Eesti Raadio sümfooniaorkester on tegutsenud ligi pool sajandit. Järgmisel aastal on selle suure kollektiivi ümmargune sünnipäev. Meenutusi koguda pole kunagi liiga vara. Sellepärast sai teoks veteranide mälestuste õhtu meriväljal, ajakirjanike liidu puhkekodu kaminaruumis. Mälestusi koguni veel. Seekord võtsime vaatluse alla tööperioodi kuni 1940. aastani. Tervitussõnad Eesti raadio muusikaliselt juhilt Lydia austerilt. Kallid lugupeetud sümfooniaorkestrile veteranid, on rõõm näha teid siin selles hubases ruumis kamina juures. Kutsusime teid täna siia kokku, et natukene meenutada sümfooniaorkestri ajalugu, sümfooniaorkestri tekkimisest, teie kõik olite siis orkestri koosseis mängisite ja teil on, mida jutustada, meenutada ja pajatada meile nii et, et loen tänaseid mälestuste õhtu avatuks ja soovin teile head tuju ja kõike head teile. Teeme siis väikese ringi ümber laua ja palume igalühel ütelda enda kohta nimi, mis pilli on mänginud ja mis aastast Eesti raadio sümfooniaorkestris. Mina olen kontrabassist Luukas guugo Ringhäälingu orkestris juba 36.-st aastast alates kuni 66. aastani. Tulin orkestrisse mängima märtsist 1900 33. aastal hakkasin mängima, ei ole, et ma olen üks ainukene vioolamängija, siis aga juba hiljem tekkis palju suurema rühm ja ma olin juba kontsertmeistrina seal. Lõpetasin oma mängimine Fi ajal. Guervasin olin tagalas ja tulin tagasi esimesel detsembril 1000 90 40 ja mängisin seal kuni 45. aasta esimese juunini ja esimesest juunist vahetasin oma koht ja läksime estraadiorkestri. 1906, seitse saatma läksin Estonia teatrisse ja minema, aastast olen pensionär Vootele Tamm. Tulin rattur, kes 1934. aastal trompetimängijana mängisin 30 aastat. 1960. aastal impensioni. Kaarel Vallimäe. Tulin raadiosse esimesel septembril 1938. Kuni 1972 läksin pensionile Arnold Troimult ringhäälingusse astusin 1929. aastal ja töötasin kuni 1000 968. aastani metsasarverühmas Juhan Kaljaspoolik. Astusin Ringhäälinguorkestrisse 1000 934. aasta septembris ja töötasin pidevalt kuni 1000 969. aasta septembris. Siis läksin üle konservatooriumi klarneti õppejõuks ja töötan praegugi konsenski vole slov ringhäälingus olen 16.-st aprillist 1927, töötasin kuni 1960 kontrabassis volin inspektor ja noodikoguhoidja ja inspektor. Ajalooandmed kõnelevad, et orkestri esimene saade toimus 18. detsembril 26. aastal. Orkester sai oma algust väiksest trioost Hugo Schultz viiul, tšello, Alfred Vaarman ja klaver annessiivitski. Järgmisel aastal ta juba suurenes ja selle ansambli üheks oli huga suits. Mitu liidet selles ansamblis oli siis üheksa liikmed juba nende hulgas oli, pole Slovkatsenski kontrabassikontsertmeister. 29.-st aastast orkestri tuli juhatama argaljus Krull 33. ja 34. aastal, juhatas Rudolf Palm orkestri. Muidugi oli oma koosseisu poolest väike ja toimusid avalikult suured sümfooniakontserdid, siis ühendati Estonia teatri orkestriga aga raadiost töödes oma põhikoosseisuga ja 34.-st aastast kuni 38 aastani orkestri dirigent Raimund Kull ja tema abidirigent Priit Nigula. Ja 38.-st aastast juba juhatas orkestrit Olav Roots. Jah, Priit Nigula jätkas tööd edasi ka kuni selle perioodi lõpuni, mida me täna siis tahame meenutada? Sümfooniaorkestri esimene koosseis oli kolm meest, sellest koosseisust meil kahjuks täna osavõtjaid ei ole, aga sellest järgmisest üheksa mehelisest koosseisust on siis polesla Kotsenski. Kuidas üheksa meest siis omavahel kokku sai, viienda mehena, sest oli, tähendab trio oli ja siis oli harmoonium, oli Priit Nigola mängis armunud ja siis võeti kontrabass ja klarnetimängija. Simon Suni nimeline tuli flöödimängija Arnold Sepp. Ja siis klarnet Simonson oli ja siis oli trompetimängija Jüri king, tromboon oli Eduard vihane, mängisime stuudiokontserti Estonia teatrimajas kolmanda või neljanda korruse peale ehitatud, vastavad ruumid aga asutatud pika tänaval ja meil oli niisugused natuke suuremad kui need ruumid, mis praegu siin, kus me viibime, seda siis peaks kommenteerima, seal umbes kolm meetrit lai ja kaheksa kõik all oli, siis saate rume. See oli niisugune ruum, et kui sisse astud, siis kohe stuudiosse. Kell oli ukse peal, sellega olid tihtipeale pahandust, et kui kell heliseb, siis selleks mikrofoni ja mikrofoni oli muidugi väga primitiivse saate ajaks lülitati uksekell välja ja siis aparatuur oli seal kuskil kolmanda korra kolmanda korra peale, ise keelast elektorneetseerungi koosnes üldse kolmest toast, seda ma ei mäleta, mis aastaks Estoniasse sai kolitud, siis oli juba koosseis, keda ma praegult nimetasin ja siis juhatas seda huugošits pärast sügiseleks Hugo seltsi Estonia teatrisse. See oli 28. aastal läks Estonia kontsertmeistriks ja siis tuli kontsertmeistriks, ajutiselt oli natukene August milli, leiab, pärast oli Rudolf Palm, kui suureks oli siis selleks ajaks juba orkester paisunud 11 12 inimest, sisuliselt oli veel kammeransambel täielikult ära, siis on meil niisugune tegemist, oli vist ühe ainsa mikrofoni mikrofone, see mikrofon oli igatahes väga primitiivne ja siis isegi oli niisugune juhus, oli tehnik, mikrofonid, need tulid välismaalt, tulid, olid väga kallid olid ja ta oli ses mikrofonis huvitatud ja muidugi miks mitte teenida, kui on võimalik. Ja siis vaatas, kiskus temasse mikrofoni lahti, milles asi see on? Muidugi, pärast pärast panin ta tagasi kinni, aga siis asi tuli nii tõsta, kui me hakkasime saatma, siis mikrofon enam ei töötanud, aga muidugi pärast, kui ta tegi oma mikrofoni teise niisukese mikrofoni, tegi valmis, aga tuli välja mikrofoni ei olnud ka mitte küllalt ja mikrofonid olid väga primitiivsed, ole hea mikrofoni, isegi pool meetrit või meetodeid, see tähendas palju mikrofoni suund, et kuda ta on, et kas nüüd selja tagant või külje pealt või parema külje pealt või vasaku küljega pärast, kui me kolisime juba Estonia teatrimajja siis oli niisugune asi, et saate ajal midagi põriseb, niriseb, kõriseb, põriseb midagi, vaata, keegi ei leia ülesse viga, mis on pärast oli lõppude lõpuks niisugune viga välja, et kontrabasspidi virisema, siis tehti niisugune eksperimendi hilja, sõlmi seeski mängijaga, minul oli ainult pea, oli sealt väljas, aga pärast tuli välja nii et, et see ei olnud selle viga, kaovad lihtsalt taoliselt kuskil trammikuppel olla lahti olnud. 29. aastal tuli valli, uurisin Treimud tuli juure, siis mängisin August Milli, mängis kontsertmeistriklassis moli palm. Kuidas te näiteks meenutate oma kõige esimest raadioesinemist, ega seal ise eralist ei saanud mitte midagi ütelda, päeva tegime proovi ja õhtul mängisime, muidugi ei olnud mitte mingisugust noodid, vaid sinul nooditseid laenatud siit ja säält ja siis sai vaadatud, kellel ühel meeldis see lugu, teisel meeldis see lugu, kolmandal, see sai koostatud üks kava ajases muidugi, mis seal oli, Valteffeli valsid ja mõni haavamängija kergem ja lustlik repertuaar ja, ja täiesti ajaviide, kui pikad need otsesaated olid talle pikad, nad ei olnud saada üldse, oli vist midagi kolm, neli tundi ja siis sinna hulka kuulus sõnaline osa ja siis grammofoniplaadid ja, ja kõik, mis sinna juurde kulus, isegi mul kodu olemas, leping on olemas ka, tähendab, et leping on sõlmitud nii ja naa, nii ja naa selle vahel ja sellest ajast selle 100-ni seal punkari seedee orgi Stanton kohustatud esinema üks kord kuus Sologa. Ja siis lihtsalt pandi sind sinna kavasse ja kas sa siis tahtsin või ei tahtnud, aga öeldi, et vot sales soolases olevat, mis te olite kontrabassi peal? Kontrabassil on vähesoolaseid, no sai mängitud ka ükskord oli siis tuli nii ootamatu tuli mängida, siis mängisime viiuli, mängisime ringhäälingust, oli ta oli lühikest aega, Martin kiirelt see oli siis mängisime temaga õieti muidugi missi tulid, see oli, ma praegu ei mäleta. Ja igatahes kui ma näeks, kes mulle või siis võib-olla oleks väga piinlik, et seda asja seal mängitud. Aga mängitud sai. Aastatega läheme siis edasi seltsimees Traimoti mälestustega mis teenib meeles oma tulemisest raadio orkestrisse või tolleaegsesse ansamblisse. Kui ma tulin septembril 1000 929. aastal orkestrisse siis võis juba seda koosseisu nimetada sümfonietta koosseisuks. Siis olid juba kõik pillid vähemalt esid. Tüks flööt ja nii edasi. Ja selle koosseisuga oleks võinud juba päriski hästi mängida. Väikseid palu niisugused, millised on juba orgistreeritud sellisele koosseisule. Aga siin oli siiski üks pur paga, et tookordne dirigent argaatius Krull ei olnud väga tööinimene. Proovid tehti väga lihtsalt paeti seal valsikesi. Ahah, siit on üleminek teemesid, kordame nüüd selle teisega leiva peale minekut ja et mitte segi ei läheks. Ja selle tõttu tuli tihtipeale ette Meie tookordses saadetes praaki, pärastpoole korrast hakati seda orkestrit täiendama ja tänu helilooja Adolf Petrule, kes väga palju võttis sõna ajakirjanduses, niisugune väike koosseis on ringhäälingus, hakati võtma vähemalt alul inimesi kordade peale ja senikaua, kui siis kord Ta ikkagi suurendati, kui Olav Rootsi juba sinna orkestrisse tuli, tema juba ei leppinud niisuguse väikse koosseisuga. Ja muidugi siis kujunesid Ringhäälingusaated piss. Teiseks sellepärast, et Olav Roots oli juba palju nõudlikum ja ise ka täielik muusikamees võimetega dirigent. Üheteist tuli õieti Me töös pööre siis muidugi muutus repertuaar ka ja muidugi siis algasid juba sümfooniakontserdid Estonia teatri orkestriga koos ja need olid siis ka nagu suursündmuseks. Ja kui Olav Roots dirigeeris siis tema valmistas kava väga põhjalikult ette, tema ei leppinud niimoodi iga päev hommikuproov, õhta, saade, esinemisi jäi stuudio kontserte tunduvalt vähemaks, aga pandi siis palju rõhku just ka sümfooniakontsertide peale avalikele ja, ja sellest ajast algasid sümfooniakontserdid juba palju paremad ja nii kvaliteetsemalt, kui seda oli varem kui nüüd muidugi argaatus Krulli all. Niisuguseid kontserte ju selle koosseisuga ei saanudki õieti korraldada, aga siiski, mida argaatius Krulli aldi tihti olid raadio õhtad? Seal oskas juba diktor Felix Moor vürtsitada kõike oma huumoriga ja olid seal Paul pinnad ja kõike seal esinesid need, need tõmbasid rahvast alati, need raadio õhta tulid vähemalt populaarsed, need olid siis ka niisugused avalikud esinemised koos. Need olid tavaliselt Estonia majas, oli see nõndanimetatud sinine, saan ja see oli alati puupüsti täis. No mina võin rääkida koomilisi juhtumeid, mis olnud orkestris olles, see oli kull, oli neil orkestri juht ja siis oli niimoodi tol ajal, et diktori juures oli see väljalülitamine, lülitame sisse. Diktor lülitas seda, nüüd oli ükskord miskine, sega saada seal ja Viktor siis lülitas sisse kull läks välja suitsukana. Ja nüüd siis? Tulema, aga tol ajal olid moes kriuksuvad saapad kangesti lihtsalt ukse juurest, kuidas sai sinna mikrofoni juures, said sadade juuksu käitlejad. Mehed naersid nii, et lihtsalt kuidagi naeru kinni hoida ja iga kord, kui ta astus, tegid hirmsaid asju ise kaeras ka läbi seda, kõik need kriipsud käisid seal saapad, moor muidugi oli väga huvitav mees, tema pidi naine siis, kui mikrofon oli kinni. Sa mäletad kindlasti, et meil oli pühapäeval alasid, sel ajal kaks kontserdil lõunakontsert ja õhtul sinna magama ja siis väga tihti oli niimoodi, et Felix Moor tuli muidugi varahommikul kuskilt. Räägiks, mis lugu tuleb, siis ootas nii kaua korterite omandi pärast seda paneb mikrofon kinni ja vahepeal ütlete, kas lühike ja väga terav Annely toot meile siis lahti, mikrofon läheb edasi, konvereerib. Vot niisugused naljad on teinud küll, aga see oli muidugi. No ja minu meelest üks lugu oli niisugune siis sellest ajast, kui meie palgad Tsenski oli orkestri vanem ja raadius Krullimatas seal kontsert ja tuli niimoodi välja, üks mängija puudus. Krull oli hiigla vihane ja läks Katzynski jurakat. Kaczyński tead niimoodi passi maha ja tuli sinna õiendamas ja nii läks hiigla palavaks, õhkkond läks, Julius, ta elas siis jalgrattaga, alati sõitis ja kui ta mängis, siis tema viskas kõik seljast endale ära, oli täitsa paljalt. Trollideks, tõusis ülikoolidel. Ega ühtegi puru ei tohi palavalt süüanud, olge kannatage nüüd nii kaua, kui see asi lahenes, natuke rahunes siis ja, ja kõik sinnapaika meeles, kindlasti on meeles küll. Kooliajal mängisime, mina ei mäleta, mis asi kakarmenteerinud, seal mängis viiulisoolod. Kontseptsioonina sümfooniakontsertsaalis mängis, viiulisoolot mängis, mis ta mängis, ma ei mäleta, Hispaania Lalo igatahes nagu solist seisab seal dirigendi juures, kuld oli kaunis suured žessiga mees on ja vehkleja tekkis, vehkis ja äkki sooriiuliga ilusas laius mõni kuulidel, mis nüüd teha viiuli kaela otsas kaela siis selle kaela riiuli. Andis ta kätte, mõjul, kes ei tarn prii, võttis vutimehe viiuli. Tseviiulist võttis, mängis kõik läbi. Ja kuidagi ei ütleks selle peale, et vot ta ütles, et no meil jõudu küll ja küll siis võttis üks väike laud, mis on mõeldud nelja inimese jaoks ja hakkas ühe käega tõstma alt ülesse, kes suutis seda teha. Ja hiljem, kui ta tõstis seda kuni suuni, pani hambadiga kiini äärest ja käetutis lahti ja terve rida sekundit hoidis niimoodi. Pärast pani tagasi. Tugev mees. Kas võiksite meenutada seda repertuaari, mida alguses mängiti siis kui hakkasid juba tulema sümfooniakontserdid? Ja Brahmsi ja selle selle repertuaari põhiline tund ja ja kui siin oli jutt toetusallOlav Roots juhatas Tšaikovski kuuendale sümfooniad. Ja muidugi see Tšaikovski muusika Is tundki Olav roodile kukkus halvasti välja. Aga nagu p Dovini üheksa sümfooniat oli Olav root suuteline peast juhatama. Ja kui ta läks Estonia teatrisse ja tegi seal külalisena võluflöödi siis Raimund Kull pani käed kokku ja kas nii hästi võib ikka orkester tõesti mängida. Esiteks ta õpetas siis solistid välja kooli ja ta dirigeeris sele ooperipeast ei jõudnud imestada, et kuidas üks dirigent või nii hästi klaverit mängida. Ta mängis hästi, juhatas hästi, võib ka öelda mul aur vuti kohta, seda, kus ta esimene kontserti juhatas. Oligi üks väike arusaamatus, on, mõni läks seal edasi, tekkis väike hõõrumine ja Olav Roots peale esimese kontserdistuudio con. Põlgudust, kuidas oli Olav Rootsi kontakt orkestriga, kontakte ei saanudki päris hea tal just tulla, sellepärast et ta oli nõudlik. Aga varem seda nõudlikkust ei olnud ja korraga ei saanud seda kollektiivi õieti ümber kasvatada. Aga muidugi, nõudlik oli näiteks viiuldaja, alati tuli ta orkestri proovi, lõika 10 minutit hiljem jagu, Olav Roots mitu korda tere hommikut, hästi sügavalt kummardas selle poole, siis see katus kohe komme ära ja jõudis järg jõudis õigeks ajaks sümfooniakontsertide proovid, Rootsi oli suur töömees. Ilma tööta ei saa mitte midagi. Ma ei taha öelda, et siis oleks olnud paremad jõudma midagi tagurpidi, võib-olla nüüd on võib-olla mõned palju paremad jõud. Aga töö peab olema ilma sööta seal, mitte midagi. Aga Rootsi aeg oli meie orkester. Minu arvamuse järgi küll kolleegid teavad, seda ka võivad olla. Kõige kõrgemal tasemel. Tulite dirigendid, seal aamen, trootion ühte imestasid, tead, et temale öeldi, et sa lähed sinna juhatama, kus jääkarud käivad ringi ja ja imestas, et meil niisugune orkester on. Atrootsi töö, kas teie tolleaegses kontserdikavades oli ka meie oma heliloojat töödel ning osakaal ja oli küll ja Olav Roots oli just see, kes väga palju eesti helitöid mängis näituse, helleri tööd, kõik siisTubina tööd, kõik, siis oli ojal kõik asjakesed seal ajatriloogia ja nii edasi, nii edasi, kõike mängiti ja peab ütlema ka seda, et ka Raimond Kull igal nädala oli peaaegu eesti helitööde Kont. Beethoveni sümfooniad, need on enamasti mingi kahelise koosseisuga, nagu öeldakse, et kui näiteks mängida noh, kas näiteks maaklerit Wagner juba nõuab väga suurt koosseisu, siis vist võeti linnapealt lisa lihtsalt pilli vestele võeti Estoniast võeti juurde ja tegelikult kõik sümfooniaork kontserdil korraldas Estonia orkester, kus võidki juures nii palju kui võimalik oli raadioorkestrist keelpillikeelpillid ja vahel oli karm ja selle abil, mis, mis ajas hakkas mees, sümfooniaorkester, iseseisvad kontserdid korraldama, seda mina ei tea. Olav Rootsi ajal 40. aastal peale juunipööret siis filharmoonia kätte anti ja filharmoonia hakkas kontserte korraldama aasta neljandast aastast jälle peale hakkas raadio oma põhikoos seisab korraldama kontserte, seal 40.-st aastast siis oli filharmoonias, oli iseseisev sümfooniaorkester ja muidugi koosnes Ringhäälinguorkester oli kõik seal filharmoonia orkester nime all, kas see oli kuni 41. aasta sõja ajal sõja ajal masina üleliiduline eeskirjad olid, orkestri kontserte võis anda ainult filharmoonia orkestri kuuluvust on väga lihtne ära määrata. Millisest, kas augus palka makstakse, siiski maksis ringhääling meil palka, siis ikkagi saab ütelda, et ringhäälinguorkestri staadium täiesti katkematu.