Tänane saade on järg, nädal tagasi on üle Eesti Raadio Sümfooniaorkestri veteranid jätkavad meenutusi aastaist 1926 kuni 1940. Ajakirjanike liidu puhkekodu kaminaruumis veeretavad mälestuste kera kauaaegset kontrabassimängijad polistlaskotsenski ja Hugo Luukas, tšellist Kaarel Vallimäe, Eesti NSV teeneline kunstitegelane Rostislav Merkuulal, kes vaheks tas vioola poogna dirigendikepi vastu. Alles 1945. aastal. Plärnetist Juhan Kaljaspoolik metsasarvemängija Arnold Troimud Jedrontetist, Vootele Tamm. Eelmises saates oli juttu orkestri töökorraldusest ja dirigentidest, kõnealusel perioodil oli aga kollektiivil kokkupuuteid paljude külalisdirigentide ja esinejatega. Mängiti äärne peldi Sibeliuse, Stravinski võlgempeni, Vassil, Eiliasbergi koodsi, Bergi ajevi Dorjoonase ja paljude teiste juhatusel. Koos meie orkestriga esinesid Stravinski juunior, David Oista, Pavel Sereprekov paljud teised kuulsad interpreedid. Oma teoseid juhatasid mitmed eesti heliloojad tänases saates nimetamegi kohtumisi külaliste ja omadega. Külalisdirigent oli väga häid, aga meie oma dirigent, kes sümfooniakontserte juhatas tihti, oli Juhan Aavik tema käeliigutus vaid balla ei olnud nii väga efektiivne, nagu seal kull oskas seda teha, aga muusikat oskas Aavik väga hästi teha. Ja Aavik juhatas väga tihti krabini mõningaid asju. Siis oli tal kallinnikofi sümfooniat mõlemat, mida ta väga hästi tegi. Ja voorus oli Aavikul see, et ta luges võrratult hästi pardid, tuuri. Ta ainult CV'ga, jällegi oli ta õpetaja, sealjuures orkestri liikmed laisaks ega ei pruukinud lugeda temal pauseid. Ta näitas mulle igaühe tühise noodikese sisse, vat nii hästi luges tema partituuri. Ja tihtipeale ta juhatas ka meie Eesti helitöid ja ise oma palu. Ta oli suure intelligentsiga inimene. Ja kui mõni asi talle ei läinud nii hästi, nagu ta tahtis, siis ta väljendas Tartupärase ütelus, pani käed kokku, et oh küll on igavene äge. Ja, ja siis pani kõik inimesed naerma, moodustas tuju ja töö läks jällegi edasi. Artur Kapp oli niisugune suurema stressiga inimene, õppis oma part tuurid väga hästi ära, nagu Narva-Jõesuust tegi Mozarti Keemul sümfooniat tolle suveorkestriga ja väga hästi tegi, aga ta võib-olla isegi tunnetas muusikat paremini kui Raimund Kull nagu Don Carlost, seda ta tegi paremini kui teised pärastiselt dirigendid võisidki teosel, ta rääkis oma oma huumori liku jutukese, vat siin seisab niisugune niisugune noormees teie ees, kes kirjutas selle Don Carlose siis ma olin nii vana ja nooruslik, kõik see muusika siin on ja andis nüüd humoristliku tausta sinna juurde ja temal oli alati niisugune komme. Oli kontsertsaalis jällegi üks kontsert, temal juubelikontsert ja juhatab ja mäletan veel solistina laulis tema mingisugust soololaulu Volga lund. See lõpetab ära orkestriga veel mängida. 31. aastal, kui mul tuli töölisMaasik cute ühingu dirigendiga Nikolai kold Schmidti ka kokku puutuda. Ma mäletan, see oli Draamateatris, Kolsmit juhatas seal laste näidendid ja laste näidenditel käis töölise muusika orkestrist Grupp mängimas sealteritel ansambel seal kas oli 16 või 18 meest ja ühe korra nende klarnetimängija oli haigeks jäänud ja otsiti mind konservatooriumist üles, et ma tuleks sinna mängima. Asjaarmastajate orkester oli, kui mõningad inimesed tulid hilinemisi, inimesel Koltsmit kukkus nii tugevasti kah jälle riidlema ja muljega konspitist algus. Mis mees siis nüüd õieti on muidu pealt näha, sümpaatne inimene? Aga nii tugevasti võtab ja mina kui õpilane ei olnud selle kuidagi mude harjunud. Aga see proov jäigi vist niimoodi, et ei tulnud sellest midagi välja. Osa inimesi tulnud kokku ja lükati kas järgmise päeva peale ja mina järgmine päev enam ei läinud sellest konservatooriumi õpingute segasid mind ja kuidas ta siis hakkama sai? See oli kõige esimene kokkupuude Kolsmitiga pärast, kui ma kutsemuusikute ühingus Kolsmidega kokku puutusin, siis mul jäi hoopis teine mulje, sellest jälje mehest oli Töömees. Ta suutis kutse muusikute ühingu koos hoida ja oli ka see, kes toetas paljud kontserdid, oratoorium, õpilasi, kes tema orkestris mängimas käisid. Niitsaid, Koltsmite töölismuusika ühingu poolt said stipendiumi toetust õpinguteks konservatooriumis ja ta organiseeris omal ajal töölismuusika ühingu kontserdid kolm-neli kontserti aastas ja Nendel kontsertidel käis siiski rahvastade, oskas soliste valida ja kontserdid olid populaarsed just töölisringis kes võtsid osa töölismuusika ühingu tegelast keemilise muusikaühingu laulukoor oli sümfooniaorkester ja kui ma eksi, puhkpilliorkestris. Ta oli suur organisaator käitumise poolest võib-olla natukene karm ja kes teda algul ei tundnud, et, et see on kigemis, aga ta ei olnud tegemist, ta tundis kõigile meie muusikutele väga hästi kaasa, oli üks esimesi, kes käis, kui ma eksi, Rudolf sirgega ja Anssoniga ja, ja siis Semper iga nõukogude liidus ja ühe kord oli jälle liidust tagasi ja tuleb konservatooriumi otsib mind üles. Et ma tõin kaasa Hatšhaturjan trio klarneti viiulile ja klaverile. Olav Roots oli meil tuli konservatooriumi ansambli õpetajaks ja me siis mängisime selle Hadžektorin trio kõige esimesena Eestis. Ja kaasa mängisid Roman matsu viiul, Raivo, Kursk, klaver ja mina klarneti ka Olav Roots tundi sisega Hatšhaturjan trio vastu huvi ja juhendas meid, Megantsimised õpilaskontserdist, selle trio esimest korda. Vaat siin selles jutus lihtsaseid mitu korda niisugused nimed nagu töölismuusika, ühing ja kutsemuusikute ühing, võid olla te natuke tutvustaksite lähemalt ka, mis organisatsioonid need olid, mis eesmärgid neil oli toores muusikaühing, see oli Tallinnas kus olid, mitte mitte kutselised. Aga tööliste tööringist organiseeritud muusikud, kes tulid vaba ajal kokku nii nagu praegused, ütleme, võiksime ütelda kultuurklubide juurde organiseeritud aga ma tean, et selles töölismuusikute ühingus võtsite sotsialistlikust liikumist, osal niisamuti oli töölisteatris kutsemuusikute ühing. See oli üle-eestiline, oli üks suurem kutse muusikute ühingu toetuselt olnud üritus. See oli Tartus Vanemuise orkestrantide streigib. Vanemuise esindajad tulid Tallinna ja juhatuses, rääkisid, et vaadake, meil on teie toetust tarvis. Me tahame streiki alustada oma palgaoludel parandamiseks. Ja kas te toetate meid? Muidugi, Tallinna osakond toetas ja saadete ringkirjad laiali, et et keegi ei tohi mitte streiki murda. Ja selle kutsemuusikute ühingu toitlusel siiski Vanemuise orkester antidel tõsteti palka. Kutse muusikute ühingusse oli organiseeritud mitte ainult Estonia teatri pihku ja raadio orkester vaid olid kõik Tallinna lokaalides ja kinode orkestri inimest, kõik kutselised muusikud. Ja nii et see oli siis noh, niisugune organisatsioon, mis nende majandusliku külje ja tööõiguse ja selle ja selle eest ei saa ja ametiühingu rahaliselt. Järgneb veel kutsuti siia juhatama orkestrantide ühingu kontserti, mille sissetulek läks puudust kannatavate muusikute abistamiseks. Ja ma mäletan seda kontserti. Me mängisime kõik kaasa. Mitte ainult, et raadio ja Estonia orkestri liikmed võtsid sellest osa, vaid ka kohvikute ja estraadidžässorkestrite. Meid võtsid osa, nii et kõik Tallinna muusikat. Ocacy, muuseas, kas orkester sai alati suurepärase kontakti, välist dirigent jagu? Muidugi, võib-olla sellest nad juba tulid siiani öelda nišše tundmusega, nii hinnaavaldusega küla küla nagu ütles, et mulle öeldi, et sa lähed sinna juhatama jääkarud käivad ringides. Aga imestan muidugi, et see on väga hästi sõnakas. Mängisin sümfooniakontserdil kaasa, kuidas siin käis ja siis tal oli nähtavasti vaba õhtu aega ja ta käis Estonias käis vaatamas 30.-te aastate lõppjärgus, kui meil klieri punane moon ja ta tuli järgmisel hommikul tuli proovile ja tegi kummarduse Estonia puhkpillidele. Ütles, et ma ei oleks uskunud TT puhkpillid, nii hästi kõlavad ja selle balletietenduses oli nii suurepärane. Ta tänas, aga siin oli veel üks, üks üks legend, käis meil see üks kõuts, üks inglane, aga siis ta tuli siia kontserdile, juhatas sümfooniakontserti. Ja siis ametiühing, mõtles east korraldada sümfooniaametiühingu kontsert, aga kas ametiühingu kontsert muidugi tuli teha päeva, sest et õhtuti oli, kui inimesed kinni kõik kinodes ja siis palutakse seda kõutsi. Et kas tema juhatajaks ja pärast Kristjan, millal, millal see kontsert ja siis öeldakse, et kontsert on kell 12 päeval, oli slaidi ma praegu küll räägin vene keelega ois näide Janimagu. Ta oli veel tubli inglane, küll oli, aga vene keelt rääkis väga selgelt ja puhtalt. Et kell 12 miljonilt Sacossabol, no nagu inglastel diage Sakko kuubelt pärast teised räägivad, et kui ta nii frakis Ritsing, Fabrakistit, hamba, Anglivusenajutad, Minepaneelsel saeda, vabraatia. No aga pärast oligi nii ja kui, et igatahes muud ei aidanud, siis kutsuski seal on niisugune ja kiire Rätsep ja kahe päeva pärast Estalses kirjud püksid ja Sakko ülikond ja juhatasin ta sümfoonia Ametikontserdile ja muidugi selle eest asughi võtmise loomulik. Muuseas, peab ainult seda ütlema. Tookord sümfooniakontsertide ettevalmistuse kohta valmistati väga rasket kavad kolme prooviga. Proovi pikkus oli kolm tunni, kui välisdirigent oli hea dirigent isegi nimega siis kolm proovi A neli tundi või neli proovi A3 tund. 12 tunniga oli siis kadi kõva selge olema, pidi olema, see ei olnud teistmoodi. Tähendab, töö ei võimaldanud teistmoodi ja sai mängitud. Üheksas sümfoonia pidi tulema juhatusele ja mis seal uninit tehti Rootsile ettepanek, aga oli nii vähe aega, oli, Roots ütles ära mina Joathani lühikese ajaga ja siis kutsuti Juhan Aavik. Joann Aavik võttis selle vasta seal muidugi teada, koor on ja kõik, aga üks osases Kertzoza see on, missuguse rütmiga daam ta tempanii peab orkestri vahele, mängime üksi taimla pampara, orkester paneb sinna vahele ja pampra. Ja Restribanisel orkestriga lõik selle kohaorkestriga koos. Juhan Aavik siis ütles, isa sündinud. Lihtsalt sunnib. Aga siis oli, kui käis meil Leningradis Eliasberg, vaat tema juhatas seda siis, kui ta tegi seda. Siis ta ütles, et orkestrist tehke mul see ruum vabaks, et ma seda trummimeest tean, ma tean seda, et jumala pärast, ma pean seda nägema, seesama koht jälle pumpra ära. Ja siis kõik vabaks, et ma näen seda, kõik kardavad seda kohta. Nii palju. Kui ta lõpetas konservatooriumi, siis pull oli tema õpetajaks ja siis saatis teda klaveril ja üks koht. Tehniline koht ei tulnud kuidagi välja, ta ikka mitu korda praegusi käigud välja. Viimane kord vihaselt. Pole ta üldse Pill suvel saan, ega see ei tähenda, et sa kohe nüüd saad mängida, tähendab vanausu veel täna mängib ära mitte midagi välja. Üks korinad ei ole, ma räägiksin. Meie kulliaegsest orkestris, see oli üks stuudio kontsert juba sinises saalis. Õhtune kontsert ja meil Tigane mängis trombooni ja oli üks, ma ei mäleta, mis avamäng see oli, tarvis, olid igavesele Alt madalat nooti võtta, temal oli ventiil tromboon, et seda madalat tooni kätte saada. Teda muidu ei saanud, kui ta võttis kätte, pani selle turusena kübara juuri ja siis sai selle madala tooni kätt. Otsisid hulk aega, noh, seda moodust, kuidas saada, kuid oli ikka tahtis seda madalat tooni trambuldaks ainult iganes ütles, et ma ei saa ja leidsid selle moodused niimoodi saab, kontserdil oli, läheb see asi lahti ja Tigasel tuleb see koht ja muidugi me jäime vaatama, et kuidas ta nüüd sellega hakkama saab. Tigana sirutas siis ennast hästi ettepoole selle tromboonitoruga ja eks tal, nii nagu teinekord tool tagumist ela, tõuseb püsti sealjuures ja tool libises alt ära ja Tigane käis selle komissariks, hakkab põrakesena poodiumil maha. Muidugi mikrofon lahti midagi ütelda ei olnud. Elasime selle üles hirmsa paugu ja muusika läks edasi, mis kull talle pärast ütles, tõesti, ma ei mäleta. Käev kolisin, siis ta juhatas seda. BMX taas on see reaalsus karjäärile ja ja nüüd siis mina olin siis veel keerlesin, orkestris olid lisa jõudel mandas, anda oli orel ja kõik, et see kulminatsioon pidi hirmus partissima välja tulema ja kõik nii edasi. Küll ta proovis seda kõike igate kanti. Aga nüüd, kui kontsert oli Cipras orelik lükkuse Yin raportist himu, kulminatsioon, tulinad. Lõima ja korraga. Sellel Pirisemas orelil Hilda neid nupusi tõmbas kõik, mitte midagi. Orel pill, see tähendab inimesed hakkas kõik naerma. Selle asemel, et niisugune kulminatsioonielamus, säärased orel Pirisest. Ja me lõpetasime kontserdiäralikke sooned jäigi pilduma. Mootor võeti ära, tead, siis, siis ei vaka teada. Siin omal ajal siin olid väga populaarsed olid rahvakontserdile nimetavad ja need olid pühapäev ja need olid täitsa ühe prooviga niisugune kerge, sisuliselt need väga kerge tabamängud ja Straussi valsid ja kõik, no ühesõnaga väga kergemuusika pileti siin nende peale väga raske oli saada, iga pühapäev oli kontsert, see läks üks paar aastat pärast, ükskord juhtus millegipärast niisugune asi, et tõsteti pileti hinda. Nii kui piletihinnad tõsteti, nii oleks keegi luuaga sihukse pealt ära. George Lucas on kõiki neid kontserte kaasa teinud ühe hästi suure pilli tagant kontrabassi tagant. Et ma õnneringhäälingut, no et ma olin seal töölismuusikaühingus ka, et ma olin omal ajal Korno mäng ja, ja sain töölismuusikaühingust, toetus ka. Aga mul jälle juhtus kopsuvahelihapõletikuga, mis pani minu veto peale selle korra mängimisele ja siis golf Schmidt ütles, et hakka kontrabassi õppima verre juures olid mul juba teooria õppimised kõik läbi ja veel rooliga siis kontrabassiõpetaja ja ma läksin siis verre küsima, et kas ehk võtate mind vastu. Ja meelega ja see, sealt ma siis kontrabassimängu alustasin, pesin ja siis 36. aastal sain siis ringhäälingusse juba sümfooniaorkestrisse koha ja no teie olete elupõlised naabride, Katzynski ja kuidas teie omavaheline koostöö klappis? Naabri pead ikka hästi läbi. Riidu pole olnud. Kui te praegu raadiost kuulate neid lugusid, mida te Te ise kaasa mänginud, mida te kõigepealt kuulata kõige rohkem algate kontrabassist, oma kuulamist lähete teiste pillide peale või kuidas kuulamist olen ma jaganud nii üldmõttes, aga nüüd isegi kontrabassid on ikka, kes nüüd esmajärjekorras kohika riiulitele, viiulid, jänniskit, kõrgemad helid, keelpillid, et need võluvad rohkem, aga kontrabass annab head sousti. Seda küll. Head soust ja vaat kui see klapib, vot siis pluss kuulata küll, aga kiirpill, et see on ikak, ilus ja kui võtta sinna juuriga puhkpillid, mis astuvad ikka õigel ajal oma oma Tamberg ja siis seal on ka väga meeldiv kuulata. Ja puhkpillid annavad ikka jälle ilusat värvi, kus aga et kui on liiga kriiskavatooni, siis ta ei tõmba nii tyhi. Mina olen praegu pensionär ja õige palju vaatan televiisorit, kuulan raadiot, ummikusse, nii on. Et igatahes sümfooniaorkester on siis kõigepealt mina vaatan, palju neid on seal täna aga siis need, mis puudub neil näituseks nende viisidesse või midagi, näituseks mingisugune partei? No mina küll ei tea, aga mina mõtlesin, kui praegalt läks pilli taha. Mina. Ma võib-olla ainult nii vaataks noodini, kas ma mängin su teine asi nüüd aga, aga minu enda arvates üpris Ni ainult omadega kontrolliks, kas on, aga nii, kui kui jule parteid enamasti peas kõik lon peaks küll, oleme sõjas. Öelge, palun, milline on see teos, mis on kõige rohkem üldse mängimist leidnud selle aja jooksul? Sümfooniat moodsates meeldava, viies kovskiviise kuulasid, kui palju kordi need on tulnud mängu, oi seda ei no kas ei oska kohe umbkaudu ka veel? Ta on kümnetes kordades või sadades kokku näiteks ma olen, ei olegi veteranid palju kauem mänginud. Mina olen ka juba midagi 1200 sümfooniakontserdi mänginud, ma ütlesin, minu mina, aga siin on näiteks fotode muide palju kauem takutentsitegi. Üheksanda sümfoonia üheksanda sümfooniatensioon harukordadel ja jälle vorsake sümfooniat, Mozarti sümfooniad, Keemul sümfooniat, väga palju jupiter sümfooniat, Artur Kapi sümfooniad, Elleri sümfoonilisi muusikalikoid, videvik Scertso ja siis riided ja hüüdeid ja videvik ka. Neid on väga sageli mängitud. Siis jälle no meie vanemate heliloojate Tubina sümfoonia Tubilonise juhatanud oma sümfooniaid ühte sümfooniat, kahtekümmend paaril korral Estonia kontsertsaalis ja. Aaviku teoseid American Aaviku rapsoodiat juhatas itaallane Olav Roots oli juhatanud seda Aavik isoli juhatada ja juhatas hoopis teise temperamendiga. Kõigil meeldis see Aaviku raps soodia itaallase esituses. Nii emotsionaalsed ja aga siiski väljapeetud, ta ei läinud mitte oma emotsionaalses raamist Itaalia kuuma temperamendi pärast. Ta sai siiski muusikast aru ja tegi seda väga oskuslikult ja muusikalise maitsega. Nii nagu võib-olla oma autor teab seda väga hästi, aga ei tulnud, aga tema leidis. Vaadake sealt sellest fraksootjast veel midagi, mis meile seni oli orkestrantide esile toomata neid külgesi ja ta sai suure aplause osakesi jälle rapsud ja seda võiks ka praegu mängida. Kas praegu siinolijad vajavad nooti Beethoveni viienda sümfoonia mahamängimiseks? Muidugi, muidugi ma näen nii, et ikka nii peas ei ole, hoolimata sellest, et rändkaup mälu ära, sest tuhanded vahetavad ja sellele mustale mängib seekord hästi peidetud tanke ei tunne ainult. Kindlasti oli ka väga palju soliste. Ma usun, et nad muidugi kõik praegu meelde ei tule, aga kes on nii kõige eredamalt selleks Kaljaspoolik ehk kes on meelde jäänud? Minul on meelde jäänud, see oli üks esimesi soliste Leningradist. Serbia kohv. Ta mängis Tšaikovski klaverikontserti ja Olav Roots juhatas seda. Ja peale seda kontserti siia õnnestus väga hästi ja ma usun, Vallimäe peaks mäletama seda, sellest valimi siht, selle kontsertmeister Laanetile parajasti paus, kui nad musitseerisid. Serbia kohv oli, ta oli momendi improvisatsiooni mõju all ja seal on tšellosoolo. Ta saatis seda, mitte ei mänginud oma soolot vait, kuulast, nii, kuidas vallime seda tšellot soolot mängis, nii tema saatis. See oli niisugune elamus, mille osaliseks iga kontserdil mütiga Tšaikovski kontserdi esitus ei saanud. Ja peale seda kontserti ütles Olav Roots. No mis minul oli seal teha? Orkester saatis ja selle pärakov mängis niivõrd emotsionaalselt niivõrd arusaadavalt vabalt, et orkester läks iseenesest selle järgi, Olav Roots ütles, et mind poleks seal tarvis olnudki, poiss see oli vist 36. aastal ja ma ei tea peale seda konkursi Brüsselis, mille ta võitis seal siis ta käis meil ka mõnedki dirigent, siis oli. Täpselt ei ole meeles praegu, kus me olime seal Stravinski tulilind peale kontserdi, need meie muusikamehed tahtsid minna seal noh, juttu ajama ja õnnitlema taia last, mitte kedagi juures. Ja ootas üks pool tundi lukustatud ukse taga oli ja siis küsis, kas kõik on läinud, siis tuli lagedale Meite, kedagi last, meil seal, ma mäletan, professor Lemba prokurör Paul, seal kõik tahtsid minna tema juurde õnnitlema ja niimoodi ta mitte kedagi. Igor Stravinski ja ta oli väga kapriisne mees. Aga poeg mängis, sorry, Khanis selline moodne asi ei osanud tol ajal see klaverit, kus ta mängis sellest midagi aru saada niivõrd moodne tol ajal, aga võib-olla praegu mitte midagi muud. Tol ajal paistis Melvin Kui nüüd seltsimees kaljas pooliksin, rääkis sellest raskest partiist, siis ma usun, et igaühel on olnud kunagi niisuguseid partiisid, mis tõesti naha juba ette märjaks võtavad. Kas teil, seltsimees Vallimäe, on muidugi? Ma olin siis ka noormees ja vaat siin teil Berliini filharmoonia ja tolleaegne Velmet tšellorühma kontsert karjus ja tema oli temaga hea tuttav Soomes. Ja siis läksime natukene istuma ka ja siis ta, ma küsisin, tema käest oli soliiske kõigil Macula ungarlane Lenin, filharmooniaorkestri kontsertmeister. Et kas, kas teie näiteks mängitena mängisin Don Juani ja kütmist raskeid asju, kas väide noot noodipealsesse neemals? Aga Peab oskama varastada. Nii, et keegi aru ei saa ja et niisugust asja ei ole olemaski. Tükskorkis Trump mängib nüüd noot noodi peale, kõik maha, seda ei ole olemas keelpillidel vähemalt on Alazeczpaagneril, Valküürid ja kõik nii palju mängida, seda ükski inimene mängi kõik noodi peal maha. Aga suur protsent muidugi, osavasti seonuds orkestri esimene nii-öelda praktika küsimus, kuidas sa oskad seda säält üle libistada, näituseks Beethoveni üheksandast sümfooniast on klarnetipartii viimases osas Stakaato 16 tikkus kaks neljandik-takti ja eel mängivad oboed mänginud fakotid, kes mängib kahekordset stagatod. Aga kui juhtub tuline dirigent olema, kes kaks neljandikku võtab, võib-olla tab, ma ei mäleta, mis seal on märgitud partituuris, kas on allegro või alli krõbivaatse. Kui see võtab natukene kiiremaks võib-olla päeval proovile tuli välja ei võtnud niisaga õhton, temal teene, emotsionaalsus, teine viimine ja vaadake siis, kui need asuvad tagalaane taga. Kokku, ja siis tuleb, päästab ka ainult Auslikerdus ja ma mäletan, dirigendid, kes oli siin mängis ja ma tundsin hirmu selle eest seepärast, et on teada, orkestrantide jääb, missugust, missugused kohad ja mis võivad tulla. Mängisin proovil, kaks legaator, katkesta kaduvate radade töötada, oli, ta oli, ta ei pööranud mulle üldse nägu, ei teinud sellest probleemi, targad on targa dirigendid, kes võtad kätte niimoodi, saavad aru orgest ja näevad, kuidas orkestrantide lagi on. Ei hakka sellest norima, aga muidugi nõudlikkus peab orkestris olema, kui nõudlikkust ei ole, siis on taseme langus vaagneroniga kõik raskemal Kaarner, ütleme siis siin oli, mis seal mängisime, siin üürilelend olime, eks ole, joon. Ja siis mis me mängisime, selle kuusik laulis siin omal ajal, ootan ja eks seal on ikka need riiulitel, on need diviisid nii palju ja need on ikka väga rasked, seal tuleb ikka niimoodi teha harmoonia, teriku praegune tempo on palju kiiremaks läinud, kui olid saaderastad tagasi Wagneri ajal oli siiski kõik tempod palju rahulikumad ja see on aktiivsemaks läinud tempot ja selle tõttu nad hakkavad juba üle piiri minema teises suhtes. Tihti on ka heliloojat süüdi. Nad kirjutavad ja tahate ka huvitavalt kirjutada ja kirjutada kujutavad ette niikaua kui neil peas on see muusiga ja faktuur ka aeglasemad Aperas elavad sätti, Cannes hakkab nõudma tämpiad kiirem olema, seal siis läheb üle-üle-eilane. Tänases vestlusringis veel üks mees, kes siiamaani on olnud kannatlik ja tähelepanelik kuulaja, kellele sõna ei ole antud. Tema ei kuulu orkestri veteranide, vaid praeguste tegevliikmete hulka, see on mu taga, ei läinud. Nagu ma õigesti aru saan, vist orkestri arhiiv on teie valguses praegu tänasin, tänasid kõiki sellest meie restoranide koosolekust osavõtjaid. Ja ütelge ka side säiliks ka tulevikus. Nii orkestrile kui ametiühingud, nagu teadlane orkestrile seisab 76. aastal 50 aasta juubel ees. Selleks puuks on mul juba mitu aastat tagasi planeeritud selline asi, et saaks kõikide algusest peale kuni 50. aastani tegutsenud dirigentide pildid peab ütlema seda, et viimase ajamaterjal on jah olemas, aga just see algaastate materjali on kaunis vähe ja ma loodan, et tänased siinkohal olevat veteranid ning selles osas saavad veel aidata.