Tere hommikust, sõjamehed, head võidelnud veteranid, tänade ärkade soojas voodis, kindla katuse all, kuid pole unustanud tasemeid kuuseokstele veel lumel vihmas ning poris pea kohal taevakum. Mäletate sõpru, kellega tuli jagada nii kateloki kui küljealust kõik, mida teil oli, on sul meeles ja meened jutud lõbusate kurvad sõjameeste kokkusaamistel. Alguses küsitakse tänagi, kas sa mäletad, näitan üht-teist meelde tuletada, meil on nii mõndagi lindi peale treitud. Kuulete vanade sõprade tuttavaid elavaid hääli ja paljastame mõttes pea nende ees, keda pole täna enam meie hulgas. Niisiis tänavestava teiega Paide rajooni, muide kaheksa klassilise kooli direktor Clarissa langen Braun sõja ajal oli suurtükipatarei komandör, räägivad Paide sõjaveteranid, Lembit Lääne, Mägi, Riho lind, Arnold Talviste ja Eduard kesa. Peale sele kuulate nende ansamblilaulu. Siis on juturingis Harri Lessel, David Elsa, kiljako, Ella Haug, Lembit Verlin ja Hardi tiidus. Saaremaa tankilahingust pajatavad Jaakob Valdja Eduard mallama ning Kuuramale viivad oma meenutustega apolinaarias rukova ja Elsa kiljako ja kõige sekka muidugi laulu ja nalja head kuulamist. Selle lauluga on ehki suured ja sügavad mälestused. See oli 42. aastal kull. Saavutatud mina olin Stalingradi läheduses elasin ja Ma sel korral lahingutest veel osa ei võtnud, sest ma ei olnud veel rindel. Ja kes tulid sealt sõdurid. Ja üks väeosa peatus meil ja nemad õpetasidki mulle selle laulu. Ja varsti mul oli endal minek, oli Lindele ja see väeosa, kuhu mina sattusin, nemad ei olnud veel seda laulu kuulnud. Ja siis mina olin see, kes õpetas nendele selle laulu edasi. Väga südamlik ja nii väga väga tuletab meelde kõike seda rindel olemist. Ja nagu iga sõna väga tabavalt on, on kirjutatud Need sõnad, nii et tunned kohe, et iga sõnagi, et sinu enda kohta turis nurka tütarlaps. Ma lõpetas 41. aastal lõpetasin keskkooli. Ja meie klassist 18-st õpilasest ainult kolm ei olnud rindel, teist olid kõik rindel. Ja poistest ainult üks jäi ellu, teised kõik langesid sõjas. Lood. Sõjateed alustasin Rostovi oblastist, sest ma seal elasin seal kama, koolis käisin. Ja rindetee läks Rosta vist siis ta hakkas Ukrainast läbi. Siis ma olin Poolas, Tšehhoslovakkias, Ungaris ja sõjalõpetasin Tšehhoslovakkias, nüüd Ungari stuudiumit tagasi Praha lähedusse. Seal lõpetasin sõja. Ja tegime veel oma viimaseid ettevalmistusi, puhastasin oma kahuri veel puhtaks ja sättisime korda pidi tulema meil kontroll ja vaatasin, et need kõik ilusti tiptop oleks ja ja kui õhtupoolik tuldi, teatati meile, et sõda lõppenud, sest hommikul ei saanud veel teada, see oli mitu tundi hiljem, sest nagu kiusteks kohe tõesti raadi ütles ülesse ja tead, et ei olnud. Ja õhtupoolik lasele rõõmul ei olnud lõppu. Et järsku nii vaikus on yhtegi, ühtegi kõla kuskil ei ole, mis oli ainult. Tšehhoslovakkias oli see, kaheksanda hommikul seal kirikute kellad hakkasid hommikul kell kuus hakkasid kirikukellad taguma ja nad üks kolm tundi tagusid mägede vahel perse, kajas ka ja siis oli selline tunne, et ümberringi kõik need kirikukellad löövad, oli ka põhjust, põhjust oli, Praha vabastati, vabastati ja tšehhid hakkasid juba kõik, seal on võidupüha. Nii et me tegelikult hakkasime võidupüha koos nendega juba kaheksanda pidama, mitte ainult üheksanda hommikul, kes tulite sõjas? Mina lõpetan seersandina ja olen kahurväelane. Suurtükiväepatarei komandör. Suutsite meestega võistelda naaberpatareidega alla alla, mitte mingil juhul ei anna. Clarissa langen Braun, nii on teie nimi teetöötajate praegu Paide rajooni ja vadja kaheksa klassilise kooli direktorina. Jah, mul paaril korral oli ebameeldivusi selle nimega esimene oli kohe, kui sõda algas, sakslased olid tagalasse kõik saadetud ja mina tulin arvele, sest mul siiski oli võimalus 41. aastal astuda Instituudi pedagoogilise instituudi. Ja ma tulin, ma olin kommunistlik noor ja tulin arvele võtma. See kohe küsis mu käest, kes arvele võttis seal. Et miks te siin olete? Kus mina pean olema? Ma alles tulin siia. Ta muidugi kohe luges selle nime, et sakslane ja sakslasele ammugi juba mujale saadetud ja miks te siin olete. Ja siis ma rääkisin, et ma olen eestlane ja nutta vast vaates uskus ka seda, et. Täna siis möödub 26 aastat suure isamaasõja lõpust. Teie peaaegu ainukene suurtükiväepatarei komandör, meil naiskomandör Eestimaa pinnal, siin saate viiekümneseks meie raadiokuulajatest sõjaveteranide poolt Teile tänasel päeval topelt õnnitlus ka selle päeva puhul, pluss veel sõjamehe õnnitlus. Ja siis tahaks küsida Paide sõjaveteranide ansambli meeste käest kõik siin vormis. Ja nad tulid. Noh, eks ma ikka olen mina näiteks siin juba 1941. aastal Ostravi Porfrovi, Nooja, Stara Russaal ja teatavasti Arnold Meri sai jood noa all Nõukogude Liidu kangelaseks, esimene eestlane oli nii, et mina Kasar sõdisin, siis oled natuke selle peale uhke ka, kuigi ma ise kangelane ei ole veel kõigele kuppe kõrval juba Campden. No seda küll jah, eks ma ansambliga siin natukene nii jandan, oledas sellega teenib ka? Ei, sellega ei tee. Sellega ei teeni midagi, aga tööd ainult on juures ansambli kunstiline juht, nii et peame ette valmistama kavasid ja ja siis esinema väljas ja Need küsimused nelja mehe käest, kus teie olite üheksanda mai hommikul kell pool üheksa, täna 26 aastat tagasi hakkame sellise Linteist peale. Mina siis, kui võit saabus, siis mina olin ajalehe Kohustetäitja selle ajalehe nimi oli siis uus Järvalane ja ta hakkas ilmuma 44. aasta oktoobris, esimene number ilmus kuidas võidunumber välja ladina. Vaat mina tõesti praegu ei mäleta, missugune see võidupäeva number välja nägi, ma pean selle lihtsalt välja otsima, sellepärast et kodus on mul kõik numbrid alles. Lembit Läänemägi praegu Paide rajooni kultuuriosakonna juhataja, kes tol ajal olid, mina olin siis korpuse puhkpilliorkestri liige, meie orkester oli tol korral Tartus ja mai algul, mäletan, meil kuulutati välja riigilaen, siis minule tehti ülesandeks aidata kaasa selle riigi laenu realiseerimisega ja mul on meeles nii selgelt, et igal juhul laen, meil läks küllaltki hästi küsimused ikka, et millal sõda lõpeb, et iga iga päev peab lõppema ja siis mul on meeles, et seitsmendal mail oli juba teade, et hitlerlik võimud arvatavasti kapituleeruvad ja meid võeti kohe tagasi ja kui ma ei eksi, siis me olime üheksanda mai hommikul olime ratastel juba autodel sõitsime kuuremale meestele järele. Arnold talviste roide kindlustus, inspektuuri inspektor, mina olin autuse metsas tagavarapolgus kurama. Kaheksandal mail. Me saime teada, et tuleb minna täienduseks rindele. Ja üheksanda mai hommikul kui äkki kuulsime kuulipildujad tarrinat, püsside paukumisi ja mõtlesin, et mis nüüd lahti on, et kas nüüd on juba rinna juba siin, kui seal autse metsas seal juba lahingumüra oli kuulda, rinne oli kaunis ligidal seal. Et nii hirmus ragin ja mürinat, mis nüüd lahti on ja kuulsin äkki, et sõda on lõppenud, sakslane kapituleerunud? Noh, siis tõesti ei oska, ei oska kujutada seda, seda tunnet, mis tol korral siis rinnus oli ja Eduard kesa paide transport ekspeditsiooni agentuurile, kus teie olite, kas kuus aastat pärast, täna 26 aastat tagasi, täna ma olin sama Klaskuks juba Arnu rääkis hommiku seda aega täpselt ei märka, kui kuulsime, Käskjalg jooksis, mingisugune teatage, saabunud võib, keegi seda ei uskunud, magasid edasi, toimetasid oma hommikuvõimlemist ja mis seal ette nähtud oli sõjaväes ja keegi seda juttu, aga üks kuulipilduja tärin hakkas kuskilt tulema, siis iga mees sai relva kätte, lasi, lendas selili või kuidas juhtus, seda keegi ei mäleta enam need kuuseokstest onnid, mis need olid, need langesid kokkukest, urus oli tuli, seal läks löökidest põlema ja automaadid ja püssid taeva poole, lennukid tulid sinna pea kohale, eks natud andsid märku ka, et võit on saabunud, kuid lennukeid, niisu, meestehullustus, hulljulgusest või nihukesest rõõmsast meelest niisugune päev oli ja hakkasid kõik täristama taeva poole, muidugi lennuk mõttes ka ja keerasid ka minema. Siis saime aru, ükskord, kui kuulid olid tühjaks jooksnud, kõigil onnid lammutatud. Saime aru, et saabunud oli võitnud niisugust päeva ei ole minu elus olnud ja ei nähtavasti ka enam ei tule, see oli niivõrd üllatunud, et ma lihtsalt ei osanud midagi ütelda, ei osanud enam midagi, isegi mitu minutit mütsi ja rihmasid, aga kus need on sattunud peale seal suht väriseva kellelegi varad valinud, no mine tea, kuidas see viimane lahing oleks võinud kujuneda küllalt, oli neid lahingut, kus mehed läksid, mehed jäid, enam ei tulnud. Jäid paljud, nii praegu neid keeta, näiteks siin koos ikkagi sõjamehe vorm veel seljas ja siis olete loonud kuulsa Paide sõjaveteranide ansambli? Jah, Me oleme jah päris palju esinenud. Võib-olla tänavu näiteks. Me oleme esinenud tänavu 22 korda ja üle 4000 inimesele, no praegu on meil hästi kibedad päevad, me alles 23. aprillil esinesime Ambla sõjaveteranidele ja rahvale siis 24. me olime Pärnus, Pärnust, Pärnu noorteklubile, esinesime klubi kostev klubile ja siis me esinesime kuursaalis. Seal oli umbes nii 500 inimest kuursaalis ja Pärnu rajooni ja linna sõjaveteranid. No lihtsalt nad võtsid niivõrd soojalt vastu, et me natuke kartsime ka, muidugi nii suures ruumis ei olnud esinenud, aga läks toredasti, seal. Kuuendal on teeninduskombinaadi Järvatöötajatele esinemine, seitsmendal sõidavad meile külla Rakvere sõjaveteranid, tähendab nende ansambel, kaheksanda alaga esineme Türi sovhoostehnikumis ja veel hiljem kell üheksa õhtul esineme kabala kultuurimajas. Sõid puistab kask tões. Ja koostab? Grast iga plika on juba ja nii mäng, mis voor. Ma kuula ja meil meeles onu võitlus rändrändab. Adme keeva Colodo maa melgala sõja Aasmäe haarama. Pilk säras. Ja neil, kel armas lei, sai troosti kaelisi. Nüüd jälle Köhlapsama keskmed, ta. Leegivõitlus talksoonele. Kui sa raske võitlus, tõend ego, üks GW ees ka siis köhib, binaarrikas sõrmuda, see saaks. Viis sõbrad, kui me kord veel teras Ja see, eks, et paekauni veel päeva koetav õelaps kes. Tap Kask täis söögis. Ja neil koostaapa mis hinge nukraks tee. Iga plika on juba ja nii mäe, mis korva kuulaja. Elme lehest, võetlus, räng, VKM, ta käed. Võidumarsi eest Ukrainaga ja päevineerime. Mägi koos meenub. Meero. Velikije Lukis jaanuari esimestest päevadest kõmu võidelnud juba 25 päeva viis on ikka veel diviis polkudest ka polgu numbrit pataljoni tulid, ruudud olid. Ja kui oli tarvis kord selgeks saada, kui palju seal roodudes ja pataljonides folklooris mehi on. No ja siis? Sattusin kolmesajandas laskurpolku, Tarmak selle all komandeeritud polku, aga me lugesime siis kõik tema aktiivsed võitlejad üle siis saime, seal oli 48 meest. Olgu, olgu, see oli muidugi muidugi natukene vähevõitu, aga siiski Kasi polk täitis oma ülesanded ja seoses selle visiidiga. Seal on üks niisugune pisut isegi annekdoodiline pärast seda inventuuri nagu seda, kui seda niimoodi võib nimetada tegemist. Polkovnik major sel ajal ja major Tarmak kutsub oma perskele ja keset pakkuda mulle ühte jooki kataloogist toidu, üks niisugune must vedelik sinna kallati klaasi ja lärmaka vabandas, et kahju, et ma pakun seal täna kohvi, aga piima mul peale üle anda. Mina jäin seda jooki ja kriisis väga hammaste vahel ja. See on saksa kohvi. Mul on suur Kothantgazar muie, lasin selle kohvi tuua sinna tuppa, suur kott oli niukene. Haakrist oli seal peal ja ma hakkasin lugema ja see tuli välja kelis kini. Ja mul oleks vaja pisut meeles. No siis, kui meil kõige palavam päev kattis, vääri sina ütlesid et olgu see jäänud järgi ainult natukene 200 mehe siis püügimetsa meie metsaldat oli, no tohutut rasked tööpäevad sel ajal. Ta oli magamata, need õed ja sanitarid ja arstid ja nendel ei olnud hetke kolm-neli päeva järgneda, opereerida, aktsepteerida ja kõik. Ja tulemus oli see, et need metsad, tütarlapsed, õed, sanitarid ja arstid, isegi mina imestasin, kuidas nad tõesti jõudsid teda kõikide ja meie olime tol korral komandandi ruudu juures. Vaikne punt, kes me mängisime seal viiul ja kontrabass, akordionil käisime, käisime mängimas väeosadele seal ja ühel heal päeval öeldi meile lihtsalt lati, teie muusikat on, siin oli kõige rohkem vaja. Ja kuna meil Nagu sa ütlesid ka, et meie oleme vanaks saanud ja Navietega seal taga niimoodi ikka. Ja siis üks episood Liiludest sellest, kui me olime seal ja see ansambel, mida me seal metsampatis seal juhatasin, esinemine, võib-olla minul vist küljeks. Needsamad lamasid seal, kellel võib-olla ta sidus viimast korda, teadis, et tal võib olla immuunsed, päevine Ta kuulas, kuulas laulu ja tänas pärast selle eest, et me olime, tuletan. Need olid sellised helged ja ja, ja huvitavad omamoodi, igavesti mällu sööbinud nomeli. Ja sellepärast võib-olla need haavatuid, kes seal olid tänulikud pilgud kogu aeg saadavad. Ja ja tagalasse läksime siis, esimene asi, mis Eesti väeosa ehitas, oli saun ja klubi kõigeni pikem peatus, meil oli siiski vist vist kõhele vaegpestava küla ja seal läks see kõige suurem hoog vist kõll mingi isetegevuses üldse. Meie korpuse siis toimus. See oli selline aeg, kus ükskõik milline mull toimunud, ükskõik milline väikene üksus tagab igavese lobi midagi valmis tehtud. Mäletan Käisi suuteline polgus külas, sõltu tahtja, vilgas ja, ja kes need seal olid, Hardi muidugi sinagi see sellist nii vahva. Nemad tegid väikses episoode nädala sündmustest iga iga laupäev ja mina sattusin sinna suurema sõdalasi, kes oli, see suurtükiväepolk sai sauna valimised, läksid ka ehk siis au sisse õnnistama Kindralmajor aru ja, ja see suutigi. Tegelikult kärakas käib jälle. Vaadeldud mehed elavad põranda peal maas. Ahoriseerit. Palju põlv tuli kaksis. Hülged peedilehed ja naersid muidugi kõhre järgi, aga võib-olla kõige suuremaks üritus oli vist tõesti see pista või kuidas need lubi ehitamine. Ja siis klubi õnnistati sisse skuldi operetiga siniveriseid, lumi eirasid lüüriline märgeptsiooni, sapööride vägideleka, oi-oi-oi, kolmes vahetuses seal öösel ma mäletan valgusel nad ei nädal aega siis katus peal, põrandad all, ukse ees akna sees Estonia Mineotüüria orkestriruum ja väga avar lava, lava, kõrvalruumid, lava, allur, täiesti Lunagrituid ja meri, Evert, sellel ühtegi naela ei teiste okastraadist. Kõik kehtib kõikide traadist ja ainukene ridamisi pluusi juures jäi, oli see aknaklaasi kuskilt ei saa ja, ja siis keemia nendesse paberist keepides ja keeleliste aknategijatega, aga see oli ka tore kuulata seal maa olukorras operetimuusikat, vot see juba innustas ja tõstis Johannese laev käis seal horisondi no vot seal oligi selle veebisaidile laevad ja ainult see operett oli vahva ja annaks jumal, et Estoniaga niukse valmis. Oli tolle aja kohta, kes tahavadki mis rolli see meie asejuss mängis, seal jorss oli esimene armastus kõvasti. Georgi Oris ja tema praegu Tartus ja tervisetal oli Elsa laulised asjal miljonilt oleval kõva Rudolf saali seal tädi Marta. Orion primadonna kõva häälega, vabanda, anna mulle andeks. See sisu oli väga lihtne, tegelikult seal laev satub üksikule saarele ja seal siis on laevaomanik oli puhas ise ja, ja, ja seal ühelt poolt on seal siis need saamatud niuksed paruni võsukesed ja teineteiselt poolt jälle väga hakkajad noored venelased saare äärele säteni seal saare peal, seal olid seal ilma riieteta ja siis kombineerivad oma seal robuskis rannast leitud kottidest rõivad selga ja nii edasi, nüüd siis oligi seal parun kadunukene naela ja ja siis kurba oli siis tema, pareeris põnev kohtulise proua tuliselt, põhiliselt. Ema tühi, nii Mike võrreldes oli, et noh, et kõik, minge tooge hagu, et siis saame lõkke teha ja saame ka ja noh, peale merehädalisele no ja igaüks siis läks seda hagu tooma ja paruness pisikesed maks, nissan, Ako läks veel paela otsas, siis kaks niisugust Ma tõin, palun vahejuhtum tema abikaasas armuscuse proovide kurss, jah, ikka mul seal olid, kõne oli seal tekkiski siis nagu tore laul, et kuidas. Üldistusena. Teeninaatmeni paruness mustlasmooru, kus viilu Kahju kahju, et ei ole see, Eesti on ta otsinud seda partituuri, mõtlesin seda taga ja muusika kui selline on olemas. Tekst. Tsiteeri Jesperi kui ta toll ka oma huuli sööge Ta asi eelrooga ja Proosi Natalja Navarro. Toaabraadium, Ergio. So naiivsed patsioon, kõhkaa, oota ini ümboosed. Eesti Epatsioon, maga. Voose. Javlinski, et nad no tüüpriesena säka OCP eskaadri arvanistama, no tüüp. No sööte ära tõestada ja ta oli aga. Toosti roodi. Noschweitzee vorst ja ja. No. Anu võitlust. Kus muretult Jaava, eks selghaaelli? Siis ülejäänud. Vaenlast siin korda saata, sest surma. Teatud. Vahest roostes kiivrid. Ja õues. Teatud. Heegeldan peksma oma ema. Loob onu või lust. Kus suurel ja vaiksel ööl? Kus Ungarit? Kuidas see mees see ja no mees lahingu ees kui ta Siis kuis staar arvamus. Ei tee. Sõdu vees. Mis? Mees. Võis. Ma. Annan raskeks. Käeks meest. Kellel oli ainult algega? Tali, heasüdamlik, seltsimeesansamblis tuli siis esimene asi, mis oli, hakkasid ilmumata lood. Järgemööda leidis, justkui see ansambel oli kallistuse heaks põlluks, lõi tol ajal komisjoni sihukese laulukesi nagu Narva neiud. See oli üks esimesi luusi, mida ta kandis etega esimesel kontserdil. Need Narva neiukese olla. Ta oli teistmoodi sõnad, tähendab ühesõnaga, ta oli motiividel üles ehitada. Kunagi vanasti oli niisugune iialgi ei jää. Et rumala, kes Narvast naise võtta, pealinnas teha jah, näe heegela ja midagi päriselt selle, selle mõtte peale üles ehitatud ja see oli väga tore, koomiline, aga ma tean, et kui me seda Narvas ette kandsime seal Narvas alguses jõulupeol, keda hakkame siis selleks eelarve kavas orkestris ja kui Narva inimesed tagasi tulid sinna, siis kõige suurema aplausi sai see laul just Narvas. Meil linnas siin Eestis. Asi on niimoodi, et see Siis ei suutnud oodata, sanduminevad vaat need ilmusid kõik sel ajal, kui nüüd see korpusansambel koostööd ja kohe otsekohe Pinabil olid sealsele vokaalse kvarteti nii-ütelda juht ja ja see selle neid laule kvartetile ja peaks, ütleme niimoodi, et kui me seal metsades sõduritele Olles kodust kaugel unistas. Neist, mis võib saabuda kuur Kuid koju jõudes leidsin loomiku toolid. Ei suutnud oodata, sa. Asjamäele. Lõbusa sõit. Ja peres hirmu ma. Ka siis, kui aastaid ei suutnud oodata, sa. Häireid ja kui suuri Dacing Mu kui sa ranna meie ori lahku viima DSC rõõmsasti klaasi veini. Koju. Kurva astu vurada. Ja ei saa Tõnn koormaga koda. Oodata. Siis see taas meil. Ja tema ei kirjutanud, nii et hakkas konkureerima. Panime, kel on mingi selline loom täiesti sisse. Sinuga oli täiesti puhas leht, võttis akordioni, vaatas, mis plaanid seal on? Ühe järgmise akordi, aga lugu, pigi, temal oli meil täiesti valmis ja teavitame seda ta nooditundjana ei olnud väga tugev. Kui me läksime peale seda, kui sõda lõppes, üheksa väljastas võiks sisse seal korter, seal saab ju poisid, suur truppisi konservatooriumis õpime tema ja valge Isoi valvama hakkatsetega säilisse, isegi väga hea. Aga kui tal tuli titaažidid seal seismise ajal, seltsimees kirjutab koeri ise, tal ei olnud seda vaja, tal, tema, need lood tulid nii, et loomulik all oli nii suur, et seal siis konservatooriumis ja rahvas armastab. Maal ja siis muusika ja ma ma nääli. Maal ja näen, sest muusika ja sahma teisse. Ent siiski intressid. Ja nüüd üle, et ma varsti kohtan Manne Jane muusikajas saak mate armu. On ikka veel sees. Ja leebeetma, vaat kopter. Tal oli tütele Niina Niinastada mitu mitu laulu. Rääkis ärasvat. Niina vilistab nüüd mind. Tervishoiuasutusena viis niisugune juba mängisete. Kuule, Lemite sõjal mängisid tihti käest Molikat, kuule mägi, pelgalt lõdvermooniga. Millal see kõige rohkem mängis Real, mängime seda lugu lillega. Koos laulsime esimese laulu. Kui meie sõjaväelaagrisse tulime. Helgemad mälestused on muidugi kõigil sellest, kui saabus meikar. Pärast Velikije Lukis miljoneivatel lõpututel, õppepäevadel kogu aeg mõtlesime sellest kuidas me tuleme Eestisse ja anname siin oma pea lahingu või seda nii-ütelda võib. Aga kui me 12-l laval Seisime Emajõe lõunakaldal siis kuidagimoodi see asi oli, mis meile kõigile päris ootamatu nooli tarvis forsseerida Emajõgi. Küsimus ei olnud kerge olevatel andmetel Emajõe põhjakaldal oli vastasel mena tõsised jõud ja sellega arvestades meie valmistusime sellele operatsioonile väga tugevasti. Tuuli tülligid sellel ajal ära meie luurajad, kes peaaegu iga öösse tõid Emajõe teiselt kaldalt keeled ja suure töö tegid ära meie suurtükiväevaatlejad, kes fikseerisid viga vastase tulepunkti. Ja kui siis seitsmeteistkümnendal septembril me alustasime ja siis isegi uskunud diviisi staapi tulid andmed, et juba pooleteise tunniga oli kogu seitsmes diviis üle Emajõe läinud. Nii vasaku tiiva tagant väljus 240. Üheksas ja suur oli meie rõõm kui meie selle päeva õhtuks jõudsime Alatskivi veel üheks helgemaks momendiks, kui. Ja kõikidel, nii uutel kui vanadel selles, ütles Viljar, kuni eriti meelde on jäänud. Sellest perioodist, kui edasi minna siis 27. polgu veel oli Avinurme, aga 249. diviisi tuli Porkuni. See oli üks viimaseid hitlerlaste taanduvaid kolonne keda oli maha jäetud õieti Kateks sinna ja sellega tuli siis kohtumine. Muidugi kohtumine tuli ootamatu ja see oli ka üks viimane tõsisem lahing enne Tallinnat ja ma pean ütlema ka viimane suurem lahing enne Saaremaale jõudma, mis ma olin tagalaga koos, sest seal Eestis mäletad müüdsipäädvuse tõsitud Tartu Emajõe läbimurdest vist kolme päevaga Tallinnasse viis päev oli aga siis vahepeal tagala sinna koos olema ja seal koos. Inimesed olid kõik ära põgenenud tyhi suur karjuli ja tulemus oli see siis, et see oli väga raske olukord lehma lüpsma või. Ja tore poiss oli meil hõimu lappija. Päästsime Karjala džerid Nõukogude korralisime aukiri, mis andis mulle kohalik täitevkomitee. Saaremaal oli nii, et kui lahingut lõppesevad, siis jäi meie polgust jäi kolm masinat liikumisvõimeliseks, ainult ülejäänud olid kas siis põlenud või läbi lasta. Aga milline tunne on tankis istudes, lahingu ajal tuli peale? Kõmisev sõja, muidu ütleme ausalt, meie pealt kuuma kitsas. Sealjuures kohe muutub, õhk muutub raskeks. Ja siis muide, kui sa selle asjaga harjunud, eks ta mulle ümberringi on tuled ja asjad ja pista tuleb siis ütelda, kui ta Rekus ette lööb, siis seal püüagi päris segaseks, Saaremaal on iseasi, et seniit suurtelt õhutõrje suuded, asi külje pealt, nõel kaks lasku läksid, nii et ühest küljest sisse teiselt poolt välja Lady Gaga täiesti mehed pihta ei saanud pihta mitte, üks mees oli väga õnnelik juhus, kolmanda mürsuga, siis tule sisse, ei tea, kas ta tehasest paakide vahelt kuidagi kaks mürsku või nad tegelikult täitsa mööda põrandat, niiet esimese lasuga lõi kohe need juhtkangid veel toovad lõilavik toodang seisma jääda siis teinekord pihta saada väga niiske. Ja kuidas te välja pääsesite? Mina olin siis radisti koha peal jälle, vahepeal olin aanikuks seegivaalin oleva vigase käega ei saanud juhtida, siis ma sain oma killud jalga soomuse küljest. Need ees, kui väiksed olime luu peale, aga loomulikult seal ei olnud alati need sani ta nii käepärast ei omal käel võtsime välja, eks ole. Ja jalg oli paistes ole ja ma olin täiesti koha peale mehaanik hüppas välja minu ees eestuga sai. Ja tema sai küllaltki palju siis põledases, tema ei näinud kuskil enam joosta. Tema masina ette, kõigepealt mina hüppasin tema järel välja ja selle võrra nagu Janne, kukkusin tema peale. Ja sellepärast ma tema pea kuks mina veeresest, meeter maad edasi kukkusin pommiauku ja see oli vett täis või kui, siis ainult nii palju, kui on külje peale läbi riided, põrandad, kohad on jäänused, roll, nii läksime viimasele rünnakule, läksime Mõntu sadama peale. Meil oli siis selle üldise viis suurtükki igavest, arvatavasti mingisse muudes Hollani läbi lastud seal tornist välja tulles tangi maske. Suurtüki maske, kus tankid, suurtükid välja tuleb, on veel kaitse ees, kus tal olid liikuvad osakond. Ja see mürsk oli tulnud nii ägedalt läbi löönud selle maske ühtlaselt toru sisse, loomingut alusta läbi Lõõnsadaga torul lõi seest killud välja, nii et see tangi suurtükilaadis muidugi loogika oli, see sai näost haavata kildudega, see muide toimetati kohe ära sealt ja üks kuulipilduja oli, meil ka, oli meil kinni jooksnud, Sa ju kõva tuli pea, sel ajal. Me sõitsime kuuri juurde ja üks umbes üks võis olla üks 12 15 sakslast jookseb kuulisesse. Ja siis samad omasin ise maisikuulivilju tagada oma seal tule peale, ma tõmbasin sinna peale, sest ma ei tea, kolm kassetti, järjestust, Riks kuulivideol töötlased ja kas oli enne kuulsa hiljem seda ei tea, teisel kaasas olev siis lõbuseks, toru läks lõhki, läks täiesti nagu Palmile põhist lõhkise toru õhtuda, muide tagasi üks roomik oli meil ka üks lüli oli pooleks ja juba sättisime öelda puhkama. Et nüüd on läbimasinad, ei ole suutide, pole kuuli, pillad kaevab, ei ole õide. Tuli kohale kuus nagu ütles, et poisid tuulekala väga aidata. Aga meil on siis ainult koos võrdlemisi vähe, ma ei tea, kas kolm või neli masinat võimel koosel. Ühtlase reguleerida seal küttepumpade. Meie seal toimetasime ka üht kui teist seal padja, seal, mis seal toimetada oli, mäletades elame. Ja Kuusalu ütles, et ei loe midagi, relvad, tehka, kärajalaväelane möliseb tangi taha ja ekso tõstab muidu jala moraali kaheksale ja eks nad on küllaltki suuri vaenlasele ka, kui see masin tuleb teevo tankida kunagi ju nii ohtlik tema relvastuses tank ise, kui just see, ta on psüühiliselt laskev mõju, kui see masin tuleb ja läksime muidugi asjale edu kohe jala tuli ka järel ja sakslased olid siis muidugi pakad. Jõudsime selleni Mõntu sadamasse välja. Kes laseb, et kauguses? Tallenna Tallina Lakene, kel silmist nii kelmikalt säre. Ei sellist küll maailmas koosa. Või Saaremaa. Hiiumaailmas leidub poiss Saaremaa. Ning hämaras toome loomevarsi noole, hõiskab ööbik koit täis, miks? Ja noh, nii, õunapuu. Keeruta, lennuta linalakk, neidu, kel silmist eelmi käid säde. Ei sellist maailmast osa. Või Saaremaa ja ma olin meiega. Kaasa. Või Saaremaa jaaniööl. Sellisele heinamaal keebeedu noole ulatab hõimukirev mõtlenja toiminguid sidunud töödeni rõõmude. Tal õhtal linalakk neidu, kellesse Helmi Helmi käis ei seal maailmas roosa või Saaremaa kooli ega ei säili maailmas koosa. Kui Saaremaa heinajooni. Oi saarevannituda EKA-s üleöö vaikuse salaoludes. Horm konfi vedes lendan taevas. Ja kirgliku soojuse esmane. Eerud käkoodrota kavalat juttu, kolm tärniga nooruk, kes mis me ööd on nii valged ja kolu vaaderru, võetel, linalakk, neidu saab. Päeval. Etel Liina, läksime ööbida. Mingis ja tähemütsi kinni maoga taadi. Seisata jään kodu. Uus ei no see, no. Ma olin niigisse ja Nii. Ma olen naine, kes, Esimesest tilgub iialgi. Ma tean, siin ei tea, võib küll ka. Kuid mis parata. Väga raske, esimestel päevadel kohe käigu pealt suured lahingud ja tõepoolest meditsiin personal kolm päeva üldse puhta ei olnud, lihtsalt kohta, kus istuda, oli märtsikuu lumenets, märg pori, seal juhtusid olema, teed nagu öelda, teed polnudki põhjetud. Ei saanud meie evakueerida, kui tavaliselt meie keeles Maiglad tagala poole andis, neile abi igatahes ei ole, lihtsalt võimalik, ei saanud kuhugi neid evakueerida jäid kõik meile sisse. Nii täis sorteerimised, rihma, telgid, haiglatelgid, kõik olid, telgid olid täis, aga personalil tõepoolest mäletan juhust, näiteks kui meil haavast tuli sisse siis me olime kohustatud teda kohe andma talle kuuma teed naps, viina vastavalt, milline haav tal oli vere kaudu, palju seda rohkem sai. Siis hoidsime teeämbri töötooli peal. Aga tõesti nii nagu öelda üliväsimus päev, seltsimees Tamm võttis selle ämbri ja tõstis tooli alla istudes ise sinna peale ja pärast meie kõik seal seitse tüdrukult panime käed tema õlgade peale ja tukkusime. Võib-olla üks, 10 minutit, aga meil seal on palju jõudu selleks, et tõesti üks väga-väga raske periood. Need esimesed päevad liikuv front oli seal vahel me olime kilomeetril, sealsamas olime kaheksa, katsussad need kõik klassid yle meie peal ja suured puude all oli meie väeosa telgid ülesse löödud. Need killud ja meie telgid nägid välja tõesti nagu sõelapõhjad. Ja mäletan ka, kui doktor Nigul opereeris. Räägime sellest, kuidas te haavatute rasket olukorda püüdsite leevendava lauluga, et mõnikord tuli natukene üksinda laulda just siis, kui olid niisugused raskemalt haavatud väga palju raskeid momente oli palatites siis, kui jällegi võib-olla niimoodi teadsid, et neid päästa enam ei saa ja inimene ise tundis seda hoidsid mõnikord käest kinni ja palusid õde ära minema, juurest ära, ma nii surem, see oli meile endile ka ju raske, siis püüdsid lohutada ja mõnikord nii, et mehed ise palusid. Et tõde, kas oskad, laula mulle seda laulu, et ma meenutan siis oma naist. Gaza. Oled zooveene? Töömaa looja lambale. Ja hulgas ikvee tuleva. No aga näed Ja. Ja egodoosi. Ma la selle Ola ta. Kui aga keegi meist Hõngu igatsus süütavad ees ja lõhkesid mürsud ja õitsesid metsad, plurmedel surm, ringika, baiti pilv, Rask sillutas püüdis meid maksku mis maksa. Võitu tehti udu võeti see ja siin. Ka just sõpradest ju köike. Nende kaal. Kas GT? Sõduubilts. Pikki juukseid kõnni käies tordoonias, nooruk, 100 mees. Tallatud naeravad ta järgi vaadates ka. Eks ole jäädud. Vestles Traaniinikul temaga kõike koondunud kaalus hoonega mõistis ja tiimi tehti. Taipasid, siin mängus on, eks näe. Nõusis andis sõdureile imekuule vastus selge ja, ja alguse ja säärane. Peeter Jürgenson on sündinud võiduaastal. Meil on üks niisugune mängukoht, kus olin nii majast eemal ja seal oli rohtu kasvanud varemed ja raudkorrad seisid seal püsti seal. Me käisime, mängisime ja sõjamängud olid. Ma ei teagi, kus praeguni tuletas meelde, et kus need sõjamängud nii tulid. Aga ikka olid meil seal puupüstoleid ja ajasime taga ja vahel nägid tänaval seal mõnda inimest, kellel ei olnud jalgu käru peal, sõitis puuklotsidega, lükkas kätega, tekkis kohe niisugune mingisugune tunne või pani kuidagi mõtlema, et et kust need inimesed on ja mis nendega on juhtunud, jäid korra seisma, jäid mõtlema, aga mitte midagi osanud mõeldagi. Siis ma mäletan veel, et järjekorrad olid niisugune lihtne asi, nagu nagu suhkur oli ja selle järgi pidi seisma järjekorras. Siis koos emaga veel, et siis saaks, tähendab kilo suhkurt, sest anti ainult pool kilo ühe inimese peale. Jahu ja niisugused toiduained nendega oli väga raske. Mäletan, koolis sai käidud, ikka ei olnud vahel nii kõige paremaid seal ütleme, pükse jalga panna ikka sai, vanade pükstega sai tükk aega käidud ja meie ajal ei saa sõjast mitte rääkida, tahamegi praegult. Vietnam Lähis-Ida ja iga päev, kus ajalehe kätte võtad, siis vaatad juba kartusega kuidas seal on olukord, sest kui nüüd tuleb sõda, siis see tuleb hirmsam sõda. Igal inimesel on omad huvid ja omad rõõmud ja ma näiteks tahan lõpeta keskkooli ja minna edasi õppima, näiteks Teet Friedrich son kellega ma teenisin koos. Hiljuti abiellus Malin ta pulmas. Ta töötab taksojuhina ja ma ei usu, et nemadki tahaksid sõda. Ma nutan Kirovi kalurikolhoosis. Teenistus on hea. Vabal ajal saab kinos käidud, sõpradega saab klubiõhtutel mindud, loen raamatuid, kuid aga. Tuleb siis peab minema kaitsma seda mida sa oled. Saavutanud loonud. Kui on vaja? Meil võitlev Rakvere soovis Vast verest Narvuks?