Tere kuulama argipäeva saadet. Täna on meil jutuks see, kuidas Eesti hakkab reguleerima kõige vähem reguleeritud Meediumite interneti. Kuidas on arenenud arutelu seaduseelnõu ümber, mis piirab anonüümset interneti laimu ja vaenu õhutamist. Stuudios on hea meel tervitada riigikogu liikmeid õiguskomisjoni esimees Väino Linde reformile erakonnast. Tervist. Tere. Ja Indrek Raudne Res Publicast, tere päevast. Ning internetiportaali Delfi juhataja Ville jahe. Tere. Mina olen, juhtisid Tarmu Tammerki. Tänased arutelud Riigikogus võtsid kauem aega, kui arvata, palju ja pikalt soovite sõna võtta Tartu-Tallinn maanteeteemadel. Ja selle tõttu on meil erinevalt välja kuulutatud täna ka veidi erinev esinejaskond. Õiguskomisjoni poolt Riigikogus ettekande teinud Jaanus Rahumägi asus teele juba kohtumistel väljaspoolt Tallinna. Sama on ka Ken-Marti Vaheriga, kes täna õhtupoolikul peab tegema ettekannet korruptsioonist Tartu ülikooli üliõpilaste ees. Aga tänase saatekülalised on samuti noh, hästi kursis niinimetatud halbade interneti kommentaari leviku piiramise temaatikaga. Riigikogu liikmena Sa peadki just riigikogu istungilt, kus toimus selle seaduseelnõu teine lugemine. Meie vot järjepidevad kuulajad teavad, et sügisel, kui me seda teemat esimest korda käsitlesime, oli saates justiitsminister Rein Lang, kes oli eelne aktiivne algataja. Eelnõu tuli välja suure aplombiga, tekitas algul kõva kriitikat, ägedalt arutelu. Eelnõul on muuseas ka väga pikk nii pealkirjas nimetatud lausa vabadust, mida siis muudetakse, need on siis elektroonilise side seaduse, infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustik, kriminaalmenetluse seadustik, väärteomenetluse seadustik. Nii et pealkiri järgi ei oskaks aimatagi, mis siin taga on. Et peamine kriitika selle seaduseelnõu kohta on puudutanud seda niinimetatud suure venna fenomeni ehk seda, et riik saab senisest suuremad võimalused meid internetis nii-öelda pealt kuulata, jälgida. Kriitiliste märkustega eelneva aadressil esines ka õiguskantsler Allar Jõks, kelle hinnangul on eelnõu lubaks ulatuslikku jälitustegevust ka vaenu õhutamisega mitte seotud asjades. Nüüd täna oli eelnõu teine lugemine, peaaegu pool aastat on siis nüüd olnud arutlusel on õiguskomisjoni esimees Väino Linde, et missugused on need kõige tähtsamad muudatused, mida see eelnõu on sellest saadik läbi teinud, kui ta riigikogu liikmete lauale esimest korda tuli? Eelnõu on teinud läbi täpselt sellised muudatused, nagu üldjuhul kogu eelnõu menetlemine Riigikogus läbi komisjonide ette näeb. Oleme eelnõu menetlemisel palunud anda arvamusi õiguskantsleril riigikohtul ja oleme nüüd armsad ka arvesse võtnud nii-öelda seda eelnõud komisjonis muudatuste sisse esimesel ja, või nii-öelda tänase seisuga, et õiguskantsler Allar Jõksil jääksid enam mingisuguseid probleeme selle eelneva osas, ei näe, et oleks nüüd vastuolu põhiseaduses toodud vabadusega näiteks, pigem vastupidi. Ja me oleme selles mõttes päris päris rahul selle eelnõu menetluse käiguga. Ja oluline on, mis siin need muudatus on, praegu on võrreldes esialgse tekstiga on, käsitleb siis karistusseadustiku parandada viitekümmend ühte ja ütleb siis just nimelt räägib vaenu õhutamisest. Kui esialgses tekstis oli Olik Riias vaenu õhutamise paragrahvi osas mõnevõrra keeruliselt, et millisel puhul on tegemist siis ikkagi sellise kriminaalkorras karistatav teoga et tegevuse eest, millega jumaliku rahurikkujal viisil on kutsutud üles vihkamisele ja diskrimineerimise üle ja nii edasi ja nii edasi sõltuvalt rahvusest, rassist, nahavärvist, siis tänaseks on seepärast saanud siis uue kuue, et tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles mitte avalik rahulikumal viisil enam, mis tegelikult ei olnud juriidiliselt eriti hea väljend, kuivõrd seda ainult kohtut siiamani nagu sisustanud. Aga avalikult on, kutsuti üles vihkamisele veerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele ja nii edasi. On loodud üks täiendus siin, et kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, mis tähendab seda, et kui seda ohtu nüüd ei ole ka põhjustatud niisuguse üleskutsega, sest sellisel juhul ei ole tegemist mitte sugugi kriminaalkorras karistada. Jooga ja see on üks päris päris oluline, oluline muutus selles eelnõus täiendavalt ütlengi, seda nüüd täiendatud kriminaalmenetlusseadustiku ja ka selles osas võrreldes eelnõu esialgse tekstiga on meil muudatus sees. Nimelt toodud siis nüüd nagu nimekirjana nimena need karistusseadustiku paragrahvid, millede uurimisel on siis uurimisorganil õigus pöörduda ja üksikpäringu korras siis teha taotlus teha taotluse, et saada teada, kust võimalikust kaadressist näiteks on siis üks või üks või teine informatsioon. Ja läinud ja praegu kehtiv seadustik lubab tegelikult niisuguseid toiminguid raskemate kuritegude puhul juba nagu nagunii, aga siis pidasime tarvilikuks seal need tuua veel osa paragrahve siia veel täiendavalt juurde loetelule. Litereeringuid seal nüüd kergemini teha. Aga võrreldes esialgse tekstiga, mis oli eelnevas esialgu toodud, on nüüd nende paragrahvide loetelu siin ära toodud, nii et sugugi mitte mitte igas igas igas kuriteo puhul, vaid mis on seotud ähvardamisega, mis on seotud alaliste vastus natuke kuritegudega, mis on seotud samuti kuritegudega ja mitmesuguste saladuste avaldamisega, sõnumi saladused, päris haldas avalduntumised ja nii edasi. Nii et selles mõttes me oleme võrreldes esialgse tekstiga. Me oleme lahendanud seda, seda võimalust. Riigikogus küsiti ettekandja käest täna, et miks seda seadust vaja on ja vastuseks kuulis siis Riigikogus all ja, ja need, kes ka ülekannet jälgisid, et et see on seletuskirjas mainitud, et miks seda tarvis on, et et Väino Linde ütleme raadiokuulajate jaoks ka ära ikkagi, kellele seda seletuskirja ees ei pruugi praegu olla, et miks on seda seadust tarvis? Kummaliseks ta mõnes mõttes isegi arusaamatuks see, et mille pärast selle seadusele nii kõva kära tegelikult tegelikult on. Seaduses on nii-öelda kolm, kolm olulist olulist osa. Üks mis käsitleb siis seda, et kohtul tsiviilasja lahendamisel oleks õigus teha siis üksikpäringu korras ka taringe ometi ette ettevõttele. Ja ma ütlen seda praegu, et praeguses tsiviilkohtumenetluse seadustikus toodud kõike sätet selle kohta, et kui kohus lahendab asja siis on tal õigus, kui ta välja kõikidelt isikutelt, kelleks ta, keda ta vajalikkus peab vajalikke tõendeid, saada andmeid ja nii edasi ja nii edasi, siin ei ole mingisugust piiri. Aga meil on olemas elektroonilise side seadus, mis täna kehtib ja, ja seal on omakorda ära toodud, kellele tegelikult elektronsideettevõte peab andma andmeid ja võtan, seal on kõik uurimisasutused kirjas, aga ei ole kirjas, keda või mida on just nimelt seesamune kohus praegu ja selle tõttu, kuivõrd on kahe seaduse vastu. Aga kohtumenetlusseadustik andiski, üldisem üldisem seadus on konstitutsiooniline seadus. Mis võetakse riigikogu enamushäältega vastu, siis tema nagu kõrgem seadus. Aga tuleb tunnistada seadus viie, tegelikult kooskõla selle, sellega seadusega see on, see on üks põhjus, meeldib see meile või mitte, nüüd iseenesest midagi nii väga nautisin, seda teadus nagu ei olegi ja teine osa käsitleb siis just nimelt vaenu õhutamist kus, mida me täna nimetame kehtiva seaduse järgi vaenu õhutamiseks ja kus on siis võimalik vaenu õhutamist käsitleda nii väärteona kui kui ka videona. Ja tegelikult see niisugune vahetegemise võimalus sõltub paljuski tegelikult uurija või selle asja kontrollija suvast, et kas leitakse, et sellise on õhutamisega on isikule tekitatud oluline kahju või ei ole tekitatud oluline kahju. Ja et niisuguste suva tegelikult päris vältida, et anda õigus ja võimalus ka siin prokuröri järelevalve teostamiseks praegu selles küsimuses siis peeti ka õigus, et kui on tegemist valgutamisega avaliku rahulikul viisil, et siis on on tegemist kuriteoga. Ja kui see on siis nüüd, mil viisil ja ei ole ka tekkinud tekkinud oht isiku elule, tervisele või varale siis ükski konkreetne isik, kes tunneb, et tema suhtes on midagi toime pandud on tal on õigus siis pöörduda ise juba kohtusse sammuks siis mingisugust mingisugust talle Vajaliku lahendit asutub kohtu uurimisest siis mida ta heaks peab, ja kolmas osa, nagu ma ütlesin, on siis see, et kriminaalmenetluse läbiviimisele ka, et oleks siis uurijatel õigus teatud kuritegude puhul kontrollida just teha üksikpäringuid näiteks on just õiged simman, arvan, et arvutikuritegude puhul ilmselt ei ole ka kõige sügavamal vastasel tegelikult selle eelnõu osas midagi öelda, et sellel juhul peaks olem kohtul ja ka uurijal õigus teha vastavaid üksikpäringuid, sest muidu ei ole nagu mõtet üldsegi üldsegi uurida neid Raphael võtad karistatustiku tuua, kui me teame, et tegelikult ei saa uurija mitte midagi kontraalidega täita. Keda need kolm tegelikult olulist juriidilist põhjust, miks me oleme selle eelnõuga Riigikogus? Aitäh Res Publica on olnud erakond, kes sellele eelnõule vastu seisnud algusest saati isegi Res Publica liikmetega seotud organisatsioon on internetis teinud spetsiaalse kodulehekülje vabaduspunkt. Net, kus on sõnavabaduse kohta päris palju infot kokku kogutud ja ja, ja see on nagu kampaanialehekülge, et need inimesed teavad, et, et see seadus on, on halb, et selle kaudu siis väljendaks oma arvamust valitsusel, et et miks see publik on selle seaduse vastu. Indrek Raudne, vaadake, see põhiline küsimus ongi tegelikult see, mis täitsa õigustatud küsimus, et miks sellist mõttetut seadus praegusel kujul täiesti mõttetuks muutunud seadust vastu võtta, selle kohta aja jooksul muutunud väide vaadata eelnõu seletuskirja eelnõu seletuskirjas on loomulikult nagu ülespuhutud just need faktid, mida tegelikult selle seaduse menetlemise käigus on juba ära muudetud, ehk tegelikult, kui ta alguses oli tõesti ohtlik, selgelt läbimõtlemata ja koos piirav eelnõu, siis on suurel määral muutunud mõttetuks eelnõus, millel on siiski ohtlikud tendentsid olemas, mille pärast me oleme kuni lõpuni vastu, rääkimata sellest, et pole mõtet nagu riigikogu aega ja valitsuse muid ressursse kasutada tegelemaks pseudopseudoprobleemidega ja ise muutunud paremaks siis sellel sellel kuulge, ta pole muutunud paremaks, need ohtlikud asjad on välja võetud, et selles mõttes on ta muutunud ohutumaks, aga ta on ikkagi olnud suhteliselt mõttetuks. Pigem tõesti kolm, kolm osa on seal olemas, kui me esimesest osast räägime, see oligi see, mida lang üles puus, eks ju, see oli see nõnda öelda, et midagi ette võtta netikommentaaridega. Ja see oli see, et au ja väärikuse kaitseks, eks. Nüüd tuli välja, et lahtisest uksest sissemurdmine Su tegelikult ammu olemas esimesest jaanuaris, tõsi, hilisem seadus muudab varasema õigusselguse mõttes, noh, see on tegelikult sisuliselt redaktsioonile parandus. Loomulikult võib see tähendab seda parandada, osalesid Riigikogus, tehakse teda siis, et ei hakata selle jaoks eraldi eelnõu välja töötanud, kui tuleb ette, siis aetakse need asjad korda, sest noh, tegelikult on teada, et rakendub konkreetne seaduseelnõus on see esimese osa kohta, kus on tulnud üldse see pealkiri Delfi eel tuletage meelde, kus asi alguses. Nii nagu ühes raadiokommentaaris Rein Lang ütles, mehaansas Luigega, otsustasin midagi tuleks võtta pildiga ette ja, ja sealt noh, see lapse suuri lobises selle, seda välja sealt, see asi hakkas kerima ja see on tõesti ainukesed, mis seda osa tegelikult reguleerib, mida tegelikult reguleerida üldse poleks vaja. Nüüd see, mis on tegelikult ohtlik, just see teine osa, mis puudutab seda, et sisuliselt, kui peale Enno Tammeri rongaema kohtuasja nõnda ta tõesti läheks, läks tsiviilvaidluse objektiks ja väärteoossa, siis algne sõnastus oli see, et kus oleks just esimesel korral väärteo, oleks, oleks see olnud siis nüüd kriminaalkuritegu, nüüd tõesti parandati veel segasem sõnastus, mis koodi, teine teine lõige sisse, kus algsest asjast taanduti toodi tõesti erilõiked, et kust tegelikult ta läheb kriminaalkuriteoks üle endiselt jäid ja ka komisjonis ja ka suures saalis jäid vastuseta küsimused, et see annab väga suure, subjektiivsed, on ohtlik just selles mõttes, et mis õiguskantsleri tõesti enam ei ole, seda põhiseadusega vastuolu ei ole nagu selgelt vastu küll jääb seesama nõnda öelda liigi poolt avaldamiseelse kontrolli kehtestada suurik külmutanud toime, ehk see on tegelikult hirmutav toime. Millega siis kaasneb nagu see, et inimesed ei julge enam üldse rummust ette võtta, et antakse tegelikult signaal, jäetakse mingisuguse subjektiivsus ehk täpselt sama asi, mida omal ajal ja hindamise juures, mida nagu rongaema kaasusega taheti saada ja see asi ei ole nali, ma toon teile näite. Täna needsamad noored, keda te ütlesite, kes on selle vastu protestinud, eelmine kord olid seotud suudega istungi rõdul, nad ei rikkunud mingit korda, Riigikogu ja Eesti rahvaparlament on avatud seaduse järgi tohivad viibida kõik kodanikud istungil ja ei olnud mingit probleemi, seekord siis, kui see seadus nüüd lasti kolmandale lugemisele tagasi istusid meil olid ehk täna ja, või need maskid peas ja julgestuspolitsei viisad ära ei rikkunud nad korda, nad viibisid seal täiesti seaduslikult, nii nagu saab iga Eesti vabariigi kodanik olla ja mitte kellelgi polnud mingisugust probleemi, ükski istungi juhataja keegi teinud mingisugust märkust, järgminilised toimetatakse ära asiastmetele liige, võsa, sellerit maskidega, lihtsalt Rein Langi maskid ja et sellest sellest asjast tegelikult hakkavadki need asjad pihta niuke kolmandast, kolmandast vahepeale seda, et nii palju, kui ma uurisin natuke selle asja, kui ma seda uudist kuulsin, et sealt need noored rõdul kõrvaldati, et Isamaakoha peal ei olnud, aga, aga nii palju sain mina teadjad probleemiks olevat olnud vist see, et nendel olid ka mingid loosungid käes, millega nad üritasid seal rõdult lehvitada ja see olevat saanud näiteks miks julgestuspolitsei otsustas, et et see ei ole hea, et nad lehvitavad loosungitega seal, mis võivad olla lihtsalt pähe kukkuda riigikogu liikmetele, mida olevat istungid olidki tegelikult need Rein Langi pildiga maskid. Ma arvan, et Eesti vabariigis pole piiratud seda, et kas sa, kas ma käin maskiga käima, Ühes riietuseks, Väino lindil on sinine pluus või punane pluus. Kui Reformierakond seda taotleb, siis ma ei saa üldse, mis nende nende liberaalsusest ja vabadusekaitsjatest see on. Aga kui räägime eelnõudest politsei, seda see olnud Reformierakonna Otsotsia saali, selleni jõuabki, et see on inimeste tegelikult lõpuks jõuamegi selleni, nagu, nagu välja, et inimesed ei julge lihtsalt oma arvamust avaldada. Niuke jõuame kolmanda sätte juurde, mis arvamusavaldust. Mõned peab kaasnema ainult läbi anonüümse arvamus avaldumise ja kartmata tundmata mingisugustki vastutus selle eest, mida nii-öelda Tatina selge välja pressida. Ma arvan, et ka sina esimesest osast, mis internetti puudutas, osan vaenu õhutamise, ei puuduta anonüümsust, vaid, mis puudutab just ma olen muutunud, mida tegelikult ja mis oli kõige ohtlikum osa. Räägime sellest nii et pole mõtet tuua sedasama delfi ja muuseas, ma juhin tähelepanu, delfi sidus ise justiitsministeeriumi justiitsminister, pannes ekslikult hoopis laiemaid asju käsitlevaid eelnõule, kui ta riputas õigusse nimetuseks Delfi eel, hiljem kogu aeg sellest taganenud, oime hoopis teised asjad, lastepornograafiat, muud asjad, eks ju, kõik toredad sätted rääkima sellest, et tegelikult lahtisest uksest ja teeb see eelnõu tõesti tõesti teeb mingites asjades õigus selgemaks, aga just selle sama asjaga, mis seal vaenu õhutamisega selle kompromissina, millega üldse koalitsioonipartnerid olid reformi Erakonna õnnetu algatuse tegelikult parlamendis saavad kõik aru, nüüd tahetakse asja juures teha head nägu eelnõuna ära nuditud ta muutunud mõttetuks, et laseme ta läbi, eks ju, sellepärast et noh, et ta kannab juba seda eel on, meil on võimalik nagu raporteerida, et tegime küll lollus, aga, aga noh, et ministri läheks, mingi väärikus, väärikus alles, aga noh, ega parlament peabki olema väärikas, et pigem tuleks nagu iga tunnistada ja see asi asi tagasi võtta. Aga kui räägime kolmandast kolmandatest kolmandast asjast ehk needsamad üksik kutsusid, kus taheti kaitsepolitseisse tegelema, siis täna oli väga markantne Igor Gräzini esinemine, kus ta tegelikult ütles, et peabki kaitsepolitseile mitte see, mis ta tuleb põhiseadusega seaduses olevad rollid, vaid tulebki talle veeru rohkem ette kirjutada, igasugust jama, millega ta peab tegelema ja tuues seal väiteks noh, täiesti põhjendamata ja selgeid väiteid, justkui oleks näiteks euroreferendumikampaania kiusatud eurovastased ja kaitsepolitsei tegelenud sellega, millega ta ei peaks tegelema, minu teada kaitsepolitseile pole siiamaani ühtegi etteheidet. Igor Gräzin, kui juristile kodanikul on mingeid etteheiteid, siis ta peaks vastavalt. Eesti on õigusühik kuhugi kohtu poole, mitte nüüd seaduse kaudu sundida, selle asemel, et Kaitsepolitsei tegeletakse sellega, mis ta peab, sisejulgeolek, terrorismivastane võitlus ja kõik uus asi tegelema tegelikult nagu nagu jamaga, sest noh, ütleme see, seda on küll, piirati vanasti üksikotsuste kaudu oli, tegelikult oli külla päringut, kuid tegelikult, kuna need olid piiramata ütlemata, mille kohta see täpselt on, mis nüüd on, nüüd on õnneks seal veel olemas, mis seda pehmenda poleks muutunud tegelikult ju jadaks olekski tähendanud seda, et päevas päev oleks pidanud inimesed sellega tegelema, sest meie rohkem ressurssi eraldama, et kaitsepolitsei saaks sellega tegeleda või siis oleks Kaitsepolitsei tegelenud tegelikult hoopis noh, tegelikult need, mis on probleemi probleemsed kohad Eesti riigis selle tegevusega. Ja see, millega sa nüüd tegeled Hakkama said, on tegelikult minu arust kõrgema poliitilise demagoogia parim pilotaaž isenesest ja võiks olla, sellega võiks olla nõus sellisel juhul, kui mina, näiteks kui ma oleks tuttav selle eelnõu praeguse sõnastusega ega ka mitte sellise tekstiga, mis täna kehtib ka täna juttu, sama nooti Sealse vaenu õhutamisest ja täna samamoodi uurid tegelikult vaenu õhutamist kriminaalõiguslike tegude puhul kuritegude puhul tegelikult kaitsepolitsei nüüd ka selles osas ei ole mitte midagi uut. Küll on aga ära kadunud see, et vaenu õhutamist võib käsitleda suvari kasse kas väärteona või kuriteona. Nüüd on ära toodud konkreetsed põhjused, konkreetsed alused, millal ta on kuritegu ja millal ta ei ole, nüüd jällegi on ellu tegelikult. Selgem olgem ausad, seda saab, senimaani on saanud seda teise astme kuritegudes jälitustoimingut rakendada, antud asi selgelt seda laiendas ja ma imesta tegelikult kuulates neid sõnavõtte, eriti tänast Igor Gräzini sõnavõttu, et varsti võib-olla tullakse järeldusele, et nõnda apoliitiline demagoogiline pilotas, nagu te minu sõna vabadusliku arvamus avaldus nimetasite, on niivõrd ohtlik, eks ju, ja niivõrd eksitav ja niivõrd laimuna ja ma ei tea, mille iganesega defineeritav, et tuleb see ka ära keelata ja siin nagu hakata vastavaid toiminguid ja menetlusi ette võtma. Paragrahv 70 800 karistusalasse, kus lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine selliste kuritegude uurimise puhul peaks olema võimalik läbi interneti kontrollida tegelikult või peaks kapol olema võimalik kontrollida. Kiire sul peab olema võimalus, aga täna ei ole vastu, selles eelnõus on võimalus, mis annab täna just selle vastu, pole eelnõu kaudu kontrollides on tõesti ainuke asi, mis, mis on seal see asi. Komisjonis ei ole vaielnud selle vald võib-olla, kui keegi kunagi komisjonis vaielnud, üks küsimus on see praktilist probleemi, et kuidas tuvasta neid aadresse, muid asju tegelikult see eelnõu ei lahenda ja see oli komisjonis terve rida jutte, ta jääb väga deklaratiivsesse tasemele ja sellest oli juttu, et sellel siin tuleb veel kõvasti rohkem ajusid ragistada, mõelda, et kuidas, kuidas nõnda arvestades selle tehnotehnoloogilisena valdkonna arengut ja muid asju, kuidas seda, kuidas seda piiritleda ja kuidas, kuidas siin nagu tegelikult rahasid välja töötavaid lahendusi pakkuda. Mitte midagi selle seaduse reguleerimisobjekt, meie kohus on praegu anda selline õigus ja võimalus, kuidas. Aga see oli ainuke asi, mis teiste teadust, mis eelnõus väidet, et see asi on, aga tegelikult ei ole suure suure internetiettevõtte juhtville ehe, et kuidas teie hindate selle eelnõu käekäiku kui praegu, et kas, kas see rahulolu selle eelnõuga on tekkinud või aitäh mul ma kõigepealt seda, et, et siin küll vahepeal tundus vaidluses, et ollakse eri seisukohal, tegelikult ma arvan, et me oleme kõik ühel seisukohal selles suhtes, et inimesed, kes rikuvad seadust, peavad sellest vastutama, teadnud seda tänaval või internetis, tegelikult pole mitte mingit vahet, eks ja selles suhtes, kui on mingi parandusi või täpsustusi seaduses läbi viia, et see, see vastutus saaks nagu toimima Eesti riigis, siis sellega loomulikult kõik on kahe käega poolt, aga, aga Simuga tundub, et tegelikult noh, minagi praktikuna kes on siis internetiga tegelenud täna kuus aastat internetimeediumiga. On olnud praktikas kohtuprotsess, ma arvan, tsirka 10 eks ju, vaidlusi, noh, ütleme kuskil kolme kümnely, eks tegelikult vot see on asi, mille, millest avalikkus nagu väga palju ei tea, eksju mul on tunne, et, et kui justiitsministeeriumis ja justiitsminister sellega üles tõstis, siis tegelikult ka neil ei olnud informatsiooni selle kohta, et kuidas siis tegelikult praktiline elu täna käib. Et olen mina rääkinud nii politseinikega kui ka paljude teiste asjaosalistega, siis tegelikult ei ole see üldse nii suur probleem. Et, et seda niimoodi üles. Ehk tegelikult minu isiklik seisukoht on see, et tegelikult seda seadus siis eelnud alustati, ku kampaaniat ja kui me mäletame, tuletame meelde neid, neid sõnu, mida siin Indrek juba nimetas, või siis või siis veel esimese pressikonverentsisõnu siis, siis tegelikult see on öö ja päev, tähendab, need sõnavõtud, mis seal siis justiitsministri ja ministeeriumi poolt ja mis täna nagu siis seaduses on ja riigikogus räägitakse, need on kaks täiesti ise asja, et justkui nagu Neil ei ole mingit seost. Ja selle üle ma olen, ma ei ole nüüd ja selles suhtes pole loomulikult rõõmus, tähtsustanud sellised subjektiivsed ei ole, pealkiri oli, enne oli delfi eelnevaid, nüüd on teine vist isegi seal andmebaasis, linnaeelnõu oli kindlasti noh, töö pealkirja ja, ja mis oli, aga see oli justiitsministeeriumi kodulehel, ametnikule ja õigus on koduleheküljele, see justiitsministeeriumi poolt niimoodi nime taga ei ole, nii nagu räägite. Ma arvan, et te olete kõik ei olnud kodulehel seda Delfelnud kirjas. Iga nimetusele. Kogu aeg selline, nagu ta meil täna siin on olnud, kuidas seda on töögruppides seal omaette? Jah, seal on justiitsministeeriumi kodulehe, jah, ma räägin, kus on, peavad olema avalikud Läksime kõik ministrid, mitte sellest, mis riigikogu see ametlik nimetus, mis numbrit kannab, aga veel, kuidas seda üritati esitleda ja tegelikult see eelnõu, aga veel kord, noh, minul on hea meel, et selle me ühel arvamusel oluliselt Ühes asjas on see, et, et seaduserikkuja kui ta teeb seda intervjuud, peab vastutama selles suhtes, ma olen kõik öelnud, ühel meelel ja mina ei ole jurist selles mõttes, et kui kui on veel veel selliseid auke, mida tuleb täita, mis kuni esimese jaanuarini näiteks oli, oli ka minu Delfi juhil oli väga piinlik, saate ära inimesi, kes tegelikult tulid meie juurde selgelt nagu paluma abi seoses laimu või väärinfoga, mis oli siis esitatud internetis näiteks nagu delfi kommentaarides kellelegi poolt, et kuna nad ei saanud oma õiguskaitset teostuda, kuna seaduses oli see osa lahendamata, kui asi nii tõsine, et see oli kriminaalasi, ei olnud probleemi, eks ju. Meil on teadlase juudid ahju, kes meil on teada Saaremaal kohtuniku solvamise käis, eksju kiiresti jõudis lahenduseni, aga just väljaspool kriminaalasja asi oli katteta. Et aga minu teada esimesest jaanuarist on see parandus tehtud, okei, ütleme, et selle seaduse siis teie poolt nimetatud esimene osa seda veel täpsustab, las ta siis nii jääb. Aga nüüd, mis puudutab teisi osi, siis arvestades kõike seda paaniat, kuidas seadus välja toodi, siis tegelikult on, on minu arvates inimesi kogu aeg hirmutatud, on hirmutatud, nii internetifirmasid on hirmutatud siis inimesi, kes, kes usuvad, et Eestis on sõnavabadus algselt oli isegi sees, nii et ettevõtte, eks ole, pidi hakkame vastutama siis, kui kasvõi mingi kohvikupidaja, kellel on arhi osas ja juhul kui ei ole tuvastatav inimene, inimene kirjutas seal mingi, kuigi ta on ebaseaduslik pärast, siis kohviku vihaga. Pigem võib öelda, et see oli hea ja pigem võib öelda, et seal seaduses Kui pidaja vaid see, kellele, Kuulge, see on väga, ise ise iseenesest ei ole ei ole ka praegu sealjuures sugugi välistatud nisu võimalik kaassöödlusähke asjade, aga miks on muidugi ka see, et, et ta jaguneb kolme etappi, justiitsministri väljaütlemised selle eelnõu osas, kus oli nagu üleüldse niimoodi kogu maailm korraldati nii jubedat ümber seda isegi siis oli eelnõu kusega jubedusi nüüd see, mis nagu tegelikult jõudnud kolmandale lugemisele, eks ju, kõik kolm eri asja, kuid tõesti ei saa nagu rääkida sellest ainult juriidilised, vaid just sellest, mis õiguskantsler tähendab, juhtisid sihukestel, riigi ettevõtmistele, mis tegelikult kannavad eesmärgiks hirmutada. Ja see on just see nõndanimetatud külmutav toime antud eelnõu puhul, kus tahetakse peale suruda sõnavus piiravate tsensuuri aru, et ei ole võimalik riigipoolset tsensuuri kehtestada, küll on võimalik suks külmutavad tsensuur, villa yhe jah, ja veel täiendaks Hendrikut, et et tegelikult asi ei ole ju tegelikult üldse kommet haridusega Delfi kommentaarides täna on, on massiliselt sisu, mida loovad kasutajad, räägime kasutajate poolt, sisu, loodussisust, eks need on nende koduleheküljed, foorumid, need kommentaarid erinevates netilehekülgedes erinevate meediaportaalide juures ja need on blogid ja, ja tegelikult on see oluliselt laiem teema, kui lihtsalt kommentaarid kuskilt artiklite eurost, et see on nagu üks üks oluline nüanss ja kui me näiteks loeme siin viimaste nädalate uudised, kus näiteks BBC on minu strateegilise otsuse, et ta kavatseb alates siis juba eelmisest nädalast kavatseb kaasata neid samu, siis kasutajate genereeritud sisu, eks ju, oma lehe arendamiseks tulevikus hoopis rohkem. Ehk siis see on maailma trend, see on see, kuhu meedia liigub ja mis on tegelikult meedia ainuvõimalik arengusuund. Iga inimene ajagi kaasaja täpselt ja see on innovatsioon ja kui nüüd selles valguses nende protsesside valguses, eks ju meie siin hirmutame, hirmutame neid samu tulevasi, eks ju. Väärtustajad, kuu, ajakirjanduse väärtustajad, siis me oleme suhteliselt valel teel ehk ehk ma võtaks kokku selle, nii et juhul kui täna siis laual olev seaduseelnõu, eks ju oleks, oleks nagu esimene moment, kus nagu avalikustatakse, eks ju, räägitakse põhjustest jättes ära kogu see eelnev rumise kampaania, kui ka see esimene tekst, eks ju, siis ma arvan, et meil oleks kõik väga hästi, et ilmselt tuleksime natukene vaielda, täpsustada, aga ühiskonna mõttes on kõige ohtlikum just sedasama eel need eelnevad protsessid, kuidas asi ülesvõti, kuidas asi algas ja see märk kahjuks on jäänud sellel seaduseelnõule juurde ja hirmutav efekt, kus ühel päeval vastu võetakse, siis tegelikult tavakodanikele ei tee kunagi selgeks lõpuni, eks ju, et, et mis siis muutus, ehk ta mäletab nüüd esimesi selliseid poliitilisi sõna võtta, et nüüd nüüd sa vastutad, raisk, eks umbes umbes selline on siis siis tavainterneti kasutajale see sõnum, mis, mis talle meelde. Härra jah, ega täiesti täiesti nõus ja mainiksin poliitikale tekib küsimus siis tegelikult, et kes seda nii-öelda noh, hirmutavat efekti nüüd väga pikalt on üleval hoidnud selle eelnõu osas ja silma peal küll küll Indrek, vaatame sinu erakonna poole. Sest tõepoolest siin on sellest eelnõust on välja otsitud neid ohte, mida siin eelnõus ei ole ka algusest peale olnud. Aga muidugi on, õiguskomisjoni esimehena saan öelda, et ma võin kanda nii-öelda vastutus selle eelnõu menetluse käigu pealt riigikogus mitte kuskil väljaspool, aga läbi riigikogu, kas on küll ainult öeldud, läbida erakonna, nii kurb kui see ka on tulnud, see niisugune noh, hirmutab efekt selle asja juurde. Issand jumal tänu sellele, et selle vastu võideldud, sellest on tehtud teemad elu, sellega on see eelnõu üldse likvideeritud, kõik need ohtlikud kohad sealt ju ära. Tegelikult tuletan meelde, kus oleks vaikselt tehtud ka selle sõnaga mina saatel, siis oleks pigem olnud ju soovitav taotlus oli veel parlamendi poolt, mida, nagu härra langi mitu korda tõlgus intervjuudes rõhutas, veel panna neid asju sisse, mis tal justkui sinna ametnike poolt koostatud eelnõusse jõudnud, ilmselt nende jõudnud, sellepärast et loomulikult oli see ministri poliitiline korralduseks ametnikkond pidin midagi valmis treima, ega ta ei saa päris absurdsus ikka sinna teha, eks rabi loodeti veel siis midagi riigikogus keevitada, nüüd läks õnneks nagu sellisele kujule, kus ta tõesti enam ei ohtlik, nüüd on ta tegelikult olemuselt mõttetu, küll jääb seesama hirmutava asja laiem mõõde, mille, mille suhtes me tegelikult ei tahaks seda seaduseelnõud vastu võtta. Eks seesama, mis ei ole enam juriidiline, ütleme ohte või see seadusena kui jõust tulenev oht, vaid, mis on just sellise märsaalne või sotsiaalne ühiskondlik. Kas see tähendab seadusandja arvestama. Ja just, ja sellepärast ma rääkisin ka sellest nagu tendentsist, mis näiteks toimub niikuiniimoodi on nagu sisse kodeeritud mingisugused asjad, siis, siis nad hakkavad nagu levima ja levivad juba niimoodi, et kus keegi täpselt ei tea, et, et mis selle asja tegelik sisu või mis otsustatud tase. Kuidas neid hirmusid siis maha võtta, Väino Linde. Aga see on tegelikult jälle üks niisugune seaduste tegemise tavaline kurb argipäev, et siin tekib selline vahe tavaliselt koalitsiooni opositsioonierakondade erinevatest tõekspidamisi selle või teise eelnõu menetlemise osas eelnõu sisu osas. Nii et see probleem ei ole tegelikult ainult tänases eelnõus, on nagu siin täna praegu arutame vaid kas või seesama, see õnnelik õnnetu Tatu maanteega seonduv, kus tegelikult ka nii koalitsioonierakonnad kõik opositsioonierakonnad said hoopis teistmoodi aru tegelikult selle eelnõu eelnõu sisust ja, ja noh, arutada, kas nüüd alati tahtlik või tahtmatu, aga, aga see on üks osa poliitikast. Kas see meile kõigile au teeb, on omaette küsimus, aga noh, see on reaalsus. No mul on üks konkreetne küsimus maas praktikat, väga vabandan, kui ma liiga konkreetselt räägin, aga vot siin ühest teie kommentaaridest tuli välja, et et näiteks netikohviku kohvikul võibki olla vastutus, et kui nüüd vaadata, ma olen lugenud palju Ameerikas kohtukeisse läbi aegade alates 70.-test, eks ju Põhjamaadest, Euroopast Euroopa Liidu direktiive ja nii edasi ja üldine tendents, mis igal pool on selgelt see, et et see siis infoühiskonna teenuse osutaja, eks, kes antud juhul on, kas see arvutiomanik või see internetiühenduse pakkuja seal arvuti taga või siis kohviku omanik, kes pakub võimalust minna sinna arvuti juurde, seda kasutada või wifi omanik või mida iganes siis see ikkagi vastutab ainult juhul, kui, kui, kui tahtlikult oma teinud midagi selleks, et soodustada vot sellised seadusevastast tegevust, eks ju, kas ta siis varjab hiljem informatsiooni, eks ju, mida seadus nõuab talt, eks ju, või siis on, või siis ma ei kujuta ette see programm või siis see seade iseenesest toodudki seaduserikkumiseks. Ma küll ei kujuta ette, kuidas netikohviku arvutisse saab olla. No oletame, et nimetasite enne, et, et justkui üks poolik lause oli, et, et vastutabki. Et kuidas teie praeguses seaduses, mina sellist nagu seletust ei näe või sellist mõtet välja ei loe, eks ju, et aga et kas on sinna kuhugi peidetud või, või isegi kui ei ole, siis on niukene teie arvamus, kuidas peaks seal olema? Väino Linde? Ja teie kommentaar oli väga asjakohane ja kui te viitasite teile ei ole juriidilise teadmine, siis ma ütlen, et need on väga-väga head olemas ja ja ma täielikult nõustun selle seisukoha selle kommentaariga, kuidas te ütlesite, millisel juhul tegelikult see nii-öelda netikohviku omanik vastutab ja need alused ei ole loomulikult mitte selles seaduseparanduses, eelnõu, mida me täna siin praegu arutama koos teiega vaid on hoopis karistusseadustikus tervikuna, mis on juba mõned aastad tagasi vastu võetud ja kus on üleüldse rikk, vastutuse alused, millised, millised puhul vastutaks, on seal üks täiesti kirjas ja sellest tulenevalt just nagu ütlesite jah, just nimelt tahtliku tegevuse tegevuse puhul, kui või kui ta jättis midagi kontrollimata, mitte nii, et automaatselt keegi kuskil nii-öelda kaasvastutus, tähendab, ma ei pidanud teda sugugi silmas, kui kui teie aru saite, siis ma ilmselt väljendasin natuke ebatäpselt ennast, nii et teie kommentaar oli väga asjakohane. Aga ma toon siin ühe näite ka, mis, mis praeguse seadusandluse nagu protsess on Eestis internetimaastikul teinud. Kui varem oli olukord, kus sprindis on väga lihtne, eks ju, ehk siis alates et on lugejakirjad ehk tegelikult toimetab oli välja, siis kirjad sellega võtab, toimus tegelikult ka vastutuse, eks ju, kui seal midagi seaduserikkumist või mida iganes nüüd mudel, kuidas toimub, võivad internetiportaalid, eks ju on hoopis teistsugune, eks ju, seal on tegelikult infoühiskonna teenus, eks, kus tegelikult kus kommentaari avaldab kommenteerija ehk see, kes selle kirjutab, vajutab nuppu, avalda, ehk see süsteem toimib, tähistab suhteliselt toimetusest eraldi see, et nad kuvatakse üksteise lähedale või üksteisest kaugele, see on hoopis teine asi, on disaini küsimus, eks ju. Nüüd, mis nüüd selle seaduse raames on juhtunud, mis on minu jaoks ka täiesti ütleme sedasama Tarmo hirmu fenomeni näide firmade poolt on see, et, et täna ma näen, et tean, eks ju, mis ei ole küll võib-olla avalik, aga et ettevõtted juba otsivad tsensorid ehk internetiportaalid mitte delfi otsivad sensoreid, et olla valmis selleks, et võib-olla tõesti siis muuta kõik kommentaarid nii-öelda lugejakirjadeks lugeda tõesti absoluutselt iga informatsioon läbi, kuhu see jõuab, see jõuab selleni tegelikult need vabad kommentaari kommentaatorid liiguvad teistele saitidele, nende blogijate saitidele liiguvad Eesti õigusruumist välja, sest kõige kõige tuntumat blogi portaalid ei ole ju tegelikult ei asu Eestis, eks ju, füüsiliselt. Ehk tegelikult see on ka oht, et isegi siis, kui kui me siin, eks ju hirmutame, siis võib juhtuda see, et, et küll Eesti õigusruumis kaovad need ära, aga nähtus kui selline absoluutselt ei kaob. Mis on see sensor, tsensor, võib-olla hoopistükkis toimetaja, otsitakse toimetajaid, praegu lihtsalt tööle ei ole eemal ja, aga kas sa kujutad ette seda, et Eestis täna kirjutatakse kuskil 200000 kommentaarium 200000 kuni 500000 siis kasutaja poolt genereeritud sisu jupi päevas, eks kujuta nüüd ette, et mis on see kord, sensorite ma ikkagi nimetataks Netsensoriteks hord, kes peaks need kõik läbi lugema, enne kui nad saavad nii-öelda teiste inimeste lugeda. See on võimatu. Ja tegelikult tekib see oht, et kuna internet on ju selline asi, kus füüsiline asukoht võib olla ka raadiokuulajate jaoks lisaks selgituseks, et füüsiline asukoht ju ei loe, et sa täpselt samamoodi kui tasub Ameerikas, kus iganes Aafrika, mis iganes, nagu riigis on Eestis selles mõttes kättesaadav. Siin on küsimus see, et kui me traditsionaalsed arvamuse avaldamise kohad äratsenseerime või ära hirmutanud, mis kõik iganes, eks ju, või asi ei toimeta, mis iganes, kus on asi ikkagi nagu raamistikus, siis ta kolib kuhugi mujale ja seal ta pole enam üldse mitte mingisuguses raamistikus, aga mõne sees. Aga mõnes riigis on jällegi väga hästi. Paneme need veel kinni ka, et esimesena tegeleda rohkem, aga selles Indrek meediaväljaannetesse paljudes lääneriikides näiteks toimetatakse tunduvalt rohkem kommentaare. Lugesin just ühel päeval ühte Austraalia ajalehte, kus oli näha, et mitte ükski kasutaja poolt loodud jupike ei lähe üles ilma toimetaja vaataksid. Ka meie toimetuses ei olegi väga, aga tõsi neilt palju neil genereeritakse 100 kasutajate loodud sisu päevas, eks see arv on sadu kordi vähem kui Eestis. Eesti, Läti ja Leedu on fenomen ei, Soomes ja Rootsis ja Taanis ei ole nii palju kasutada genereeritud sisu kui meedeks, aga miks see on eraldi saated, ongi selles, et seda sisu on nii palju ja kui hästi palju asju sisendile tuleb musti lambaid ka väga palju siis eelnõus, aga head on ka palju, see tundub nii, ehk tegelikult tegelikult halbade kommentaaride osakaal internetis ei ole absoluutselt nii suur, et peaks selle üle nagu sellist kära tõsta, mida see vaba kommenteerimine on meelega andnud, noh ütleme kriitikud tihti küsivad seda, et, et kommenteerimise vabadust täielik totaalne erinevalt teistest riikidest, mida see on andnud eesti ühiskonnale. Ville minu arvates on see andnud. Esiteks, selle, et kõikidel inimestel on, on väga lihtne võimalus avaldada oma arvamust, kuulda massiliselt teiste inimeste arvamust, eks kommentaariruum on justkui selline virtuaalne raekoja plats solvangu ja rappustega, nad kannatavad selle ära, aga seda on vähe, tänu sellele kannatavad ära, et seda tõeliselt Raekoja platsil ropendatakse igatahes vähem kui interneti seal see vahel kõigil pole, mikrofon käes, sulle tundub, et vähem. Ma tahaks lisada ka seda, et me ei oska seda, kui öelda kindlasti, mida ta väljendamisvabadust kui selline üldse andnud, et me teame ju see, mis ainega soveidel, kus sul üldse kõik väga selgelt nagu karistatud, igasugune niisugune, kui me räägime sõnavabadusest kui sellisest mujal maailmas on ju tegelikult isegi näiteks ettevõtte organisatsioonikultuuri kohaselt jaapanlastele vahepeal siuke komme panna ülemuse poksikott ülemuse kujuline poksikott. Vabad osalised, jah, osades ettevõtetes saavad endast nagu välja elada ja inimestel hakkab kergem. Et noh, võib-olla see muidu läheks mingi äng, sekretär printis selle ülemuse näopildi ise, kleepis sinna peale, seda ma ei taha nagu öelda seda põhiliselt tuleb ikkagi siin siin puhul nende uute Meediumite puhul tegelikult loota just sellele eneseregulatsioonile ja tegelikult ka mõnes suhtes ühiskonna arengule, kultuuri ja eeskujudele. Et noh, ega siin tegelikult ju kõige briljantne näide on see, et eelnõu algatanud poliitik, kes on justiitsminister, ise ju kurikuulus oma avalikus meedias välja öeldud lausetega viskame granaadi kultuuriministeeriumisse või väliskomisjoni esimeest sõimanud selliste sõnadega lihtsalt raadioeetris ei sobi see eelneva ajalooline osakaal. Tähendab, ma räägin, et, et tegelikult nagu rohkem aitab see, kui me kõik koos nii poliitikud kui mujal, eks ju, lihtsalt muutume viisakas, aga see ei tähenda seda, et noh, kui tõesti ka siin saates ju Villu näiteks kasutas ühte roppu sõna, eks ropu tavalise Sütuses kingi puhul nagu noh, tuleb see asi, no ärme siis vähemalt seda nagu, nagu karistada saame, saame sellega kõik, oleneb kontekstist. Aga ma pean seda, tahaks öelda. Õigem oleks küsida hetke, et mis meil oleks või kus ma oleks, kui meil kommentaare poleks olnud. Eks ju algusest peale, et et see oleks hoopis õige küsimus, millest me silma jäänud. Meil on väga raske, nagu seda öelda, et see on selline tõeline ennustus, küsimus, aga minu arvates on mitte ainult kommentaarid, vaid kogu see kasutajate väga aktiivne osalemine internetis on tegelikult üks Eesti innovatsioonikülgi, eks, ja see tegelikult toetab. Ja see on üks näide sellest, et Eesti on väga innovaatiline maa uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ja võib olla Meil ei oleks, me saaks rääkida eesti innovaatikastekse sellisel sellise suure või, või nii kõvasti juhul, kui ka seda, kui seda oleks kohe alguses pärssima hakatud, et mulle tundub, et mõni naabermaa näiteks nagu Soome selles infotehnoloogia innovaatikas tegelikult magab. Eks, ja, ja, ja selles öeldakse mõnikord Eestiga magab. Tegelikult ei maga ja see on selgelt väärtus, mida me mida kärpides me tegelikult vähendame oma konkurentsivõimet Euroopas või maailmas tulevikus. Juristina olen ma kindlasti ka sõnavabaduse ja väljendusvabaduse poolt ja palju on aga meie põhiseaduses ja niisuguses rahvusvahelises dokumendis, mille nimi on Euroopa Inimõiguste konventsioon. Aga siiski see väljendusvabadus ei ole siiski iseenesestki absoluutne vabadus, millega me ilmselt kõik tegelikult nõus olema. Ja see Euroopa koalitsioonil üks osa räägib ka sellest, et tegelikult seaduse alusel võtke seda väljendusvabadust piirata või tulebki seda piirata nii riigi riigi julgeoleku kaitseks kuritegude ärahoidmiseks kui ka lihtsalt teiste inimeste reputatsioon tooni ja õiguste kaitseks, nii et tegelikult on ka igal õigusel nii-öelda kohustused teisel pool ja, ja ei olegi oluline, kas toimubki internetimaailmas või siin reaalses maailmas, igal juhul me peame kaitsma tegelikult ka õigusi, kaasa arvatud sõnavabadust, aga ka õigus tegelikult seda isikut, kes tunnevad sõnavabadusega, on temale liiga tehtud, et ka tema õigusi kaitsta, kas pöörduda kohtusse või kuhu iganes õiguse saamiseks. Ja tundub, et selle eelnõu üks ajend on ikkagi ka see, et noh, et see eneseregulatsiooni, millest Indrek Raudne rääkis, et see ei ole piisavalt töötanud ja, aga arvasin tarvis nagu regulatsioon, olen nõus sellega jah, et see on muidugi nagu see, ma ei räägi konkreetsest eelnõust, kuna konkreetses eelnõus sellega ei tegeletud, et see oli tegelikult üks õigusselgust parandav säte ehk lahtisest uksest läbimurdmine probleeme ei olnud, kui me räägime konkreetselt nüüd internetti ja muudest asjadest, olgem ausad, et see eelnõu sellega tegelikult ei tegelenud, see oli küll justkui ajend, et mida, nagu kasutati ära, et seda eelnõud, kui sellist õigustada, see on tegelikult siin arvamus miks võib-olla mõnedele poliitikutele on internetikommentaarid vastumeelt, on tegelikult see, et ma olen ajakirjaniku rääkinud, ega siis väga palju selliseid vihjeid ja muid asju, mis hiljem on viinud mingitele skand avaldatud väga ebamugavalt asjadele, on tegelikult just saadud nendes Internetikommentaaridest, et kui me räägime siin näiteks riigi läbipaistvus, transparentsust kui väga oluliselt väärtusest, no mida, mille puhul kadestama näiteks Soomes ja üldse põhjamaid, eks ju, ja ja kes on kõige kurb, saab veel läbipaistvad ja kõige selgemalt siis kindlasti seda aspekti on kindlasti see aidanud, me ei tea seda, et kuidas oleks olnud juhul kui, kui oleks olnud meil tegelikult seda nagu sõnavabadust nende konkreetsete internetikommentaaride näol, kuidas seda eelnõu, kui ta seaduseks saab, oleks võimalik kas hakata ellu rakendama ehk et needsamad üksikpäringuid, eks ole, et keegi kirjutab mingi kommentaariumis solvava sisuga, vaene ohutava sisuga, leitakse, et, et siin on tegemist kuriteoga. Taotletakse seda arvuti aadressi näiteks Delfi või mõne teise meediaettevõtte käest. Et kuivõrd on see tehniliselt võimalik, noh, see tegelikult see on, küsimus tuleks adresseerida internetiühenduse pakkujatele, ehk siis pigem on küsimus nagu eelionis Starman teistes nendes firmades, sest meie süsteem registreerib selle nii-öelda arvuti aadressi ehk arvutinumbri, mis tihti enamasti on tegelikult ühe suure interneti pakkuja ühest suurest andmevahemikust ehk ehk ehk meie meiena Läheme just ei, mitte suva number, aga jah, selles mõttes, et see on ühe serveri number, kus taga võib olla nagu tuhandeid peaks kasutanud, näiteks nagu Hansapank on kokku paar numbrit kui meie poolt vaadatuna, eks ju, ja me ei saa, me ei saagi kunagi teada, kes sealt Hansapangast või kus ja me tahagi, ta ei saagi, seal üksikpäringuid ei saaks, see tähendab seda, et see käib alati mitmes etapis, kõigepealt esimene etapp, see meedium, kus see tehti sealt tavaliselt tuleb siis Aipi aadress. Ehk siis arvuti aadress arvuti aadressi järgi need numbrivahemikud ütlevad, kas see on nüüd Elioni internetiühendus või on see Starman või see on kellelegi suure ettevõtte, nagu siis tulemüüri, server minnakse sinna ettevõttesse, tehakse sinna, uuritakse sealt edasi, lõpuks jõutakse ikkagi selle, enamasti jõutakse ikkagi selle konkreetse arvuti, eksju, järgmine töö on siis see uurimisorganile, kes konkreetselt sel ajal seal füüsiliselt seal taga, eks ju, istus. Et, et ma ütlen veelkord väga tõsiste case'ide puhul ma ei ole näinud probleeme, eks Leedus näiteks Delfi kommentaari kaudu tehtud pommiähvardaja sai karistada väga kiiresti, eks. Et kui meie õiguskaitseorganid on tegelikult väga efektiivsed, kui nad, kui on vaja, et selles mõttes ma ei ole kordagi näiteks just veelkord, et meil ei ole kordagi sellist nagu sellist informatsiooni, kus nagu oluline asi oleks muutunud nii-öelda pimedaks, kuna kuskil jookseb nagu kaabel vette, kus ei ole võimalik enam kindlaks teha, et et selles, selles ei ole küsimus, see toimib, see on toimunud kõik viis aastat, eks ja, ja mõnes mõttes vot seesama esimene üksikpäringute pool. Tegelikult on meile ka lihtsam, kuna ma ei ole kindel, et Eestis kõik näiteks siis defi konkurendid kasutavad sama süsteemi politseiga suhtlemisel. Meil tegelikult on niisugune eneseregulatsioon seal väljakujunenud, et kuidas, mille peale mis vormis me vastame, mida me vastu nõuame? Kaitsta selles mõttes, et seal on küsimus lihtsalt see, mis alusel saad neid loetelusid teha alguses selles eelnõus seda nagu loetelu, nagu ei siis ta uuesti nagu jõudis sinna tagasi menetlemise käigus, mistõttu ta muutuski nagu paremaks, sest muidu oleks võinud teha igasuguse väljaütlemise muu kohta. Tegelikult üksikantud juhul on täiesti konkreetsed asjad, kommid, ladvad või pommiähvardused, mingit muud konkreetset asja mitte niiet, või hakata otsima. Ja tegelikult see näitab ka minu minu arust siit tagasi tulles selle hirmu juurde, et tegelikult kui täna kirks aega tagasi viis aastat, siis ma oleks nõus, et tegelikult, sest me juba nägime seda probleemi võimaliku tõstatust, eks ju. Võlts anonüümsuse tunnet kasutajatel, et ja ei olnud keisse, kus nad nagu tehakse, et tegelikult see nii ei ole, eks nüüd täna on meil, eks ju see juudid ahju variant, meil on olemas seesama Saaremaa üks üks viis sellist lõpuni lahendatud keissimis tõuseb ka meediasse, eksju, kus tegelikult harib kasutajaid, eks see kõige parem harimise viis Me oleme teinud mingid leimi saidid veel, kus või siis need internetilehed, kus seletada veel, mis on hea, mis on halb, kust lähevad üle seadusrikkumise piiri ja nii edasi, aga sellised konkreetsed näited alati harjunud kõige paremini ja need on minu arust piisavalt kuskil keskmiselt kord kvartalis, eks ju, saab keegi seaduserikkuja internetis karistada, mis toob jalad maa peale neil nendel seadusrikkujatele huligaanidega, kes arvavad, et internetis võib kõike teha ja see on väga hea. Aga minu arust on piisav. Mina võrdleksin isegi seda niisugust üksikpäringu tegemise võimalust praegu sellise võimaliku kuriteo puhul tegelikult reaalses maailmas kuriteo sündmuskohalt sõrmejälgede võtmisega, mis võib viia tegelikult selle ütleme, kurjategija isiku tuvastamiseni võib ka mitte viia, aga kui seda ei tehta, siis ei ole kindlasti ühte tõendit võimalik enam enam saada nii-öelda läbi seal üksikpäringu. Me võime tõesti selle füüsilise isikuna kurja teinud isiku nii välja jõuda, aga noh, võib, võib juhtuda ka, et ei jõua, oleneb uurimisest, aga selline võimalus peaks olema ikka antud kindlasti uurimas. Hea näide on see, et, et mis me jälle üks eneseregulatsiooni viis on see, et me tegelikult ja ma loodan, et enamus vähemalt osaliselt ma tean enamus interneti sellise, siis kommenteerimisvõimaluse pakkujaid on tegelikult vähemalt osaliselt piiranud ligipääsu spetsiaalsetes sport, anonüüm, anonüümiseerimis, portaalilt, need on läänes erinevates serverites olevad portaalid, kust kaudu sa saad teha suvalisele teisele saidile mingeid postitusi, eks ju, ja kus siis mis sellega on üles ehitatud, nii et see on võimatu kindlaks teha, kes siis kes siis selle tegelikult tegijaks, et selleks, et vältida, et keegi kurjategija tegelikult sealtkaudu läheb ja nii-öelda paneb siis kindlad käte sõrme järgi ja eks ju, et, et see on ka üks viis tegelikult, kuidas, nagu siis seda kuritegu nii-öelda ennetada või siis või siis takistada, eks, et ja seesamamoodi on tegelikult jälle just erinevate siis teenust pakuvad koosolekutel või siis ka telefonikõnede kaudu me vahetame seda informatsiooni ja anname üksteisele nõu ja vihjeid. Ja tegelikult see eneseregulatsiooni töö käib. Täna riigikogu jäi selle seaduseelnõu teine lugemine pooleli, sest tööaeg sai enne otsa oma väikese panuse andis ka Res Publica oma oma vaheaja, palve aga, aga sellest hoolimata ei olekski jõutud ilmselt kogu hääletamistähena läbi teha. Mis selle eelnõu nüüd edasi saab? Seaduse kohaselt järgmisel teisipäeval jätkub selle eelnõu menetlemine jah, täpselt sealt staadiumist, kus ta täna veel pooleli. Et kui see eelnõu nüüd vastu võetakse sellisel kujul, nagu ta täna riigikogu liikmete laual oli, et mida see siis endaga kaasa toob, seal ikka saate lõpuküsimus ja paluksid, saate osalistelt kõigilt lühikest vastust. Palun, Indrek Raudne. Ega see Louise enesest juba õnneks sellisel kujul nüüd midagi midagi midagi kaasa ei too, ma võtame ühe positiivse täiesti vastupanuga asja välja, kuid mis, mis on tegelikult raske hinnata, on seesama pool, mida me koos ilvega rääkisime, eks see sotsiaalne pool, et see sõltub sellest, et kuidas seda, seda hinnatakse, kas hinnatakse selle järgi, mida Rein Lang enne seda eelnõu esitamist eelnõu esitamise ajal rääkis, eks ju, või hinnatakse seda, mis on tegelikult juba hoopis teiseks muutunud sõnavõttudes eeldumise? Willie, ma ütleks sama moodi, et, et ärimaailmas tihti peab tegema selliseid otsuseid, et mingi asja avamine või mingi teenuse avamine tuleb edasi lükata mingitel põhjustel läks ja antud juhul, kui see oleks minu teha. Mina võtaks aja maha, eks laseks tolmul vaibuda, eks. Ja teeks need muudatused ära vaikselt nii-öelda kuskil teiste seaduse ettepanekute muudatuste kaudu, et kaoks ära selle esimese, selle suure hirmu nomeni nagu jõud, et võta see ära ja, ja teha need korrektuurid ja need punktid viia läbi, eks ju. Rahulikult seletades ilma emotsioonideta, ilma lahmimata oleks sellega nõus, aga antud juhul mulle tundub, et, et see, see hirmu taak on seal endiselt kaasas, sellises situatsioonis mina seda vastu ei võtaks. Väino Linde. Aitäh, ma olen seda algusest peale ainult selle eelnõu tegelikult on korrastava ja selgitava loomuga ja kui me siin saate alguses selle nii-öelda kiire poliitilise auru välja lasime, siis tegelikult saate lõpuks me oleme kolmekesi siin, kes me oleme, saatekülalised, kõik teavad, et ühel ühel selle, selle, selle eelnõu osas ja selles osas ma loodan, et võetakse Riigikogus vastu ja tõepoolest ei ole tarvis seda niisugust poliitilist asja ülespuhumist. Aasta pärast või 10 või 100 õppis, ei siis aitäh aitäh saatekülalistele. Jätkuvalt riigikogus selle eelnõu arutlused ja ilmselt ka raadiotelesaadetes ajalehtedest tuleb sellel teemal veel juttu. Aga suur aitäh tänastele saatekülalistele, kelleks olid riigikogu liikmed Väino Linde reformist erakonnast Indrek Raudne Res Publicast ja internetiportaali Delfi juhataja Pille Ehe. Mina olen saatejuht Tarmo Tammerk ja saate kordus saab täna kuulata vikerraadios kell 21. Null viis kuulmiseni.