Tere päevast on taas kätte Nad järjekordne töönädal ja esimese argipäeva saateaeg. Täna räägime teemast, mis on hoidnud Kiievil tegelikult juba aastaid sadu ja tuhandeid Eesti inimesi eelkõige kooli õpetajaid ja õpilasi, aga laiemalt ka kogu haridusavalikkust ja tegelikult kogu rahvast. Ehkki arvamuse kohaselt rahvas päris hästi aru ei saa, mille ümber tegelikult vaidlus käib ja kired möllavad, see on siis kõige lühemalt öeldud riiklik õppekava. Ja et seda probleemi nüüd natukene rahvale lähemale tuua, alustame tänases saates riikliku õppekava problemaatikat käsitlemist loodame lähinädalatel selle juurde veel tagasi tulla, sest teema on väga lai ja oluline. Aga täna oleme stuudiosse kutsunud õieti kahte stuudiosse. Esindusliku seltskonna. Alustaksin siiski kõigepealt sellest, et kontrollin, kas meie Tartu stuudiokülaline on kohal. Tere päevast. Tere päevast. Ajakirjanduse õppetooli assistent, mitte inimesi, ühiskonnaõpetus töörühma liige Kadri jogurt, nii on täpselt nii. Aitäh. Ja nüüd siis Tallinna stuudio rahvas siin on, kõigepealt võtame sellise võimu anarhia järgi. Riigikogu komisjoni aseesimees Katrin Saks, tere. Tere. Haridus- ja teadusministri nõunik Urve Läänemets, tere. Tere. Te. Olete liidu juhatuse esimees, Lehte Jõemaa, tere. Ning viimasena, kuid sugugi mitte kõige tähtsusetum ana siin riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse õppekavaarenduse osakonna juhataja Sulev Valdma. Ja ta siis võib kõiges selles süüdistada milleski, räägime natukene, eks natukene. Tere. Tere. Seal on minu koolivend, siis ma julgen teda sinatada. Teisi austatud prouasid, mahka. Teieta. Katrin küll pakub, et võib ka edasi lahtuda. Me ju ka oma kooliõde ja koolivend Tartu ülikoolist vähemalt. Nonii oleme sellise seltskondliku alguse ära teinud ja läheme nüüd tõesti selle raske ja keerulise teema juurde tegelikult, mis selle raskeks ja keeruliseks teeb. Õpetaja on nagu mingi kvintessents meie kogu ühiskonna seisundist ja noh, ma kõigepealt postuleeringi kogu probleem, PM või raskus selle riikliku õppekava uuendamisega või sisuliselt uue õppekava loomisega on seotud meie ühiskonna üldise seisundi problemaatilise sega meie kiire arengu ja paljude väärtushinnangute paljude sihiseadete nalja kujunematusega. Läheksime siiski kõigepealt selle juurde, miks jaa, eks tähendab, miks ja millal üldse riikliku õppekavaga see viimane kapitaalne uuendamine algas ja, ja kuidas see protsess on kulgenud? Ma arvan, et annaksin kõigepealt sõna Urve Läänemetsale, kuna tema ministri nõunikuna peaks nagu sellele poliitilise otsustamisele poliitilisele otsustamist kõige lähemal seisis. Aitäh. Ma tahaksin nii-öelda kõigepealt seda, et kõikides riikides hariduse sisu, mida õppida, võetakse perioodiliselt, uueneb, lihtsalt aja nõudmised muutuvad ja kui me mõtleme kasvõi sellele tagasi, et 10 aastat tagasi näiteks meil ei olnudki veel seda õpikeskkonda, mis meil on täna, kui ma pean silmas näiteks arvutikeskkonda, siis paratamatult muutuvad võimalused info hankeks ja seetõttu 21. sajandi põhiküsimuseks on olnud mitte see, mida õpetada, võtta, vaid pigem see, mida õpetama jätta, sest info maht läheb väga suureks ja praegu ka on meil tegemist mitte nüüd päris uue õppekava loomisega, vaid 2002. aasta õppekava korrastamisega. Ja ma arvan, et nii, et samasuguseid ettevõtmisi võib leida väga paljudest riikidest. Me oleme sunnitud arvestama neid muutusi, mis siirdeühiskonnas paratamatult aset leiavad. Ja ma arvan, et Meil on praegu võimalus ühest küljest ja teisest küljest ka kohustus korrastada õppekava selliseks, mis aitaks lapsel ennast koolis paremini tunda, edukamalt õppida. Aga ilmselt eesmärgiks peaks olema inimese senisest parem sotsialiseerumine, ühiskonna liikmeks saamine ja, ja oma eluga toimetulek. Aitäh selle sissejuhatuse eest, aga siin jäi nüüd vastamata küll küsimus millal see protsess, see viimane protsess käima lükati, see oli aastal 2000, oli see nii? 2000 sõlmiti leping Tartu Ülikooli haridus teadusministeeriumi vahel. See on niisugune paks ja põhjalik dokument, see on meil siin kaasas ka. No see on nüüd siis mitmesuguste lisadega jõudnud tänasesse päeva. Ja ma arvan, et kui me räägime nüüd lähematest tähtaegadest, siis nendest võib-olla ehk edaspidi noh, kui me räägime kuupäevadest, aga üks, üks tähtaeg on tõesti, see on esimene september 2007, kus me tahaks, et see korrastatud õppekava koolides rakenduks. Kas ma tohiksin siin? Ma tahaksingi teile Jost anda sõna Kadrioru kool, sellepärast et Tartu ülikool tõepoolest siis esimesed viis aastat ja selle lepingu alusel riikliku õppekava välja töötas. Jah jaa, huvitav on see, et tänapäeval näiteks reki räägi mitte uue õppekava väljatöötamisest, vaid vanaõppega kehtiva õppekava korrastamisest vastandades neid kahte protsessi üksteisele, nii et ülikool saab tihtipeale pahandada selle eest, et me ei ole piisavalt palju korrastanud 2002. aasta õppekava samal ajal. Tegelikult on ülikool ju algusest peale üritanud välja töötada uut õppekava. Kas te Kadriorgu teate, mis siis juhtus mullu suvel. Miks leping läks muutmisele? Kahjuks mina ei oska sellele küsimusele vastata, aga ma kujutan ette, et härra Sulev Valdmaa võiksin oma nägemuse esitada. Nonii Sulev, nüüd on sinul SÕNA Teamine patune. Noh, aitäh, ma muidugi ei taha veel kindlasti seda, et mind siin mingisuguseks peamiseks patuseks nimetatakse, sest mina ei ole Eesti riikliku õppekava uuendamise eestvõtja. Ja ma ei täida mingisugust oma isiklikku ambitsiooni, vaid riiklikku ülesannet. Aga sellele küsimusele vastuseks Ma tahaks öelda seda, et too leping, mis Tartu ülikooli vahel ja haridus teadusministeeriumi vahel 2000. aastal sõlmiti nägi, et Eesti riikliku õppekava korrastamist ja arendamist Kui 1000 902005. aastal haridus, teadusminister algatas uue riikliku õppekava arendamise nagu faasi siis üheks põhjuseks, miks seda üldse oli tarvis teha ja miks oli tarvis muuta 2000. aastal käivitunud protsess oli see, et aastal 2000 riik andis riikliku õppekava korrastamise ja arendamise ülesande Tartu ülikoolile aga riikliku õppekava arendamine on riiklik prioriteet. Tollel ajal riigil ei olnud suutlikustega struktuuri kes oleks suutnud riiklikku ülesannet täita, aga 2005., mis aastal see struktuur oli olemas ja suutlikkus oli olemas. Siin, kui me jälgime ülikooli vahelist ja haridusministeeriumi vahelist kirjavahetust taastati siis seal kirjavahetuses erinevad ministrid on ametis vahepeal olnud. Tuleb välja, et ministeeriumi ja ülikooli vaheline kommunikatsioon ei olegi paremal kõige selgem olnud. Ajutine on öeldud, et Tartu ülikoolile tellimus piisavalt nagu selge või korrektne olnud, nii et ka selleks, et riik saaks tegeleda riikliku prioriteediga võeti see töö ette 2005.-le, kas tal Tallinnas riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse juures ja ka selleks, et garanteerib paremini, siis kulgeks kommunikatsioon ja ma juhiks võib-olla tähelepanu sellele, et õppekava arendus on väga keeruline protsess, on väga raske nõndamoodi arvata, et kolmeprotsessi käivitame, siis me anteeritult jõuame nendele tulemusteni tulemustele, mida me eeldame. Et meil on täna Tartu Ülikooli haridus teadusministeeriumi vahelise lepingu number 20 123 lisasi tänaseks juba 12. Nii et vaatad peaaegu tiga aasta kaks lepingu lisa sõlmitud ja üks eriti oluline lepingu lisa pärineb aastast 2003, kus tegelikult lepingu lisa sätestab algse nii-öelda tellimuse muutmise. Et see on minu meelest väga loomulik protsess. Me alustame midagi, mis on Eestis tegelikult esmakordne. Sest meie ju täna kasutame küll koolis 2002. aasta riikliku õppekavaga, see pole uus dokument iseenesest. Omakorda 1000 996. aasta riikliku õppekava lunastus või parandus. Ja 1009 96. aasta riiklik õppekava on omakorda Eesti iseseisva sõjajärgse riigi esimene oma õppekava, mis ei saa olla täiuslik, need käimas on täiesti loomulik protsess. Riik otsustas selle möödunud aastal võtta kui riikliku prioriteedi enda kätte. Nii Katrin Saks soovib sõna. Jah, ma natuke täpsustaks, sest ma kardan, et, et kui me ka väikestes detailides ei ole väga täpselt, siis me seda segast protsessi ka kuidagi selgeks räägib. Et tegelikult aastal 2000 mitte riik ei andnud seda Tartu ülikoolile, vaid haridusminister kuulutas välja konkursi, millest võtsid osa kolm osa poolt õppekava arendustegevuseks. Urve Läänemets täpsustab, et neli mina tean. Tartu Ülikooli pedagoogikaülikooli Jaan Tõnissoni instituuti. Tellitakse kvalifikatsioonikeskus Jaan Tõnissoni instituudis. Teie kaks üleval maja. Urve Läänemets minu minu teada olite selle sellega seotud tookord. Ma ajan asja veel segasemaks. Minu andmetel osales selles konkursil neli institutsiooni kokku viie pakkumisega, millest lõppvooru valiti välja kolm. Neljapäev Jaan Tõnisson ja, ja selle konkursi võitis Tartu ülikool. Nüüd tõsi on see, et, et leping, mis tookord ilmselt Tartu ülikooliga sõlmiti, tähendab, sõlmiti mitte ilmselt, aga ilmselt oli see leping üsna ebatäpne ja, ja väga täpselt ei määratlenud neid ülesandeid, mis on noh, üks ka segadust põhjus, aga ilmselt on olukord keeruliseks läinud ka seetõttu, et siin on kõrvale, tekkisid teised initsiatiivid ja tekkisid alternatiivvariandid, mis iseenesest on ju täiesti normaalne õpe. Kava on, on, on selgelt selline asi, kus, kus, kus on erinevad arusaamad, erinevad lähenemised. Minu jaoks on asja keeruliseks teinud see, et kui möödunud suvel siis ikkagi otsustati, et nüüd peaks need osapooled kokku võtma ja leidma nüüd selle kompromissi ja avalikkuse ette aruteludele minema ühe variandiga, siis tegelikult on tänase päeva seisuga ju ikkagi meil kahe variandiga edasi töötatud. Urve Läänemets raputab pead, aga veel mõni aeg tagasi, mõni päev tagasi Riigikogus kultuurikomisjonist tõdesime me jälle järjekordselt, et paljudes asjades on, on siiamaani kokku leppimata ja ilmselt on see kokkuleppimine olnud üsna keeruline, sellepärast et vahepeal on poliitiline situatsioon muutunud. Ja ütleme, jõudude tasakaal kahe variandi vahel on, on muutunud, sest noh, ütleme, praegusel juhul on ühe pool üks pool minu vastasistujate näod haridusministeeriumi näol jõulisemalt esindatud kui varem. Ja ilmselt ka see on, on takistanud osapoolte kokkuleppimist Ma tahaksin küsida lehte Jõemalt õpetajate esindajalt, eelmisel nädalal ilmus Postimehes üsna kategoorilise pealkirjaga artikkel kooli rahvas seisab uue õppekava vastu. Kas on küsimus tõesti nii teravalt seatud, et õpetajate liit ja vanemate on õpilasomavalitsuste liit on nüüd selle uue õppekava vastu ja, ja miks siis mis on need? Suudate välja tuled, põhilised probleemid, miks olete selle vastu, kas ainult sellepärast, et see protsess on kulgenud nii noh, mõnevõrra problemaatilisem või vastuoluliselt? Noh, õpetajat esindajana ütlen siin, et õppe, õppekava õpetajale kõik esmane töövahend, sõda peab ta mõistma ja sellest aru saama. Ta on õpetajate liit ja kõik õpetajate aineliidud pidevalt jälginud, mis õppekava tööprotsessi ümber toimub ja me püüame sellest aru saada, mis siis tegelikult toimub, et tänagi siin räägitakse nüüd 1996. aasta õppekava korrastamisest või 2002. aasta õppe korrastamist õppekava korrastamisel. Koolid töötavad praegu 2002. aastal välja töötatud õppekavade järgi ja õppekavad, töö Tartu Ülikooli õppekava arenduskeskuses. Meil oli kõige efektiivsemalt hetkel möödunud aastal siis kui oldi jõutud just aine valdkondant läbi vaielda ja asuti nõndanimetatud ainete koos ainekavade koostamine, see jäi pooleli. Õpetajad olid oma töö teinud, keegi ei öelnud neile, miks see töö nüüd nende käest ära võeti, mis oli halvasti tehtud tööl ja tegelikult meil kahta alternatiivselt õppekava korraga polegi olnud, oli Tartu Ülikooli õppekava ja õppekava, veebruaris tuli häkki Kirjastus Avita õppekava, toimus konverents, kui meie õpetajad seda lugesid. Arutlesin seda siis ma ütlesin, et oioi sellele õppega Valme küll tagasi minna ei taha. Et see on liiga ainekeskne, veidi vanamoodne, et meile see ei meeldi. Ja siis tasapisi on hakanud tulema uusi tööversioon, praegu hetkel on kolm või neli missugune nüüd siis selle ainekavade korrastamise aluseks on, ei oska isegi need inimesed öelda, kas töörühmas töötavad. Protsess ongi seetõttu keeruline, et selles ei ole lihtsust, selgust ja arusaamist. Enne kui ma annan nüüd Urve Läänemetsale kommentaarideks vastuseks sõna siis ma tahaksin Kadri Ugurilt küsida, et kuidas teie nägemuse järgi, kui valmis oli siis see Tartu Ülikooli õppekava arenduskeskuses ette valmistatud õppekava vastuvõtmiseks. Eks ma saan küll täpsemalt kõnelda nüüd inimese ja ühiskonnaõpetuse valdkonnast, millest ma ise kaasa töötasin, aga minu meelest Lehte Jõemaa poolt öeldu võttis päris hästi selle kokku, kuhu me olime jõudnud. Et me olime küllalt pika tee koos läbi käinud ja, ja on just nimelt sellele, et rõhuasetused valdkonniti olid asetatud ja olime täiesti noh, jõudnud. Võiks öelda küllaltki heasse faasi, esimese kolme kooliastme õpitulemuste õpi sisuda sõnastamisega. Ja see oli siis see hetk, kus tegelikult gümnaasiumiga ei jaksanudki tööle hakata, sest tööülesanded ja olukorrad muutusid. No nii, nüüd ma küsiksin ministeeriume ja reki esindajatelt, et kas on siis olemas niisugune nagu kaks erinevat õppekava, eks nagu õppeainekeskne teine õpilasekeskne, mille vahel siis nüüd käib vaidlus, kas on võimalik nii utreerida? Kord palun Urve Läänemets. Et mina ütleksin niimoodi, et vastandada õpilasekesksust ainekesksust õppekavades ei ole väga professionaalne, see oleks sama hea kui mina, küsiksin praegu teie käest, kes me siin eesti kliimas elame. Et kui meil on kapis suvekingad ja talvesaapad, kummad me ära viskame. Ma arvan, et meil on vaja mõlemaid. Ja ainekesksus ja õpilasekesksus on tegelikult ühe pedagoogilise protsessi kaks külge. Kui me räägime õppekavadega koostamisest, siis tuleb paratamatult arvestada kahte väga suurt asja, kui ma niimoodi lihtsalt ütleksin, esimene on see sisu pool, mis peaks nagu vahendama tänapäeva inimesele eluks vajalikke teadmisi. Need on omaette kultuurivaldkondade kaupa traditsiooniliselt olnud kõikides riikides koolides me vist ei kujutaks ette, et me jätaksime õpetamata matemaatika või emakeele või geograafia teisest küljest loomulikult, kui me valime sisu nendesse ainekavadesse, me peame arvestama seda last, kes seda vastavat asja õpib ja seetõttu on vaja väga täpselt määratleda seda õpilase lähtetaset, kui ta mingeid õpinguid alustab. No me kõik teame näiteks, et füüsikat esimeses klassis ei õpeta õpita, sellepärast et esimese klassi vanuses lapse suutlikkus omandada teatud teadmisi ja oskusi on noh, ütleme siis niimoodi pisut tagasihoidlikum, väiksem ja seetõttu lapsekesksuse. Niisugune puudumise süüdistus, ma arvan, see ei ole nagu väga adekvaatne, mina ise olen koolis kaua töötanud, praegu läheb 40. aasta ja ma ütleksin, et iga õpetaja arvestab no klassi ja seda õpilasgruppi, keda ta õpetab, ja loomulikult selle sees ka õpilaste eripära, kes ühes või teises valdkonnas on teatavasti erineva suutlikkusega. Ja ma arvan, et kui me räägime üldosast, siis üldosata hull ei saa kuidagi aine kesksusest rääkida, sellepärast et ainekavasid ja veel ei ole valminud ained kavad valmivad 15.-ks maiks ja pannakse aruteludele siis sarnaselt sellega, kuidas arutelud toimusid üldosa üle. Ma arvan, et see, et üldosas nimetatakse ära, milliseid õppeaineid eesti koolis peetakse vajalikuks õppida, on täiesti loomulik. Sest vastasel korral ei oleks ju võimalik ainekavasid koostama hakatagi. No ma tahaksin Sulev Valdmaalt Sulev sinult küsida, et on ka selles artiklis mujal süüdistatud, et nüüd see muutub või uueneb kava niisugune tuupimise keskne, et pannakse õpilased nii-öelda fakti ette ja ei arvestata piisavalt nende enda vaba tahet ja koolide vaba tahet. See on nüüd niisugune autoritaarne õppekava, mida. Ette valmistada oma saan ainult siin kuidagi jätkata seda, mis Urve Läänes praegu juba ütles, et õppekava üldosa ega tegelikult ka ainekavade järgi ei ole seda küll võimalik kuigi sealt ega kindlalt öelda, mis klassiruumis edaspidi toimuma hakkab, et see ei ole küll meie tänase tänase jutuajamise teema. Kuid klassiruumis siiski esimene roll on kanda õpetajal ning tema professionaalsel ettevalmistusel tema metoodiliste oskustel ja teadmistel. Kahtlemata Ta ei ole see nõnda riiklik õppekava praegu kirjutab ette mingisugused valikud ja käsulauad ja sellega seoses Eesti kool muutub edaspidi tuupimis kooliks. Kui niimodi väidetakse, siis oleks tarvis ka nendele väidetele kinnitused tuua, millistest lausetest 14 sõnadest niisuguseid järeldusi tehakse, siis mina võiksin öelda lihtsalt, et tal on niimoodi tahetakse järeldada. Aga järeldusele jäetaksegi toomata aga tahaks korraks tagasi tulla selle töö katkemise juurde ka töö katkemine ei ole asi, mida õigesti, eks räägitakse, sellepärast et noh, minul on praegu laua peal lepingud, mitmed lepingud, mis on haridusministeeriumi ja Tartu ülikooli vahel sõlmitud. Ning möödunud aastal, siis kui reki juures algas ka õppekava arendustöö, mitte Tartu ülikooli juures protsessid ei peatunud, vaid 26. augusti 2005. aasta lepinguga. Haridusministeerium ja Tartu ülikooli vahel jaotati rollid uuesti ja öeldi väga selgelt, et edaspidine õppekava arendustöö toimub käsikäes Tartu Ülikooli ja riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse vahel sellisel kombel, et mõlema juures tehtud töö võetakse arvesse selleks, et Eestile arendatakse välja võimalikult parem riiklik õppekava ning seda lepingut, mis möödunud aasta 26. augustil Tartu Ülikooli ja haridus teadusministeeriumi vahel sõlmiti, on edaspidi veelgi täiendatud. 13. aprillil 2006 sõlmiti leping ministeeriumi ja ülikooli vahel, kus on täpsemalt määratletud, mis on riikliku eksamikvalifikatsioonikeskuse ja mis on Tartu Ülikooli roll selles töös. Et niimoodi väita, et töö on katkenud ei ole absoluutselt õige, sest lepingud sätestavad kõik tegelikult tööprotsessi hoopis efektiivsema, rikkalikuma kulgemise. Ma küsiksin vahepeal Tartust ajas Kadrioru kurjalt, kes on nagu vähem sõna saanud, et teie tegelete nüüd inimese ühiskonnaõpetuse probleemidega, kas ma sain õigesti aru, et inimeseõpetus, nagu läheb väljaõppekavast? Jah, mul oli tegelikult päris hea kuultas olevalt ma hinnangut, et et treki ja ülikooli inimesed peaksid töötama käsikäes, praegu on see käsikäes töötamine välja näinud niimoodi et reki poolset Töörühma liikmed näiteks ma räägin siin ainevaldkonnast, inimene ja ühiskond või sotsiaalainete valdkonnast. Et Tallinna-poolsed rühma liikmed esitavad siis kogu rühmale pidevalt uuenevaid dokumente ja ja samuti esitab meile üsna sageli ka selliseid noh, ütleme siis ülesanded näiteks ühe või teise asja suhtes on langetatud poliitiline otsus ja sellel teemal ei soovitata Ta meil arvamust avaldada. Näiteks ma pean siin silmas seda, et esimeses kooliastmes võitis esimeses, kuni neljandas klassis on tekkinud Meile uus aine kodulugu. Ma ei tea, kas see mahub nüüd päriselt õppekava korrastamise raamidesse, aga aga jah, töörühmale väga selgelt kommunikeeritud, see on poliitiline otsus ja selle üle diskuteerida. Kas inimese ja looduse õpetus siis ühendatakse või mitte, see on otsustatud. Nüüd maaülikoolipoolse töörühma liikmena oleksin väga tahtnud kuulda konkreetseid põhjendusi, konkreetseid selgitusi, miks on see otsus niimoodi tehtud, kes on selle teinud, missugune poliitiline tahe seal taga on? Niikaua kui selliseid noh, väga fundamentaalseid põhjendusi ei ole esitatud, ei saa ka töörühmade töö, ma ei tea, kuidas muudes töörühmades on, aga vähemalt meie rühmatöö küll ei saa olla ju väga efektiivne. See on minu isiklik hinnang samuti, kui ma tohin nüüd siia tulla tagasi korraks selle üldosa ja ainekavade omavahelise suhte peale, siis on toimunud need niisugune asi. Töörühmad Janar Holmi Käskkirjaga kutsuti kokku 15. veebruaril, kui ma ei eksi, oli see käskkirja alla kirjutatud. Töörühma esimene töökoosolek toimus 24. märtsil ja ainekava esitamise tähtaeg on 15. mai. Selline ja samaaegselt paralleelselt toimusid ümarlauad üldosa arutamiseks. Ma leian, et me oleksime tegelikult vajanud seda üldosaalaste ümarlaudade koondit kokkuvõtet enne, kui oleksime läinud aine sisude kallale. Sellepärast et praegu me põrkume näiteks jällegi inimreviskorteerimas üsna sageli selle peale kõrgema taseme otsused on tegemata näiteks sellel teemal, kas keskkoolis kuidas jaotatakse kitsad laiad kursused, kui kindel näiteks on see, et koduloo aine peab kindlasti just olema niisugune, nagu ta Räki variandis on, ja sisaldama näiteks opeteutilist kursust, mis ajaloospetsialistidele jätab natuke kahvatu mulje ja, ja nii edasi. Nii et ma saan aru Kadri teie väidetest ja siin ka muust jutuajamisest, et suuresti probleem on võib-olla selle kui ainekava või õppekava arendamise niisuguse Logistics sellisesse loogilises järjekorras, mis on nagu noh, ütleme sellesama lepingu muutmisega veidi nagu katkenud ja siis uuesti käivitatud nagu erinevatest lähtekohtadest, et sellest on tekkinud need klemmide vastu, aga kas ma saan õigesti aru? Katrin? Ja ma olen täiesti sellega nõus, ma arvan, et siit saaks kirjutada nüüd õpikul, kuidas ühte protsessi ei tohiks juhtida. Et selles mõttes on, on ongi põhiprobleem on, on on kogu selle protsessi juhtimine teatud tasakaalustava jõu puudumine, kuivõrd tasakaal noh, tänu sellele, et et ütleme, alternatiivvariandi tegijad mõjutavad väga otseselt ja vahetult ministriga seotud on selle tasakaalust praegu välja viinud. Ja ja üks oluline tegur on selles asjas Vaegpidev kiirustamine tähendab kõik need üritused on täiesti normaalsed. Üks õppekava ongi väga keeruline, eriti minu jaoks, kes ma üldse ei ole spetsialist, mina vaatan seda, kui protsessi olen. Olen seotud oma fraktsiooni esindajana haridusministeeriumi ministri juurde moodustatud nõukogus, kus meid on igast fraktsioonist üks liige, nii et ma olen seda nii-öelda kõrvalt otsapidi sees näinud, aga ma ei ole kindlasti spetsialist, aga, aga ma näen, kuidas tavaliselt kogu see protsess on läinud ja kui palju probleeme on põhjustanud korraliku kommunikatsiooni puudumine ja nüüd ajast nii palju, et, et kogu see närvilisus on suuresti ka seotud sellega, et asja tahetakse forsseeritult vastu võtta, ma ei oska nii-öelda, mis õige aeg on, aga, aga ma praegu näen seda pidevat ajasurvet, mis ei lase sellel dialoogil või, või nendel mõttevahetustel sihukese normaalse tempoga toimuda. Urve Läänemets, miks te tahate forsseerida seda õppekava vastu? Ma arvan, et siin ei ole tegemist forsseerimisega. Siin on tegemist, nagu juba eespool ütlesin, õppekava korrastamisega me väga tahaksime, et langeks lapse koolikoormus. Et meil väheneks koolist väljalangevus. Ekme kõrvaldaksime dubleeriva materjaliga praegustest ainekavadest. Ma tahaks veel toonitada seda, et see fakt, et minister Katrin Saksa poolt nimetatud komisjoni kokku kutsus on täiesti ainulaadne ja esmakordne. Ka see nõukogu või komisjon, kuidas me teda nimetame, saigi kokku kutsutud selleks, et kõik Eesti poliitilised jõud oleksid informeeritud. Mis toimub siis üldhariduskoolis ja et nad oleksid teavitatud sellest. Loomulikult ei saa keegi eeldada, et Parlamendi fraktsioonide esindajad oleksid õppekava spetsialistid. Ei ole ju ju mõistlik tahta, küll aga on kõnealune komisjon minu arvates väga vajalik, sellepärast et haridus ei ole Eestis ühe poliitilise partei asi, vaid kogu rahva asi. No sellega ma olen täiesti nõus ja sellepärast me toetasime ka Isamaaliidu algatust, et õppekava ei võetaks vastu, et valitsuse või, või, või ministeeriumi ministri poolt, vaid et see üldosa tuleks ka Riigikokku ja homme me hakkame näiteks kultuurikomisjonis arutama, kuidas seda teemat käsitleda riiklikult tähtsa küsimusena. Veel veel enne suvevaheajale minekut. Ma tahaksin kangesti, et meie saade ei läheks väga poliitiliseks politiseeriks seda teemat selles mõttes üle, kuna see on ikkagi Eesti rahva ja eesti kooli ühine mure ja ühine eesmärk ja ma annan vahepeal nüüd Sulev Allmalle sõna, siis valmistab ette Lehte Jõemaa, nagu vanasti öeldi. Ja sellest samast politiseeritusest ma tahtsingi täpsemalt praegu rääkida sellest, et Kadri juhul siin väitis, et et on langetatud poliitilised otsustused, mina ei säilitada poliitilisi otsustusi ja ma ei ole sõna selline otsustus kasutanud. Rääkisin, et möödunud suvel ministri poolt on antud õppekava tööks lähteülesanne ja selles lähteülesandes on määratletud, millega praeguses õppekava korrastustöös. Ing, see lähteülesanne ei ole määratletud mitte poliitiliselt, vaid riikliku õppekava arenduseks. Moodustati õppekava üldosa Meyeri või, või, või koostav töörühm, kus oli kokku üheksa inimest ning need otsustused, et algkoolis võiks olla võimalikult palju üldõpetuse põhimõtetest lähtuvat õpetamist ja mitte midagi ei ole selles siis halba, kui püütakse ühendada niisugused valdkonnad nagu inimene sotsiaalne keskkond, milles ta liigub ja looduskeskkond üheks terviklikuks õppeaineks. Nimeks võiks olla kodulugu ja oli sügisel riikliku õppekava tööversiooni või üldosa tööversioonis kirjas. Ei, täna ei ole piisavalt argumente, miks see nii võiks olla. Kadri küsib, mis argumendid selle õppeaine tuult on, aga need ongi. Et me peaksime püüdma õpetada algklassides terviklikult üldõpetuse põhimõtetel ning seal on see võimalik, kuna ei taotleta ju mingisugust teaduslikku Saktsust, vaid huvi äratamist, asjadest arusaamiseks, vundamendi loomist. Ja kõik need küsimused, mida Kadri kogur esitas, on töörühmades selgitatud ja ka suuliselt ja kirjalikult selgitatud, nii et küsimus on selles lihtsalt, et kuidas me tõlgendame ja kuidas me tahame töötada. Kas Kadri Hugo soovib lühidalt kommenteerida? Ma arvan, et Sulev Valdma teab väga hästi, et meil on olemas head mälupildid sellest, et terminit poliitiline otsus langetatud poliitiline otsus on meie töörühma koosolekutel kasutatud. Aga siin täpsemaks enam ei läheks. Aitäh. Katrin lühidalt. Kuna me sedasama teemat, kas inimeseõpetus kodanik, õpetus, ühiskonnaõpetus, loodusõpetus, kodulugu koos eraldi arutasime väga pikalt kultuurikomisjonis hiljaaegu siis sealt tuli välja küll, et, et jällegi kommunikatsiooni Blair et ei ole suudetud tegelikult kokku leppida, seal see on, see on üks väga paljudest asjadest. Aga mida ma tahan öelda, mis on hoopistükkis olulisem, et kindlasti kõik need väited, mis sa siin alguses tõid, hirmud, et et tuupimist tuleb. Need õpilased hakkavad rohkem kannatama, kui nad seni on kannatanud. Sellel ei ole alust, sest tõepoolest nende põhieesmärkide täitmiseni või selleni, kuidas vähendada seda, et ülekoormatus ei oleks nii suur, kuidas suurendada õpilaste valikuvõimalust, selleni ju tegelikult ei ole jõutud. Et need küsimused on ju alles vastamata, vaieldakse hoopis üldisemat asja. Üle lehte jõemasin, ütles sõnad paradigma. Jõe ma räägiks lahti, mida ta mõtles sellele. Noh, paradigma tähendab selles mõttes, et me ikkagi on see, missugune siis kool on ja missugune õppekava, mille järgi me arutleme täna ja missugust inimest me ühiskonnas vajame. No vot ei tea, seda on, ootasime poliitikutelt, seda me oleme oodanud selle üldosaga ja üldosa ongi ju selline strateegiline dokument, mis annab aluse ainekavadega otsustajatele. Ja kui Sulev Valdma ütleb täna siin, et algklassides käsitletakse õpetaja õpilast terviklikult ja õppekava ongi tervita, on ju meil kogu aeg olnud kuueklassilise algkooli puhul on juba õppekavad tehtud tervikuna ja käsitletaksegi last tervikuna või kui me ütleme võiks olla kodulugu, mis siis on tegelikult kas siis see kodu on või ei ole otsustamise tonni otsustamata üldosa on olemata, kuidas Rain rühmad üldse tööd saavad teha ja, ja kõik need probleemid tegelikult sellest saavadki alguse, et ei ole informatsiooni. Täna hommikul sain jälle uue meile, et missuguse ainekava järgi või missuguse üldosa järgimisid ainekava koostanud, needsamad töörühmade liikmed küsivad ja saadavad meile, et on pöördutud teie poole. Ajalooõpetajad on pöördunud teie poole 13 aprill oma kirjaga, öeldes, et ei ole piisavalt informatsiooni korrastamise kohta ja tähtaeg Aga kui ma tohin suuliselt ja kirju peale korraks katkestada, lehte jäävad, et mul natukene ja nüüd see pilt läheb segaseks, et ühest küljest ma saan aruõpetajate liit ja väga paljud organisatsioonid on leidnud, et nagu nende arvamust ei võeta kuulda, aga siin ma sain nagu Lehte Jõemaa jutust aru, et nagu oodatakse pigem et keegi otsustaks ära asjad. Ja, ja siis siis nagu kaoks segadus ära. Kas ma sain õigesti aru? Üldosa on ikkagi vaja koostada, otsustama, kusagil olema ja see peaks tulema. Ehk riigikogu poolt, õpetajate liit on juba möödunud aasta juunikuust teinud oma ettepaneku, et ehk riigikogu võtab siis üldosa otsustamise kogu võtab otsustamise enda kätte, et see on, missugust inimest Eesti ühiskonnas vaja on ja missugust ühiskonda meloomine. Aga miks siis Urve Läänemets tahab ise seda öelda? Urve Läänemets ei taha seda kindlasti mitte ise öelda ja, ja ma arvan, et seda ei taha öelda ilmselt vist päris üksinda Eestis ükski inimene küll tasuks tõepoolest lähtuda sellest paradigmast ehk mudelist milline võiks olla see hariduse sisu, mida Eestis vaja oleks. Kui nüüd rääkida sellest nõudlusest, milline haridusnõudlus meil on siis me peaksime tõesti kursis olema nende uuringutega, mis Eestis on tehtud ja ma soovitaksin, no kui rohkem ei jõuta lugeda, siis vähemasti lugeda ta kasvõi seda, mida on viimases horisondis kirjutanud Marju Lauristin. Ja tema räägib sotsiaalsest enese määrangust siirdeühiskonnas ja vaata, uus paradigma, kui ma niimoodi tohiksin julgelt seda püüda määratleda, siis see tähendab sihiasetuse muutust. Me ei taha sellist inimest, nagu kirjeldas Laurile, tõsi kaks nädalat tagasi Õpetajate lehes, kes kehtestab ennast, kes on sügav individualist, kes on ka enesekeskne ja elab konkurentsist, kõik need omadused on inimesel kindlasti mingil määral vajalikud. Tänaseks päevaks me peaksime olema veidi kõrgemad, suur enesekesksus oli mõistetav 91. aastal, arvestades, kust me tulime ja kus tõepoolest oli võib-olla selline kollektiivsuse kilbil hoidmine esiplaanil olnud väga pikka aega. Tänaseks me peaksime lähtuma nendest demokraatlikest riikidest, kellel on pikem demokraatia traditsioon ja kes juba päris mitmed aastakümned on mõistnud, et üldharidus peab andma selle aluse, kus on ratsionaalses koosluses ühiskond, kultuur ja indiviid. No nüüd ma tahaksin küll Kadri ogurilt küsida, et missugust inimest me siis ikkagi Eestis tahame ja kas nüüd riiklik õppekava peaks nagu muutma veidi meie ühiskonna noh, niisugust maailmavaatelist sihiseadet. Ma tunnen ennast kohe kõrvust tõstetuna, et nii oluline küsimus minule vastaktanti. No kuna te olete selle töörühma liige ja, ja ainukene Tartu ülikooli esindaja, sest kahjuks õppekavade arenduskeskus ei nõustunud saates osalema Täna on siis tõesti lugu niimoodi, et ma olen Urve Läänemets, aga täiesti nõus, et olukord on muutunud ja riiklik õppekava tegelikult on, on tõesti see dokument, vähemalt selle üldosa mis peaks siis paika panema mingisugusedki ütleme, sellised tasakaalupunktid või mingisugusedki sihid, mis suunas me soovime inimestele arendada. Aga ma usun, et nagu sellel tasandil, Me oleme vägagi ühel meelel. Ja kuskohast need tuleb, väikene informatsiooni või kommunikatsioonilõtk sisse? See on just see, kui kiiresti me tahame seda kõike saavutada, mille arvelt näiteks kui me vaatame praeguse selle õppekava korrastamise protsessi lähteülesannet on kuidagi nagu automaatselt selgunud, et esiteks, tunnijaotusplaani ei muudeta heliliselt. Teiseks Me meil ei ole nagu seda sihti täpselt ees, et et millal me võime öelda, et meie töö on lõppenud, ehk siis millal on õppekava korrastatud. Tahame tegelikult teha midagi selle tulevikus elava inimese heaks. Aga me oleme aluseks võtnud selle dokumendi, mis tegelikult on juba tõestanud, et on natukene ajast maas. Et seetõttu nagu see õppekava korrastamise protsess minu arvates ei saa meid viia sellele tulemusele lähemale. Mida Urve Läänemets kirjeldas, et harida inimest, kes saaks homses ühiskonnas nagu iseseisvalt hakkama. Et me peaksime tegelikult noh, võib-olla tõesti natukene natukene olema julged ja võtma aja maha vaidlema, selgeks selle, et läheme nagu 15 20 aasta eest Eestis. Nii aja maha võtmisest me räägime kohe natukene, aga Sulev Valdma saab nüüd vastata, vist oli mõni vihje tema suunas. Ma tahtsin seda öelda, et meil on ju ometigi kõik tähtajad on paberi peal kirjas ja need on neil töörühmadele teada antud ja ja nendest kaupadest koosolekutel kogu aeg räägime, et minu meelest siin ei tohiks nüüd küll mingisugust segadust olla. Veel esimese etapi tööd tähtaeg on 15. mai. Mida selleks ajaks on tarvis teha olnud, on meil ka täpselt läbi räägitud ja et ma ikkagi rõhutaksin seda, kostad kogu aeg ütlused kiirustades, kiirustades. No ei ole kiirustades, sellepärast et Tartu ülikooli juures need tööd toimuvad 2000. aasta sügisest kuus aastat on peaaegu juba läinud ja see, mida praegu tehakse See saab varsti juba koolihariduse. Põlvkond saab koolihariduse ja kui nüüd süüdistatakse nagu haridust paljudes pattudes siis need, mis patud, milles süüdistatakse, ongi mitte praegu ettevalmistatav, parandatud õppekavast vaid need puudused tulevad 96. aasta riiklikust õppekavast, kui tulevad, et. Praegusel etapil ju ühendame selle töö, mis on tehtud reki aine töörühmade poolt ja üldosa väljakujundamisel ning Tartu ülikooli juures pikka aega tehtud tööst. Et ma ei nõustu ka sellega, et öeldakse, et me ei teagi, mis praegu üleüldse on inimesed ütlevad seda tihti, siis ma ütlen, et see üldosa, mille järgi me täna töötame, on 13.-st märtsist 2006 reki koduleheküljel. Jah, selles üldosa versioonis on mõningad alternatiivsed variandid, aga see ongi normaalne, et kui töödokument on alles töödokument ehk projekt, siis teda alles töödeldakse. Ei arutatud, et me ei ole täna rääkinud ühiskondliku sihtasutuse ümarlaudadest 15. maakonnas üle 700 inimese on seda töödokumenti arutanud ja ka nende arutelude järgi tuleb seda üldosa veel parandada ja täiendada, kuid riikliku yld osa riikliku õppekava üldosa tööversioonis, mis internetis on kättesaadav, ei sisaldu täna niisuguseid nagu lõtkusid või puudujääke, mis ei laseks tegeleda ainekavadega. Ma tahaksin sind, Lehte Jõemaalt küsida vahepeal. Sulev All, ma mainisin seda ühiskondliku leppe ümarlaudasid minu meilile siin vastates nimetasite seda rändtsirkus, eks, et milles on teie hinnang? Jah, sellepärast, et õpetajad, kes on osalenud nendel ümarlaudadel, esiteks ei ole üldosa seal üldse arutletud, on antud ette. Seitse kaheksa küsimust, oli vist, mis puudutasid näiteks kooliaasta peab pikenema või mitte ja, ja analoogilisi küsimusi üldosa selleks hetkeks lugeda ju pole olnud. Ja õpetajad on öelnud meile, et kui nad maakondadesse on tulnud need ja ümarlaudade dokumendid avalikustatud ühiskondliku leppe sihtasutuse koduleheküljel siis need protokollid pole identsed ja nendest asjadest olulistest asjadest, millest seal räägiti, pole protokolli midagi lisatud ja need toimunud väga erinevalt erinevates maakondades, aga lülitasin, kuna õpetajad olid kutsutud kaasa, siis kahjuks õpetajat kaasas ei saanud olla, sest need toimusid kell 11 päeval siis kui õpetaja seisab klassi ees. Ei annab tundi, koolivaheajal ma üritasin minna Harjumaa ümarlaual ja see oli kahjuks üle viidud teise kohta, aga ma olin Tallinna ümarlaual mis toimus inglise kolledžis ja, ja küsimusi oli ikka hästi palju üldosa kohta eriti ja, ja see dokument, mida siis tolleks hetkeks me lugenud olime vastuolusid täis ja küsimata sellest, mis asi on variõppekava või niisuguseid terminit seal siis millele me vastuseid ei saanud ka oma ümarlauas. Nii et tolle, kel ütlesid Tallinna kolledžis olnud inimesed väga sõnaselgelt, et 2002 aasta õppekava on täiesti koolides, töötab praegu hetkel ja kiirustada selle uue õppekava korrastamisega pole mitte mingit põhjust ja ei tohigi kiirustada. Selleks peab olema rahulikult aega. Ja see tööprotsess on olnud tegelikult tõepoolest väga halvasti läbi viidud, nii nagu katrin Sakski siinpool nimetas, et Pealt väga pikaks ajaks oli kogu õppekava töö halvatud. Sügisel alles hakati aru saama ja moodustama töörühm erinevaid. Kui algusel olid ühed inimesed kaasatud, siis liideti sinna juurde Tartu õppekava tegijad ja meil jäid küll tõepoolest niisugune väga meeldiv mulje, et me ei saanud hakkama. Tulge meile nüüd appi, et see võib olla, tõstis õpetajatele enesetunnet, keda siis sinna töörühmadesse kaasati, mille alusel nad õppekavad on moodustatud, keda töörühmadesse kutsutud on. Tartus oli väga selge õpetajate liidule. Aineliitudele esitati kirjalikult talule esitage oma esindaja volituste alusel töörühma, nad töötasid seal, neil oli kohustus tagasi tuua informatsioon ja me olime kogu aeg informeeritud, mis toimus täna meil seda? Aitäh Lehte Jõemaa, nagu ma näen, et kommunikatsiooni probleementaasia taas kerkivad nagu esile selle riikliku õppekava nagu sisu arvel. Et ma tahaksin nüüd ette lühidalt. Kõigil on käed püsti olnud, kuna meie aeg läheneb täna lõppema. Kuule, aga ma ütlen, me tuleme selle teema juurde tagasi. Veel kord siis. Alustaksime Urve Laanemetsast, et vastaksite nüüd nendele etteheidetele või kriitikale. Tähendab, ma alustaksin sellest, Õpetajate Liit, kui organisatsioon ei vastuta riikliku õppega olemasolu ega selle korrastamise eest ja kui rääkida kaasamisest, siis emakeeleprogramm on tervikuna tehtud emakeeleõpetajate seltsi poolt, mis ongi emakeeleõpetajate organisatsioon, kes paraku Õpetajate liitu ei kuulu. Miks siis teised ained pole tehtud aineliitude poolt? Suurem jagu õpetajaid, keda palutud koostööle ja koostööle on üle vaadanud ka selle materjali, mida Tartus on viie aasta jooksul tehtud. Ja ma tahaksin küll väga tõsiselt kaaluda, kas sobib õpetajate liidus nimetada neid kooslusi, kus õpetajad laudades arutlenud väga tõsiste põhimõtteliste probleemide üle räntsirkuseks. Haridus-Teadusministeerium peab õpetajast lugu. Ei arva nende arutelude kohta küll olevat sobiva kasutada sõnarändtsirkus. Ma loodan, et eelseisval konverentsil, mis 13. toimub, on võimalik neid asju veelgi täiendada. Ja ütleksin ka veel lõpetuseks seda, et üldosas on ära esitatud see struktuur, mille alusel ainekavasid oli ja on võimalik teha. Ainekavade töörühmad on tõepoolest väga erinevalt töötanud ja ma peaks ütlema näiteks võõrkeelte kohta, kus on meil viis võõrkeelt koos, siis nendes on küll töö olnud väga konstruktiivne ja ma küll ei ole kuulnud, et nad oleksid mingisuguses suures infosulus. Meie loodame praegu kõige paremat. Ja 15.-ks tulevad need programmid küll valmis. Aitäh Urve Läänemets üsna lühidalt Sulev Valdmaa ja siis ka teised. Mihkel ütles, oleks see, et mina nüüd nende inimeste asemel või nende inimeste hulka kuuludes, keda on nimetatud rändtsirkuse etendustes Ärme nüüd keskenduks sellele ühele kujundlikule võrdlusele. Eestis on arutanud õppekava küsimusi üle 700 inimese, maakondlikel ümarlaudadel, seal õpetajaid hulgas olnud räägime kaasatusest ja avalikustamisest, siis VEKi juurde on kirjalikult laekunud väga palju erinevaid arvamusi ja ettepanekuid nii üldosa suhtes, kavade suhtes ning nende läbitöötamine toimub ja seisab ees ja kui räägime kogudest, kes on avaldanud arvamust, siis näiteks Teaduste Akadeemia liikmed et see natukene on niisugune nagu ülekohtune. Ja lõpetuseks ei ütlekski muud midagi. Ja nagu arvan, et kõik on tore, ainult muidugi organisatsioone kutsuksin üles rohkem ka sisulisi ettepanekuid tegema, aga õpetajate liidud? Mart ütles õigesti, et sisu on kannatanud ka tänases vestluses tegelikult selliste vormiliste küsimuste üle, aga miski ei takista sisuga. Aitäh sulle ja ma tahaks soovida talle head tervist, et ära nüüd selle pärast haigeks ja et seal on niisugune pinge, on mitmest suunast ja nii palju kenasid daame ümberringi suruvad peale. Ma enne kui ma annan Katri lõppsõna. Tahaksin veel Kadri Ugurilt küsida, et kuivõrd optimistlik on tema nüüd selle õppekava arengu küsimustes ja kas oleks loota, et äkki järgmine kord ka Tartu õppekava arenduskeskus võiks oma esindaja meie saatesse? Saata lootus sureb teatavasti viimasena. Päris kindlasti maksab see kutse esitada. Praegusel hetkel, nagu ma aru sain, oli asi lihtsalt inimeste puhkuses ja ja, ja tõenäoliselt ei jõudnud nad siis tagasi õigeks ajaks või õigeks ajaks. Nojah, Katri Räägist oli jutt, kes oleks võinud osaleda. Ja tema just oli kuni tänase päevani puhkusel jaoks, meil on see raske taak ka teda esindada. Aga protsessi suhtes ma arvan, et et vääriks nad noh, väga korraliku kommunikatsiooni analüüsi. Ma ei taha seda nii-öelda mitte mitte moodi kommunikatsiooniuurimusliku tausta pärast, vaid just nimelt seetõttu, et lõpetajate tehtud ettepanekud on siiamaani. Ma nüüd mõtlen näiteks algõpetuse nõukogu ja loodusainete õpetajate, ühiskonnaõpetuse ainenõukogu hinnanguid. Et siiamaani neid ei ole nagu tahetud eriti protsessis arvestada. Näiteks vaat ma vastused on olnud sellised, et jah, me arvestame neid, aga meil ei ole aega olnud seda teha noh, neid läbi arutada. Et, et kui me saaksime sellest ajasurvest nüüd lahti ja kuna istuksime rahulikult maha ja räägiksime üksteisega, noh, nii nagu inimesed räägivad, siis ma kujutan ette, et meil ei ole mingeid suuri sisulisi põhjendusi. Peaasi, et mõlemad pooled tahavad 11 kuulata. No ma arvan, et see on alati igasugustele kokkulepete konsensusele jõudmise alus ja üks selliseid organid Eesti riigis on ju riigikogu, kus me peaksime jõudma meie riigi jaoks kõige tähtsamates küsimustes üksmeelele, kui optimistlik sina, Katrin, oled selles? Jah, ja ei, tähendab ma, ma püüan olla optimistlik ja ma tõepoolest tahaks näha, kuidas noh, peamiselt kaks osapoolt, mina ei oska öelda, kummal on õigus, kas Rekil või Tartu ülikooli, mida ma näen, et paljud küsimused on lahendamata, kokkulepped on siiamaani sõlmimata. Ette jõutakse, ühisele aru saab, ma saan aru, et see on väga keeruline. Küsimus ongi väga keeruline. Aga, aga vähemalt selle poole peab püüdma ja, ja, ja see aeg tuleb selleks võt arutatud on väga palju, aga ilmselt siiski liiga vähe ja mida muidugi mina tahaks näha, kuidas põhiküsimused leiavad vastuse, et tõepoolest, kuidas, kuidas õpilaste koormatus väheneb, kuidas õpilaste väljalangevus väheneb, kuidas tase ühtlustub kuidas seda koolirõõmu tekib, natukenegi rohkem. Lugesin täna hommikul just ühest koolilaste uuringust, et 13 15 aastastest poistest vaid viiele protsendile meeldib kool ka Lätis, Leedus on neid kaks korda rohkem, Norras on viis-kuus korda rohkem. Järelikult noh, meil on väga tõsine probleem, see sunnib tagant, aga ega selle kiirustamisega ei maksa üle pingutada, et katsume ikkagi kokkuleppele jõuda siin ühiskonnas. No see oli väga kena lõpetus tänasele saatele poolest tuleb ju kunagise kokkulepe saavutada ja ja tegelikult me täna rääkisime üsna vähe eesmärgiseadest, milleks seda üldse vaja on. Aga ma arvan, et me tuleme lähinädalatel selle teema juurde tagasi, võib-olla samas võib-olla veidi muutunud koosseisus igal juhul ma tänan osalemast enne, aga ma ütlen tõesti, et 13. mail on siis tõesti rahvusraamatukogus veel suur sellel õppekavade teemani, et kes on huvitatud, saavad seal osaleda, registreeruda veel selle nädala jooksul ühiskondliku leppe sihtasutuse kaudu. Aga ma tänan siis osalejaid täna Tartu Ülikooli ajakirjandusõppetooli assistent ja inimesi ühiskonnaõpetuse töörühma liige Katri Udras ja õpetajate liidu juhatuse esimees Lehte Jõemaa haridus-teadusministri nõunik Urve Läänemets, riigikogu kultuurikomisjoni esimees Katrin Saks ja Sulev Valdma, kes on siis riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskus ehk reki õppekavaarenduse osakonna juhataja, nagu öeldud, me tuleme lähiajal selle teema juurde tagasi, võib-olla natukene sisulisemalt. Ma tänan tähelepanu eest, saatejuht Mart Ummelas kuulmiseni.