Meil on stuudios raadiotornis siin esimene külaline, dirigent Risto Joost ja otse presidendi roosiaiast, mis puhul kõik laulupeod, tähtsad tegelased sinna oli kokku kutsutud. Täna. Tere päevast oli väga meeldiv, meeldiv ja meeliülendav atmosfäär. Roosiaed olid kogunenud kõik laulupeoga seonduvad ja tantsupeoga loomulikult seonduvad inimesed. Ja, ja seal oli nii mitteformaalset kui ka kui ka tõesti sellist pühalikku keskkonda, sellepärast et anti esimest korda ajaloos üle sellised peened plaatinast aumärgid siis väga olulistele inimestele, kes on läbi aegade olnud laulu ja tantsupeoga seotud ja ja seal sai kuulda nii presidendi kõnet kui ka oluliste oma valdkonna esindajate mõtteid sellest 150-st aastast ja traditsioonist ja, ja sai kuulda ka Pärt Uusbergi koorimuusikat ja, ja sealt otse siia tormasingi nüüd juba nautida, nautida teie seltskonda. Mida president ütles inimestele, kes on läbi aastakümnete elus hoidnud laulupeotraditsiooni? President on minutes fantastiline inimene, kes paneb tähele paneb tähele meile olulisi eestlastele, eestimaalastele ja eesti traditsioone hoidjatele inimestele olulisi detaile ja ta napisõnaliselt aga tänas kõiki ja, ja soovis kõigile edu järgnevaks peoks, aga, aga võib-olla üks olulisemaid võib-olla tähelepanekuid tuli Jants soodsi sõnadest, kes tõi minu arvates väga tähelepanuväärselt esile, ma nüüd detaile ei kuulnud, aga ma pakun, et see oli kusagilt indiaani traditsioonist pärit lause, et et mina olen see, kes tuleb peale eelmisi ja enne järgmisi. Ehk siis, et me kõik oleme traditsiooni kandjad. Meil ei ole eraldi olulist nime, me kõik oleme üks osa sellest suurest traditsioonist ja minu arvates on väga sümpaatne mõte detsei liigita ega, ega paiguta meid kuhugile, vaid vaid see on jätkusuutlik ja elus dista. Millal sinu enda esimene laulupidu oli? Ma tänan selle küsimuse eest. Ausalt öeldes niimoodi detailsemalt mõtlen siis mul ei tulegi aastanumber meelde ja ma laulsin siis poistekooris, nii et see võiks jääda sinna 80.-te teise poolde. Ja mul on meeles küll, et päike paistis ja mul on meeles ka, et see oli kõik väga eriline. Ja mis võib olla noore inimese jaoks kõige tähtsam, on see võimas mulje rongkäigust siis kindlasti laulukaare all see erakordne emotsioon ja loomulikult sööklajärjekord. Ja saa terrigeerid, hom, vabandust laupäeval siis laulupeo avakontserdil pühendusega õpetajale Heino Elleri sümfoonilise poeemi kodumaine viis ja sa ütlesid, et see on maailma esiettekanne. Siin on väike põnev konflikt. Siis siin on väga põnev nüanss sees tõepoolest kõigepealt nagu teada, kirjutas Heino Eller. Klaveripala, mille nimi ei olnud üldse kodumaine viis, lihtsalt klaveripala ja seal leidis aset juba üle 100 aasta tagasi, nii et sümboolselt. Me tähistame 101 aastat, ehk siis 1918. Kirjade järgi on see klaveripala kirjutatud, aga sellel leidub disHeljo Sepp dema. Õpilane tähtsamaid õpilasi ja ja, ja Heljo Sepp leidis selle teosed tema käsikirjade hulgast ja ise tunnetuslikult nimetas seda kodumaiseks viisiks, nii et tegelikult see on, see on tõlgendus, ütleme ma pealkirjana tõlgendus sellest teosest ja minu arvates on suurepäraselt kirjeldab seal teose iseloomu, nüüd hiljem peale siis selle klaveripala kirjutamist sead, seadis Heino Eller ise sellest sellest ka keelpilliorkestriversiooni. Ja laupäeval soovime me publikule tekitada ajasilla sellesama klaveripala algsel versiooni ja keelpilliversiooni vahel. Klaveripala tõlgendust mängib meil minu kallis klassiõde Age Juurikas ja Kelbyli osa esitab Eesti riikliku sümfooniaorkestri keelpillirühm ja me teeme sellest sellise meeldiva sümbioosi. See ei ole kindlasti pretendeeri mingisugusele jätkusuutlikule versioonile, see on pigem selline tagasivaade ajalukku ja tekitamaks. Publikule võib olla ettekujutuse, milline see teos oli algselt ja milline ta on praegu ja selle mõlema sümbioos. Väga huvitav on see, et Heino Elleri kodumaine viis on see, mis vana-aasta õhtul kõlab just enne presidendi kõnet Eesti Televisioonis. Kas selle esitusega, mida me laupäeva õhtul kuulan, on maha võetud? Niisugune riiklik märk? Teose võib-olla otsa eest. Ma arvan, et ükski teos ei tohiks olla olla kuidagi eraldi paatuslik seotud teatud ütleme, riiklike sündmustega iseeneses. Kahekümneil on oma ajalugu ja see on ikkagi eelkõige seotud inimeste ja tekstiga ja kodumaine viis on minu minu jaoks nagu sõnadeta hümn. Ja ma arvan, inimesed suudavad seda tõlgendada ükskõik millises versioonis, ükskõik millises kontekstis. Seetõttu mul on väga hea meel, et meil õnnestub tegelikult tegelikult laulupeo enda kunstiliste juhtide poolt selline versioon publikule pakkuda, nii et see kindlasti ei ole jumala teotamine. Kontserte avakontsert kannab nime õpetajale Risto, keda sina oma suurimateks õpetajateks pead? No mul on erakordne au ja rõõm olla selle kõige tunnistajaks, kui minu enda kõige esimene dirigeerimise õpetaja, kallis Anneli Mäeots just siin mõni hetk tagasi sai sellesama. Teenetemärgi laulupeokorraldajate poolt, tema, minu, ma arvan, minu elushoidja olnud, et väga olulistel aastatel ja teerajaja ja ja väga põhimõtteliste dirigeerimist puudutavate muusikat puudutavate selliste aluste hoidja sealt edasi loomulikult professor Kuno areng, keda kahjuks meie hulgas enam ei ole. Võib-olla nemad on kaks sellist esimest kõige suuremat mõjutajad. Neid nimesid on loomulikult veel, aga ma arvan, et laulupeo kontekstis tasuks just just neid mainida ja nende tähe nende olulisus eesti muusikaloos ei vaja, ma arvan kellelegi tutvustamist, aga aga tihti on suurepärane olla koos oma õpetajatega. Sellesama traditsiooni edasikandjaks sind taaskord toonitaksin Antsotsi sõnu, et et me võtame selle üle oma eelkäijatele ja anname edasi nendele, kes tulevad. Aga mõnes mõttes on see pidu veel eriline, nimelt kõik dirigendid Risto Joost, kes on meie praegune intervjueeritav, kaasa arvatud, astub dirigendipulti, kus ta kunagi varem ei ole olnud, sest see on täiesti uus, ekstra selleks laulupeoks ehitatud, siia üles pandud ja laulukaar on saanud uue laudise, on saanud uue plekk katuse, kõik on uus ja ükski dirigent Risto Joost kaasa arvatud, ei tea, kuidas orkester ja koorid selle kaare all kõlavad. On huvitav. Tõepoolest, kui ma siitsamast klaasstuudiost vaatan sedasama laulukaare alust ja, ja seda uut dirigeerimis pulti ja, ja kogu seda, seda vaatepilti, mis avaneb, siis tundub, nagu see kõik oleks juba olnud siin väga pikka aega, et kuidagi nii minust orgaanilise orgaaniliselt on see uus dirigendi postament siia siia toodud ja ja siiamaani pole, pole ükski dirigent sealt alla kukkunud, nii et ma arvan, see kõik on väga lootusrikas ja, ja mis on tõesti hea, mis on, ma arvan nagu praktiliselt väga oluline. Dirigendid saavad olla olla lähemal muusikutele. Ja see on selles mõttes distants, on ju nii suure rahvahulga puhul see võib-olla see võtmesõna. Seetõttu ma arvan, mida lähemalt saab dirigent olla muusikutele, seda parem kontakt meil tekib ja kui rääkida sellest samast kodumaisest viisist, mis siis laupäeval tuleb ettekandele, siis tegelikult ma arvan, et ma reaalselt juhatan kogu laulupeo kõige väiksema koosseisuga kooslust, sest meil on Eesti riikliku sümfooniaorkestri keelpillid ja klaver, see on laulupeo mõõtmete kontekstis totaalne kammermuusik. Olgugi, et laval on siiski musitseerivad niimoodi 30 40 muusikutega, aga kui me oleme harjunud 25000-ga, siis, siis on kindlasti ka teistsugune ja jällegi väljakutsuv nüanss, nii et ma arvan, et neid kommentaare peale laulupidu tuleb, tuleb palju, kuidas siis uus pult on ka proovikivile vastu pidanud? Kas ärevus on hinges alati, alati on ärevus hinges, hetkel tundub küll, et kõik on väga selline meeldiv. Ja ja noh, proovidega on ju alati juba tunne on selline ülev ja vaikselt kerib, aga nii kui see õige hetk kätte kätte tuleb, siis ma arvan ka kõige kogenumatel dirigentidelt tekib selline selline aukartus ja väike värelus, mis on mis on märk sellest, et me, me kõik, Me oleme seda ja hetke oodanud ja, ja seal on suur suur vastutus ja ja lugupidamine selle traditsiooni vastu. Mäletad sa hetke oma? Tüüdieel siin laulukaare all, kui sa dirigendipulti esimest korda astusid. No täpselt midagi sellist, nagu ma just vahetult enne ütlesin, valdas mind, et istud seal seal pingi peal ja, ja, ja siis kutsutakse, loetakse ette see teos, mida sa esitad ja helilooja ja siis dirigent ja siis ja siis sellest hetkest tekib natuke nagu must auk. Sellepärast et see aeg nagu kuidagi kuidagi kaob, et siis sa lähed sinna, sa juba juba kummardad ja juba hakkab kõik seepeale. Ega palju väga jõua mõelda ja siis see kõik on ühe hetkega läbi ja siis siis sa saad aru, olete olnud osaline millestki väga erilisest, nii et kui suudaksin olla, ütleme sellise kohaloleku jõuga ja nautida seda kõike. Sellise ütleme kogemusega, nagu meil suurtel maestrot, kes, kes on siin juba ütleme aastakümneid dirigeerinud. Ma arvan, et see on seal mingisugune, see on teistsugune elamus, aga ma arvan, et ka Neeme Järvi ootab sedasama esitus seepärast, et see sellist sarnast ei ole. Maailmas on ainulaadne elamusrikast kontserti riista suur tänu teile teile samuti.