On teisipäev, teine juuli ja laulupeonädal on käimas on loetud päevad juubelipeoni ja mina ei ole mitte kunagi seisnud dirigendipuldis, aga nüüd mul on hea meel seista siin koos Sten Weidebaumiga. Kuidas on tunne teisipäeva pärastlõunal siin dirigendipuldis? Mis ta muud ongi ootusärev, sellepärast et tegelikult tänasest ju algasid tõsised sellised ülesehitustööd siin lauluväljakul juba nädala alguses, tegelikult on siia üles pandud ju kõikvõimalikku helitehnik, et ja pinke paika seatud ja sedasama dirigendi puldsee toodi alles eile siia. Aga nüüd on ju päev-päevalt üha rohkem saginat siin laulu lava territooriumil, mis tähendab seda, et tegelikult järjest rohkem sa hakkad nägema, milline see, mida siis kõik olema saab. Täna käisime Kalevi staadionil ka, jällegi ma olen seda lugu jutustanud nüüd läbi kahe aasta varsti sellest maast ja metsast ja kõigest, aga ütleme, kui ma näen nagu päriselt neid tantsijaid kõiki, kõiki neid mehi seal ma sattusin, sellel hetkel harjutasid seda avatantsu omana sepad. Sest see oli võimas pilt ja muidugi Kristjan suits, ta on ikkagi tõeline võlur, et ta niimoodi oskab ära kasutada seda Kalevi staadionikeskkonda ja sinna sulatada selle esinejate lava ja kõik need muud vajalikud atribuudid. Ootusärev ja põnev. Tegelikult võib öelda, et meile korraldada lastele on see ikkagi selline eksaminädal, et, et me oleme harjutanud-harjutanud valmistanud, valmistanud nüüd on iga päev eksam. Mul on sulle hea sõnum ka, kuna pool aastat on nüüd seda 2000 üheksateistkümnendat aastat olnud, siis kõik on nüüd kokku arvutatud ja teada on, et laulupeo nähtamatud lood oli üks erakordselt populaarne saatesari klassikaraadio eetris ja seda on järele kuulatud enam kui 11000. Korda no mis ma oskan öelda, aitäh teile, kallikesed, kes te siis kaaslased Te kuulsite? See oli üks erakordne poolaasta, mille me tegelikult sinuga veetsime nendesamade laulu ja tantsunähtamatute lugudega ja ma pean tunnistama, et tänu sellele saatesarjale kindlasti said ka väga paljud lood minule endale nähtavaks, et küllap ma oskasin võib-olla küsida inimeste käest, kelle käest, et noh, esmapilgul ei, ei taipa minna küsima, aga see, mida nad mulle rääkisid, see, mida nad vastasid, ega see oli mulle samasuguseid Nähtamatud Lood, nii et, et see oli minu jaoks tohutu õnn ja rõõm seda kõike teha ja ma väga loodan, et sügisel lähme edasi, et ega need lood siis otsa ei saanud. Jah, ja veel enne sügist me kohtume ka juulikuus Viljandis, aga seal sa otsisid üles sellised nähtamatud, et inimesed, kes on ometigi väga olulised ja nende teod on väga nähtavad kogu laulu ja tantsupeo liikumise juures. Sina ise oled ka, eks nähtav lugu kogu selle protsessi juures, ütle, kui nüüd on paar päeva selle suurepeoni, mis on sinu tööülesanded siin veel, mida sa pead hommikust õhtut nii tegema. Kui ütleme siin jupp maad enne laulu ja tantsupidu on tarvis neid nähtamatuid, lugusid võib olla nii, et otsida, nähtavaks muuta siis need paar päeva enne pidu, nüüd tuleb tegelikult tagada see, et kogu see info, mis peab nüüd inimesteni, on neist juba osalejateni olla, mis nendeni jõudma, kes täna valmistuvad ja siia laulupeole tulema, mida kaasa pakkida, tervise käib, mine liiklusinfo, vaata, praegu on selline hästi suur praktilise info edastamine. Pluss tegelikult nüüd me ju kõik üheskoos jälgima ka seda, nagu me siin alguses ütlesime seda laulu ja tantsuväljak ülesehitust ja tutvustame ikka veel neid inimesi, kes nüüd siin viimases otsas. Tal on sedasama Kristjan suits, Kaili Viidas, aga täna ma vestlesin, kes on laulupeo lavastaja, näiteks on suure töö ära teinud. Ega need lood ei lõppe ja need lood ei lõpe ka pärast pidu, sellepärast et käsipidur näiteks kord läbi saab. Ja kas siis on see kokkuvõtete tegemise aeg ja siis on täpselt samamoodi milline lugu, mis tahavad jutustamist ja tõenäoliselt ka miljon küsimust, kes tahavad vastamist, nii et tegelikult minu päevad mööduvad praegu ühest küljest otsime oma meeskonnaga veel ise neid lugusid veel, mis seal tarvis kindlasti ennem ära rääkida. Ja teisest küljest ma pean ikkagi tunnustust avaldama ka kõigile armsatele ajakirjanikele, et väga-väga-väga läheb juubelipidu kõigile korda ja need on ikkagi väga huvitavad küsimused, väga huvitavad nurgad, mis tulevad ka ajakirjanduslikult need küsimused, millele siis üheski neid vastuseid otsima. Et kas on tuldud peredega peole või, või millised mälestused on siin Ilmar mossil 69.-st aastast või noh, neid on lõputult neid, neid vaatajaid, nii et vastan küsimustele ja otsin vastuseid küsimustele nüüd koos teiega. Meie kõrval siin käib ka üks kolistamine ja toksimine ja klopsimine sellepärast et seda kõike täiesti üles ehitatakse, aga sinu ametinimetus on teabejuht, mida inimesed näiteks need inimesed, kes tulevad laulupeole, mida nemad kõige rohkem teada tahavad? Laulupeole tulijatel tegelikult nüüd viimases otsas on hästi palju praktilisi küsimusi, kuidas ma siia ligi pääsen, mida ma tohin siia kaasa, vaata mida pean koju jätma, millega pean arvestama, kui pikalt see kontsert kestab, mis pärast kontserti saab, kuidas ma koju saan kus mu lähedased ööbivad ja nii edasi, et, et see on selline lõputu ikkagi ärevus ikkagi siia peole tuleku eel. Lõpuks noh, tõenäoliselt ka, mida selga-jalga panna? Küsitakse ju ka selle kohta, et kuidas valmistada me oleme öelnud ja viimases oma selles nähtamatute lugude saates ma ütlesin ka, et jätke koju viha ja vihmavarjude, võtke kaasa rõõmus meel ja varuge aega ja vihmakeep, niiet praegu on sellised praktilised küsimused. Kindlasti on ka praegu fookuses hästi palju repertuaari repertuaariga seonduvat. Mida me siin siis ikkagi näha, sama, mida me kuulda saame, ka seesama diskussioon, mis puudutas seda Alo Mattiiseni, vala esinemist või mitteesinemist kavas. See kava on olnud avalik juba varsti kaks aastat, et noh, nüüd seda kava hakatakse luubiga, vaatame tõepoolest sellel korral Mattiiseni ei ole, aga on väga palju teisi palasid ja kindlasti selliseid lugusid, mis on hetkel paljude jaoks nähtamatult lood ja pärast seda laulupidu saavad nähtavaks. Me seisame praegu siin dirigendipuldis ees on peaaegu et tühi muruplats, kuigi pingid juba täiesti on toodud siia lauluväljakule. Mis on see hetk, mida sina kõige rohkem tänavuselt peolt? Tooted ma olen nüüd tegelikult selleks peoks valmistunud, tõesti, ma arvan, 10 aastat ma võin öelda. Nii et selles mõttes on, mul ei ole selle vastust selle ühe hetke koha pealt. Ma olen lihtsalt nii metsikult elevil absoluutselt iga pala eest, siin tuleb sellepärast, et tõesti laulupeol 64 sündmust, ma julgen seda tõesti nimetada, iga see teos on sündmus. Me oleme sinuga suhelnud nende inimestega, kes on neid omaliike siin ette valmistanud. Olen suhelnud tantsujuhtidega, kes on lavastanud vait, rajastan, otsinud välja selliseid tantse, millest ma olen ainult kuulnud. Ma tea, sõle sepad või noh, võttasid klassikast. Noh, mida iganes. Tonio Tamra teinud metsikut tööd muusikaga, mis on tantsupeoks ette valmistatud. Päriselt ka Lisette, neid sündmusi oli siis ma lugesin siin kokku 64 sündmust, laulupeol 28 tantsupeol ja 33 Vabaduse platsis, kus rahvamuusikud oma pidu peavad. Ja eks ma ootan ka seda emotsiooni, mis pärast seda pidu saad, sellepärast et ma ütlen küll, et see, et me läheneme siin juubelipeole lõppkokkuvõttes on ju ainult üks, number 150. Aga see on väga eriline tunne ja mina olen küll ikkagi selleks peoks ekstra pingutanud ja ekstra ja ma usun, et see pidu jääb meelde veel aastakümneteks, nii nagu jäi 50 aastat tagasi 69. aastal toimunud pidu ja mul on väga, väga hea meel, ütlen selle ka ära, et Postimees tuli ikkagi selle mõttega kaasa, tegi ära selle laulupeod postimehega 150 aastat. See oli üks mõte, mida ma olin tükk aega endas kandnud, just nimelt, et Ma olen uurijad, seda laulupidude ja tantsupidude ajalugu. Ja on üllatav, on see, et, et kui sarnased on läbi ajaloo need peod lõpuks olnud, et probleemid on võib-olla natuke erinevad, ajastud natuke erinevad inimesed on ikkagi sealjuures samad ja just nimelt sinna sellesse raamatusse koondatud päris suur hulk selliseid lugusid otseselt sellest ajast ehk et ilma nende filtrid, et ilma hinnangut, et igaüks saab ise lugeda ja vaadata ja tõenäoliselt lugedes siin 150 aasta taguseid sündmusi, tunnevad ära, seal oli sohva tsitaat, kuidas Koidula on kirjeldanud valmistumist esimeseks laulupeoks. Ja kui teil ütles ka, et tegelikult väga-väga palju oli tarvis võidelda just mitte nii-öelda vastutöötamisega kunstilise, võib-olla heidutusega, et et kas me sõnaga, kas nii või naa. Me teame nendest kõhklustest, kas valida saksa repertuaar või mis keeles ja nii edasi. Vot kõik need lood, kui me täna vaatame sellele mitte kuhugi kadunud, oli täpselt samamoodi siin olemas, nii et see on juubel ja see on eriline ja ma arvan küll. Meie põlvkonnal ei õnnestunud tõenäolisest midagi suuremat enam kogeda. On palju neid inimesi, kes tulevad siia koha peale ja väga suur osa saab sellest kõigest osa kas televisiooni või raadio vahendusel ja klassikaraadio ja vikerraadio koostöös jõuab kogu laulupeoprogramm ja tantsupidugi raadioeetrisse. Kas sina ise oled kunagi raadio vahendusel laulu või tantsupeost osa saanud? Olen küll küll tõenäoliselt mitte vist tervikmahus, aga ma mäletan nii selgesti 80 viiendat aastat, see oli üks pidu, kui hakkas hästi sadama, panin ise neljandas, viiendas klassis, siis ja olin siin laulupeol ja ma olin mitu päeva siin ära külmetanud ja tõenäoliselt ikkagi ära söönud juba väga-väga palju jäätist. Nii et kui meie esinemine lõppes, siis ma mäletan seda, et ma jooksen site laululavalt. Jooksin vahepeal puhkama, aga ma sain aru, et midagi suurt on toimumas. Et ma jooksin tegelikult televiisoris. Ma istusin õhinal ja kuulasin seda. Ja tegelikult nullin siia tagasi, kui oli see lõpuühendkoori ja ma mäletan nii selgesti seda tunnet, et see ongi see laulutaat, sest olime sellest rääkinud, aga mäletan seda, et, et ega, ega ennem ju aru ei saa selle inimese suurusest, kui sa temaga kohtunud, mina olin ju väike poiss siin laval, tema oli suur legend siin üleval koos olev ojaga ja mäletan seda tunnet, mis valdas lihtsalt seda laululava. See on see energia seal ühes hingamine, seal see puudutas kõik korraga siin. Mispärast tulebki siia tulla, et ükski lugu, mida me siin jutustame, seda ära ei räägi, sa pead sellest osa saama ja, ja selge on see, et ERR teeb väga head tööd, aga aga ikka, kellel kõigil, kellel vähegi võimalik, kutsun teid kõiki siia väljakule päriselt osa saama, sest et ma arvan, et risti niisugune Moderna ajalugu on siin kõik kahe Olavi nelja päevaga meil kõigil peo peal saadaval. Aitäh, Sten Weidebaum ja ilusat. Aitäh Lisette ja ma loodan, et ka teie leiate siit laulupeolt nüüd üles veel neid nähtamatuid, lugusid, mis tulebki nähtavaks teha.