Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja teeb kokkuvõtte 20. augustisündmustest. Mina olen saate toimetaja Tõnu Karjatse. Toompeal kogunenud 20. augusti Klubi liikmed on mures Eesti tuleviku pärast. Liia Hänni leiab, et aeg aruteluks valitsuse usaldusväärsuse üle on küps. Mina küll ootaks, et riigikogu ei hakka kvoorumi mänge harrastama, vaid tuleb kokku ja vaatab kodanikele silma ja ütled, miks me just nii peame edasi minema. Tartus tähistati Eesti vabariigi taasiseseisvumise aastapäeva, rahvarõivaste tuulutamise piknikuga. Me tahaksime tegelikult hakata sellist väikest fotokogu koostama, et millised on, näed inimeste kodukappides olevad rahvarõivad. Itaalia peaminister Giuseppe Conte lahkub ametist ja see märgib ka senise Parempopulistliku valitsusliidu lõppu. Pärnu maakohtus algab kaheksa Soomes töötanud mehe kriminaalasja arutamine, neid süüdistatakse narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslikus käitlemises. Selles grupis on erineva taustaga isikuid, on isikuid, kes on varem karistamata, aga seal on ka mitu isikut, kes on varem täpselt sama aine ehk siis GPL-i ebaseadusliku käitlemise eest kriminaalkorras varem karistatud. Ilm on öösel sajuta, suurem, sajuala jõuab Eestisse homme pärastlõunal, võib olla ka äikest. Õhutemperatuur langeb öösel kaheksa kraadini, homme tõuseb kuni 22-ni. Eesti tähistab täna taasiseseisvumisaastapäeva, nagu sel päeval tavaks, kogunesid Toompeal 20. augusti Klubi liikmed. 20. augusti Klubi ühendab neid, kes 1991. aasta 20. augustil hääletasid ülemnõukogu liikmetena Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Klubina on kogunetud alates 1994.-st aastast ja iga kord on mõni klubiliige esinenud ka omapoolse ettekandega. Seekord astus üles Liia Hänni ettekandega, mis oli kantud murest Eesti poliitilise olukorra pärast. Ta tõdes, et ühelgi erakonnal ei tohi olla tõe monopoli rahvuslike huvide taotlemisel. Hänni leiab, et aeg aruteluks valitsuse usaldusväärsuse üle on küps ja riigikogu peaks erakorraliselt kokku tulema. Olukord on ju omamoodi ärev, vähemalt niimoodi tunnetavad seda paljud inimesed ja Eesti on parlamentaarne riik, see tähendab, et kogu vastutust olukorra eest ei saa panna peaministrile või valitsusele. Lõppvastutus langeb nendel, kes rahvalt saanud mandaadi Eestit juhtida ja see on eelkõige riigikogu. Mina küll ootaks, et riigikogu ei hakka kvoorumi mänge harrastama, vaid vaid tuleb kokku ja vaatab jah kodanikele silma ja ütleb, miks me just nii peame edasi minema. 20. augusti Klubi president Ants Veetõusme ütles, et ühineb Hänni mõtetega, ehkki klubi hoiab end päevapoliitikast kaugel. Eks, millest lüüa, rääkis kõigi inimeste südamel, meil probleemid on nähtaval, mis riigis toimub ja on tõesti ükskord ühiselt leida need ühispunktid ja minna rahulikumalt edasi. Seda hüsteeria, mis on tegelikult valitsuse ja riigikogu tasemel, sellest me peaksime üle saama ja need probleemid lahendama omavahel ära. Rein Veidemann, kes 28 aastat tagasi kutsus toonaseid ülemnõukogu liikmeid hääletama iseseisvuse taastamise poolt, ütles, et kõige ohtlikum meie demokraatiale on püüd kehtestada end enamusena, olles ise vähemuses. Veideman tõdes, et Eesti poliitikas on praegu näha püüdu monopoliseerinud rahvuslust ning ka vabaduse ja suveräänsuse käsitlust. Ta ütles, et riigikogul tuleb taas asuda sildu ehitama nii nagu 1991. sest talle ülemnõukogus esindatud poliitilised jõud suutsid jõuda ühisele otsusele. Seda olukorda praegu 30 aastat hiljem ei ole ja see annab mulle õigustuse vähemasti mulle õigustuse öelda nii mõnelegi poliitikule poliitilisele jõule, kes isegi ütleme siis poliitikud, kes ennast võrdsustavad enda taga oleva erakonnaga ka isegi seda õigust neil ei ole, sest erakonnas sees on palju eriarvamusi. Aga kahjuks ma näen seda, kus elakonna eliit võrdsustab ennast erakonna tervikuna. Seda ma käsitlen üsnagi ohtliku arenguna ja see annab mulle tõepoolest võib-olla selle põhjuse või õigustuse kasutada niisugust retoorilist võimendust. Tulge mõistusele. Tallinnat külastav Leedu president Gitanas Nauseda asetas taasiseseisvumispäeval pärja maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalil. President Kersti Kaljulaid ütles naus jätate võõrustades, et eestlased ja leedulased olid vaprad balti ketis ja seisavad nüüd koos demokraatia eest. See aasta on oluline kõigi kolme balti riigi jaoks, sest 15 aastat tagasi liitusime NATO ja Euroopa Liiduga. Balti riigid ei unusta Gruusia osalist okupeerimist ega Ukrainas käivat sõda, ütles riigipea. Me oleme nende hääl rahvusvahelistes organisatsioonides, aga seisame nii ka oma riikide vabaduse eest ja selle eest, et kõik austaksid rahvusvahelise mängureegleid, sõnas president Kaljulaidi. Leedu parlament kiitis täna heaks mandaadi peaminister Sauli Osquernelise uuele valitsusele. Mandaat kiideti heaks 70 ja poolthääle ja 27 vastuhäälega, seitse jättis hääletamata. Opositsioon on seadnud hääletuse kahtluse alla, kuna Leedu põhiseaduse järgi peab parlament hääletama valitsusele mandaadi andmiseks valitsuse programmi poolt. Vastuse peab nüüd andma Leedu põhiseaduskohus. Neli Venemaal paiknevat radioaktiivse kiirguse mõõtmisjaama lõpetasid teadmata põhjusel andmete edastamise pärast kaheksanda augustiplahvatust Põhja-Venemaal valge mereäärsel raketikatsetus alal. Plahvatus on tekitanud muret võimaliku kiirgustaseme kasvu pärast, teatas tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu organisatsioon. Venemaa teatas seepeale, et vahejuhtum neisse ei puutu ja mõõtmisjaamadest andmete edastamine on vabatahtlik. Itaalia peaminister Giuseppe Conte ütles, et esitab presidendile tagasiastumisavalduse pärast senatis toimuvat debatti. Conte süüdistas valitsuskriisi tekitamises äärmusparempoolse liiga liidrit Matteo Salvini, öeldes, et ta seab isiklikud huvid riiklikest ettepoole. Tarmo Maiberg kommentaar. Itaalia peaminister Giuseppe Conte tuli Eesti aja järgi kell neli senatis kõnetooli ja pidas väga terava kõne. Ta süüdistas korduvalt liiga liidrid Matteo Salvini vastutustundetus käitumises ning rõhutas, et siseminister ei näidanud, et austab põhiseadust. Parteitu peaminister tõi korduvalt välja, et augustis põhiseaduslikku kriisi tekitamine isikliku ja partei huvide nimel riigi huvide asemel oportunistliku käitumine. Giuseppe Conte ütles ka, et just praegu käib Euroopa komisjoni moodustamine ning kui Itaalias oleks valimiste aeg, siis ei ole võimalik oma volinikukandidaati kohe välja käia. Niisamuti tõstis ta esile fakti, et sügisel peab valitsus kokku panema järgmise aasta eelarvet, kuid kunagi varem ei ole sellises olukorras riik olnud, kus valimiskampaania ajal peaks moodustama riigieelarvet. Ta ütles ka, et 2018. aastal toimunud valimised näitasid, et rahvas tahab muutusi ning muutuste valitsus saigi moodustatud. Kuid Salvini äkiline meelemuutus tähendab muutuste lubaduste murdmist. Peaministri esinemist oli huvitav jälgida ka seepärast, et süüdistatav ehk siis Matteo Salvini istus tema paremal käel kui konte oma tund aega kestnud kõne lõpetas, milles teatas, et viib pärast senati debatti oma lahkumisavalduse president Sergio Mattarella lauale. Siis sai sõnasalvinise. Kaheksandal augustil koalitsiooni töövõimetuks kuulutanud mees otsustas oma vastulauset mitte pidada enam oma kohal peaministri kõrval vaid vahetas ühe koha senaatoriga. Koalitsioonipartneri viie tähe liikumine. Liider Timaio ütles Facebookis juba enne istungit, et tema partei ei karda uusi valimisi ning tänas peaministrit au eest töötada selles valitsuses. Nüüd, mis saab Itaaliast edasi? Tähelepanu keskmes on president, kellel on mitu valikut. Materjalile võib alustada kõikide parteidega konsultatsioone uue koalitsiooni moodustamiseks. Kui Salvini avalikult ei vabanda ja loobu vaenulikust suhtumist koalitsioonipartneris siis võiks ju vana valitsusega jätkata, kuid seda ilmselt ei juhtu. Kõne all on ka tsentristliku demokraatliku partei viie tähe liikumise koalitsioon, millele viitavad ka mõned avalikud ja mitteavalikud konsultatsioonid. President võib ka otsustada moodustada tehnokraatide valitsuse, mis aga tähendaks suurt kompromissi kõikidelt erakondadelt. See tundub praegu vähetõenäoline. Erakorralisi valimisi pooldaks kindlasti liiga selgus ei saabu enne hilisõhtut, kui senat tänase arutelu lõpetab. Ja just sel ajal võivad erakonnad ka uue koalitsiooni välja kuulutada. Pärnu maakohtus algab kaheksa mehe kriminaalasja arutamine, keda süüdistatakse narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslikus käitlemises. Ester Vilgats räägib lähemalt. Jutan GPL iste, mida tarvitatakse tööstuses ja mida on võimalik seaduslikult osta. Sellest saab valmistada GHB-d. Aga narkojoovet saab ka GPL-ist. GPL-i käitlemine joobe tekitamise eesmärgil on keelatud ja seda käsitletakse naar kuriteona. Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido tuulemäe. Selles kriminaalasjas on süüdistus esitatud kaheksale isikule psühhotroopse aine keebeli ebaseaduslikus käitlemises. Nendest grupi moodustavad seitse isikut. Seal on üks grupi liider ja üks isik on veel täiendavalt, kes siis sealt sai seda GPL oma tarvitamiseks. Kebelia osteti nii Leedust kui ka Hollandist ja toimetati Eestisse aga valdavalt Eesti kaudu. Soome räägib tuulemäe. Seal on jah isikut, kes on Pärnuga seotud, otseselt nad praegu Pärnus ei ela, kõik isikud on vanuses 25 ja 31 vahel. Enamik süüdistatavates töötas Soomes ehitusel, aga oli ka neid, kes üldse ei töötanud. Uurimisega ei tuvastatud, kui palju mehed GPL-i müügiga teenisid. Küll aga võeti neilt kinnipidamisel ära 150 liitrit GPL-i. Selle müügist oleks Eestis teeninud ligi 120000 eurot. Selles grupis on erineva taustaga isikuid, on isikuid, kes on varem karistamata, aga seal on ka mitu isikut, kes on varem täpselt sama aine ehk siis GPL-i ebaseadusliku käitlemise eest kriminaalkorras varem karistatud. Ja veel kord tänase pidupäeva juurde ETV näitab praegu otse vastuvõtupresidendi roosiaiast. Tartus tähistati Eesti taasiseseisvumise aastapäeva tavapärase kõnekoosolekuga Kalevipoja juures ning rahvarõivaste tuulutamine piknikuga kesklinna pargis. Pikniku eestvedaja Tiigi seltsimaja kultuurispetsialisti Tiina konseni sõnul on pikem eesmärki jäädvustada pildis, millised rahvarõivad on inimestel kodudes. See on ju täitsa tore, kui Eesti vabariigi ühel pidulikul päeval rahvas kõnnib oma rahvarõivastes sesse rahvarõivas on ju tegelikult ka see, mille järgi me oma identiteeti peeti, peegeldame ju sellega sarnaseid rõivad on küll, ütleme natukene Soome pool ja natuke läti pool, aga ega kaugemal maal ju enam selliseid ilusaid ja uhkeid rõivaid ei näe. Ja mõelge nüüd ise, vanal Tartumaal olid 19 kihelkonda. Igal Kihelkonnal oli palju palju erinevaid rahvarõivaid ega siis ühes talus omal ajal ka seda seelikut riig puu ei tehtud nii, nagu kõrvaltalus tehti. Mõni värv leidis ikkagi vahetamist või mõni mõni muster teistmoodi tegemist, et uhke on tegelikult uudistada ja avastada, kui palju erinevaid võimalusi on olemas. Ja üks väga oluline asi on ka veel. Tänavune aasta on olnud hästi suurte pidude aasta pidudel olijat, kollektiivid, rõivad, kõik need on jäädvustatud meil nii pildis kui ka videos, aga nüüd me tahaksime tegelikult hakata sellist väikest fotokogu koostama. Et millised on, näed inimeste kodukappides olevad rahvarõivad. Ilm on täna olnud soe ja päikeseline, mõne vihmasagar, aga mida lubab ilmajaam homseks sellest nüüd Kertu sild? Ööl vastu kolmapäeva jääme madalrõhuala kaugesse kaguserva. Ilm on vähese või vahelduva pilvisusega ning peamiselt sajuta, kuid paiguti tekib udu. Puhub lõunakaare tuul üks kuni seitse, hakul rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 13, rannikul kuni 16 kraadi. Homme Päeval liigub üle Baltimaade kirdesse väike aktiivne osatsüklon. Ennelõunal sajab kohati pärastlõunal mitmel pool hoovihma. Üle Kagu-Eesti liigub aga tihedam sajuala ning võib olla äikest. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse, pärastlõunal pöördub edelasse ja läände, Lõuna-Eestis põhjakaarde kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 17 kuni 22 kraadi. Täna on selline, oli Päevakaja 20. augustil kaunist pidupäeva jätku ja kuulmiseni.