Jätke meie peres on kõik muusikud, mina minu tütar, kellega me sageli mängime koos kahel klaveril. Minu väimees, kes on Beethoveni nimelise kvarteti liige minu tütrepoeg, kes õpib Moskva riikliku konservatooriumi juures asuvas muusikakeskkoolis. Ja lõpuks ka meie peni, Saksa lambakoer, kes niipea kui ainult kuuleb mängitavat midagi hingelist, hakkab kohe kaasa uluma. Nii et ma arvan, et ka temal on täiesti olemas muusikaline andekus. Esitles humoorikalt ennast ja oma perekonda hiljutisel jutuajamisel kontsertide puhul Tallinnas. NSV teeneline kunstnik Maria Grünberg parem peaaegu igal aastal Tallinnas esinenud ei olnud viimased kolm-neli aastat Maria Grinbergi meile toonud. Kui küsisin, mida uut tõid vahepealsed aastad Maria Grinbergi loomingulisesse biograafiasse, siis sain vastuseks, et tervislikel põhjustel pole õnnestunud tal vahepeal esinedagi mujal kui vaid väga harval korral Moskvas ja Leningradis. Küsin, kas Maria Grünberg on kunagi arvestust pidanud, mitmes võiks järjekorra numbrilt olla. Seekordne Tallinna esinemine? Marie küünlaid vastadeta pole kahjuks kunagi lugenud antud kontsertide arvu nagu üldse esinemiste arvu jaga teoste arvu, mida ta on mänginud. Ta üldiselt ei armasta sageli esineda nõnda öelda iga hinna eest palju esineda, sest talle tundub, et internet on pärast ühekava ellusaatmist siiski nagu mingil määral korraks välja pigistatud. Ja seepärast tead enne uut esinemist nagu uusi mahlu endasse koguma, et oleks, mida öelda. Sest iga kava nagu peaks seda tegema, selles on ju õigustus siht. Seepärast arvab ta, et tema esinemiste arv võrreldes paljude teiste pianistidega on pisut väiksem. Räägime sellest, et Maria Grinbergi peab meie põlvkond siiski tahes-tahtmata ja põhiliselt väljapaistvaks Beethoveni interpreiliks. Võtame kas või meie raadio fonoteegi. Põhiosa Beethoveni klaverisonaat, lindistuste son, siingi Maria Greenbergilt. Küsin, millised on Maria Kleinbergi suhted selle muusikagi kandiga praegu? Kas ei ole ta järsku Beethoveni truudust murdnud? Viitan tänavusele kontserdikavale, mis oli täielikult koostatud Schuberti klaveriloomingust. Väga head. Et Beethoven on ja jääb tema jaoks heliloojaks, kellel nagu üldse ei ole põhja see tähendab, kelle muusikarikkust on peaaegu võimatu ammendada. Sped Maria klindrad ütleb, et Beethoveni luul on tal alati imelik tunne. Võttes poole aasta möödudes uuesti kätte mõne tema teose, mis näis, sai seekord põhjani detailideni läbi töötatud. Osutub jälle, et näed seal midagi niisugust, mida varem ei osanud tähele panna. Mida varem nagu ei osanud õige nurga valt var. Sellepärast ütlebki Maria Grinbergi, et tema suhted Beethoveni on alati olnud väga keerukad aga sellest hoolimata armastate teda väga. Nii palju intervjuusid siiski lisab, et võib-olla on ta Beethoven viimastel aastatel ainult pisut nagu väsinud. Siis on tulnud lindistada, plaadistada ju kõik tema sonarid ja suurem osa teisigi klaveriteoseid. Ja et võib-olla sellepärast mängib ta Beethovenit oma kontserdikavades praegu pisut vähenenud. Beethoveni mängija kuulsuse võitis Maria Kleinberg peaaegu kohe oma loomingu diaalgaastaist peale. Järjekindlalt lülitas ta juba siis oma programmidesse Beethoveni sonaate sageli pühendades Beethoveni muusikale terveid programme. Ja mitte piirdudes ainult tuntud populaarsete sonaatidega tõi järjekindlalt välja ka niisuguseid, mida muidu pianistid nagu vahele jätsid. Oma 25 aastast interpreedi tegevust tähistes Marie Under näiteks kolmest Beethoveni õhtust koosneva tsükliga, milles leidsid esitamist 14 sõnad tee nii kontserdipraktikas küllalt harukordne juhtub. Maria Grinbergi kolmekümnendatel aastatel sisse mängitud Beethoven on tahtlikult teadlikult kuidagi enne kuiv kui tundeline, nagu on ütelnud pianist ise allakriipsutatud reaalne, meenutagem kas või kuupaiste sonaadi esimest osa. Marie klinder nagu püüab oma interpretatsioonis eemale hoida kõik, mis võis olla tõlgendatud kui kammerlik, intiimne, romantiliselt ebales, subjektiivselt introspektiivne rõhutas teadlikult, vaimukalt kategoorilisest, Beethoveni muusikas tema mõttejõudu selgust ja otsustavust. Tema Beethoveni kontseptsioon oli kui mitte kõikehaarav, siis kindlasti tervislikult teost selle mõtet haarav. Kapasse vaadatuna mu peetud Maria Grinbergi Beethoveni interpretatsiooni üheks tipuks. Aga ka siin pole ta pääsenud mitmetest vastu. Rääkivustest tahtis näidata, et tahtekindluse tahteaktiivsuse juures pole kohta nõndanimetatud peendetailidel unistuslikul, pehmel õrnusel et mehisus nagu lülitaks välja lüürika teeniskile teatud perioodidel välja väga akadeemilise ratsionaalse ja kuiva pianisti maine. See oli Beethoveni kuulus apassionaata. Maria Grinbergi tänavune üle mitme aasta Tallinnas nüüd aset leidnud soolost oli seekord täielikult pühendatud Schuberti klaverimuusikale. Maria Grünberg ütleb, et kui ta ise oli veel noorem, olid talle ka muusikas lähedasemat mõneti teised isiksused kui praegu jääd Schuberti klaveriloomingust koos teiste oma seekordse programmi tõesti vaid sellepärast, et see helilooja on talle viimasel ajal kuidagi eriti lähedaseks saanud. Et see muusika on nagu tema enda hinge pihtimus. Kui küsisin Eesti NSV teenelise kunstnikult Anna klassilt, kas on mingit erijoont, mis tema meelest esmajärjekorras eristaks, Maria Grinbergi teistest mee tuntud pianistidega siis arvasena klased, mitte tahtes sellega kivi visata meie teiste pianistide pihta on tema meelest marja küünbergile kogu interpretatsiooni kunstiväline külg ehedalt öeldult probleemid, kuidas ma laval välja paistan, kuidas seisma teen, vastu võetakse publiku poolt ja nii edasi nagu eriti võõras enesesse tõmbunud vähejutukas nagu inimese üldiselt on Marja Grünberg kogu oma elu elanud vaid suurele muusikale on ta lavalgi väga diskreetne. Pärast oma Schuberti kava oligi ta muide anna klassile tunnistanud, et tal oli seda nagu väga hea mängida. Oli tunne, et ta oli päris üksi saalis ja võis segamatult ja vahetult suhelda nii oma armastatud instrumendi kui ka Schuberti talle nii omase muusikalise ütlemisega. Võib-olla on tõesti pisut taltsutatud seda suurt sisemist tuld, mis hõõgus marjagreenbergist alati, kui ta oli laval. Aga sügavus on jäänud ja ka suhtumine anda ainult muusikale jäägitult. Niipalju kui anda on. Maria Grünberg on praegu 66 aastane selja taga seega üle 40 aasta interpreedi tegevust. Sellest ajast, kui ta ise tudengid alustas, veelgi rohkem varsti peaaegu 50. HilisHausun oma mälestustes kirja pannud, et meenutades sisseastumiseksamid Moskva konservatooriumi 1926. aastal hakkas talle sisseastujate seast kohe silma mustajuukseline Maria Grünberg kelle mängus juba siis oli tunda suure kunstihingust diatunde ühtsust, ettekande kõla, ilu ja lõpetatust ühesõnaga kõike seda, mida me nimetame talendiks. Nüüd on Maria Grünberg juba ammu väga paljudes nõukogu tema paikades võitnud nõnda öelda oma publiku kes ei jäta vahele ühtegi tema kontserti, keda juba aastakümneid võluv Maria Kleinbergi peen sügav interpretatsioon. Tema mehiselt tahtekindel eredalt temperamentne, aga üheaegselt äärmiselt organiseeritud kõiki emotsionaalse avameelsuse, liiga julgeid, purskeid, alati vaos hoidev kunstnikunatuur tema interpretatsiooni läbi mõeldud ja tunnetatud ning teoste konstruktiivse selguse ja loomuliku musikaalsuse kõrval veel väga väärtuslik omadusi kale interpredile võime kuulata ennast nagu väljastpoolt kõrvalt. Kunagi ei ole Marja Kleinberg pidanud lavalist edu oma unistuste tipuks. Tema intertradidee kujutab pigem endast pikki, raskeid ja vaevalisi kunstilisi otsinguid, mis vaevalt et inforiaatrakendal tänaseni. Eks seda tunnistanud meie jutuajamises Maia Kleinberg seekordki Beethoveni puhulinelt. Sest tänini ja vaatamata sellele, kui palju on ta mänginud selle suure helilooja teoseid pole tema suhted Beethoveni muutunud lihtsateks ja kergeteks vaid on ikkagi jäänud keerukat, eks ikka on veel midagi avastada, lõpuni nägemata jäänud. Nagu kinnitavad Nõukogude pianismi ajaloo uurijad oli Heinrich Neehaažil õigus, kui ta ütles, et juba oma loomingulise tee algul rohkemgi õppetee algul oli Marie Kleinberg pianist, keda ei saanud mitte märgata ja kes ei saanud mitte meelde jääda. Tundub, et see silmapaistvalt vara väljenduse leidnud anne loob kõik tingimused kõige soovitav koheseks realiseerimiseks. Kõik on kujunenud aga hoopis keerukamaks, kui võis aimata. Grinbergi varajast intervjuu perioodi on võrreldud Ivanzzareevitši seisu kahvana vene muinasjutus. Lähed paremale, sõidad küll iseendaga, säilitad seest hobuse, kes kannab sind kergelt ja muretult kuulsuse piirile. Lähed vasakule, säilitad iseenda, oma individuaalsuse. Aga üleüldise tunnustuseni peavad püüdlema jalgsi raskeid takistusi ületades. Krinder palis vasakule minema, mitte kergema vastupanu tee. Nõukogude pianist ja pianistina loojamistein on Maria Clintoni kohta öelnud niisugused sõnad. Olümpia prete, keda mitte kohe ei mõisteta ega hinnata õigesti. Nad ei saa tunda ainult võidu magusust, vaid ka kibedat kaotusvalu. Aga seest arenevad nad väga orgaaniliselt, ühes liinis jõuavad aastatega kunstitööliste tippudeni. Niisugust interpreetide hulka kuulub ka Maria külm Terg. Maria Kleinberg on alati valinud raskema otsingute oma uue enneolematu lahendusega interpretatsioonis eksperimentaatori sageli isegi tavade lõhkuja. Raske tee. Sellel teel on teadagi nii poolehoidjaid kui vastaseid. Misten lisabki? Jah, võib tõesti kohati võib-olla mitte nõustuda Maria Greenbergiga, aga ei saa eitada seda, et tal on tõepoolest ainus temana omane maneer näha ja kuulda oma isikupärane ettekujutus ja ka selle realiseerimise teed. Ja see on kunstis suur väärtus. Maria Clintoni kohta ei saa vist öelda, et ta nii mängis ja nii ta mängib. Tema interpretatsioonimaneer on väga pikaajalise protsessi vili. Mõjutusi on tema juures nii konservatooriumi aegsetelt, pedagoogidel, bluumentellilt, Guybognoost mõjutavad teda oma aja kuulsad pianistid, artus, naabelia marjad, juudina, paljud isegi siks raamatud ja nii edasi. Aga ikka kirjad kohe alla kriipsutama. Isegi väga võimsad välised faktorid ei ole suutnud temasse süstida midagi talle võõrast mitte omast vaid on lihtsalt aidanud välja tulla sellel, mille alged internetis endas olemas olid. Maria Grinbergi mängustiili muutumised. Need on nagu kõige selle halastamatu maharaputamine, mis on seganud individuaalse välja koorumist oma ja oma minaarialiseerimisena läinud visalt ja eesmärgi kindlalt. Kuulates imetledes teisi, on ta alati otsinud neis ennast. Igas esitatavas teos on ta püüdnud mitte passiivselt näidata ennast esitatavas muusikas vaid leida igast teosest talle endale omast lähedast. Tema kõikide interpretatsiooni ühiseks nimetajaks on interaktiivne sekkumine esitatavasse. Mehisuse vaim. Tehniliselt täiuslik pianist on Marja Kleinberg olnud nagu juba omamoodi sünniõigusena. Otsustage ise, kelle muusikaga natuke tegemist on olnud. Nagu on teada, Marie Grinbergi eluloost alustas klaverimängu õpinguid üldse alles 10 aastaselt aga juba kahe aasta pärast oli talle jõukohane näiteks niisugune teos nagu Mozarti deemoni kontsert. Umbes samal ajal mängis ta juba ka Beethoveni c-moll sonaadi, esimest osa aga 13 aastaselt tähendab õppinud klaverit. Alles vaevalt kolm aastat esitas ta juba koos sümfooniaorkestriga Griegi klaverikontserdi. Nii et Virtoosiks kassas marjad rindel nagu iseenesest, ilma erilise vaeva ja pingutamiseta. See kõik oli tal looduse poolt juba nagu sees kätes. Moskva konservatooriumi astumise ajaks omasta tehnilise baasi, mida võiks kadestada iga nõnda öelda valmis kontsertpianist Täpse täiuslikult ühtlase peensarme tehnika, suurepärase oktaavi, tehnika, üleoleku kõikvõimalikes käikudes Ideaalse pidalisatsiooni oskuse, kaugelt mitte naiseliku jõu ja vastupidavuse ja nii edasi ja nii edasi. Maria klindreid üksusest pianistina juba konservatooriumi astumisel räägib seegi fakt, et suurte kogemustega ja muidu äärmiselt ettevaatlik pedagoog Blumiselt laskis tal kohe pärast esimest tundi järgmiseks korraks ette valmistada ja tundi tuua kõik neli shop Taani ballaadi. Ja Maria Grünberg tõi. Harukordne on ka samuti juba varasest noorusest peale Maria klinrgis avaldunud improvisaator Janne. Nimelt juba koolitüdrukuna Odessas äratas ta seal lugupidamist ja armastust mitte ainult kui lootustandev pianist, vaid ka kui pioneer improviseeria. Küllalt juba siin on ka Maria Grinbergi hilisemate transkriptsiooni juured. Kui palju küll peaks mahtuma teoseid Maria Grinbergi repertuaari praegu umbkaudselt sidki? See mõte ei anna ikka rahu. Repertuaari kuuluvate teoste üle on see väga suur ja mitmepalgeline et ta praktiliselt mängib kõiki autoreid peale Tanja Screabini. Millest huvitav asjaolu, et just need heliloojad nagu väljapoole ringi jäävad, Mariel rinded ütleb, et asi ei ole selles, et ta neid siduvaid poleks mänginud. Aga ta nagu ei loe neid oma autoriteks, nad jäävad talle kuidagi kaugeks, ei lase võib-olla nagu aktiivselt sekkuda, sest restauraatori võis moderniseerida Tiit Maria klint, Räkinter predina ei ole. Nii ütlebki Marja Kleinberg näiteks kreatiini kohta, et kuigi ta selle Heido teoseid teinekord kuulab meeleldi näiteks kasvõi oma tütrepoja esituses kisutud programmi kohaselt skriaadinit praegu mängib ja et ka ta ise onski läbini teoseid päris palju, mänginud tema teist, kolmandat, neljandat, seitsmendat Üheksandat sonaati näiteks ei oles krabin jäänud talle heliloojaks, kelle juurde ta ikka ja jälle tagasi pöörduks, nagu on talle näiteks Beethoven, Schubert ja nii edasi. Küsin, kas Maria Grünberg on viimasel ajal ka midagi plaadistanud? Selgub, et Kablaadistanud Maria klindi praeguse perioodi lemmikut, suubastit. Aga pianist isadeklaadistuste Okson ta sisse, naine oli üldse väga palju teoseid, mis siiani ei ole ilmavalgust näinud. Niiet ta ütledki, et loodab, et pärast tema surma nagu see harilikult on võitkema esituses kuulda palju sellist muusikat, mida siiani ei ole kuuldud. Tänavusest õppeaastast õpib Moskva Knighti nimelises muusika pedagoogilises Instituudis Maria Grinbergi kajal ka meie vabariigi noorteenistuja Nahkur. Annežis põsub. Maves instridži Alice PM või mingit lõplikku hinnangut nahkrile anda, nii suhteliselt väheste kokkupuutumist alusel ei ole marjabiinbergi loomuses. Ta ütleb ainult, et need kokkupuuted sinikõigiti meeldivad. On olnud, et ta on rahul nahkuri koolilise küljega püüdlikkuse teadmise januga. Tütreko sellele, kellega Eesti muusikainimestest Winter kleitidest Maria Grinbergi tihedam kontakt on kujunenud. Ja kas ta ka eesti heliloojate loomingust midagi oma repertuaari lülitanud. Maria Kleinberg ütleb, et kohtumisi eesti muusikute interpreetide kan aastate jooksul hästi palju olnud, et nüüd on kõik meeldivaks kujunenud aastatepikkune kontakte, sõprus seob teda näiteks kanna ja eriklassi, runo, Luki perste perega veel paljude teistega, kellega alati on olnud meeldiv kohtuda ja koos musitseerida ka üle arutleda. Et eesti heliloojatest on tema tähelepanu kõige enam köitnud Arvo Pärdi looming. Kui lõpetuseks küsin, millal võib Maria Grünberg järgmisel korral meil esinemas kuulda? Tuleb siia kui oma teise koju, kus tal on palju sõpru ja tuttavaid. Et kui teda kutsutakse rist jätkub, tuleb ta meile alati hea meelega.