Ja head sõbrad läheme edasi selle väliseestluse teemaga, nimelt tõepoolest on juubelipidu Toomas kokku väga palju eestlasi, kes elavad ka võõrsil ja ühendkuningriikide, eestlaste ühendkoor on tulemas siia peole ja räägime dirigent Kristi Jagodin iga, kuidas peoks ettevalmistamine käis, millal ta ise Eestisse tuli, nii et jätkab Kristi. Jakob mina isiklikult saabusin paar päeva tagasi esmaspäeva hommikul vara varalennuga ja riburada pidi on nüüd ka kõik koorile hakanud saabuma, nii et meie proovid ootavad ees ju alles reedel. Et meie siis kuuleme segakooride liigi alla, nii et oleme valmis. Valiku see aasta me ei jõudnud, sest see koor loodi spetsiaalselt selle laulupeo jaoks ja lihtsalt ei olnud aega ja ressurssi ja me ei teadnud ka, mis kvaliteediga kokku tuled. Nii et me nii suurt ampsu ei võtnud ette, aga kuna koor on juba nii kenasti kui kasvanud, siis võib eeldada, et järgmise viie aastaga me laulame nii ennast valmis, et järgmine kord me saame kindlasti valiku orjas juba alla. Mulle isiklikult kõik lood väga-väga sümpatiseerivad ja ma arvan, et sellest algabki kõik, et kui kui enda jaoks mõelda need laulud lahti ja, ja enda jaoks laulda nad armsaks siis ei ole mingi probleem seda koorile edasi anda ja selgeks õpetada, lihtsalt tuleb leida võti, kuidas neid avada ka muusikalises mõttes või analüüside läbi, kuidas õpetada, sest igal lool klipid et, et see võttis aega murda nendes iseenda jaoks need koodid lahti, aga kui see oli tehtud, siis tegelikult oli lihtsalt harjutamise küsimus ja, ja muidugi oli raskeid hetki oli ka, kus pidi vahepeal häältest ma ausalt oli, ei tahtnud tõstaabidi tõstma häält. Ja ka siis läks kõik jälle hästi. No tegelikult koor sai ellu kutsutud teha kingitus Eesti vabariigi 100.-ks sünnipäevaks ja see algatus tuli Londoni Eesti segakoori poolt, sest me istusime maha ühel kenal sügisesel õhtul ja, ja meil oli endal proovid käimas ja just arutasime, et kuidas me siis ise Eesti vabariigi sajandat sünnipäeva võiks tähistada või mida me võiksimegi, ehkki ta oma kodumaale. Ja kuna me mõtlesime, et no laulupeost raudselt osa saama, siis me leidsime, et aga miks mitte, et teha üks selline ajalooliselt suur samm ja püüda koondada kõik ühendkuningriigis elavad eestlased, kes tahavad laulupeole tulla Šotimaast Walesist Iirimaalt, et noh, kõik igast ilmakaarest. Ja saigi 2018, esimene jaanuar sai kur loodud selles mõttes, et ja esimese hooga 70 inimest kirjutas ennast ülesse. Aga no loomulikult siis elud tulevad ju ette, kes lähetati, kes läks mujale õppima, kellel tuli elu ette ja lõpuks oli niimoodi tellitud sai 55 laulikult. Ja nüüd on meil kohal 36 lauljat, kes siis nagu lõpuks sellest kadalipust nagu elusalt välja tulid. Mis on tegelikult väga ilus arv ja, ja me oleme noh, lihtsalt nii õnnelikult tehes seda muusik, kes need lauljad on ühendkuningriiki eestlaste ühendkooris, kõik on valdavalt eestlased, aga meil on neli britti, meil on mõlemad bassbaritoni, kaks tükki on puhtad britid, kellel on olnud nii-öelda paketiliste Esset, nende eluunistus on pääseda Eesti laulupeole ja nemad olid krapsti kohal kohe nagu välja sai kuulutatud ja siis meil on üks väga vahva tenor ja meil on ka üks aldilaulja, Rita, ülejäänud on kõik eestlased, kas siis tudengid või kes on seal juba 13 15 20 aastat elanud? Pole üldse eestlastega tahtnud kontakti otsida, nüüd leidsid, et laulupidu, juubelilaulupidu, see on see hetk, kus ma tõesti tahan uuesti saada kontakti eestlasega ja eestlastega. Nii et väga erinevate elukäikudega, aga väga palju on inimesi, kes on muusikalise haridusega või eelnevatel laulupidudel käinud, nii et tegelikult oli see ö hästi nauditav. Kas teil on kambas ka mõni selline inimene, kes ei ole kunagi käinud? Ei laulupeole, näiteks Eestis on inimesi, kes tulevad täiesti esimest korda laulupeole küll jah. Kui suurt kohustuste isetunnet võõrsil elades kida, et Eestis on selline traditsioon ja et kogu eesti kultuur toetub miskitpidi laulupeo liikumisele? No tegelikult, see on hetkel mu südameasjaks ja see on olnud mu südameasi tegelikult alates sellest hetkest, kui ma otsustasin Londonisse kolida, see oli peale eelmist laulupidu 2014, esimene september ja, ja see on olnud nagu see minu selgroog või, või see usk, mis on aidanud mul seal tegelikult olla ja hingata, et kui kõik muu elu on vahepeal olnud suhteliselt virvarr, sest metropolielu on ettearvamatu siis see teadmine, et mul on eesti koorikultuuri ja laulupeo traditsiooni tagala ja nagu selgrooks minu jaoks nagu teine selgroog, siis ja sellest ma ei ole väsinud rääkimast. Ja sellest teatakse juba tegelikult nii palju isegi lihtsalt öeldes, et kui keegi küsib, aga kust riigist sa pärit oled ja kui siis vastuseks tuleb, et ma olen Eestist. Aga teil on ju selline koorigu ja see laulupidu ja siis läheb juba jutt lahti, ilma et ise oleks pidanud palju reklaamimagi. Ja see ongi visiitkaart tegelikult ja, ja, ja see on paljudele hoomamatu nad ei, paljud venemaalased ei saa aru, kuidas on võimalik niivõrd suurt koori hallata Ta ja laulda kõrgel kultuurilisel muusikalisel tasemel. See on minu usk, laulupidu on minust ükskõik, kus ma olen ja ma olen palju suurem patrioot võõrsil kõva iganes kodumaal ole. Kuidas ja kas te olete kursis, mis toimub Eesti muusikaelus? No tänapäeval on ju see kõik väga lihtne, ise peab olema huvitatud, ega siis muidu see info kätte jookse, aga ma kogu aeg hoian ennast kursis. Mis Eestis toimub, kes, mis konkursidel käib kooriühingu, infokirjad tulevad mulle kogu aeg, klassikaraadiot kuulan kogu aeg ja Facebook on ju täiesti abimees, on professionaalne abivahend, kuidas ennast nagu kursis hoida, aga tore on ka see, et niivõrd palju eesti tippmuusikuid kogu aeg Londonisse tee leiavad ja nad järjepanu esinevad seal. Ja see on nii südantsoojendav, et tegelikult meil on nii palju häid muusikuid, kes jõuavad igale poole. Ka üks proov oli küll enne viimast kliendistamist. Me pidime, olime palju varem valmis kõik oma asjad teele saatma, palju parem kui kodueestlased. Oli küll üks proov enne Sis lindistamist, kused kannel, no lihtsalt ei tule välja ja ei tule ja kõik haid on saadetud kuulamis. Partiid on saadetud, ole vuntsi, õppi kodus, no ei, Lähen välja, keegi polnud vaevaks võtnud harjutada kodus ja meil olid ju proovid ainult kord kuus, ju siis oli küll selline tunne, et see kannel, ma ei tea, jääb välja. Aga ei, no siis tuli jälle natuke utsitada, no lihtsalt tuli tuli lõpuks välja, peksime sellel talvel. Mismoodi te reageerisite, kui tuli kutse osaleda laulupeol? Oi, me olime, ma ei julgenud seda kirja tegelikult lahti teha. Täiesti ausalt ma nägin, et oli tulnud kiri ja ma hoidsin seda teadlikult kinni kuni jaanuari proovinud, kui me uuesti kokku saime. See oli täiesti iseloomuproov, et kas ma suudan hoida seda kinni, nii et ma ei vaata, mis see vastus. On tõesti koori ees esimest korda selle lahti teen, et siis tulebki kas või ehe naer, ehe reaktsioon. Ja no siis me olime, muidugi me olime seitsmendas taevas, sellepärast et noh, see on ehe näide sellest, kuidas kui kõik inimesed suure armastusega lihtsalt ja pühendumisega leiavad aja elude perede kõrvalt tulla juubeli. See on kõik võimalik, aga seal tundus uskumatu. Täiesti uskumatu. Mida te sellelt peolt ootate kõige rohkem? Seda on väga paljud dirigendid ka juba enne maininud, et see on nagu on hinge puhastamine või, või nagu saunaskäik ja vihtlemine ja nagu vabaõhukirik või et see on nagu ongi see nagu üks kõige suurem keha hinge ja vaimu suurpuhastus. See võiks olla sagedamini kui viie aasta jooksul. Aga, aga ma ootan seda, et see annab nagu vaimukasutusse annab hingejõudu, annab nagu seda vaimustust edasi kanda Eesti koorimuusika traditsiooni, ükskõik siis mis maailma otsest see noh, see võib olla ka kodu-Eestis, aga, ja mida ma tegelikult kardan, kõige rohkem sellelt laulu pealt on CZ helistab mu ära ja ütles, et helistab mu niimoodi ära, et ma mõtlen, et äkki peaks tagasi tulema. Aga ma ei ole selleks veel valmis, et, et ma olen nagu mul nagu hirmud ja tohutu ootused, aga see on kõik see emotsioon, mis sealt tuleb, seda ei ole võimalik kirjeldada lihtsalt, mis võiks saada pärast laulupidu, Ühendkuningriigi eestlaste ühendkooris. Ma isegi praegu ei ole, tema lihtsalt juba tean. Koor tuleb viie aasta pärast uuesti vähemalt sama seltskonnaga mitte suuremana, sellepärast et lauljad juba praegu on küsinud, et millal me septembris nüüd uuesti alustama, et kas on juba kuupäevad paigas ja, ja mida me siis laulma hakkama ja et et minu jaoks, kas see nagu kõige suurem õnn, kui lauljad ise on omavahel kokku kasvanud, nad ise ütlevad, et me tahame jätkata, et mina ei pea seda küsimust esitama, et et siis minut see on nagu mul on nagu õnnetunne kõige suurem selle koha pealt ja siis ei ole mul muud kui lihtsalt lasta sellel kooril nagu lennata, lihtsalt leida vahvat repertuaari, mida me siis vahepeal esitame, ilmselt siis hakkame rändama mööda riik ja võib-olla lähme siis teistele väliseesti kooridele külla ja teeme ühiskontsert, et noh, nagu elavdada seda väliseestluse suuri elule, aga ma arvan, et see võiks olla meie viie aasta perspektiivplaan ehk siis tulla uuesti peale koorina.