Kell sai kuus, Päevakaja teeb kokkuvõtte kaheksanda augustisündmustest. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Peaminister Jüri Ratas usub, et valitsuses peavad olema esindatud kõik parlamenti pääsenud poliitilised jõud. Reformierakonna juht Kaja Kallas ootab, et peaminister tunnistaks EKRE valitsusse võtmise viga. Ma ei olnud ise erakonnas, kellel on 10 aastat öeldud, et see erakond ei kõlba koalitsiooni ja ma arvan, et see ei ole õige. Reformierakonna fraktsiooni liige Kalle Palling lahkub riigikogust ja poliitikast viidates ka väiksele palganumbrile. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli raport kutsub kliimakriisi vältimiseks muutma majandusmudelit. Erimärgistatud diislikütusega. Väärkasutus tõi riigile mullu viis miljonit eurot kahju. Kõrgõzstani julgeolekujõud pidasid mängu käigus kinni endise presidendi Almazbek Atambajevi. Venemaa ehitas Soome lahel asuvale suursaarele õppuse käigus lahingukopterite baasi ja plaanib muuta selle alaliseks. Kagu-Eestis algavad poolteist nädalat kestvat riigiametnike välitööd. Eesmärk on jõuda ühiste lahendusteni, kuidas Kagu-Eestis elu paremini edendada. Rannarootsi muuseumi Ruhnu filiaal võib kolida Ruhnu kordonisse. Ruhnu muuseumi arengut aitaks Rannarootsi muuseumil paremini ellu viia, kui me suudame selle Ruhnu kordlemi kompleksi kasutusele võtta. Nõmme Kalju läheb täna jalgpalli Euroopa liiga kolmandas eelvoorus vastamisi Luksemburgi klubi Dude oranžiga. Ilm on vihmane ja võib olla ka äikest. Õhutemperatuur langeb öösel kohati üheksa kraadini. Homme on taas 17 kuni 22 kraadi. Jüri Ratase juhitud Keskerakonna EKRE ja Isamaa valitsusliidul täitus täna 100 esimest päeva print. Pere räägib lähemalt. Peaminister Jüri Ratase sõnul on valitsuse esimesed 100 päeva olnud tegusad näiteks kliimapoliitilise strateegia suunal. Ratas tõstis esile ka lähisuhtevägivalla vastast võitlust, samuti digiregistratuuri-ile üleminekut. Ühtlasi rõhutas ratas, et demokraatlikus ühiskonnas ei saa kunagi öelda, et mõni rahvalt mandaadi saanud erakond ei sobi valitsusse. Me oleme parlamentaarne riik, kõrgema võimu kandjaks on rahvas ja rahvas teeb otsuse, kes kuulub riigikogusse. Minu soov on see, et täna, homme või ülehomme on riigikogus erakonnad, kes kõik saavad olla ühel hetkel opositsioonis ja kes kõik saavad olla ühel hetkel koalitsioonis. Ma ei olnud ise erakonnas kellel on 10 aastat öeldud, et see erakond ei kõlba koalitsiooni ja ma arvan, et see ei ole õige mitte ainult selle erakonna osas, vaid ka selle erakonna valijate osas. Valitsuse tegevust kiitsid ka teised koalitsioonierakonnad. Reformierakonna esinaine Kaja Kallas rääkis aga ERRile, kuidas oleks valmis uusi koalitsioonikõnelusi pidama. Keskerakonna ja Reformierakonna tulemused ei olegi erinevad valimistel ehk siis meie kohtade arv riigikogus on lähedane, nii et ma usun siiski, et see oleks üsna võrdsed partnerite. Aga need valikud, mis Keskerakonnal sees on, neid peaks ikkagi küsima peamiselt Keskerakonna enda käest. Minu arvates, kui Jüri Ratas tunnistab, et tema lootused see muutub, kui nad valitsusse võtta ei osutunud tõeks tunnistab oma viga, siis pigem võib see Eestile olla ju parim. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Indrek Saar ei olnud samuti valitsuse tööga rahul. Väga raske on küll aru saada, et mis sellel 100-l esimesel päeval pistmist sellega midagi valitsus on ise sõnastanud noh, ega see, et pannakse sente teataval määral küsimärgi alla, seda tuleb ikka teha, aga, aga seda tuleks teha konstruktiivselt. Praegu on seda tehtud tülinorides kui ainuke tegelik otsus. On olnud viina ja õllehinna siidikujule alandamine, aga, aga noh, loomulikult saab valitsus alati öelda, et hulka asju on teoksil. Seda aeg näitab. Stenbocki maja ees on tänaseks 28 korda ka valitsuse tegevuse üle protestitud. Üks protestija Maia-Liisa kommenteeris senist valitsuse tegevust. Kui me mõtleme selle peale, kuidas tahetakse lõhkuda teist pensionisammast olukorras, kus tegelikult oleks vaheliselt reformide paremaks teha, kui ainuke positiivne asi, mida ette näidata, on alkoholiaktsiisi langetamine tulemusi. Nii on rohkem alkoholi Eestis, et siis võib-olla ongi hea, et nad ei ole väga palju jõudnud teha. Reformierakonna fraktsiooni liige Kalle Palling teatas, et lahkub riigikogust ja poliitikast. Indrek Kiislerile antud intervjuus ütles Palling, et tahab pöörata elus uut lehekülge. Enese vastu tuleb olla aus ja kui on selline tunne, et on vaja edasi liikuda kusagile mujale ja kusagil mujal säravad silmad rohkem, siis, Siis tuleb seda teha, et elu on selleks liiga lühike, et hoida kinni asjadest, millest oled harjunud kinni hoidma ja ega see poliitik vere nii lühike ka ei olnud. Ma olen ikkagi riigikogus neljandat koosseisu. Kas see kujuneb Reformierakonna jaoks probleemiks? Noorema põlve inimesed ja poliitikud ei rahuldu sellega, et istuda opositsioonipingil Riigikogus. Näiteks Arto aasal lahkunud Martin Kukk on lahkunud. Teie olete lahkumas, et kas see võib erakonna jaoks kujuneda probleemiks? Ma arvan, et mitte, et kui erakonnad ikkagi stabiilselt värskendavad, mida Reformierakond ma arvan, et on Eestis kõige paremini teinud, siis siis see kindlasti moleb, probleemiks ei saa ja ka minu enda asendusliige, tänane Rae vallavanem Mart Võrklaev on väga äge ja noor inimene ja teotahet täis, et selles mõttes ei tõuseb keskmine vanus kuidagi kõrgemale ja selles mõttes, ega see asi ei ole veel nii palju nagu vanus kinni, et see on ikkagi selles, et kui palju sa oled valmis muutustega kaasa minema. See, et te olete otsustanud lahkuda poliitikast, kas ma võin sellest välja lugeda, et ei usu, et Reformierakond lähiajal võiks saada taas valitsusse? Ei kindlasti mitte, et soov on ikkagi seotud sellega, et ma tahan oma karjääri erasektoris. Mitmed riigikogust lahkujad on öelnud seda, et riigikokku siis see palk on siiski suhteliselt madal, võrreldes näiteks tippjuristide palkadega, mis tähendab seda, et Riigikogus ei tule enam parimat pead, sest et lihtsalt see sissetulek on seal liiga madal. Olete te sellega nõus? Vastab tõele, et konkurents tööjõule on väga tihe, on see palk nagu üks asi või see töötasu või võib-olla see nii-öelda positsioon laiemalt ühiskonnas, see, mille üle tulekski arutleda, et lihtsalt kurb on see, et, et kõik ülejäänud kõrgemad siis ametnike kohad on saanud pidevalt palgalisi saada, kuna seda peab otsustama riigikogu, siis reeglina on jäänud riigikogu enda poolt palk endale tõstmata. 195 riigi esindajatel valmis Genfis peetud kõneluste tulemusel raport mis annab senistest laialdasina hinnangu maa kasutamise mõjust kliimale, jätkab Swedbank. Genfis toimunud valitsustevahelise kliimamuutuste paneel ehk kiibetzeezzee kinnitas kolmesajaleheküljelise maakasutust käsitleva eriraporti, mille koostamisse panustas üle 100 teadlase 52-st riigist. Eestit esindas kohtumisel Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, kes tõi välja raporti põhisõnumid. Toidutootmise ja põllumajanduse pinnad üha laienevad, teevad seda muu taimestiku ja metsa arvelt, teisest küljest intensiivne majandus, mis ühtlasi tähendab seda, et viljakas põllumaa hävineb ehk et tuleb võtta kasutusele uusi maid tagasi hilja juba kasutuses olnud maad vaesuvad kõrbestuvad rahvastiku kasv näib olevat, et mõnes mõttes pöördumatu, ehk et toit on järjest enam vaja toidutootmises. Ühest küljest on ilmselgelt aastast 1961 alates kuni praktiliselt siiamaani tuvastatud see energiasisaldus inimeste poolt tarbitavast toidus on kolmandiku võrra suurenenud. Ühest küljest teisest küljest on kuus energia, siis on jõudnud, meil on kaks miljardit inimest ülekaalulised, nii-öelda vastuoluna 800 miljonit on sisuliselt näljahädas ja selle kõige juures kuni 25 30 protsenti toidust sisuliselt raisatakse, rändab otse prügikasti. Raportis on eraldi välja toodud lihatootmise mõju keskkonnale, jätkab Eestimaa looduse fondi juhatuse liige Siim Kuresoo. Maakasutuse kaudu on lihakeskkonnamõju või siis ütleme kliima mõju oluliselt suurem kui taimse toidu kliimamõju ja raport ärgitab siis maailma valitsusi võtma kasutusele meetmeid. Inimeste dieet muutuks rohkem taimi sisaldavaks ja vähem liha ja teisi loomseid tooteid tarvitavad. Aruande kohaselt täna erakordset kriisi veel ei ole, ent senise majandusmudeliga jätkamine võib selle kätte tuua. Eestis me peame jätkama soode taastamisega, meil on küllaltki palju selliseid soid märgalasid, mida veel on väga hõlbus taastada ja mida tuleb kindlasti taastada. Me peame oma raiemahud saama sellistesse piiridesse. Metsades olev süsiniku hulk kindlasti ei väheneks ja kui vähegi võimalik, siis võiks ta tegelikult hoopis kasvama hakata. Saame oma toidusedelit nõnda sättida, et selle mõju oleks võimalikult väike kliimale ja Me saame oma igapäevasest tarbimisest teha selliseid otsuseid, mis nõuaks võimalikult vähe siis materjale ja energiat, mis on pärit maalt. Päeva välissõnumid võtab need kokku. Erle loonurm, palun. Kõrgõzstani julgeolekujõud pidasid teise haarangu käigus kinni endise presidendi Almazbek Atambajevi, teatas Interfax. Haarangus osales umbes 2000 siseministeeriumi töötajad, teiste seas kiirreageerimisüksuse liikmed. Eilse ja tänase haarangu käigus sai kokku vigastada üle 50 ja surma üks inimene. Kõrgõzstanis kestab juba teist aastat president Sooronbaj Džeenbekovi Almazbek Atambajevi vastasseis. Venemaa ehitas Soome lahel asuvale suursaarele õppuse käigus lahingukopterite baasi ja plaanib muuta selle alaliseks, teatasid Soome ja Vene meedia. Suursaar asub Eesti rannikust umbes 55 kilomeetri kaugusel ja Soome rannikust 40 kilomeetri kaugusel. Lennuväljal on muuhulgas viise maandumisplatvormi komando ja juhtimispunkt, ilmajaam ning tankla. Vene võimud külmutasid opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi korruptsioonivastase fondi ning temaga seotud enam kui 100 eraisiku ja juriidilise isiku pangaarved. Tema toetajate sõnul on tegemiste võimude katsega piirata Navalnõi poliitilise liikumise tegutsemisvõimekust. Eelmisel laupäeval algatasid võimude kriminaaluurimise, kahtlustades Navalnõi fondi rahapesus ühe miljardi rubla ulatuses. Navalnõi kannab praegu kolmekümnepäevase vanglakaristuste seoses inimeste kutsumisega loata meeleavaldustele. USA immigratsiooniametnikud tegid haarangu mitmes Mississippi osariigi toidutöötlemise tehases. Viimase aastakümne suurimas haarangus peeti kinni 680 enamjaolt ladinaameeriklasest töölist. Haarang on järjekordne näide president Donald Trumpi peamisest sisepoliitilisest eesmärgist panna punkt ebaseaduslikule sisserändele. Tagasi eesti asjade juurde maaeluminister tutvustas valitsusele ettepanekuid erimärgistatud diislikütuse kasutamiseks põllumajandussektoris. Seni on nimetatud sinise diisli väärkasutus toonud riigile pea viis miljonit eurot kahju. Lähemalt vahendab Sven Paulus. Maaeluminister Mart Järviku sõnul on oluline, et erimärgistatud diislikütus ehk sinine diisel oleks kasutusel ainult põllumajandussektoris. Ta tutvustas odavat lahendust, kus PRIAst toetusi taotlevatele. Põldoritele makstakse igakuiselt summa, mis arvestatakse välja teatud tingimuste alusel. Kõik, kes maal talupidamisega tegelevad. Andmed on kõik Brial olemas. Et see on tagurpidi arvete arvutus ja ühe aasta jooksul annab see süsteem nii välja timmida, et saavad kõik õiglaselt selle toetuse, mis nendele ettenähtud kätte 36 senti liitrilt. Registri mõttega on päri ka Talupidajate keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg. Riial on sealsesse registri olemas, kes taotlevad põllumajandustoetusi, et need siis olekski õigustatud subjektid eriotstarbelist kütust ostma. Kallim lahendus on teha onlain-süsteem kõigi tanklate jaoks, kus kontrollitakse, kas isikul on õigus eridiislit tankida, võimet võimaliku limiitide seadmisega aga põllumehed rahul ei ole. Nimelt toonitab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit tänases pressiteates, et farmeritele peab säilima paindlik juurdepääs sinisele, diislile. Minimeeritud mullaharimise teeb omakorda suurendab alguses tekitate populatsioone umbrohtumust. Johtuvalt kohal tuleb keemilise taimekaitsevajadus suureneb. Et tegelikult me tekitame ka keskkonnale sellega probleem, et need kõik aspektid peaks kaaluma enne, kui mingit otsust teha. Maksu- ja tolliameti maksuauditi üksuse juhi Raili Roosimaa sõnul on amet kontrollide käigus tuvastanud eridiisli väärkasutuse jälgi nii sõidu kui ka veoautodest. Samuti tangitakse seda tanklates vahel otse sõiduautodesse või kasutatakse mittesihipäraselt rasketehnikas. Eelmise aasta lubati tarbimisse kokku 83 miljonit liitrit erimärgistatud diiselkütust, millest siis võimaliku väärkasutuse riskiga me oleme hinnanud 13,2 miljonit liitrit, ehk siis kahju riigile umbes oli 2018. aastal 4,7 miljonit eurot, et sellel aastal kuni juunikuuni, siis me oleme hinnanud selle kahju 1,29 miljonit peale, mis on siis umbes 3,58 miljonit liitrit kontrolle, me teeme vastavalt vajadusele ja võimalusele siis oma riskianalüüsi pinnalt ja tolliametnikud tegelikult on tööl igapäevaselt ehk siis selline liikuvkontrolli üksus, kes siis teeb just seda reaalajas kontrolli maanteedel, piiril ja tegevuskohtades on siis väljas igapäevaselt. Kagu-Eestis Põlvas algavad riigiametnike välitööd, neist võtab osa üle 30 ametkonna 700 inimesega. Sarnaselt Ida-Virumaal toimunud välitöödele on ka Kagu-Eestis välitööd eesmärki jõuda ühiste lahendusteni, kuidas seal elu paremini edendada. Mirjam Mõttus jätkab. Ametnike välitööd saavad alguse täna Põlvas toimuva konverentsiga Õnne valem. Poolteist nädalat kestvate välitööde käigus toimuvad seminarid ümarlauad 11-l Kagu-Eestit puudutaval teemal. Idee korjesse laekus aga rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste nõuniku Eveli Kuklase sõnul sadu teemasid, mis kuklase hinnangul näitab seda, et koha peal tuntakse väga teravalt vajadust riigi suuremast kohalolust. See on tegelikult hea märk, see näitab seda, et osatakse märgata neid nii-öelda probleemkohti, osatakse küsida seda, et millest me abi vajame või millest me tugeva ja, aga mitte ainult kohalikud omavalitsused ei olnud need, kes neid teemadele sisendit andsid, tegelikult ka ministeeriumid ise. Kuidas nüüd siis kohapeal elav Kagu-Eesti inimene tegelikult tunnetab, et sellest kõigest investeeritud rahast käegakatsutavat kasu sünnib? Vaat seda ma loodan, et me saame öelda järgmise nädala lõpus, et kui me oleme nii-öelda need ideed kokku korjanud. Me saame öelda, milliste teemadega minnakse edasi. Põlva vallavolikogu esimees Lennart Liba tõi välja, et ametnike välitööd annavad võimaluse luua otsekontakte. Kuid millised on need teemad, mis tema hinnangul Põlvamaal lahendust ootavad? Meie teedevõrk, meie riigi teed, see, mis kanepis toimub, seminar teisel päeval, kus me räägime üldse taristust, asjadest, mis meile muret tekitab, otseselt riik saab kaasa aidata, aga mis saab meie sotsiaalsfäärist, milline saab olema, mis saab meie haiglate tulevikust ja kõik muud asjad ja haridusteema samamoodi, mis seal Räpinas, nii et need on need kolm teemat, et mis on nagu siin nad käsitlevad tegelikult kogu Kagu-Eestit. Meie valisime nad välja siin piirkonnas, kuna seal on meile tähtsad ja mõned valulised. No riik näeb pääseda piirkonda ühtse tervikuna, kuigi tegemist on kolme maakonna nagu palju teie ise kohapeal olete valmis nägema seda piirkonda ühtse tervikuna või siiski igaüks veel võitleb, et minu vald, minu linn, minu külakeskus Ilmselt see noh, enda eest võitlemine tulevikus, ma usun, et see ei ole kõige tähtsam, eksmeelse omanäolisus jääb niikuinii, see ei kao kuskile, ei tohi kaduda. Aga me peame teatud asjades, mis, kus meil see ühisosa suurem on ikkagi seljad kokku panema ja tervikkuvandit näitama ja püüdvad koos leida lahendusi. Raadiouudistele Põlvast Mirjam Mõttus Rannarootsi muuseumi Ruhnu filiaal vajab laienemisruumi Ruhnu vald näeb senise muuseumi maja tuleviku elamuna. Võimalik lahendus on see, et muuseum laieneb praegu tühjalt seisvasse piirivalvekordonisse. Juhan Hepner jätkab Rannarootsi muuseumi Ruhnu filiaal tegutseb praegu Ruhnu vallale kuuluvas elamus, mis jääb muuseumile kitsaks. Üks võimalus oleks ehitada uus lisahoone muuseumi kõrval asuva ajaloolise Korsi talukompleksi õuele kuid see poleks hea lahendus, jätkab rootsi muuseumi direktor Ülo Kalm. Kui me alguses plaanisime Kursi talu õuele ehitada ühe külastuse keskuse, mis lahendaks kõik arenguks vajalikud ruumi mured, siis täna me oleme teemat arutanud ühte ja teistpidi ja tundub, et ühe suure hoone ehitamine ajaloolise Kursi talukompleksi õuele rikub selle ilusa ajaloolise talukompleksi harmoonia. Ruhnu vallavanem Andre Nõu ütles, et kaugemas tulevikus võiks senine muuseumihoone kasutusele minna elamupinnana kuid muuseumid sellel põhjusel nad kindlasti hoonest välja ajama ei hakka. Noh, loomulikult elamispindasid on juurde vaja, aga otseselt menüüd muuseumit küll tagant ei sunni, et liikuge nüüd majast välja vaid pigem nii kaua, kui vaja, saab muuseum seal tegutseda ja kui tõesti üks hetk muuseumi sealt välja kolib, siis me renoveerima selle maja, me saame teha selle elamispinnaks. Ülo Kalm ütles, et muuseumi võiks kolida tühjana seisvasse piirivalvekordonisse. Esialgse mõtte on ta selle kohta edastanud ka riigi kinnisvara aktsiaseltsile, kes on kordoni omanik ja nüüd ootab kalm vastust. Kordoni läheduses on ka tuletorn. Ülo Kalm. Kuna veeteede amet avas ka paar aastat tagasi Ruhnu maja ka tuletorni uuesti külastajatele, siis me näeme, et Ruhnu muuseumi arengut aitakse Rannarootsi muuseumil parem neil paremini ellu viia. Kui me suudame selle Ruhnu kordoni kompleksi kasutusele võtta. Kui palju piirivalve kordoni muuseumiks seadmine maksma läheks, ei oska Ülo Kalm veel öelda. Rannarootsi muuseum on tellinud analüüsi, mille käigus peaksid esimesed konkreetsed numbrid selguma septembris. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Tänane ilm tõi Tallinna tänavad üle ujutanud, paduvihmaga saanud, kuidas aga edasi, sellest räägib nüüd Helve Meitern. Meist lõuna poolt mööduv tsüklon jõuab homseks Venemaale ning selle lääneservas on meil homme vihmahoogudega ilm. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja võib olla äikest. Paiguti on udu. Puhub valdavalt läänekaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja sooja on üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ja on äikeseoht. Puhub valdavalt põhjakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on 17 kuni 21 kraadi. Ja päevast Spordist teeb kokkuvõtte Ragnar Kaasik. Eesti tennise esireket Anett Kontaveit on äsja alanud Toronto WTA turniiri kolmanda ringi mängus vastamisi maailma kolmanda reketi tšehhitar Liina Pliškova. Ka varasemalt on Kontaveit ja Pliškova omavahel mänginud kaks korda, mõlemad korrad on peale jäänud tšehhitar. Viimati oldi vastamisi sellel aastal Indian Wellsi turniiril, kus Kontaveit kaotas kolmes setis. Jalgratta maanteesõidu Euroopa meistrivõistlustel sai Liisi rist naiste temposõidus 22. koha. Euroopa meistriks tuli hollandlanna Ellen van taik, kellele rist kaotas kolme minuti ja 11 sekundiga. 30 kaheaastase vandaiki jaoks oli see neljas temposõidu Euroopa meistritiitel järjest. Samal alal krooniti ta kuue aasta eest ka maailmameistriks. Tallinna FC Flora naiskond alustas klubi ajaloo esimest jalgpalli meistrite liiga turniiri kaotusega, kui koduväljakul jäädi kaks. Kolm alla Soome meistrile Wanda PK 35. Flora läks kohtumist 16. minutil juhtima, kui värava lõi Maarja Saule. Teise poolaja esimesel minutil viis Flora juba kaks. Null ette Getter Saar. 56. 86. mängu teise üleminuti väravatest võitis kohtumise kolm, kaks, aga Soome klubi. Sellel. Laupäeval kell 19 algavas mängus läheb Flora vastamisi Kasahstani naiskonna piik Gazett kurdiga. Nõmme Kalju jalgpalliklubi läheb täna kell 21 algavas Euroopa liiga kolmanda eelvooru avamängus võõrsil vastamisi Luksemburgi klubi Ittudel Arsiga. Korduskohtumine on kavas teisipäeval. Nõmme Kalju president Kuno Tehva Kalju tänasest vastasest. No mis siin salata, see klubi mängis eelmine aasta viimati alagrupiturniiril sinna jõudes alistas suurklubid oma teel on ju, ütleme seal Legija ja kruus tegemist on väga-väga-väga kvaliteetse meeskonnaga ja ütleme, kuigi nad praegu hooaja algus ja palju uusi mängijaid siis noh, vaadates ütleme paberi peale, siis ma julge kuskilt otsast tuleb, et tuleb kerge mäng, aga tõepoolest ütleme ta ei ole sellise kaliibriga vastane nagu näiteks seltsiks nendega, ma arvan, et seal mingi šanss olemas, aga kindlasti Eesti klubid on alati euromängudes ütleme, mitte favoriidid, nii et ühesõnaga igavesti eurotasemel on ikkagi väikest pidi nagu ime ja ja eks me lähme muidugi seda imet nagu korda saatma, et vaatame siis, mis kahe mängu kokkuvõttes lõpuks tabloole Aitäh Ragnar spordiuudiste eest selline oli Päevakaja neljapäeval, kaheksandal augustil kena õhtut ja kuulmiseni.