Tervitused kõikidele raadiokuulajatele. Me oleme suvises suvila ajas tund on meie käsutuses ja selle tunni vestleme ühe külalisega kelle nimi on Ants Üleoja terand sülgaja. Tere. Minu nimi on Tarmo Tiisler ja ma ausalt öeldes, kui saate toimetaja Margega hakkasin me sellest päevast rääkima, siis minu soov nii umbes kuu või kaks tagasi oli, et mina tahaks Ants Üleojaga rääkida tund aega. Ja nüüd siia väike selline formaalsus ka, et nii umbes kaks aastat tagasi mulle tundub, kui ma hakkasin sinuga rääkima sina-vormis toona sinult selleks luba küsimata, mulle tundus, et laulupeol, kus me siis rääkisime, on see normaalne, kui inimesed räägivad omavahel sina ja nüüd ma enne saadet küsisin üle ka, et on see hästi ja sa andsid kätte, et see on hästi, kuigi meil on väga hästi, just meil on küll 32 aastat vanusevahet, ma ei oska öelda, kumma kasuks või kui ma kahjuks aga, aga noh, igal juhul me räägime, sina. Ants, sellest kõigest, mis toimus nädalavahetusel. Mida see tähendab dirigendile, mis mõtteid nad mõtlevad, mis, mida nad tunnevad, kui nad üldse veel midagi tunnevad? Noh, mul on teiste eest väga raske rääkida, aga hoolimata sellest, et ma olen palju laulupidusid pidanud juhatama elu jooksul ja olnud väga erinevates rollides, küll segakoori dirigent, küll meeskoori dirigent, küll ühendkooride dirigent iga kord on need tunded olnud erinevad. Ja kui ma nüüd mõtlen sellele tagasi, mis toimus pühapäeva õhtul kus ma veel kord juhatasin Tuljakut, siis ma ütleksin, et. Ma ei ole ammuilma nii närvis olnud, kui selle tuljaku pärast. Mitte ainult sellel hetkel, kui ma pulti läksin, vaid mitu ööd-päeva varem hakkas kusagil, kusagil hakkas mingisugune mingisugune nagu kasvaja arenema, niisugune niisugune tunne on, et ta kogu aeg paisub ja paisub ja paisub. Nii et kui ma ükskord sinna pulti jõud, siis ma olin kaunis töömehe näoga. Nii et noh, niisugune tunne, et nagu nagu sai asja võetud väga tõsiselt ja võib-olla isegi liiga tõsiselt. Mida see on, mille pärast sa närveerisid? Loks tuleb sisse. Jah, no tuljaku puhul täitsa kindlalt ma ütleksin seda, et ma olen Tuljakut juhatanud üheksal laulupeol järjest. Iga kord on olnud mingi ebaõnnestumine just nendesse väga otsustavates üleminekutest, kus üks häälerühm peab väga teist jälgima, mida kahjuks ei ole toimunud ja eile see toimused esimest korda üheksa laulupeo puhul tuli tuljak kõikidest kordadest kõige paremini välja. Ja hakkab tulema, küll ta lõpuks sai selgeks. Vaat siis on tore ju. Aga kas sa mäleta tants, seda poissi, kes esimest korda kunagi seitsmekümnendatel läks dirigendipulti, et mis, mida see poiss siis tundis, mäletad sa? Tähendab, ma läksin dirigendipulti kolmandal noorte laulupeol, see oli aastal 1972. Ma juhatasin seal kaks lugu. Aga neid emotsioone ma ausalt öeldes praegu ei suuda taastada, et see oli ikka siis, kui ma olin alles poisike. Võrreldes sellega, mis ma praegu olen. Muidugi praegu ma vaatan, et noorem põlvkond, kes kaks päeva tagasi väga edukalt juhatas on hetkel kõik palju nooremad kui mina, siis kui ma esimest korda pulti pääsesin. Nii et aeg on teinud oma töö, ma neid tundeid ei suuda taastada, mitte kuidagimoodi, ma tean, ainult pidama juhatasin, aga kuidas see kõik toimus? Kas see tulemus oli hea või läks seal midagi päris rappa? Mul selle kohta andmed siin üleval korrusel puuduvad. Näed sa kuidagi nendes Rasmus Puuri ja Valter Soosalu Pärt Uusbergi nihukest noort ennast ka, et, et ma olin ju ka samasugune kuidagi. Nii palju küll ennast, et eritise temperament, mida näitab üles Rasmus puur ja näitab üles Valter Soosalu, need olid, need olid mul olemas, kõik need komponendid olid mul mõned jäänused on veel järgi jäänud, isegi. Laulupeol juhatada saamine käib nüüd ju natukene teistmoodi kui siis, kui sina alustasid, et kui sina olid konservatooriumi lõpetaja siis sa ju teadsid, et laulupidu on ja et seal juhatavad väga vanad ja väärikad dirigendid. Aga toona ja päris pikalt oli ju nii, et üks dirigent juhatas siis ühendkoorid. Reeglina oli Ernesaks, kellelgi olid mehed, kellelgi naised, kellegagi segakoorid ja ja niisugune nagu praegu oled, iga dirigent saab ühe laulu, et seda ju ei olnud, et kui palju sina ootasid seda nii-öelda oma võimalust saaks ka. No ma ei osanud midagi oodata, sellepärast et ka minust ei ole minul midagi. Tähendab, aga see oli, see on tõesti tõsi, et sel ajal ei olnud seda nii-öelda ühe laulu juhatamise hetke, vaid oli kooli dirigent, siis tuli juhatada sageli kask, mitmeid erinevaid kooriliike ja ka ühendkoori, nii et igav dirigendikoormus oli suhteliselt suurem. Nii et mina mäletan, et 75. aastal kui me juhatasime segakoore koos Jüri variste, Kuno arengu ja mina, minul oli sellel laulu laulupeo kahel päeval kokku juhatada viis lugu. Nii et see oli päris omaette päris tõsine kokkuvõtmine, suur koormus ja nii oli ka kõikidel teistel. Nüüd on viimasel ajal mindud selle peale, et, et noh, rea dirigentide on üks lugu juhatada ja ja hetkel on see isegi ennast selles mõttes õigustanud. Et see on andnud võimaluse alates eelmisest kooli viimasest koolinoorte üldlaulupeost, kus oli meil 17 noort dirigenti, esimest korda nii-öelda sellel suurel-suurel poodiumil on tekkinud võimalus saada mingi pilt sellest, kuidas meil selle järelkasvuga lood on. Väiksed koore on võimelised juhatama kõik, kes natukene muusikat on õppinud, aga tuhandeid juhatada laulupeo puldist, see on üks teine maailm. See on mingi müsteerium. Et kuidas keegi suudab seda valitseda, kuidas seda haarata kuidas sellel sellel hetkel, kui sa puldis oled, olla kõigist üle, see on ikkagi selline, et diktaatorid ja see on, see on palju teemasid. Kas sinus on see karisma, mis tõmbab kaasa ja, ja köidab lauljate tähelepanu, sa pead ju kuidagi selle tähelepanu enda peale? Tõmba, see on nüüd igaühe teema, kuidas, kuidas sa seda suudad teha? Seda ei ole kuskile kirjutatud, kuidas sa pead käituma seal on see õpitav? Ei ole, see on, kas sa kas oled andekas või ei ole, no ütleme siis nii, jah, päris julm. Julm muidugi on muidugi just nii ongi. Uus dirigendipult on, et sina olid vanas käinud küll ja küll nüüd läksid nõuded, et kuidas tunne oli, oli siis teine tunne. Kõigepealt vana pult oli niisugune naljakas Nigisem logisev, mingisugune ehitus. Nii et mitmel korral oli selline tunne, et kui mõni temperamentne mees seal juhatas jalaga kõvasti vastu põrandat või siis oli niisugune tunne, ta kukub sellest põrandast läbi. Nüüdne punt on ikka selles mõttes soliidne, kõigepealt on seal palju ruumi, dirigent ei pruugi ju seista nagu, nagu aiateivas ühe koha peal ta natukene liigub, oleneb tema emotsioonidest, eneseväljenduses, seal on palju ruumi, seal saab laiutada ja laamendada. Need dirigendile on võimalik ennast välja mängida kõikide vahenditega oma füüsise, oma vaimu ja kõige muuga, käte ja jalgadega. Kas see tunne oli ka, et astme vahe on kuidagi teistsugune ja sul on lihasmälus ikkagi mingi mine ja järsku? No seda ma tundsin, kui ma läksin esimesse proovi minu käest, küsis üks reporter. Ma ei olnud puldis käinud, et mis tunne oli, ma ütlesin, ma ei ole veel seda tunnet tundnud. Ma kohe lähen ja see oli esimene tunnet. Astmevahed on teistsugused. See oli mul meeles, sest ma olin seal kaheksa korda käinud. Enne enne üleeilset. Sul praegu oma koori enam ei ole. Ei ole, sa loobusid siis, kui sa said 80. Jah, ma võtsin mõistuse kokku ja, ja, ja arvasin, et ega enam midagi paremaks ei lähe, nüüd saab ainult halvemaks minna, et ma tegin väga selge vahe, ilma et ma oleks seda pidanud ise põdema. Ma tegin selle endale selgeks. Ja ma arvan, et ma tegin väga õige käigu. Ja nüüd sisse juhatasid jällegi Tuljakut, kas sa selleks tegid ise mingit proovi ka või mõtlesid midagi läbi või selleks hetkeks pühapäevaseks päevaks valmistumine, kuidas sul käis? Või seal nagunii lihasmälus, et see ei kao? Ma valmistusin selleks samamoodi ette nagu esimest korda tuljaku juhatamiseks. Täpselt samamoodi käisin nood kaenla all, juhatasin magamistoas, siis läksin koridori, juhatasid seal, siis läksin ühte suuremasse tuppa, Paat vaatangi suuremas toas, käed käivad ja täitsa niimoodi absoluutselt teised ei ole võimalik. See peab olema igas igas punktis nagu asi põhjalikult läbi tunnetatud ja ette valmistatud. Jaga füüsist kontrollitud füüsist, et kas saadad, saad aru. Kas mu käsi tõuseb nii kõrgele, kui vaja on või ei tõuse. See on juba minu probleem, eks ole. Aastanumber räägib seda, et iga hommikul ei tõuse see käsi nii kõrgele, sellepärast ma peangi seda tegema, et kontrollida üle pidev kontroll enese üle, muud midagi. Kui laulupidu on läbi saanud, siis hakkab arutelu, et mis on nii ja mis on naa ja mis on valesti ja mis õigesti, et et kuna tänapäevased need meediumid on sellised, et kõik on kõigile näha ja kõik saavad lugeda ja kaasa arutleda, siis noh, tundub, et toimub üks suur arutlemine ja et vanasti justkui ei olnudki, aga lihtsalt vanasti need arutelud vist meieni ei jõudnud, et kas vanasti võtame vanasti mingiks kuni aastani 2000 võtame näiteks kuni ei arenenud veel sotsiaalmeedia ja noh, oli kõik teistmoodi. Kuidas siis arutelu käis pärast seda, et mis hästi ja mis halvasti? No eks siis olid ikkagi oma organid, olid olemas, ta olid koorisektsiooni, oli meeskooride sektsioon naiskoorile, edasi Need, sektsioonide esimehed ja, ja siis üldjuhid, need pidasid ikka oma koosolekud ära ja arutasid, kuidas asi oli. Kuidas see kava kokku pandud oli, kas see õigustas ennast ja nii edasi ja nii edasi enne kui, enne, kui asi jõudis nagu laulupeo peakomisjoni kuuskaa. Gustav Ernesaks ilmselt oli üks nendest, kes peakomisjoni ees andis aru, sest seal oli keskkomitee inimesed ja, ja ministeeriumide inimesed. Kõik tahtsid teada, kuidas onu pidu möödus. Nii et Aru anti nagunii ja arutati eelnevalt ka. Aga ilmselt mitte nii palju, nagu seda praegu tehakse. Meedia arutab. Üldjuhid, arutavad liikide juhid arutavad, kõik arutavad väga palju ja kõik kirjutada saavad väga palju. Noh, niisugune tunne, et eto ehk ehk juba liiga liigagi palju. Kuidas sina enda laulupeo esitust hindad, mille järgi ja kui pikk see vahe on pärast mida sa üldse tunned, et sa oled adekvaatne võimeline hindama? Eks mingisugused tundega tuled juba seal trepist alla, sest see sõltub, kas kas mul on õnnestunud oma plaanid läbi viia või mitte või kas Need tuhanded on minust aru saanud ja mina olen suutnud nendele mingit mõju avaldada. Seda tunned kohe ära, kui asi käest ära laguneb, no siis tuled, tuled sealt puldist alla, mitte väga rõõmsameelselt oled tulnud, Nolan ikka tulnud sedasama tuljaku pärast väga mitmel korral, kui ikka üks üleminek laguneb ühest laulupeost teise kogu aeg sama koha peal ära ütle, proovis juba kaera ja proovides harjutatakse pidevalt seda kohta, vot see ongi huvitav, et kui ma kaheksa laulupidu harjutasin ühte üleminekut iga kord kõikide kooridega või kõikide koondkooridega, kus ma käisin proove tegemas, eriti kui ma noorem olin siis see ikkagi lagunes ära. Lõpuks ma lõpuks arvan, et see oli ikkagi juhataja süü, ta ei osanud õigel ajal pidurit vajutad, mis koht see oli laulus, see on selles teises pooles, vennad, veeretage viru valssi ja kui siis tuleb soprani Tõnurite vaheline selline duett. Ükskord laulavad soprani meloodiani tenorid, hüüavad seal õis 100 dollari aja, siis on vastupidi. Kui tenoreid hakkavad laulma, ärge häbenege piigakesed ja soprani laulad hõissa tralla. Vot tenoreid ei saa pidureid peale ja seal ta on lagunenud kaheksa korda ära minu käe all. Aga aga üheksas kord ei lagunenud, ma räägin, et hakkab tulema. Aga äkki seda tunned ainult sina, et kõik teised on õnnelikud, ma arvan, et rõhuv enamus, kõik need kümned tuhanded ja sajad tuhanded on väga õnnelikud selle üle. Mu perekond tuli mulle kohe ütlema, et ja seekord ei lagunenud lausa nad olid kõik õnnelikud, nad juba perekonna folkloor minema, et seal kõik, see on niisugune teema mis on läbi käinud, Antsoletab vanem kui 80 aastat, mis me ju ikka varjame, kui, kui sa niimoodi ei ole, muidugi niimoodi on, et kas, mis aeg see oli, kui sa hakkasid tundma, et et pagan, ma olen selles dirigentide vanemas pooles juba, et, et ei ole enam niisugune poisike. Ja mis aeg see oli, kui sa hakkasid tundma, et ma olengi üks vanemaid üldse. Noh, eks see, see vanemad tunned, jõudis minuni siis, kui kui ma nagu ei olnud enam nende aktiivsete dirigentide nimekirjas, tähendab, et et minule ei pandud seda ülesannet peale, et ma peaks poole aasta jooksul tegema läbi näiteks 50 60 kooriproovi kuskil ümber Eestimaa sõites. Et minu juhatada jäi ühendkooride kas mingi avalugu või mingi lõpulugu või ühesõnaga põhimõtteliselt suure ühendkoori juhatamine andis mulle selle märgu tule põlema. Et nüüd hakkab lõpp lähenema sellele juhata lõputule juhatamisele. Et ei, ei pandud seda koormat peale nooremate inimeste poolt, et sa pead hakkama ringi sõitma ja hakkama ümber vabariigi erinevates punktides proove läbi viima. Koos mõne noorema inimesega. Oled sina tundnud seda hetke, et et ma enam ei jõua, et mu, et ma juba puhtfüüsiliselt ei ole suuteline juhatama nii kvaliteetselt kui siis, kui ma olin noor ja vihane mees. Mul tekkis eile eile õhtul niukene tunne, kui ma veel vaatasin üle seda pilti öösel kella nelja ajal. Et et niisugune tunne, et nägu oli kuidagi väsinud ja silm ei säranud nagu et ilmselt manarveersi ikka sellesama neetult ühe ülemineku pärast, mis on mind kaheksa korda alt publikule pettumuse võib-olla valmistanud. Et ma olin nagu, nagu murelik. See oli mulle nagu niukene häiriv häiriv moment, kui ma seda pilti vaatasin. Et miks ma nii murelik olen. Aga siis on äkki see, et, et lase minna see üleminek, et parem nagu säram ja laulame, tunneme rõõmu. Nii oleks olnud muidugi toredam, kui oleks tulnud sellise laia naeratusega puldist alla. Ma lubasin neile küll jäätist välja teha, aga ma just tahtsin küsida. Paljudes piirkonna annab, aga nad hakkasid skandeerima jäätist, jäätis, jäätis. Aga niimoodi see on. Nii et eks aeg teeb oma töö, mis me siin ikka salgame. Kas enne väsib vaim enne vesifaasis dirigendile? No võib juhtuda nii, nii ühte kui teist. Mul on olnud ka. Kuskil ma ei oskagi praegu ütelda paar laulupidu tagasi kus mul ühes proovis, juhtus see, et Tuljakut juhatades Mulle siin mingisugused sidemed, revenesid siin õlas ja ja ma olin täitsa probleemi ees, kas, kas üldse on minust juhatajat laulupeol? Nii et oina olin arstide kontrolli all ja süstidega ja asjadega ja need remonditi mind laulupeoks nagu korda. Et see, see oli ka üks näitaja, et mida aasta edasi, seda ohtlikumaks muutub, sega sellele füüsisele, et siin võib mõni väike side nagu järgi anda, kui väga ootamatuid liigutusi teha. Nii et selleks ju ongi see see ettevalmistamine, milles konsultant natuke aega tagasi rääkisin, juhatan ikka köögis ja siis lähen sinna suuremasse tuppa ja kontrollin oma lihaste seisu ja ka vaimu seisu. Kuidas see tava on laulupeo dirigentide vaheldust põlvkondade vahel, et kas, kas see on norm, et vanemad annavad noorematele nõu või pigem sai taha torkima minna, et sa tead, et tal on niikuinii raske inimene, tõenäoliselt teda niikuinii põeb, tõenäoliselt. Seni, kuni ma tähendab, kui ma olin veel mingi konkreetselt mingi liigi dirigent, eks ole, ja vastutuse selle liigi eest, et siis tuli ikka noorematega nagu nõu pidada ja rääkida mõningatest asjadest, aga praegu olen nagu nendest liikidest nagu eemale jäänud. Siis mul ei ole nagu mingit, et ma tunnen, et mul ei ole sõnaõigust minna seletama näiteks segakoori noorele dirigendile. Et kuule nüüd vaata seda kohta, sest selle jaoks on tal olemas liigijuht, kes temaga nendel teemadel räägib. Ma tean, et noorte laulu veel, kus oli 17 noort dirigenti liikide juhid olid kogenumad inimesed, kes tõepoolest õpetasid ja kasvatasid neid noori inimesi, rääkisid väga paljudel teemadel ka, kuidas ühte või teist lugu juhatada. Nii et sellisel juhul praegusel hetkel ei ole mina sekkunud ühegi noore inimese juhatamisega tema käitumisse puldis. See on teiste inimeste ülesanne. Ütle palun seda, et kui sina olid selline konsi õpilane või ütleme noor dirigent kuni vanuseni 30 mulle tundub, et siis noh, üldse ühiskonna suhted inimeste vahel olid kuidagi reglementeeritud, et siis sinu austus eelkäijate vastu oli ilmselt suurem ja kuidagi nagu mitte diskuteeritav, kui see on praegu, et praeguse suhe vanemate ja nooremate vahel on läinud kuidagi väiksemaks ja heas mõttes ka oma mehelikumaks, et kas sa tunned ka Seda kindlasti väga kindlasti, sellepärast et noh, kui mina 75. aastal esimest korda suurt laulupidu juhatasin, siis olid ju täies jõus kõik meie suured nimed. Nemad olid ikkagi meie jaoks iidolid ja meil ei saanud kunagi tekkida niisugust tunnet, nagu praegu on vanemate ja nooremate vahel. Me oleme kõikide nende noorte dirigentidega väga väga heas suhetes. Omavahel ütleb, et siin ei ole seda müürivahet. Mina ütlen kõigile sina seda, seda küll jah, aga, aga kuidas keegi kui mõned on meil mul vanemad tuttavad ja mõned on väga värsked. Ta on nüüd seoses laulupidude juhatamisega. Mõni ütleb, teie mõni ütleb sina, nii et see ei ole praegu üldse probleem. Aga omal ajal oli see muidugi probleem. May. See ei olnud isegi vist probleem, see oligi vaadetud. Ma ei saanud ju Ernesaks aia juurde minna ja hakata sina rääkima ja ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, aga lõbusik rääkisid. Noh, me olime muidugi sina peal ja muidugi olin ka oma õpetaja Tuudur, Vettik, sina peal, aga Jüri varistega me sina peale ei jõudnud mitte kunagi. Tema oli natukene sissepoole mees, ta oli natuke teistsugune. Ta oli sel ajal kateedri juhataja, kui mina õppisin. Juba see oli niisugune hetk, et kui Jüri variste tuli koridori peal vastu, siis ikka üliõpilased tõmbasid seina äärde mitte ei sammunud laiali, you igale vastu, eks ole. Nii et teda nagu kardeti ja, ja temasse suhtuti selles mõttes ettevaatlikult. Temaga, mina sina peale ei jõudnud. Tuudur Vettik oli sinu õpetaja. Tuudur Vettik oli ju see üks kolmest, kes enne 50. aasta laulupidu vangi viidi ja siis ta tuli sealt tagasi ja siis tuli sinu õpetaja. Ta tuli 56. suvel tagasi jälle, mina astusin konsi 56. aasta sügisel niimoodi, et ma mäletan seda esimest avaaktust, ühesõnaga siis Kaarli puiestee konservatooriumi väikses saalikeses, kus puupüsti rahvast täis, sest et seal olid nii Tuudur Vettik oli Alfred Karindi, oli ka Riho Päts, kes kõik samal ajal vabanesid. Nii et see oli niisugune eriline hetk. Rääkisid sa temaga nendest aastatest või üldse sellest? Peab ütlema, et, Suhtlesime temaga hiljem väga tihedalt, kui ta päris üksinda jäi elama ja tema õpilased käisid teda pidevalt vaatamas ja nendest aegadest rääkis tema ülivähe ja peaaegu mitte midagi. Kas ta ei julgenud või ei olnud komseda, ma ei tea. Aga ta rääkis, et seal Narvas, et ega ma ma seal tegelesin, morgistreerisin ja mul oli seal mingi balalaika mängijate orkester, et ma tegelesin nagu selle muusikaga rohkem. Ja see oli nüüd mingi mingil ajal oli ta Narvas. Aga see, mis edasi sai, vot sellel teemal ta ei rääkinud kunagi ühtegi sõna ja me keegi ei julgenud seda küsida, pigem ei julgenud, küll ei julgenud küsida, sest noh, see oli ilmselt ikka nii valus asi kõik kokku. Nii me teeme väikese muusika hetke nüüd ja kuulame seda üheksanda korra Tuljakut, kus siis üleminek õnnestus, mis on oluline üleminek õnnestus, kuulame pühapäeva õhtust. Tuljak ja Ants Üleoja. Näe, mõni isegi plaksutas ka ja on ju teada, mis selle selle taga oli. Et ta enam-vähem koos või siis ma võtsin teadlikult pisut aeglasema tempo, kui seda tavaliselt tehakse. Ja see päästis asja ära, olgugi, et ta mõjub võib-olla pisut raskepäraselt. Aga ta on enam-vähem pulsil, on ühesugused kõikidel rühmadel, et ei jookse üksteisest mööda ja ei lähe sassi ja segamini. Kui te head raadiokuulajad oleksid näinud, kui õnnelik oli Ants praegu seda, seda kõike siin stuudios kuulates see oli täiesti imeline, aga, aga võib-olla on hea, et inimesed ei näinud seda, tahaks sinult veel küsida. Kõigepealt tutvustan veelkord, et Ants Üleoja on meil suvila saates stuudios. Tarmo Tiisler on saatejuht ja meil on aega kella kaheni andscasse natukene kuidagi häirib ka, teatas laulupeol, et, et sa oled lisaks sellele, et inimeste ees, aga ka sinu peale telekaamerad, et kõik näevad iga su liigutust kodudes, nüüd juba kuulevad ka seda, mida sa enne laule lauljatele ütled. Kõik, kui sa oled nagunii alasti seal. Vot selle peale ma ei mõtle, õnneks see mind ei ole nagu häirinud, et ma ei mõtle selle peale, et ma tean, et kõik need need kaamerad, jänesetehnika vahib mind praegu. Õnneks ma selle peale ei mõtle. Et sellest olen ma vaba, sellest hirmust. Viimase paari kümnendi kontserte saab järele vaadata ju nüüd juba ka ETV arhiivist ja, ja, ja seda saab teha ju väga väikese vahega, võrreldes kontserdil toimumisega. Et varasemalt ju sellist võimalust ei olnud, et lähed koju ja siis võtad tagasi ja kuulad, kuidas sa oma vanu kontserti üle kuulasid, tulid raadiosse, helistasid Akeraale ja et tahaks või. Ega peaaegu ei kuulanudki, ausalt öeldes mulle ei meenugi kordagi, et ma oleks aga raha poole pöördunud, et kuulad, et ma tahaks seda linti kuulata. Et nagu kuidagi kuidagi ei tekkinudki niisugust tunnet, et noh, see, mis on läinud, see on läinud ja midagi tagasi võtta ei saa. Et ma ei ole seda, prügimäge, on kohutavalt palju nii. Et ma ei ole selle minevikuga selles mõttes palju tegelenud Aga võib-olla see on ka hea, et, et see, see jääbki sinna hetke ja, ja meil on, tekib sellest mingi mälestus ja et seda niimoodi kui YouTube'ist üle keerata, et siis see mälestusi muutub. Tegelikult sul kinnistavad mingid muud asjad, mitte selle hetke kogemus. Nii ongi, et võib-olla sellepärast ma olengi hoidunud, et ma ei hakka seda enam kuulama. No mis ma ikka põen, mis on tehtud, on ta hästi või halvasti? Midagi teha ei ole, niisugusena ka oli seekord. Järgmine kord, katsun paremini. Just nii, nii mis peaks iga asja kohta rääkima ja mõtlema. Sa oled sündinud 36. aastal? Jah, võib vist öelda, et sa oled sõjaajapoiss. Jah, seda ma mäletan ka, mäletad sõda? Mäletan sõda, mäletan neid hetki, kui juba madin käis Narva all kui Ma olen ju sündinud Ida-Virumaal praeguses Alutaguse vallas. Et kuidas need öösiti need vastastikku tulistamised, suured tulekaared käisid üle metsa. Seda ma kõik olen näinud. Kui Kohtla-Järve õlitehastele lasti õhtul üles mingisugused suured õhupallid, mis kerkisid üle metsa, ühesõnaga hiljem saime teada, et, et need olid kaitseks lennukite vastu, kes oleks tulnud õlitehaseid pommitama. Et need lasti üle üles, need paistsid mitmekümne kilomeetri kaugusele üle metsa. Ma nägin neid. Mäletan seda hirmu ka katsed eksike hirmu oli sellepärast, et seal oli ka selliseid kummalisi asju, et et ma mäletan ühte ööd, kus käidi pommitamas seda, seda raba, seda metsa, kus lasti need suured valgusküünlad lasti, lasti põlema taeva alla, need põlesid, need kogu ümbruskond oli valge nagu päise päeva ajal. Ja ma mäletan, et minu sugulane, kes elas kilomeetri kaugusel minust natukene noorem poiss, nemad põgenesid toast ära, läksid oma kartulikeldrisse varju igaks juhuks, sest pomme visati rabasse. Õudselt paugud käisid ja see poiss oli ütelda hommikul isoled isada, käisime täna öösel kirikus. Et need valgusküünlad olid nii nagu nii, nagu ta oleks kirikus käinud, aga kas sa seda mäletad, et sa oleks kartnud surma saada? Ei, seda ei mäleta, ei osanud karta, ei osanud karta niukseid asja. Kas sa nälg oled tulnud? Päris nälga ei ole tulnud, sest et ega, ega noh kuna sel ajal oli veel oma talu ja see oli päris eesti keskmine talu kuskil peaaegu 60 hektarit maad ja ja sel ajal olid veel oma lehmad, lüpsilehmad ja lambad ja kuked ja kanad kõik olemas. Nii et sel ajal ei tundnud veel midagi. Need peenikesed ajad tulid hiljem, kui saabus aeg kolhoosidesse astuda, siis oli, siis olid niuksed kummalised ajad, et kui päevapalk oli viis kopikat päevas, isal ja terve aasta peale pool kotitäit läbi kasvanud kaera. Vaat siis oli niisugune periood, kus kodust ei olnud midagi loota, aga mina õppisin siis kodutühja kõhtu, suled kõhtu suletud naa tudengipõlves ja ütleme, muusikakooli ajal ka oli niukene värk, et kodust ei olnud palju midagi loota. Ja siis tekkisid tõepoolest olukorrad, et ikka aasta jooksul suudad nii palju võlgu võtta. Ma mäletan, et ühel kevadel sain terve suure stipendiumi kätte, maksin kõik võlad ära ja siis oli täpselt nii palju raha taskus, et ma sain bussiga koju sõita. 49. aasta küüditamist, kas sa mäletad väga hästi, mis siis juhtub? Ma mäletan seda, seda hommikut, sellel oli koolivaheaeg, ma olin Sizonor mäe kuueklassilise algkooli õpilane 13 aastat vana ja. Me läksime isaga hommikul heinaküünist heinu tooma lehmadele lauta ja minu isa vend, kes elas samas majas, läks. Sellel reel oli puukoorem pealsest, igal perel oli kooli kohustus, oli vaja koolile puid viia, läks külasse puid viima, kaheksa kilomeetri kaugusele. Ja meie ajame seda heina seal küünist välja ja vaatama, et huvitav, et talule tuleb oma puukoormaga tagasi. Et mis lahti on ja keegi oli veel kaasas ka? Noh, läksime siis jõudsime koju ja siis selgub, et koolimaja on täis neid inimesi kes on kuidagi püssimeeste vahel ja saadeti need puud ja kõik saadeti koju tagasi. Ise seda pilti nägid ka. Nägin ja siis oli niimoodi, et igaks juhuks isa ema hakkasid riideid pakkima, tehti suured kompsud valimiset, ega kui tuleb autoukse taha, siis tuleb kohe need peale panna, nii et need konksud seisid ikka paar nädalat igaks juhuks ukse taga hakkamas täitsa, aga kõik läks õnnelikult. Ei juhtunud midagi. Nii oligi, seda ma mäletan väga hästi. Oli pärast seda kuidagi kuidagi hirm inimestes ka. Kaheksa kõik olid jube ehmatanud. Ma mäletan, et kui koolivaheaeg läbi sai ja läksime siis esimese esimene päev kooli siis päris mitmed pingid olid tühjad. Mida räägiti, nende, neid lapsi ei tulnud kooli. Vaat seda ma ei mäleta, kas, kas, kas koolidirektor võttis lapsed saali kokku ja rääkis midagi, vot seda ma küll ei mäleta, kahjuks. Aga, aga see, et mõned pingid olid tühjad, see pilt on mu praegu silme ees. Sa oled maapoiss ja lehma lüpsab praegu ära. Ega vist ei lüpsa? Sest ega ma tegelikult. Ma proovisin sel ajal küll, kui, kui oma lehmad olid veel laudas ja kui lõpuks oli see üks lehmakene. Et paaril korral ma proovisin, aga vaata lehmaga on niukene lugu. Kui tema harjub ära ühe inimese kätega, kes teda lüpsab, see saab kohe piima kätte. Kui hakkab üks teine inimene sedasama tööd tegema, siis lihtsalt tilkagi ei tule. Täpselt kõike samamoodi teeb need liigutused, kõik on samad ja, ja see udar on nagu tühi või see tissi niinimetatud sinna lihtsalt see piim ei jõua. Nii et loom harjub ühe inimese kätega nii ära, et et kui teine tahab temalt ära varastada tema varanduse, siis see ei pruugi õnnestuda ja tavaliselt ei õnnestugi. Siis ta hakkab siis kõigepealt jalaga üles taguma, peksab su koos selle piimaämbriga sealt oma juurest ära ja sellega asi lõpebki. Ja ometi läksid sa muusikat õppima maapoisina, et fiksale. Keeruline küsimusega, kui ma hakkan mõtlema, mul ei ole suguvõsas nihukest inimest, kes viisi ei pea ei pea ja nii emapoolsed kui isapoolsed, eriti emapoolsed vennad, kes olid kohalikud pillimehed, puhkpilliorkestri üks vendadest mängis akordioni ja mängis klaverit ja ühesõnaga umbes nii, et see pilli, mille mille kätte võttis, sealt midagi välja meelitas. Mul oli kodus klaver, vanaisa, kes ehitas selle kodu, kus mul on praegu suvekodu umbes 110 aastat tagasi. Tema muretses sinna ka kunagi klaveri ja see oli üldse niuke kant, et praktiliselt igas peres oli klaver. Majad olid umbes kilomeetrise vahega jõe ääres ja kõnnib mööda neid maju ja igas peres on klaver. See oli selles mõttes üks, üks omamoodi erakordne nähtus Eestimaal. Ja muidugi ma õppisin seda klaverit mängima kuulmise järgi. Kohalikke tantsulugusid kohalikke populaarseid laulukesi, suutsime klaveril mängida täitsa Pharmoniseerida, ilma et keegi oleks juhendanud samamoodi akordionil. Ja kui ma olin jõudnud sinna Tudulinna kooli, mis muide lõpetab sellel sügisel tegevuse pannakse kinni. Seal oli puhkpilliorkester, koolipoiste puhkpilliorkester ja orkestrijuht võttis mu sinna mängima. Pistsid pihku mulle ühe aldi, millega tavaliselt ikka alustatakse orkestris üks vana väsinud pillikene, mida tuli kuuma pigiga lappida, sest ta laskis igast otsast õhku läbi, sealt, kust õhk välja ei tohi tulla. Sai ära lapitud, sai pillile hääled sisse, hakkasin pilli mängima. Nagu läks kogu aeg, see huul hakkas nagu paremini pidama, siis vahetati antitrompet kätte, hakkasin trompetit mängima. Nii et kui ma siis selle kooli lõpetasin, siis ma olin esimene trompet. Laulmisõpetaja rääkis, et tuleks ikka minna õppima, et sa oled ikka musikaalne poiss ja ja klassijuhataja käis nagu ka kuidagi ikka, mine ikka Tartusse ja. Ja nii see läks, aga Tartusse on minu kodunt. 100 kilomeetrit umbes aga buss, millega Tartusse sõita sai, peatus minu kodust viimane lõpp-peatuses üle 30 kilomeetri kaugusel ehk lohusus Peipsi järve ääres. Nii et see, kuidas Tartu koolis sai käidud, on, on. Ma arvan omaette jututeema. Sest hobusega tuli minna bussi peale, buss väljus hommikul kell kuus või pool seitse lohusust. Aga kodunt tuli hakata minema kell kolm. Hobusega ei oskagi nagu midagi siia, ühel eks ole. Ja hääletan ühte minekut, see oli üks periood, kus Eestimaal oli kohutavalt hunte. Kõik metsad olid hunte täis. Hakkasime kolm minema isaga ja isa võttis kirve, pani käeulatuses, ütles, et igaks juhuks ma võtan selle kirve kaasa, et me läksime otse mööda mingist heinamaid ja tibla teid mööda. Et äkki tule hobusele kallale. Kui vanaduse nooti hakkasid lugema? No ega ma ennem ei lugenud midagi, enne kui muusikakooli läksin ja seal algas solfi õpetus oli siis, kui vana sa olid, siis ma olin 15. 15, praegused, need dirigendid on ju selleks ajaks 10 aastat õppinud. Aga mina hakkasin siis nullist peale. Ma ei teadnud, mis asi on sõna solfedžo, rääkimata harmooniast. Mis asi on dirigeerimine? Mis asi on muusikaliteratuuri? Midagi ei teadnud. Oli sul ema-isaga arutelusid ka, et äkki õpiks mõne niisuguse tõsise ameti ära, et hakkaks metsameheks või treial-iks või sina siin teed mingit õhku hakkad müüma? Kuna see oli, see oli üldse üks omamoodi lugu Mu ema rääkis umbes niisugust juttu, et no seal kohalik hoonume, kooli muusikaõpetaja oli üks Ilmar callib, kes on nüüd kahjuks manalamees, paar aastat tagasi saatsime ta ära. Et tore on ikka vaadata, kui Ilmar koor juhatab, et see koori juhatamine oli puhas töö, ütles mulle ema. Sest tema oli eluaeg teinud ainult maa väga rasket tööd põllul karjalaudas heinamaal. Et see koori juhatamine on vist üks puhas töö, et seda võiks küll õppida, rääkis mulle mu ema. Jep, nad vastu ei olnud ja ma kuidagi võtsin seda juttu vist päris tõsiselt. Olgugi et läksin muusikakooli, kus ma asjast mitte midagi ei teadnud, kõik oli minu jaoks jumala algus, nullilähedane. Seoses nootidega ma korra hüppan meie esimese pooltunni teemade juurde küsima seda, et kas sulle tundub ka, et viimastel aegadel laulupidudel lauldakse oluliselt rohkem noodist kui lauldi noh nii-öelda vanasti praegu, millest poole inimesed laulavad nooti? No eks repertuaar on muutunud repertuaari. Raskusaste on korduvalt kõrgem. Kas nad laulavad sealt noote? Tähendab, et partiid on ikkagi mõnel laulul kohati nii keerulised, et neid neid nii-öelda lihtsalt pähe taguda ja meelde jätta on suhteliselt keeruline, olgugi, et et peab tunnistama, kahjuks, et ikkagi väga suur protsent lauljaskonnast ju sisuliselt nooti ei tunne. Sealt vahitakse ikkagi põhise teksti ja, ja kõike seda värki, mitte mitte seda, et ma laulan selle partii noodist kohe maha. Seda teevad ainult üksikud koorid. Nüüd jällegi hüppama sinu noorusaega tagasi, et mis häält sa ise laulsid? Mina olin eluaeg olen olnud bariton, niisugune kõrge bass ütleme aga ma mäletan kõige rohkem üldiselt ja, ja noh, see on tüüpiline eesti meeshääl, niisugune tenoreid meil pole üldse ja ega väga sügavaid basse ka pole see keskmine mee seal. Aga ma mäletan, et kui ma olin kunstitudeng ja mul oli üks säärased õppejõud niisugune mees, kes oli ise olnud kunagi tenor, see tahtis must vägisi tänurida ja küll tema keeras mind igasuguste harjutustega ikka kõrgemaks ja kõrgemaks ja kõrgemaks. Ja pärast hakkasingi arvama, et ma võiks ju ütleme, mees koolis, teised jaanuari kannataks välja ja esimese terrorini ma ei jõua kunagi. Nii et ma lasin nagu selle temaga õpetada, selles mõttes lõpuks ikkagi kõrvadest suhteliselt mööda minna. Ma ei taha hakata niukses teooriks, kes tegelikult tenor ei ole. Aga aga miks see muusika ikkagi sulle nagu tundus, et on oluline ja sinu tee, et kas sa tahtsid kellekski saada, tahtsid sa Hernsakseks saada, tahtsid sa muidu puhta tööga läbi elu minna või, või mis sind võlus või miks sa miks sa lähed, tõusid kell kolm öösel üles, et hobusega sõita bussi peale? Vot sel ajal ma ei teadnud Ernesaksast mitte midagi. Ma olin teda võib-olla raadiost kuulnud, ma polnud teda elusana kunagi näinud, mul ei olnud see nimi, see, see nimi ei helisenud minu kõrvades. Noh, see oli, ma ütleksin, et minu suguvõsa kutsumus nagu ma ütlesin, et et minu suguvõsas nii ema kui isapoolses suguvõsas ei ole neid inimesi, kes viisi ei pea. Et, et ma tundsin, et, et see laul on nagu minu juurde loodud laulmine kui niisugune muusika sees tahaks olla, noh, niukene. See oli niisugune alateadlik värk, ega ma seda endale hajudena ei suutnuks selgeks teha, et et kui ma muusikuna ei hakka läbi lööma, mis siis juhtub. Ma nii ei osanud mõelda. Need hirmud tulid siis hiljem, kui kui õppimine käis täie täie hooga ja kuskil mõne ainega otsustavalt vahele jäid. Siis tekkis tunne, et no vist, kas ma olen õige tee peal või ei ole. Palju sul neid hetki olnud, kus sa mõtled, et sa oled maailma kõige halvem dirigent ja maailma kõige mõttetum muusika noh, midagi ei tule ja üleüldse. Vaat nii hullusti, ma pole kunagi ka mõelnud, nii hullusti pole mõelnud, sest. Mulle tundus, hakkas tunduma, kui ma olin konservatooriumi kuskil kolmanda kursuse üliõpilane, et mul hakkab nagu asi minema. Epa. Tuudur Vettik oli üks omapärane õppejõud oli väga autoritaarne. Ta nõudis väga konkreetseid asju, mida tuli täpselt niimoodi teha, nagu tema tahtis. Ja mõnikord ajas lausa hinge täis, et kui ma ei teinud, ta ei jätnud enne hingerahule, kui sa, kui ta oli näinud seda, mida tema oma vaimusilma ees nägi. Aga ta tegi selle töö alateadlikult ära niimoodi, et ükskord ma hakkasin tundma, et mul on käed vabad. Ma olen grammist lahti saanud. Aga seda tegi Tuudur Vettik kuidagi väga teadlikult seda tööd, kuidas üliõpilane vabastada on hirm tema ees pani kõigepealt Trumpi kui astusid klassiuksest sisse. Kui sa jäid minuti hiljaks, kõigepealt pahandada, see tõmbas sul juba kõhu krampi, õlad kinni ja nüüd arstiga juhatama hakkav kätega musitseerima. Tema suutis vabastada oma üliõpilasi ja, ja siis ma tundsin, et, Mulle hakkab asi minema. Minu esimene kokkupuude sinuga, sina seda kindlasti ei tea ja mina ajaliselt ka panen, suhteliselt umbes praegu oli 80.-te esimene pool, kui ma ka siis lauludel käisin, kas siin olin puberteet niisukene, õitsev ja vaatasin, mis maailmas toimub üldse ringi ja, ja olin väga suur koorimuusikahuviline, sest mu isa laulis Teaduste Akadeemia meeskoori seik. Vaatad ja jälgid ja ja mulle kogu aeg tundus, et dirigendid, kaasa arvatud ka Ernesaks, olid sellised hästi tõsised ja niisugused noh nagu akadeemiline kuju, et keegi ei naeratanud, ma ei mäleta, et mõni kirik naeratanud, oleks see tõsine asi, oli see koori juhatamine. Okei, on selline ja siis järsku laulupeo Lätis oli 85 või oli seal alguses noortepeol, tuli punt, Ants Üleoja ja põmm, noh, niisugune pisike äge mees, kes naerab, silmad põlevad, silmad säravad hoopis teistmoodi dirigent, et kas sulle endale nagu tundus ka, et sa oled sedamoodi teistmoodi või on ajutise minu selline mälupilt mälupildid sageli eksivad? Siin mul ei ole küll mingit pilti, et ma oleks teistest nii palju erinenud, mulle tundus Võib-olla see, et oled lihtsalt noor inimene ja eks Ernesaks oli sel ajal ka juba esimesed väsimuse tundemärgid ja nii edasi ja nii edasi. Need kõik jätavad oma oma jälje sinna näkku, kõigepealt ja kätesse, igale poole. Nii et ma arvan, et mina ei, ei ole selle teema peale küll mitte kunagi mõtelnud, et ma tahan teistest erineda sellega, et ma naeratan ja sära. Ei, ma ma isegi nii nagu ma olen ja ma isegi ei mõtle, et sa teadlikult seda tegid, aga äkki sa lihtsalt olid selline ja kuidagi julgesid selline olla, mõtlemata, et äkki keegi midagi kõrvalt ütleb. Teadlikult ei ole ma niisugust asja mitte iial teinud. Seda ma võin tunnistada, süda panen käe südamele. Selge, ma tunnistan, et Ants pani käe südamele. Antse, mis nüüd edasi saab. Laulupidu sai läbi. Esimene esimene hoog on niisugune, et kõik oli väga hästi ja, ja, ja meil on ühine suur rõõm. Ja seda, seda täiesti õigustatud ja põhjendatud, et kõik läks ja sujus ju väga hästi. Nii et kahel kahel laulupeopäeval. Ma ütleksin, et ei olnud ühtegi ebaõnnestumist. Kõik läks plaanipäraselt vägal heal tasemel. See lõputu lõputu proovide tegemine ikkagi lõppkokkuvõttes on kandnud väga head vilja. Ta võib olla väga koormav nii lauljatele kui kõikidele nendele, kes proove tegid. Aga see on ainus tee, kuidas seda taset hoida sellel tasemel, nagu ta praegu on ja siit veel edasi minna. Nüüd ongi küsimus, kuidas edasi saab minna? Et peab ütlema, et, Kuidas ma nüüd ütlen, jumal on koorijuhtide vastu. Viimased aastad on meie ridu väga hõrendanud väga hõrendanud. Ja see tekitab sellise tunde, et kas on piisavalt palju neid noori, kes neid auke suudavad täita, mis on tekkinud ja mis ikkagi tekivad veel juurde. Praegu on meil tekkinud kahjuks selline olukord. Ma küsisin ühe oma endise õpilase käest, kes Tartu muusikakoolis õpetab koorijuhtimist, kui paljudel sügisel nüüd suvel astus sisse õpilasi kurjuseks osakonda, toitis kaks inimest. Vanasti olid need arvud 10 12 15 on see raha teema ainult? No see, see teema on võtnud nüüd ikka rohkem ja rohkem kõlapinda, sellest on hakatud rohkem rääkima. Sellest on tegelikult räägitud 10 aastat, aga teema on lahendamata. See probleem on lahendamata, tähendab koorijuhid sisuliselt töötavad. Suures osas suurest entusiasmist. On koorijuhte, kes on suhteliselt kõrgema palga peal või vähemalt töötavad paremates tingimustes, kus tal on abiks olemas koormeister, kus tal on olemas oma klaverisaatja ja nii edasi. On koorijuhte, kes töötavad peaaegu, nagu öeldakse, sandi saiaraha eest. Nii palju kui koordale ise suudab maksta, nii palju, nii palju talle makstakse. Et sisuliselt riiklikku toetust koori dirigentide ei ole. Meile makstakse mingisugune aasta jooksul üks preemia mingi 200 või 300 euri ja see on siis kogu su tasu aastase töö eest. Nii et see on probleem, mis vajab kindlasti lahendamist ja muidu muidu võiks hakata hirmu tundma selle ees, et meie laulupidude tulevik ei olegi nii helge, kui see praegu paistab. Aga äkki me saame hakkama, Antsla, tänan sind väga, et sa tulid täna siia rääkima, nüüd me kõik puhkame koosel välja on ju? Kõigepealt oleks puhata. Tänan kutsumast, väga meeldiv oli sinuga, vestlen oli, oli Ants, see oli tore, aitäh. Aitäh ka kuulajatele. See oli saade, suvila ja me kuulame siia lõpetuseks ühe laulu. Üleeilsest üksi pole keegi. Käiva arvuta. Ja ta ei. Lase ja tali.