Nii ma olin, nüüd siis asume Gustav Ernesaksa personaalküsimuse juurde, tänane esietenduse päev esietendub, hakkame mehed minema tükk Gustav Ernesaksa elust. Autor Andra teede, tere. Tere. Tere. Lavastaja Veiko Tubin. Tere. Tere, Tarmo. Peategelasele Gert Raudsepale võisiis näitlejale, me ütleme ka tere, kuigi teda siin ei ole. Ma loodan, et ta kuulab meid praegu kodus raadiost, valmistab tänaõhtuseks rolliks ette ja siis me tõesti saame teda, tervitasid. Just veiko, kuidas vorm on? Noh, seal on kohe sellise sportlase küsimusega, alustad nüüd kultuuriinimesele, vorm on viinud viidud viimase piirini, ütleme nii. No see on ikka lavastajale enne esietendust, et et see kulminatsioon on siis arvestatud täna õhtul kella seitsmeks, loodetavasti hüppame. Ja latt jääb püsima, ka vigastusi pole. Andra. Minuga on selline lugu, et kuigi ma olen juba mõned aastad ikkagi teatris töötanud või tegelikult varsti hakkab niimoodi seitse täis saama, siis alati ja nagu raudpolt alati enne esietendust ma näen unes sihukest asja. Et lavastaja sai valesti aru ja nagu lavastas minu kirjutatud teksti 16. sajandi draamaks ja kõigil on sihuksed, ballikleidid ja parukad. Ja ma ei tea, miks see nii on, aga eks ma ikka närveerin enne enne seda tähtsat õhtut. Kuidas see kõik alguse sai? Ma pakun oma versiooni välja teises, kinnitage või lükake ümber, et kellelgi tuli väga hea mõte, et enne juubelilaulupidu on võimalik laulupeoteemaline tükk Eesti maha müüa. Siis helistati, leiti Ahano Ernesaks muidugi, temast pole midagi tehtud, Eviinistusega kuskil mujal. Teeme ära. No selles mõttes küll jah, et minul, et see initsiatiiv ei tulnud minule see projekt esitati kui Veikkali juba kambas ja, ja tihti on teatris niimoodi, et kellelgil tuleb hea idee ja siis tuleb see tiim kiiresti kokku saada, et me hakkasime, millal me hakkasime kuskil veebruaris rääkima sellest, mis tegelikult nagu teatri mõistes on hästi viimasel hetkel, et seal tõesti kirjutama ja et see on noh, reaalselt viimane viimane sekund ja. Ühelt poolt on nagu riskantne niimoodi viimasel hetkel tulla sellisele heale mõttele, et aga teeme ära. Aga poolt siis on kogu aeg elu sellel asjal sees. Et vahel on niimoodi, et sul tuleb mõte ja siis läheb kuskil kuus aastat, et need rahad kokku ajada ja mingi teatriga kaubale saada ja sisse pigem juudi lahtub ära selle selle aastate peale, aga jah, Ernesaks on meil kogu aeg olnud hästi kõrge pulsiga, et teeme, teeme, teeme. Aga õigus Sul on Tarmo selles mõttes, et, et idee on õhus, selles mõttes ongi tõesti, meil on laulupeo aasta laulupidu 150 ja kes siis mitte veel kui Gustav Ernesaks, et nagu Andra ütles, et veebruaris me hakkasime seda palli veeretama ja ja esmapilgul võimul korraga tunne, et äkki veeretame selle palli järgmisse suvesse. Ja siis olukorrale otsa vaadates saime ikkagi aru, et kui seda teha, et siis teeme ikkagi mitte maratoni, vaid teeme 100 meetri jooksu ja, ja jõuame finišisse sellel suvel ja ma loodan, et ka päris seada tulemust. Ja mulle meeldib, et spordireporteri räägitakse asjad lahti talle arusaadavas keeles, et ta lahka üldse midagi skulptuuri asjadest, see on nii tore ja armas, kuigi ma ei usu, et seal nüüd kultuuriga probleeme pole, on, sest ma ju näen sind iga teinekord kuskil teatrisaalist midagi vaatamas, nii tore, nii. Veiko, pannes nüüd meid kolme, kes meil siin stuudios oleme kuidagi nagu ajatelge, kus on ka Gustav Ernesaks, siis mina olen laulupeol laulnud, nii et Gustav Ernesaks dirigeerib ja noh, mina kui ma hakkasin seitsmekümnendatel Dell maailma asjadest aru saama, siis noh, oli Gustav Ernesaksa, Paul Keres ja, ja Palusalu sealt küll otsapidi, aga ikkagi veel oli, ehk siis noh, nagu need korüfeed olid minu esivanemate jututeemadeks väga sageli ja Ernesaks oli siis ka veel elus, ta ei olnud siiski enam noh, ütleme kõige paremas vormis seal 70.-te teisel poolel ja ramm ei olnud noh, nagu juriidiliselt enam nii väga Ernesaksa oma ikkagi Laguna areng. Aga noh, ikkagi oli Ernesaksa teema, Veiko, sina väga puusalt nüüd ajakirjanikule kohaselt ütlen, et sa ilmselt noore laulupoisina oled Ernesaksa käe all laulupeo laulnud. Ma tahan uskuda, et ma olen. Ma üritasin seda tehet oma peas teha ja loota, et ma olen, ma olin aastal 90, kui herne oli vist 90, kui Ernesaks viimast korda laulupeol dirigeeris. Seitsmeaastane ja ma juba siis käisin poistekooris, mul on lihtsalt mälu, on kehv, lapsepõlvest veel, üldse mälu on kehv, noh, vananemisele kohaselt juba. Kes oli vist niimoodi, et 93 noortepeol taga dirigeeris? Täitsa võimalik ja vabandust, oligi nii. Ja see oligi 93 ja siis ma olin seal, pidin juba olema, sest ma olin siis kümnene ja noortepeol. Ja pluss ju lisaks veel kogu see asi, et alates kuuendast eluaastast olema laulnud ju poistekooris selles samas tolla ajal veel trammi ettevalmistav poistekoor. Hiljem eesti poistekoori, nüüd juba rahvusooper Estonia poistekoor, kes meil ka laval on. Et see Ernesaksa vaim hõljus seal kindlasti õhus ja ise Ta on mulle sööbinud sügavalt mällu, mis asub Estonia kontsertsaali tagaruumides, selline suur suur maal, kus Ernesaks veel vanas Estonias dirigeerib rammi ja et et mul on lapsepõlvest peale juba olnud selline Ernesaksa mingisugune aura, mingisugune tunnetus, aga olgem ausad, et ega ma enne seda tänast projekti temast nagu väga palju ei teadnud. Ja nüüd siis Andra, et noh, mis seal ikka salata, eks ma guugeldasin saamaks teada, kui vana sa oled, ütlen ausalt välja ja sain teada, et sa oled sündinud 88, ehk siis tõenäoliselt sa ei ole Ernesaksa käe all teadlikult laulnud. Kindlasti esiteks ei ole, kui ta suri, ma olin ilmselt Ma annan viie aastane. Teine asi on see, et mina ei ole üldse koorides väga palju laulu, ma küll olen korra käinud, ma arvan, et mingil noorte laulupeol aaa neljandas klassis ja ma ei mäleta sellest eriti midagi, et, et ma kardan, et mul ei olnud isegi need laulud eriti selged ja ma ei tea, kuidas meil siin üldse. Et aga Ma arvan, et tegelikult nagu ei takista mind seda asja kirjutama, et ma arvan, et võib-olla see isegi tuleb mulle kasuks, et minu jaoks ta ei ole olnud selline jumalus mu elus. Sest et muidu ma oleks võib-olla kartmetele, et ma sain kirjutada seda näidendit inimesest ja vaadelda teda. Nagu eelarvamusteta, et kes ta oli, mida ta ütles, milles ta seisis ja, ja ma usun, et see tegi tegelikult minu töö lihtsamaks, et minul ei ole nagu see veiko maal pealuu sees ja, ja et ma ei ole nutnud seal laulukaare all, kui tema tõstab käsi, et ma täiesti mõistan seda, et väga paljud eestlased on. Aga võib-olla selline noh, mõni teine kirjanik võtta, kes on selline väga, väga, väga suur andunud fänn, talu Rein Veidemann kirjutas ilmselt just et minu näidend ei ole selline fänni näide. Minu näidend on selles mõttes selline näidend, mis ei karda ka öelda, et võib-olla siin kohas ta käitus valesti. Võib-olla siin kohas oligi väga raske periood ja ja ka ja ka nendest teemadest rääkida. Aga nüüd viimast viit minutit kokkuvõttes, et noh, mingil hetkel teie oma taustadega, siis saite kokku ja hakkasite mõtisklema, et hakkaks kuhugi suunda minema, et kuhu te selle raja panite, teeks sellise tee, aga mitte sellise. Kui sa said küsimusest. Aru sain küll küsimusest aru, mina tahtsin ikkagi anda Andrale sellise lähteülesanded, et me räägiksime Ernesaksast ka üsna dokumentaalse võtmes selles mõttes, et meie ümber on juba selline põlvkond, kes temast enam suurt midagi ei tea. Peale selle ühe laulu jah, mis kõlab laulupidude lõpus noh ja peale ka mõne teise laulu, et ütleme selle aasta laulupeol on ju, kui Ernesaksa kuulajale tuleb ettekandele. Et ma tahtsin, tahtsin Andra käest saada, saad ikkagi selle inimese lugu, et me saaks aru, kes see inimene on. Milline oli see aeg tema ümber, mida pidi see inimene selles ajas tegema, et me ei tohi ära unustada, et Ernesaks elas tegelikult oma kõige kõrgema loome elu. Okupeeritud Eestis sündis vabas Eestis ja ta suri vabas Eestis. Aga see aeg, kui ta pidi tegema valikuid, see oli väga raske aeg. Ja üldse nagu mitte nii laialt, et okupeeritud, vaid ka eriti halbades oludes stalinistlikud Eestis ja venestamis Eestis selles mõttes Neljakümnendatel viiekümnendatel Ernesaks kogu aeg oli ikkagi Ernesaks oma Jaroslavlis loodud rammiga, et ta ei olnud vahepeal nagu Tuudur Vettik ei viidud ära ja ei olnud märter, kellena ta siis välja tulid, oli kogu aeg Ernesaksa pildid. Täpselt, ja, ja noh, see teda ainsana ei viidud, et kogu aeg tema ümber kõiki viid, et mul on selline komme, et kui ma kirjutan näidendeid, siis ma panen iganes Tseenile pealkirja, mis ilmselt lavale kunagi ei jõua, aga mu enda jaoks ja ma arvan, et ka trupi jaoks nagu hea vaadata, et mis sellest seni. Ja see stseen, kus ma räägin sellest, et kõik tema ümbert kogu aeg viiakse ära, on pealkirjaga piksevarras ja minu meelest see sõna nagu hästi iseloomustab neid aastaid elus, et ongi, et sa oled piksevarras kogu aeg nagu sina, tõmbad seda äikest ligi, aga tegelikult kõik ümberringi saavad pihta. Kui Veiko ütleb, et meie põlvkond meenut nagu mäletab seda ühte laulu, siis minu meelest nagu üks asi veel, mis minul kohe tuli pähe, kui, kui sellest Ernesaksast me rääkima hakkasime, oli nagu see visuaalne pilt, mitte see pilt Estonia kuskil seina peal, mis on ilusti maalitud, vaid selline noh, selline sassis juustega vana mees, kellel on käed üleval, eks ole. Noh, et kui me guugeldame Ernesaks, siis 100 esimest pilti on see või, või ka see kuju on ju, mille kõrval selfie't lähme suvel tegema. Kusjuures sama asi, ma olen ka mõelnud, et Ernesaks kindlasti oli nagu väga tähtis persoon ja väga ilusate laulude autor aga tema kasuks igal juhul rääkis ka tema noh nii-öelda väljanägemine, kuidas ta välja nägema, sest see oli nii romantiline ja pildiliselt nii nii uhke, et oleksid olnud võib-olla selline noh, niuke kleenuke vanem mees, kellel ju, kellel juuksed enam pole niisugune noh, üle või ülepea kammitutega siis see kõik oleks olnud täis. Aga noh, selle pildiga ongi see, et see pilt nagu vanast mehest, et ma hakkasin kohe mõtlema, et, aga, aga tegelikult nagu see vanamees oli ju ka noormees ja, ja sellest noh, ei teatagi nii palju, et milline ta, et mis te kõik pidi läbi kõndima, enne kui ta jõudis, selleks korrupheeks on ja kes meil nagu silme ees on käed on üleval ja ja hallid juuksed ja siis veel tammepärg kindlasti kaelas. Palju te siis noh, nii-öelda arhiivitööd tegite, uurisite te lugesite läbi tema laine tõuseb ja kutse ja raamatud ja vestlesite kaasaegsetega, keda vist ei olegi enam väga palju järel. Aga, aga ikkagi, et palju sa panid nagu mingeid faktoloogiat ja palju siis niimoodi seda, mida pegasus tõi. Ja see on ikkagi dokument, noh selles mõttes ma kirjutangi dokumentaalselt teatritega, see näidend on ikkagi seal küll on omad ilukirjanduslikud hetked ala, et kui ajalooline fakt on, et ta oli, ma ei tea, ühes ruumis mingi inimesega ja seal ruumis võeti vastu mingi otsus ja kui see on ajalooline fakt, aga mitte keegi ei tea, mis sõnu kasutada, siis ilmselgelt need sõnad, ma mõtlesin välja. Aga jah, nagu need sündmused elus ma ikkagi päris kõvasti pidin seedima ja uurima. Noh, õnneks on ühelt poolt nagu positiivne on see, et Ernesaks on oma elu jooksul andnud 1000 intervjuud, on tõesti nagu hästi palju intervjuusid andnud. Aga enamus olid nõukogude aja intervjuud kus tuli ikkagi mingid sõnad valida ja, ja rõhuasetus. Ja absoluutselt, et seal ongi see, et seda on nagu läbi filtri neid vaatama ja mul tekkis nagu selline tunne ka, kui ma hästi paljude intervjuusid vaatasin ja kuulasin raadiost. Et noh, ta oli ikka ju meeletult kuulus nõukogude ajal ta oli noh tohutu superstaar Eestis ta ilmselt oli ikkagi nii kuulus nagu no ma ei tea, et kui Sting läheb meil Noblessneris õhtusööki sööma Et ta oli nii kuulus, et ei saanud ikkagi kodust nagu rahulikult välja minna jalutama ja, ja mul on niisugune tunne, et selle käigus piss neid intervjuusid nii hästi andma, et lõpuks need muutusid nagu täiesti mõttetuks. Ta andis neid nii ilusate selliste täislausetega ja alati rääkis täpselt sama juttu. Ja see on hästi naljakas, kui sa kuuled läbi mingi paarikümne aasta nagu noh, tõesti kümnetest erinevatest intervjuudest, kuidas ta räägib mingit ühte seika oma lapsepõlvest, uuesti ja uuesti ja uuesti. Et lõpuks sealt tuleb nagu mingi valik teha, et mis siis see tõde on ja mis on selline et kerge selline kuulsuse needus skaalal. Aga ma rääkisin ka ta perekonnaga päris palju. Ta lapselapsed aitasid mind ka sellega, et selles mõttes, et kui mul näidend oli valmis, siis ta lapselapsed lugesid selle üle ja tegid mulle faktiparandust, kui ma panin puusse mingite noh, tõesti mingite kuupäevadega näiteks. Ja ka tema hinge kohta ma tema sugulastelt ikkagi sain nagu päris palju teada, et suurim küsimus, mis meil proovides alguses oli, et mis siis ikkagi et mis siis ikkagi oli see põhjus, et miks tema nagu ei olnud see märter Eesti eest, eks ole, et miks ta ei roninud sinna kaevikutes lipuga ja ei karjunud, et Eesti vabaks ja siis ilmselt nagu saanud ka selle eest kuuli või siis hiljem inimestesse matel aastatel ma tea, Heinz valgu kõrval ei seisnud laval, eks ole. Ja mul on tunne, et ma sain nagu vastuse sellele rääkida, sest perekonnaga et seda, aga noh, näeb siis lavastusest, mis see vastus on või mis see minu, minu tõde on, selle puhul. Aga see oli ka üks küsimus, millega nagu hästi palju pidi tegelema ja sellele küsimusele ei saa vastust tema intervjuudest, sest sellest ilmselgelt ei räägi. Ma ei tea, seitsmekümnendatel eesti televisioonis Veiko noh, ilmselt on Ernesaksast tehtav lavastus mõeldamatu, et seal ei ole muusikat, järglaseks on kirjutanud väga palju ilusaid koorilaule ja kõik ilmselt ju ka ei mahu ja samas on ta juhatanud ju ka punast muusikat ja, ja noh, kõiksugust muusikat. Et kuidas muusika. Panemine välja nägi. Ma alustan sealt, et üks asi, mille pärast ma selle lavastuse projektile üldse jah ütlesin, oligi minu tingimus, et ma ei taha rääkida lihtsalt lugu Ernesaksast ühest inimesest või ma tahan rääkida seda lugu koos tema muusikaga. Ja õnneks oli meil selline võimalused. Andra kirjutas näitemängu valmis ja me saime muusika valida sinna juurde siis vastavalt sellele et kuhu stseeni, kuhu ajastusse, milline lugu, millise sõnumiga sobiks. Dramaturgiliselt me oleme üles ehitanud ikkagi niimoodi et see muusika aitaks meil õigemini, et need draamastseenid aitaksid meil kuidagi anda mingi teise plaani sellele muusikale mõtestada seda aega, kus see muusika on kirjutatud. Ja mismoodi siis võis, võis nagu tolajal inimestele mõjuda, mismoodi ta praegu mõjub, et et me ei ole, me ei ole sinna pannud lihtsalt vahele Ernesaksa top 10 hitid vaid et nad on kuidagi sisuliselt sinna vahele pandud. Ja selles lavastuses kõlab ka see vastuolu või see paratamatus, kus Ernesaks elaski, et ühelt poolt on ta kirjutanud, et eestlastele mitteametlikku hümni Mu isamaa on minu arm. Ja teisalt on ta kirjutanud Nõukogude Eesti ametliku sünni kalevite kange rahvas. Ja need mõlemad lood kõlavad selles lavastuses ära, et näidata seda paratamatust, kus inimene elab. Kusjuures muusikaliselt kalevite kange rahvas on väga äge, laul on küll väga-väga äge laul. On küll ja, ja see on ka üks asi, mis mind Ernesaks puhul võlub. Et ta ei teinud kunagi allahindlust oma loomingule, isegi kui te kuulate lugu 1000 aastane Lenini Ma tahtsin öelda, et 1000 aastane leeninud kohutavalt ilus laul, tegelikult hästi-hästi ilus, just nagu meloodia poolest. Et sa, et seal on ka lavastus, on üks stseen, kus tegelane kurdab Ernesaksale, et meil noh, mehed kurdavad, et esimesed neli laulu kontserdil nagu parteile, et et aga noh, ma mõtlesin, et jätan sissejuhatuse ja et laulma kuidagi ära, et siis see, see Ernesaks reaktsioon selle peale nagu muusika on kõige olulisem, et vahet ei ole, millest me laulame, tähtis on see, et, et see oleks alati 100 protsenti. Ja see Ernesaksa suur fenomen ju eesti koorimuusikas ongi see, et ega ta ei ole ju väga hea komponist selles mõttes, et ta oleksid mingi meeletu harmooniate meister, aga ta suudab kirjutada kohutavalt ilusaid meloodiaid ja panna selle väga kenasti ära vormistada. Aga just see, need meloodiad ja, ja see lugude jutustamise oskus on lihtsalt suurepärane ja noh, ei maksa selle kõige kõrval ära unustada ka seda, et Ernesaks on ju ka kirjutanud maailmaski, lihtsama meloodia, mis on rongisõitja ja mis on samas lihtne, täiesti geniaalne. Kõikide laste lemmiklaul, esimene minu enda mõlemad lapsed on rongisõidu, kuulanud ribadeks, autost nuumutada korduse ja luubi peal, sest see lihtsalt viis esimest helistikuastet järjest joolemina soo täiesti selle võiks igaüks välja mõelda ka keegi teine. Olen ma arvan, et väga paljud tunnustatud heliloojad nii lihtsa asjaga üldse ei hakkaks tegelema, kes absoluutselt ei sobiks Heino meega kokku, et kuidas ma kirjutan. Ja ka Ernesaks, et nad oleks nagu tegi seda ja, ja meil on olemas üks Legendaarne lastelaul, mis on väga lihtne lastele laulda, on esimene laul, mis neil selgeks saab ja et selles mõttes tõesti tema, tema fenomen on ka selles, et ta suutis mõista seda sihtgruppi siis kellele ta lugu kirjutas. Muuseas, mis aastal see rongisõit kirjutatud tun? Vot nüüd ma satun küll piinlikus olukorda, sest seda fakti ma ei tea. Kümnend tead sa, seda, ma ei tea nagu mõtlema. Vot vot nüüd oleme torx, ootas siin kolmekesi me kuulame mingil hetkel muusikat, siis guugeldame ruttu, saame õige vastuse ka öelda, aga ma tean, et Elleni sõnade autor kõike seda, aga daatumit pole kuidagi vaja olnud praeguses elus nii. Aga Gert Raudsep, kes mängib siis Ernesaksa on, on teist mõlemast ikkagi vanem ja tõenäoliselt Ernesaksa tunnetanud ise rohkem, et et noh, ühelt poolt, kuidas tema nõusse saamine teil käis ja teiselt poolt, et kas ta mingil hetkel ütles ka, et kuule, et noh, mina ikkagi mäletan oma mingit tundmust Ernesaksaga, nii, aga te olete siin väheke vinti pannud ikka teistpidi üle. Ei, seda ei olnud, me ikkagi võtsime selle loo ette ja proovisime aru saada, kuidas teatris kehastada Ernesaksa selles mõttes on meie võlu ja, ja, ja nagu hea võimalus selles, et me ei tee filmi Ernesaksast või me teeme ikkagi teatrit ja teatris on olemas mingisugused teised vahendid, kuidas ühte inimest kujutada selles mõttes, et me kindlasti ei ole see Ernesaks seal laval selline näosaates paroodia, et me oleme ta krimineerinud, Ernesaks saaks 100 protsenti ja üritame siis võimalikult täpselt parodeerida seda, kuidas ta räägib. Vaid me Gerdiga koos proovisime aru saada selle inimese olemusest tema mingitest visuaalsetest detailidest ja sellest, kuidas ta mõtleb ja proovides sõrmega aru, et ega meil tegelikult ei ole võimalik seda inimeste üles kaevata ja küsida tema käest, mida sa vahet mõtlesid vaid me saame ise lavastaja ja näitlejana ja autorina teha omapoolse ütleme siis nagu ettepaneku, et meie arvates võis ta too hetk teha midagi sellist võiks teha midagi sellist ja, ja, ja ütleme ka Põhiline asi, mis, millega me nagu seda kuju luues Gerdiga, millele me jõudsimegi on see Ernesaksa puhul on kõige olulisemad tema käed. Ta oli ikkagi koorijuht, Ta oli dirigent. Ja et eks nendest kätest pihta hakkasime ja ja eks siis kõik muu juba selgub teatrisaalis. Nii, aga kuulame nüüd selle, hakkame mehed minema, mille te pealkirjaks panite? Ära meie sel ajal välja mobiiltelefonide guugeldame rongisõitu, et saada teada, mis aastal see kirjutatud on. Aga nüüd siis hakkame mehed minema ja pärast seda, Me jätkame. Läheme suvilaga edasi räägime Gustav Ernesaksa lavastusest, hakkame mehed minema, stuudios on Andra teede, Veiko Tubin, Tarmo Tiisler ja me siin kõik guugeldasime nüüd välja, et rongisõit on kirjutatud aastal 1956. Nii et juba tuntavalt üle poole sajandi tagasi. Te kindlasti satute sellisesse olukorda, et saali tulevad inimesed, kes on olnud Ernesaksa kaasvõitlejad kelle jaoks Ernesaks oli püha vigadeta eksimata ja, ja siis te näitate Ernesaksa teistmoodi. Et mida te ootate nende inimeste reaktsioonidest, kes Ernesaks ise tunds? Ja seda ma väga kartsin, enne kui ma hakkasin kirjutama, et isegi võib-olla mitte, ma ei kartnud neid inimesi. Säilita kaasteelised, vaid just võib-olla selliseid suuri ekspert, pesuri, muusikateaduse ekspert, sest mina ei ole kindlasti üks neist, ma kanooti loen ikka vaevaliselt. Sealt ka sõnu, aga sellega on nagu kaks poolt, et sellist näidendit alati saab nagu kirjutada sellest ajaloolist näidendit saab nagu kirjutada kahtepidi. Seda saab kirjutada ekspertidele, kus on niimoodi, et tegelikult ühtegi asja sa ei peagi eriti ära rääkima ja lahti seletama, sest kõik nagunii teavad, kõik oskavad märke lugeda just või siis seda saab kirjutada ikkagi publikule. Kes ilmtingimata ei oska ja ei tea, et nagu Veiko ka ennegi tuli jutuks, eks ole, et siis juba see uus põlvkond, mina olen kolmekümneaastane ja mina tegelikult ikkagi Nõukogude Liidust ei mäleta mitte tuhkagi ega ka Ernesaksa, sest et minu mälestused algavad 90.-test. Ma võin öelda, et minu põlvkonnale, mina olen 50 aastat vana, on seda jätkuvalt väga raske mõista, et on inimesi ja neid tuleb järjest juurde, kes nõukogude ajast Just uskumatul kombel on ka inimesi, kes sünnivad lausega, sel aastal. 90.-test midagi ei mäleta, eks ole, aga jah, et ma nagu ise võtsin vastasele otseselt loomulikult Oikoga rääkides, et, et me ikkagi kirjutas ta näidendeid ekspertidele vaid. Me kirjutame näidendeid, mida saab vaadata ka inimene, kes noh, ma ei tea, ei oskanud, kui lugeda või kes ei oska peast nimetada. Ma ei tea ju 69. aasta juubelilaulupeo kunstilisi juhte, ma võin vihjeks öelda, et selle loomulikult Ernesaks aga sellised nagu ajaloolised peensused, et mitte, et ma nüüd hakkaks seal kuidagi lava peal mingit leksikoni ette lugema, et see on see toon, too ja mis asi on Kress, Kressendo. Aga kuigi ma selle sõna tegelikult seletama, sest see sära, kasu sellest räägime. Aga jah, et, et see on ikkagi selline. Ma ei taha nagu kasutada seda laiatarbe ikkagi. Vik, aita mind, sa saad ju aru küll, mis ma mõtlen, et nüüd on ikkagi selline midagi nagu suveteater. Noh, suvel. Suveteater on ta selles mõttes, et on suvi. Aga et ta on selles mõttes, et ma tahaks lihtsalt öelda, et inimene, kes nagu arvab, et ta ei ole suur suur koorimuusikaajaloo ekspert ei kardaks sinna tulla, et noh, samamoodi noh, on inimesi, kes ei tea, ma ei tea peensusi spordiajaloost, aga nad ikkagi vaatavad rõõmuga palli või, või rõõmuga olümpiamänge, eks ole, sealt kommentaatorid on selle pärast just, et sa nagu ei eelda, et nad peavad reaalselt kõiki maailmasportlaste nimesid läbi aja minna. Aga nad siiski suudavad nautida seda sporti kui nüüd tagasi tulla spordi juurde. Et, et samamoodi see näidend ikkagi Ta räägib Ernesaksast ka inimesena ta räägibki sellest ajastust. Et noh, samamoodi võiks kirjutada sellest, kuidas ma tea, Betti Alver oli selle ajastu küüsis või kuidas tuga sellisel ajastu küüsis ja seda on, ma ei tea, kas petistan kirjutatud vist ikka on tuge, sest kindlasti on, et et see suur vastuolu kunstiinimene versus suure tsensuuri aeg, eks ole, tegelikult on nagu. Noh, tegelikult me neid neid tüüpe filmides ja teatris ka kett, kus siis mängitaksegi välja, et inimene on siis laval, särab ja niimoodi ja siis istub pärast etendust kuskil maha ja on niisugune väsinud ja, ja kokkutõmbunud ju tegelikult temast sõidetakse ülegi. Ja vot siukest seeni meil ei ole, kuigi pole paha mõte. Aga jah, et see Andra pole üldiselt ütlen saladuskatte all, et Andra pole neid ju näitekirjanikuna ise meie lõpptulemust näinud, et ta veel päris täpselt ei tea, mis mina olen täna õhtul, võib-olla seal midagi sellist on? Ei, aga, aga tõepoolest, et et see on. Üks küsimus, oli ju see, et kas me kardame eksperte. Isegi mitte eksperte, aga Ernesaksa kaasaegne? Ei, mina, mina ei karda, sellepärast et mina olen võtnud selle lavastusega selle eesmärgi, et me ei taha öelda, mis seal, mis on õige, mis on vale. Kas, kas see, mis ta tegi, oli õige, kas see, mis ta tegi, oli vale, kas ta tegi nii või naa vaid lihtsalt tõesti nagu André ütles, et rääkida ära selle inimese lugu, selle ajalugu kust Ernesaks on tulnud, millises ajast elas ja põhiline on ära rääkida see muusikalugu lasta sellel muusikal kõlada, millist muusikat ta siiski kirjutas? Et loomulikult tikaks, igalühel on oma Ernesaks, igalühel on oma see nagu öeldakse, mis asi see on? Tõde ei noh, mingi hästi tore väljend on selle kohta oma pisuhänd, pisuhänd, just tahtsin krati. Mõtlesin sisend. Et loomulikult on neid inimesi. Aga noh, see on. Kusjuures nende kaasaegsetega on ikkagi nii, et eks ma mõndadega olen ka suhelnud ja olen väga palju toredaid. Ütlesid anekdoot, aga selliseid väikseid lookesi saanud tema kohta, mis mul on kõik sinna sisse pandud, pigem ma loodan, et kui kaasaegsed tulevad, et noh, kõik, kellelt ma infot sain selle näidendi jaoks. Ma kindlasti loomulikult kutsusin vaatama ja kui kaasaegset tulevad vaatama, siis ma loodan, et nad tegelikult tunnevad nagu hästi palju asju ära ja selliseid lookesi, mida võib-olla sõprade ringis kuskil Estonia tagatubades räägiti omal ajal ja nüüd pole meenutatud pikki aastakümneid, et et ma ei taha nagu siukest muljet, jääksid kuidagi vaenulik tema vastu, et see ei ole tegelikult üldse vaenulik, tema vastus on tegelikult ikkagi. Noh, et ma pigem ikkagi kirjeldasin seda näidendit suure rõõmuga või sure siukse lustiga, et saada aina rohkem ja rohkem valgeid laike kaaril täiskaardil täis joonistatud. Oli see sinu jaoks esimene kogemus kirjutada tükk, kus peategelane on reaalselt elanud inimene. Selles mõttes nihukest biograafiat ma ei ole kunagi kirjutanud, jah, aga mina teen dokumentaalteatrit, mille peategelased on tegelikult veel rohkem reaalsed inimesed, et ma üldiselt teen sellest teada, et ma praegu kirjutan ühte näidendit. Ja see tööprotsess käib. Ma intervjueerin inimesi, mul just praegu on see intervjuude faas ja need inimesed räägivad mulle oma suurimatest saladustest ja tunnetest ja hirmudest ja ja oma eluloost. Ja siis ma kirjutan selle Kuu stseenid ekse monoloogideks ja sellest tekib näidanud lihtsalt see vahe on selles, et need inimesed on anonüümsed. Et kui ma teen dokumentaalteemadel, eks noh, ma olen näiteks lapsendamisest kirjutanud ja pered, kes on lapsendanud, räägivad mulle oma lood ja ma luban neile vanematele, et ma teie nimesid ei kasutajate, saaksid ausad olla. Aga need lood jõuavad ikkagi lavale ja need on päris inimestest, et, et mõnes mõttes on ju sama lihtsalt see vahe ongi see, et siinse nii-öelda subjekte jäänud anonüümseks, et me kõik teame, et Ernesaks olemegi anonüümne, koori juhataja. Aga jah, nagu see ülesanne mulle on, on suhteliselt sarnane tegelikult. Et ma siin natukene nüüd eputan ka maani veteran Airlaseks seal kodus käinud, mina, ta, sina oled ka pooleli Ernesaksal külas käinud aastal 77, see oli selline lugu, et minu vanaema enne sõda laulis Ernesaksa käe all Tallinna harud haridustööliste või haridustöötajate naiskooris, selline koorani. Vanaema laulis, siis oli seal ka noh, nagu mingit mitte päris koorivanem, aga umbes koorivanem abi või abikoorivanem või niimoodi, ehk siis ta tundis saksa ja siis oli minu esimene laulupidu ära avaldunud 77 ja siis me läksime minu vanaemaga Ernesaksale koju laulupeo teatmiku võtma Ernesaksa autogrammi ja siis tema autogramm oli selline joonistama ja niimoodi alati hästi suured sihukse kahupea siis kirjutas sinna alla Tarmole, et olgu sul tulevikus palju laulupidusid, kus ta väelaseks nii vatid, mina olen siis loll, nunnu just nimelt nunnud. Aga teil on üks tegelane veel, keda mängib või siis tegelasi rohkem, keda kõiki mängib Kait Kall, et keda ta siis mängib. No, ega nüüd, kuidas Inscene väljendatud spoiler allerit või 70 et ärme ärme üllatuse radikaga ei, tõepoolest, et meil ei ole ainult Gert Raudsep laval, vaid on ka Kait Kall ja miks, miks ainult üks näitleja lisaks Gerdile on see, et neid tegelasi seal edel saaks ümber, on nii palju, et kui me võtaksime iga rolli peal eraldi näitleja, siis saaks igavese näitleja lavaaega umbes kolm, neli minutit. Ja, ja sellepärast ma valisin ka Kait Kalli, kes on minu meelest väga, väga hea selline ümber kehastuda karakternäitleja kes siis etendab neid kaasaegseid Ernesaksa elust, noh, aga ikkagi nagu reaalseid inimesi selles mõttes reaalseid inimesi koori liikmetest kuni Nikolai, võtame nii välja. Et nad on ikka päris päris inimesed seal, noh, mõni on selles mõttes anonüümsena, et me nimetame neid tööliseks või lauljaks või kelleks iganes, aga et ikka seal reaalseid inimesi ka Hugo Lepnurme ja. Ja siis, lisaks sellele on laval loomulikult ka koor, mis on ka minu jaoks, tekkis see tunne, et draamanäitlejaid peaks hästi vähe olema, sest et koor ja nii palju, et kui seal oleks veel selline 15 pealine truck näitlejaid, siis see mass oleks nii meeletu, et ma ei tea, ei tundunud nagu õige, et alguses me ju arutasime, et võib-olla teha üldse monotüki. Aga siis me otsustasime, et keegi võiks ikka veel olla. Aga noh, Ernesaksa kuvand ongi paljuski selline tema ja tema ramm nendest need pildid, mis on tehtud nii nendest mulgi kuubedes kui nendes, et tema ja tema koor on seal taga. Absoluutselt lihtsalt korraks, tulles tagasi selle koori juurde, tahtsin meilt minu jaoks, tegelikult on laval kaks Ernesaksa, meil meil on Gert Raudsep, Hirvo Surva, sest et nad mõlemad kehastavad Ernesaksa lihtsalt erinevaid staadiume. Ehk siis Hirvo on see Ernesaks, kes on koori ees ja, ja Kert on enamjaolt seene saaks, kes ei ole koori ees. Aga on ka stseene, kus ta on koori ees. No lihtsalt selline info. Ei, ma tahtsin öelda, et jah, loomulikult Hirvo Surva tuleb vaali hüüda raadiost. Ja siis on tegelikult ka siin see huvitav olukord ka, et kellelegi minu põlvkond ja ilmselt ka sinu põlvkond, veiko, kujutled, ramm kõik teavad, milles millest jutt on või kellest jutt või milles asi on või, või mis asi on ramm tänapäeval Ramoni hoopis teise tähendusega. Ja ma ei räägi sellest, et on nimi, ei ole enam riiklik akadeemiline mees, kord vaid rahvusmeeskoor, aga see, et noh, ramm ei ole hetkel minu meelest selline eestluse eest barrikaadidele mineja, eestluse hoidja, sääst ja kunstiline kollektiiv, kes laulab ilusti, aga ta ei ole kindlasti sellise tähendusega. Et kuidas seda teha tänapäeva inimestele selgeks, et üks meie vabadusvõitluse nii-öelda sümboleid oli meie riiklik akadeemiline meeskoor No ma arvan, et koorimuusika kui selline ja kõik need kuulsad eesti koorid, kes mööda maailma reisivad ja meile au teevad ja auhindu koju toovad veidike ikka jõgi ju on ka meie selline rahvuslik uhkus. Jällegi, ma nüüd räägin oma mälestusi, kuvand oli sees eesti meeste vägisada meest, minust, koor oli siis poole suurem, kui praegu on 100 mees seisavad, emad seisavad, et meie eestlased välja. Noh, eriti siis, kui pärast sõda ju mehi ei olnud ja selles mõttes, et pärast sõda mehi oli väga-väga vähe. Ja kui ikka tuleb sellisesse eriti väiksemasse kohta, kus saalis on ainult naised tuleb 80 frakkides meest, siis ma kujutan ette, et need naised mitte ainult ei nutnud neil ikka jalad läksid ka täiesti nõrgaks, et jah, see mõju oli noh, selles mõttes kindlasti nagu hästi suur, et siis ei olnud midagi. Seal kõrval midagi muud ei olnud, aga ma arvan, et see ongi paratamatus, et see aeg on möödas, kus kus selle eest seisid need 80 frakkides meest, et, et praegu on meil teised kuulsused ja teistsugune vabadus ja vabadus on nii suur, et ei olegi vaja 180 meest, kes seal seisavad. Et ega, ega sa seda ei tee ju niimoodi vitsaga, et nüüd võtame uuesti need koorimuusika ja see ja kõik, kõik massid, et noh, nii on, aeg on teine, inimesed on teised ja ja väljundis on teised. Kas lavastuses Ernesaks seal pommilga käib? Me otseselt ei vii teda, ei vii sind lõike ja me räägime küll sellest, kuidas nende ringreisid kestsid ja kui pikalt ja ja noh, ma ei hakka kõiki rääkija isenesest midagi seal näha, grani vaata. Serblaseks sureb ära. Lõpuks. See on hea küsimus, see on see põhiline küsimus, mida võiks keegi küsida, et lähedal Ta krimitükki vaatamisajakirjanik tuleb, küsib, et kes mõrvar on. Aastaga. Ma ei saa sulle öelda ja, ja ma ei saa sulle öelda ei. Ernesaks elab meis kõigis või nojah, eks ole, aga, aga. Aga ma ei tahaks lõpetada rääkimine, selge. Andra mulle tundub, et sul oli huvitav seda kirjutada. Ja, ja väga huvitav oli. Just selles mõttes on huvitav, et et ma ei oleks ise elu sees mitte iial ilmselt seda ette võtnud. Kui mul ei oleks pakutud seda aga teatris tihti nii ongi. Et teater oli ikkagi tiimi pingutus ja selline kirjanikest kirjutab romaane või püksi, istuda aias ja mitte kedagi näha oma elus ja kirjutada neid romaane, mida ta ise oma peas üksinda välja mõtleb. Aga teatrisse on vaja kunstnikku, näitlejat, lavastajat ja ka kirjaniku mis annab selliseid võimalusi hästi palju, et sind imetakse viimasel hetkel ühte projekt, et tule teeme, teeme Lähme koos, selline mõte on. Ja mul on ikka alati alati tagantjärele hea meel, kui mind kutsutakse. Et hästi hästi üllatav teema minu jaoks aga. Selliste loominguliste protsesside puhul mulle meeldib see, et me ei alusta proove valmis produktiga, vaid meil võib tekkida võimalus, et me saame lugu veel koos arendada. Et õnneks on meil näitekirjanik, kes on nagu olemas, kes saab tulla proovisaali, kes on elus, kes on elus, kes mõtleb meiega kaasa ja, ja et näitlejatega koos seda materjali läbi lugedes läbi töötades. Pärast esimest paari proovi ikkagi nõudsime andvalt veel asju juurde, ütlesin, et meil on tunne, et siit on üks, üks selline hetk on, kirjutasin stseene juurde, et see on ka minu arust väga võluv, et, et me et see lugu kuidagi nagu loksus paika mitmete inimeste siis nagu mõtetes. Eesti suurkujudest kultuuriajaloo suurkujudest ei ole väga palju tükke tehtud. Mistma sõites siia raadiomajja lasin peast läbi, noh need Viinistu asjad, mis on siis tehtud, aga nüüd on vist kunstnikest põhiliselt ju, eks ole. Suurtest muusikutest väga ju ei meenunudki väga ei ole, jah. Et ma arvan, et põhiline asi on see, et ikkagi tegijatel puudub julgus, ma isegi mõtlen, et minu käest ka küsida, et kuidas te julgesite võtta sellise Ernesaksa kuju, et kas te ei karda, et tead, ma ütlen, Õnneks oligi see, et kuidas see protsess algas, nii, viimasel hetkel oli nii kiire, et ma pole siiamaani jõudnud selle peale mõelda, et kuidas ma julgesin, mul on koksi mõte, teeme, teeme, siin on selline, siin on nii. Aga ma tegelikult, kui oleks selle üle pikemalt järele mõelnud, oleks mõelnud ka. Teate, ma vist ikkagi ei julge, Ernesaks on selline ikooniline kuju siin ja kuidas need meie hakkame temast rääkima. Õnneks õnneks mul ei olnud aega, et see küsimus tekiks ja tänu sellele ma arvan, et et see mõjus meie protsessile hästi ja, ja eks eks siis inimesed, inimesed ise vaatavad, mis sealt välja tuleb, aga aga ma loodan vähemasti, et me oleme tabanud mingisuguse Ernesaksast killukese mingisugusest tema olemusest ja toome selle lavale, kutsume muusikaga ja et inimesed, kes seda vähem teavad, saavad mingisuguse aura sealt kätte. See päris inimestest kirjutamine on üldse selline või noh, kirjutamine või lavastamine või filmide tegemine on üldse selline keeruline asi, et sa pead nagu ise minu meelest autorina hästi peabki julge olema või peadki nagu mõtlema seda, et tegelikult see teos, mis valmis saab, see on tegelikult ainsana oluline, et noh, ma võin paralleeliks tuua selle, et ma kirjutan romaani hetkel. Ja seal romaanis on äratuntavaid inimesi, kellega ma olen kohtunud oma elus ja, ja siis alati autor peab mõtlema selle enda jaoks selgeks. Et kas sind huvitab see, kui sa näiteks ma ei tea, naabritädi solvad rääkides mingeid anekdoote temast oma raamatus, noh, ma toon lihtsalt suvalise näite või näiteks räägite ma tädidest midagi sellist, mida võib-olla tädid pärast külla ei kutsu või noh, et, et kassa nagu mõtled selle peale mida su perekonnaliikmed või sõbrad-tuttavad mõtlevad või sa mõtled teose peale ja kirjutad seda ikkagi selle mõttega, et seda loevad 100 aasta pärast inimesel Hiinas, kes pole mitte kunagi sinuga kohtunud. Esimesest mitte midagi kuulnud, et see teos iseendana peab rääkima. Et samamoodi tegelikult on ju nende biograafiliste filmide ja raamatute näidenditega. Et kui sa satud vaatama telekast, ma ei tea väga head filmi mingist poola pianist, kellest sa enne polnud mitte midagi kuulnud. Ja see puudutab sind sellisel universaal sel moel või, või sellisel üle inimlikul viisil, et sa saad aru, see, mis temaga tema elus juhtus. On oluline, ema lõpus, nutan, kui ta ära sureb siis on minu meelest korda läinud see teos ja see, kui selle Poola pianisti võib-olla ema pärast autori peale solvus ja ütles, et aga minu poeg nii ei rääkinud. Sise, kas see maksab midagi, kui inimesed Pharmossade, aga kas see maksab tegelikult? Nende jaoks ei maksa, aga lähedase jaoks maksab. Vaata aga samas nagu kui autorina kogu aeg kartma ta siis ei saa ju mitte midagi kirjutatud tegelikult ka samamoodi ajakirjanik, kes kirjutab, ma ei tea arvamusloo, eks ole, et kui sa kardad, et jah, sportlased, et kas äkki sportlase ema peale vihastab või siis ja ma ja ma ei räägi üldse nagu konkreetselt praegu Errseks, Ernesaksa perekonnaga, ma olen tegelikult ikkagi arutanud seda teksti ja ma loodan, et miski siin ei vihasta seda, seda, seda kampa ja, ja nad on kõik lugenud seda või noh, mitte kõik, aga, aga ikkagi osa neist on. Aga jah, see nagu sihuke eetiline teema, et, et see on võib-olla veiko, see võiks nagu inimesed ei julge kirjutada nendest tuntud eesti korrufeedest, tõesti, on nii väike. Ja eriti just nende positiivse kuvandiga. Just et äkki ma solvanud kedagi, aga samas nagu ma ei tea, kui sa kirjutad krimiromaanisarimõrvarist, siis seal ei saa kõik olla positiivne, eks ole. Et naguniikuinii, see kogu aeg solvad, kedagi, on see, mis ma tahan öelda, et tegelikult sa pead nagu oma uksed kinni panema selle suunas ja keskenduma ainult teosele. Ja siis, mis sa saad teha, on seletada seda, et tegelikult see on ju ilukirjandus või noh, et tegelikult see on ju, põhineb tõsielulistel sündmustel, eks ole, ja tegelikult ma ju noh, ma, ma tõin nagu teose esimeseks enne enne mind, et vihaka mind, mitte mu, mitte mu raamatuid. Nii, aga aitäh teile, tore, et tulite, teil on veel jäänud, mis meil siis on kahest seitsmeni, see on tubli viis tundi isegi isegi vähem, kell viis tuleb juba meil natuke asja veel proovida, tehnilisena, siis pole palju jäänud, mõne ta enam, nii et aitäh. Andra teede, aitäh, Veiko Tubin. Tulite rääkima Ernesaksa etendusest alates tänasest kuni laulupeoni saab seda näha, kuulata ja sellest kõike.