord, et laulupeo rongkäik jäeti kehva ilma tõttu ära, aga rahvas kogunes siiski rongkäiku. Jah, siis sel korral ööbisime õismäel, mis koolis. Ootasime, et kuna ilmateade oli öelnud, et pilvitud vahelduv hoovihmahoogudega, siis me ootasime, kuni see hoovihm üle jääb. Kuni ühel hetkel läks levima kumu, et konke Kebe ära. Siis tuli järgmine uudis, kus Eri Klas, Hannes Astok kutsusid üles koore ikkagi minema sinna rongkäiku sõitsime trolliga Tõnismäele, igavene tuli igatahes põles veel. Tuli olnud teda ära kustutanud ja siis lihtsalt mindi vete järjest ritta ja mindi jäär laulus laulame su järel, lompides lööb helendama vesi, et meil see vesi lõi seal pasteldajal tüdruku seelikusabades helisema. Viru hotelli ees seisis Mart Laar. Ta tilkus, ta tilkus rohkem, kui need lauljad kestast mööda marssisid. Aga ta oli väga rõõmus ja lehvitas kõigile. Ja kui me jõudsime lauluväljakule, siis millel tuli Vastriks valges kuues mees, kes oli Aarne Saluveer tervitas kättpidi nimeliselt kõiki koore. Sel hetkel vihm järgi. Kuidas möödusid sel aastal laulupeo ööd, kas öine melu oli vinge või oli selline kehvakene? Kas on kombeks panna pidu käsn kombeks kohtuda? Kui koolides ööbida, siis on seal viimastel kordadel väga ranged turvameetmed olnud. Sellepärast et koolides ööbivad ju ka koolikoorid. Meie seekordne privaatsem olemine oli suhteliselt vabam aga kuna me saime nautida öist Tallinna melu, siis selleks nii sujuvalt et neid pidanud hosteli teisi kliente häirima. Ja noh, ikka, ma arvan, et mida mina mäletan oma Alegoki ajast ja noh, mida on nagu kehv alati rõhutada, aga ikkagi on tegu Õlletehase kooriga ja mäletan, et üks selliseid juht lausid, oli see, et A Le Coq kammerkoor, kell on alati omad joogid kaasas. No mis seal salata, nii oli ka seekord. Kõige populaarsem artikkel oli joogivesi. Loomulikult peale selle, et teil on omad joogid kaasa, sest ma tahaksin teid õnnitleda selle puhul, et pääsesite valikkooride sekka, sest see on ikkagi minu arvates väga suur saavutus. Et te kuulute nii-öelda kooride eliidi sekka ja osalesite ka siis esimese päeva kontserdil, mille pealkiri oli õpetajale ja Ma ütleks, et koor on selle 10 aasta jooksul, kui mina sealt kahjuks juba lahkusin, meeletult arenenud. Ma elan alati tee kontsertreisidele ja saavutustele tõesti südamest kaasa. Kuidas on siis tunne laulda kooris, mida hinnatakse laulupeo valikkooride vääriliseks ja mis aina võidab auhindu ja kõlab ka vapustavalt hästi, nagu meil sel aastal oli ka võimalus endal veenduda, kuna ma kutsusin teid esinema Supilinna päevadele meie väikesele Supilinna laulupeole ja tõesti lõite publiku seal täitsa pahviks. Tunne. Noh, seda tunnet ma olen tundnud juba 20 aastat. Tunne on vägev ja kui koori nimi on kammerkoor, siis on see juba minu meelest sisse kirjutatud, et kammerkoor on koor, mis laulab nõudlikumad repertuaari ja elementaarne laulda ka valikkooride kontserdid. Igal laulupeol on, on jällegi seesama häda, et kas repertuaar on liiga keeruline, liiga nõudlik või kas kas repertuaar koosneb ainult klassikutest nii-öelda, mida sina sellest arvad? Ma olen seda meelt, et laulupeo kunstiline toimkond on alati järginud oma kontseptsiooni. Ja kui nende kontseptsioon on selline, nagu ta just on siis tuleb seda teha. Samamoodi on ju nii, et koori repertuaari valib ikkagi eelkõige dirigent. Lauljatel võib küll olla nõuandev roll aga. Nagu laulupeo toimkond on otsustanud, neil on oma idee, siis repertuaar tuleb ka ära laulda. Ei saa ju kivistada ja laulda kogu aeg mesipuud. Või Mattiisen nüüd alati peab olema repertuaaris koht ka mingisugusele uuele heliloomingule sest ka heliloojad tahavad ju ennast näidata. Kui juba 150 aastat on laulupidu peetud, siis oleks narr oodata sealt sellist kihistumist. Et see on, nagu me oleme juba öelnud ikkagi elu, USA tähtis elu osa ja areng peabki seal olema ja seda peegeldama ühiskonna arengut. Ma arvan. Täpselt enne siia tulekut lugesin just postimehest, kus Ants Soots arvas, et selle laulupeo parim tema jaoks tulemus on see, et meil on peale kerkinud hulk võimekaid koorijuht ja heliloojad, kahekümnendates, kolmekümnendates aastates, kes respekteerivad vana traditsiooni ja annavad sellele nagu oma puute juurde. Mida võlgned sina oma õpetajatele? Sest et laulupeo esimese päeva kontsert õpetajale oligi just pühendatud Eesti muusika ajaloole, koorimuusika ajaloole. Seal mainiti olulisi imesid ja räägiti nendest väikeseid lugusid. Mäletad sama õpetajaid? Jaa Tombi poistekoorist alates Uno Järvela. Väga tore dirigent pani aluse nagu väikesele nooditundmisele. Siis edasi tulid juba koolipoistekoorid, kooli segakoor, kooli segakooriõpetaja Arvo Saar kutsus mind siis, mis aasta oli 70.-te üheksa sellel aastal loodud Tallinna noortekoori mis andis sihukese esimese koori seltsielukogemusele. Sealt edasi tuli epasega koorival ilmik. Tõsi, ma olin seal üsna lühikest aega. Aastal 89 Tarmika kammerkoor, praeguse nimega Laine Randjärv, dirigendiks Superkoor Super dirigent. Ja aastast 99 siis olla Kuki kammerkoori esimene dirigent Eve Paap. Nad kõik on mulle väga palju andnud. Võib-olla kõige tänulikum olen ma selle eest, et mul ei ole iialgi olnud tahtmist seda laulmist maha jätta. Nad inspireerivad sind edasi laulma või, või miks? Et ma ei taha nagu paigale jääda, tahaks ikkagi arenenud, et igal sügisel lähed ootusärevalt esimesse kooriproovi ja vaatad, mis tuleb. Tahtsin küsida ja kasutada seda võimalust ja küsida sinu käest natukene rohkem taasiseseisvumise aja kohta mis toimus 90.-te aastate alguses, mis toimus 80. date aastate lõpus. Kuidas olid siis laulupeod, kas oli tunda nii palju, kui ma olen lugenud, siis loomulikult see oli äärmiselt oluline osa. Eesti taasiseseisvumise protsessist. Minu viimane stagnaaegne laulupidu oli 1980 ja järgmine oli siis 1989. Seal vahepeal olin sõjaväes, olid ka muud sellised perekondlikud asjad. Nimelt lapsed, nimelt laps on 89. aastal. Esimene taasiseseisvunud Eesti laulupidu oli võimas. Lipud hoopis teised laulud, ei mingit Leninit, Stalinit. Aeg oli muidugi vaene. Aastal üheksa kümnendik, kui toimusid laulusillad, oli selline kolmanda Eesti tunne, et. Kaubandusalal olid valuutapoed, kust välismaa koorid said kõike, mida iganes eesti lauljatele jagati kiluvõileiba. Peaaegu aga see õhin ja see vaimustus oli niivõrd suur, et me elasime selle üle. Ja sealt edasi läks juba tõusvas joones 94. Ja kõik need järgmised. Laupäeval, kui Margus Saar küsis Neeme Järvelt, mida tähendab tema jaoks sõnapaar minu arm, postus härra Järvi, et eestlased oskavad tõesti hästi pealkirja panna. Ja mõtlesin selle järgi ja ütlen, et nii on, mõtleme natukene mõnede viimaste laulupidude pealkirjade peale, Aja puudutus, puudutuse aeg, noorte pidu, maa ja ilm, seejärel ühes hingamine, tantsupidu, Meri, noorte pidu lävel. Las jääda ükski mets nii edasi ja nii edasi. Ja sel aastal siis minu arm, mida tähendab sõnapaar minu arm sinu jaoks? Siin on väga palju asju koos ja see kõik on kahe sõnaga ära nimetatud. See on igaühe jaoks erinev. Minu maarahvas, minu keel. Ja teine asi, mida Neeme Järvi ütles, on see, et, et ta loodab, et laulupidu mis, mis siin loota, see on selgelt laulupidu kestab edasi. Ma kahtlustan, et kõikide väikeste jagelemiste ja pusklemiste käigus ei õnnestu isegi poliitikutel laulupidu ära solkida. Et see oleks ikka haruldane saavutus. Ja laulupidu läheb edasi, selles ei ole kahtlust. Kaua kavatsed sina seal esineda, Neeme Järv ütles, et 150 aasta pärast kavatseb, kui tema seal paigal olla. Ei, kindlasti ma vaimus olen või ümbersündinuna. Aga ma võtan viis aastat korraga. Igal juhul järgmise tsükli teen läbi. Räägime veidi eestlastest kui laulurahvast. Mida sina tunned? Kui õige see määratlus on ja miks see on üldse oluline. Et eestlased on laulurahvas. See ei ole ometi müüt, et esimene laulupidu tegi eestlastest rahva või rahvuse. Vot sellepärast ongi laulurahvas laulupidu eestlase religioon, lauluväljak on see tempel, dirigendid on need preestrid, kes viivad seda riitust või lihtsalt ükskõik kuidas me seda nimetame läbi. Ja need pealtvaatajad on siis kirikurahvas ja lauljad on kirikukoor. Pärast laulupidu ilmus sotsiaalmeediasse selline tore pilt, mingisuguse kala silmaobjektiiviga tehtud. Kus maakera oli selline lauluväljakukujuline selle ümber oli tähistaevas seal, nii nagu meie planeet Meie laulu planeet, meie eesti laulu planeet. See oli väga ilus kujund. Räägi mulle mõni naljakas lugu, mis oli selle laulupeo kõige naljakam lugu. Selle kohta ma ei oska midagi öelda. Eelmisel laulupeol ööbisime koolis koori kõige pikem ja laiem laulja. Sildi kandja oli kogemata kaasa võtnud oma tütre magamiskoti. Ta üritas õhtul sellesse pugeda. See ulatas talle umbes nabani. Aga ta oli väga optimistlik, ütles, et. Ma mahun külma läbi poend sadama kasara. Järgmisel päeval laulis täiesti edukalt. Et kõigega saab hakkama. Niisiis kas võib siis öelda, et aastate jooksul muutust on olnud tegelikult üpris vähe. Et võib-olla on veidi muutunud repertuaar, esimese päeva repertuaar on muutunud kontserdi likumaks aga kõik toimub ikka peaaegu samamoodi. Ma ütleks, et vorm on sama, aga sisulised muutused on minu meelest palju olulisemad. Mida need tähendavad neti sisenemisel? Et näiteks selle esimese päeva kontsert, mis kaks viimast laulupidu on olnud pigem sellised klassikalisemalt lääne repertuaari kaasamise mõttes. Seekord oli kasutatud ainult üksnes eesti heliloojate loomingut. Ja sisuline pool sõltub väga palju laulupeo teemast. Peale eelmise laulupeo lõppu ma mõtlesin, et ega seda enam üle lüüa ei saa. Ei saa. Aga sai, sellepärast, et selle laulupeo sünergia oli oluliselt suurem sünergia just koorilauljate ja rahva vahel. See oli tõeliselt üks hingamine. Kui eelmine laulupidu oli ühes hingamine siis see laulupidu oli üks hingamine. Just see ühislaul üksi pole keegi, see sidus terve selle laulupeokaare aluse ja selle mäepealse üheks. See oligi nagu üks palve, üks loits. Et see oli selle laulupeo kõige eredam hetk. Kuidas üksi pole, keegi toimis rahvaga koos lauldes, sest ma pean ausalt tunnistama, see kindlasti telepildist välja ei tulnud. Kas koor oli valjem, kui, kui rahvas võiks tegelikult oli, oli see rahva kaasalaulmine, oli, oli see kuulda? Et kahjuks jah, sellest ei saanud telepildi vahendusel üldse üldse aru. Kui me seda laulu õppima hakkasime, siis tundus väga kummaline valik. Et milleks niisugune laul, et see ei tööta laulupeol. Miks läks natukene aega mööda, sellele tehti seade, orkestriseade lauldi sisse laulupeo dirigentide poolt tundus jube ägedam aga õige mõõtmes naise lauale alles laululaval. Sellepärast et osa lauljaid olid suunatud sinna esimese vaatajate alaridade vahele. See oli väga võimus kuulda, kui vastu laulab. Sellist asja pole enne olnud, see oli selline meeltülendav kogemus. Et terve eesti rahvas laulab kõik kõik kogu see 100000, kes seal lauluväljakul oli, see oli üksing, süda, üksmeel, tilli, võimas. Ei, ma arvan, et kuulamegi nüüd seda pala just nimelt laulupeo dirigentide esituses vahelduseks, sest ma kardan, et tõesti salvestus ei tee sellele tundele, mida, mida sina ja teised seal eile siis tundsite näiteks, sest see tuli ka mitmeid kordi kordamisele, see lugu. Kuulame üksi pole keegi. Tauno Aintsi tõlgendus Kuusalu rahvaviisist Urve Timmeri sõnadele ja tõenäoliselt selle laulupeo kõige suurem hitt. Curry. Ja. Ei. Ja ja ta Ja. Pakkuda. Ja. Ära. Alatu said, said ja. Täis. Ja. Ja. Ja. Ja kui ta Roy Öeldi Ki silla. Jaa. Jaa. Jaa. Ivo. Ja need Ja need Ei ole. Ja. Ja. Sell aastal võis mitmeid kordi näha ka Gustav Ernesaksa dirigendikeppi mis teadupoolest eelmisel üldlaulupeo ajal, Eri Klas, kes vahepeal on meie seast lahkunud andis üle Hirvo Survale. Sellega juhatati esimest lugu ja, ja see ilmus mitmeid kordi veel koori ette. Nii et tõesti see järjepidevus ja ühes hingamine, ühendus on laulupidude ajal alati tõeliselt olulisel kohal. Kuidas oli Ernesaks sel aastal seal kohal? Ernesaks on kogu aeg olnud eri moodi, olen laulnud seda lauluga Gustav Ernesaksa enda juhatusel. Mu isamaa on minu arm. Möödunud kord, kui Hirvo Surva selle taktikepi sai, oli ikka väga ülev. Ega ma hästi laulda ei suutnud. Kurk oli kinni, silm oli märg. Sellel aastal oli väga sümboolne see, et see Gustav Ernesaksa dirigendikepp anti tema kaasteil seal olev ojale kes oli silmnähtavalt härdunud. Ja kõik need tõlgendused on olnud ka natukene erinevad. Et üks laul võib kõlada väga erineval moel, aga sõnum on alati üks. Ja sõnum tuleb südamest. Laulupidusid peeti ju ka kõige sügavama Nõukogude terrori ajal isegi 47. aastal, 50. aastal, kui Stalin oli veel elus ja hiljemgi väga keerulistel aegadel, rääkisime taasiseseisvumise aegadest ja mulle veidi tundub, et eks see ole kinni kuidagi selles eestlaste oma müüdis et meie oleme ju Kaval-Antsu rahvas. Iga okupandi ajal suudame teeselda midagi, mida valitsev ideoloogia meilt ootab. Aga tegelikult Meie laulud tähendavad ikka täpselt seda, mida me just tahame öelda. Mida sina sellest arvad? Nii see on. Eestlane on harjunud igal pool leidma ja otsima allteksti. Kui otse ei olnud võimalik öelda, siis öeldi ridade vahelt natuke teistmoodi. Ehk räägiksid eelproovidest ja repertuaarist sest et teadupoolest kõik laulud, mida plaaniti, ei jõudnud laulupeo repertuaari, olgugi, et kogu aeg käib mure, et ehk ehk repertuaar on liiga keeruline ehk on liiga lihtne ja nii edasi ja nii edasi. Ja seekord segakooridele olid kirjutatud hästi palju uudisteoseid. Ja mul on üks suur lemmiklaulupidude repertuaarist seal Mart Saare leelo. Ja kuivõrd ma aeg-ajalt kirjutan sahtlisse mõne kirjarea siis ma kirjutasin sellest leelost luuletuse. Oo, äkki seal oleksid selle meile ette. Meelsasti, ja nii, et siis leelol tõuseb pulti trepist tähtis dirigent, teatepulgaks antud Ernesaksa kepp laval valit, koorid, tõustekstaažidesse taidlejad, ent vangi oma oskustesse. Piano paisub tormiks, puu fortesse. Valjem kui Mart Saare leelo-leelo le ihkasid, kes lahtikiletatud kileorjast vabaks pääses, tühi tinavile. Ohjad need ei hoidnud enam üldse mitte. Köied köitsid ainult turvahällis, titesidemed ei sidunud rahva laineidki. Dirigent on rahul. Keteimburdudki. Eks koorilaul nagu rahvatants, on ju elustiil? Jah, äsja lahkus meie seast Tartu Ülikooli õppejõud religiooniajaloolane Marju Lepajõe, kes kuulsalt on öelnud seda, et inimesi võib laias laastus jagada kaheks rahvatantsijat, eks, ja koori lauljateks. Ma arvan, et meie sinuga oleme vist üpris kindlasti need, et koorilauljad. Aga kuidas sa näed seda, et eestlaste seas on nii oluline hobitegevus, et me saame iga viie aasta tagant ja vahele veel veel noorte laulupeod, tantsupeod panna kokku sellise show, kuhu tuleb kokku 100000 inimest. Noh, siit me alustame jälle 150 aasta tagant. Kas tekkisid eestimeelsed seltsid, ühistegevused ja nad on ajast aega kandunud ja see on väga oluline ka praegu? Laulupidu on väga oodatud sündmuse, selle nimel tehakse kaks aastat. Võin julgelt öelda laulupidu tihedat tööd. Meie näiteks hakkasime laulupeo laule osaliselt, mis teada, olid õppima juba kaks pool aastat tagasi. Ja see tohutu stiimul, kui sa pääsed laulupeol, kui sa lülitad kõik teha selleks, et sinna saada, sest seal ei ole, siis siis läheb see vaev ju kõik tühja. Selles mõttes müts maha müüa koorijuhtide ees, kes on teinud eelproovides sellist suurt ja tänuväärset tööd. Ja esimest korda nende aastate jooksul ma ettelaulmisel ja eelproovides tajusin kuivõrd palju emotsiooni nad annavad. Ja kuivõrd palju positiivset emotsiooni on olnud kordi, kus pehmelt öeldes On lauljaid mõnitatud. Aga see kõik taandub sellele, et laulukaare all on see kõik meelest läinud meeles ainult nende õpetussõnad. Millest see see laul peab. Neil läks välja tulema. Nii, ta läheb. Ja väga tore oli jällegi tõenäoliselt telepildis ja teleülekandes mängitise hästi suureks. Et Rasmus Puuri juhatatud kannel oli, oli kuulsalt kõige keerulisem laul sellel laulupeol ja seda justkui kardeti. Ja mäletan, eile, kui kui me siis vaatasime seda otseülekandest, siis isegi toas istujad hoidsid hinge kinni ja pöialt koorile ja väga hästi tuli välja kõik, tuleb öelda. No igal aastal on olnud selline nii-öelda hitt, mida kardetakse, kui eelmisel laulupeol oli Erkki-Sven tüüri Taandujad mis tekitas tohutut poleemikat oma lasknud just küsitava, aga selle luulesõnumi, seda võib tõlgendada nii ja naa, aga laulupeol tuli väga hästi välja. Üldse oli seekord laulupeol lauljate hulgas väga sellist toredat loovust, hakati lavalt laulma heliredeleid ja ümisete signatuuri kaasa. Seda ma ei ole nagu varem kogenud ühelgi laulupeol. See oli nagu üks tekkis selline vaba moment, hingamisaeg, mingi pealetulek maha minek, siis üritati kuulajatele meelelahutust pakkuda. Jah, muidugi, sest et laulupeokoor on ju ka esinejad, Nad on meelelahutajad, võib nii öelda, kuigi laulupidu ei ole lihtsalt meelelahutus, see on selge. Aga osa sellest on ju ka see, et saab minna koos terve perega terveks päevaks grüünesse ja nautida kaunist muusikat, mis minu arvates on ju meelelahutus. Laulupeo teeb eriliseks see, et sa saad seda meelelahutust nautida oma rahvaga koos. Kui sa lähed grüünesse või randa, siis sa oled oma teki peal oma murulapikestel. Et sa oled ka oma murulapikese. Aga su kõrvale tuhanded kümned tuhanded, see on hoopis teine tunne. Loomulikult kas sa oled üldse kunagi käinud laulupeol vaatajana? Ja noorte laulupidudel, kuna me ei ole noortekoor, ei ole ülikoolikoor, kooli koor siis meil lihtsalt ei kvalifitseerunud. Ja paar viimast noorte pidu olen ma kõik ära vaadanud. Oled sa nüüd ka selle pealtvaatajakogemuse? Ei olnud hirmus. Ei olnud mõtleks, et osalejana isegi hirmsam sellest massist kuskilt ühelt tiivalt teise trügida või, või kõhtu täitma minna. Mida sina näed tulevikus? Loomulikult on järgmiseks laulupeoks, ma arvan, plaanid juba tehtud ja töö juba kindlasti käib. Sest laulupidu on ikkagi niivõrd suur produktsioon, mida sa ootad, mida sa loodad? See küsimus oli mul eelmise lõppenud laulupeo järel, et mis nüüd edasi, et siit ei olegi nagu kuhugi edasi minna. Aga eilne päev näitas, et ikkagi on. Ja ma olen kindel, et seda usku, et kindlasti on järgmine laulupidu teistmoodi. Kas ta just uhkem on, aga vähemalt sama uhke? Ega kindlasti mingisuguse teistsuguse sõnumiga? Mida sa tahaksid, et puudutataks, kas on mõni valukoht, mis teeb sulle muret, mida võib-olla laulupidu võiks aidata salvida? Tore oleks, kui laulupidu ei muutuks poliitiliseks. Kui isegi ministrite sõnavõtud ei suuda seda ära rikkuda, siis see võikski nii jääda, et laulupidu on meie rahva asi, Eesti asi, mitte mingisugune poliitika. Jälle nagu me rääkisime, eestlased on Kaval-Antsu rahvas ja eriti mõned sõnavõtud eile kindlasti panid kulmu kortsutama, mis jah, tõesti olid ääri-veeri peaaegu et poliitilised, aga jällegi tekib küsimus, et kas laulupidu on siis selline eluvõõras kui ta ei, ei, ei suhestu mitte kuidagi ütleme, päevakajaliste sündmustega. Kindlasti mitte, aga minu meelest selleaastane repertuaari valik näitas seda, et olulised on just sellised kõige ülesed asjad. Need, mis käivad poliitika pea kohal. Omal ajal noorte laulupeol lauldi Siiri Sisaski laulu, mis maa see on? See oli tolle ajahetke kontekstis vägagi aktuaalne ja see oli ka kavalantslikul moel kuidagi öeldud läbi lillede, ehkki algupäraselt rääkis laulja Mahtra sõjast. Et kes tahab, saab aru. Neitsi ei ole, keegi, ei olegi keegi üksi, tuleb lihtsalt minna. Teiste seltsi. Aitäh sulle, Tarmo, selle vestluse eest. Ootasin siit väga naljakaid lugusid, aga sain hoopis tõeliselt südamliku ja vajaliku sissevaate sellesse, mida näeb üks eestlane laulupeol kaare all seistes, aitäh sulle selle eest. Siiski. Kes nagu aastal 2004 oli Eri Klas, kes kutsus üles laulupeo rongkäiku, eelmisel laulupeol oli eriklasse, kes andis üle Gustav Ernesaksa dirigendikeppi, Hirvo Surval. Sellel aastal Eri Klas ei olnud. Aga eelmisel laulupeol oli selline seik. Mitme istusime oma kooriga õllealas, väravatest jalutas sisse selline lühike mees. Tal oli peas sinimustvalge kaabu, see oli enne just suveniiriputkade vahel laveerides silma jäänud kui kõige koledam rahvuslik sümboolika. Keegi vist ütles, et oodake, son, Eri Klas. Ma ütlesin, ei ole Eri Klas, ta ei paneks iialgi sellist mütsi pähe. Siis ta võttis selle mütsi peast ära, selgus, et oligi. Mõni meist arvas, et ta ikkagi ei ole, Eri Klas on ju nii väike. Ta on ju nii suur mees ja suur mees ei saa nii väike olla. Aga ometi ta oli Eri Klas. Täpselt samuti nagu kõigile õlla alal, viibijatele kehtisid ka temal on need reeglid, et Sa pidid oma toobi tühjaks jooma, seal ta lahkumata muidugi võttis, toob ja kõndis väravast välja. Turvat vedasid ta kinni. Vestlesid natuke aega juba mõne hetke pärast seisis natuke poseerisid ühispildil. Et ikkagi oma õlletoobri tühjaks jooma, sead samale õlale, pani kaabu pähe ja läks. See oli nii tore. Minuga rääkis täna Tarmo talvis kammerkoori Alekokk kori vanem laulja, kes tuli värskelt tagasi laulupeolt jagasime veidi väga-väga värskeid laulupeomuljeid. MINA OLEN Kaisa Ling. Aitäh kõikidele.