Juubeli puhul on ikka kombeks rääkida sellest, mis asjaosaline oma senise eluaja jooksul teinud. Heidame siis meiegi kõigepealt pilgu minevikku. Meenutame möödunut arhiivilindilt. Vähem kui pool sajandit pärast seda, kui inglise müürsepp äss pidin 1824. aastal võttis esimese patenditsemendile lõi Kunda mõisa parun Jon Tsee sünaarde sukkantoon. Osaühingu sellesama sideaine, ehk nagu tol ajal Postimehes kirjutas müürimise kiti tootmiseks. 1872.-st aastast algaski Kunda esimeses tsemendivabrikus pidev tootmine, kus kuus niinimetatud pudela hüanssid aastas 3400 tonni paagutatud mürgli savisegu, milles tavaliste kivipaaridega veskis jahvata digitsement. Sajandivahetuseks kasvas nõudmine sedavõrd, et Shirar otsustas tehast veelgi laiendada. Jaa, ehitatigi juurde niinimetatud härra ahjudega, sisuliselt juba teine tehas. Esimese maailmasõjaeelsetel aastatel kasvab uuesti ootamatult järsku nõudmine, nii et tuli veel vanu ahje hakata remontima ja kasutama. Juurde ehitati niinimetatud kolmas tehas. Sõja künnisel. 1913. aastal saavutas tsemendi toodang kõrgseisu üle 100000 tonni mis jäi sedaviisi püsima kuni 1900 seitsmeteistkümnenda pöördelise aastani. Ja sellest ajast on üht-teist meeles Aleksander Kaarli poeg Rüütlil, kes ka just sellel 1913. aastal tuli Port Kundasse sepapoisiks, kuulame neid mälestuskilde. Oli ka neid agaren mehi korjas ikka meie hulka kaunikest sepad ja siin oli üks karja nimel, oli, sellega me olime siin ühes, pidasime esimese koosoleku kolmandas vabrikus kohe seal lageda välja peal õnneskonnad massi nagu olud olid seal ja puuhunnikud seal vahel ära ja siis ikka komponeerisime kõvemat grupid ja siis võime ju siin töölisnõukogud ja niuksed asjad. Seljatagune oli ja olemas ja me käisime siis Tallinnas ja kõik kohad läbi nelja, viie mehega, aga need teised on suur, üks on meist järele veel Jurtumi ruudu siis tundub parunikate Vano peredesse vana seisi siiralt ja see oli seal ja oligi läinud, tuiskas, pisikene riidekamber või mis nad oma valitud panid, saime sealt kätte jõudnud välja ja olemas käega püsti, ilus meie vastas ja pakkus, mis tal pakkuda oli, lasi siit üle jõe teha kahest kohast sillad peal. Käige minu pargis, aga ärge Puidega põesed lõhkuga. Me käisime õhtutel, käisin ka see ajal ja siis vahest tuli põõsatagust juttu kaasal kamp kutsuda jälle ja plaanitseme see teos seda teada ja vot siis hakkas rahval teine elu hoopis sisse. Üürike küll oli see teine elu, mille eestri Kundas võideldud peaaegu vabriku sünnist peale ja võideldi veel, kuni rahvas sai peremeheks ning tehasele ta tänane nimi. Nüüd on see Ja Rakvere koduloomuuseumi filiaalis Kundas kunagises noh, juba eelmise tehaseaegses administratiivhoones on nüüd siis see muuseum, kus on kogu see ajalugu, niipalju kui teda Kundast on olemas siis eksponaatidena ja pildimaterjalina kirjas. Helvi Soodla selle muuseumi filiaali juhataja kõige esimene eksponaat on vist küll siis ühe. Ja siin ongi kirjas esimesest tsemendist valmistatud skulptuur. Skulptuuri ennast ei ole rohkem kui pildile. Jah, kahjuks küll, kuna see skulptuur see aeg hävines, kuid oli kellelgil säilinud foto sellest skulptuurist ja niimoodi oli ka võimalus nüüd eksponeerida. Meie muuseumis see on klassikaline skulptuur, midagi kreeka taolist alus temast on aga siiski alles originaaliga. See on originaal, jah, ja siis see skulptuur koos selle alusega loomulikult asetses mõisapargis, kuna mõisnik parun siiralt ühesõnaga laskis esimesest tsemendist valadagi selle skulptuuri koos selle alusega. Ja nii kaua, kui on olnud Kundas tsementi, on siiski see jälg praegu nüüd aukohal siin olemas. Hoovil on muidugi olemas niisugune noh, kuhu paar meest pead vastu kokku sisse mahub. Esimene tooraine, jahvatamise, veski ja Sinstendidel aina pilte, aina aina vanu dokumente, ajalehte sellest, kuidas see kõik sündis kuni tänase päevani välja. Aga nüüd, vahetult enne juubelit on tulnud juurde ka uusi eksponaate. Kõigepealt paar stendi. Ja siin ühel stendil Me näeme Kundat täna ja homme kus kajastub just fotode näol Kunda tähtsamad asutused, samal ajal ühtlasi ka uued hooned, mis on kavas Kundasse ehitada. Näiteks just alus on pandud juba Kunda uuele bussijaamale ja tahetakse hakata ka lähemal ajal ehitama Kunda spordihoonet. Ja pildimaterjal sellest juures, mis on Jamarketidest, mis veel tuleb. Ja teine stend, viimane viisaastak, Kunda au ja hiilgus, terve stend, aukirju ja veel paigale paremat. Kõige uuem see on siis kell, millega pidises kutsutama töölisi tööle, nagu jutt käib ajaloost. Jah, see on kindlasti üks unikaalne eksponaat, mis alles äsja sai muuseumini toodud. Kuna see varematel aegadel asetses siis mõisas selle kellaga, ühesõnaga töölisi kutsuti tööle ja võimalik, et hiljem see kell siis asetati tehasesse ülesse, millega siis hiljem juba tehasetöölisi tööle kutsuti. See on niisugune päris suur, kui noh, kuidas ütelda 30 sentimeetrit vähemasti kõrge ja niisama palju alt läbimõõduga messing. Kell peale on valus öeldud Gutenberg fon, Lübeck, nii et parunil kaasa toodud oma esiisade kodukandis ülespanemiseks on siis ilmselt malmvalust barokkstiilis. Konsool, mis käis nelja puldiga kuskil kinni ja konsool lõpeb hurda peatavaid, mis ta seal on? Ja seda, seda kindlasti jah. Katsume korraks, mismoodi tema võis kõlada. Hoidke teie palun mikrofoni. Vägev hääl on seal viimasel nii-öelda töö korras. Tunnistajal möödanikust võis kosta küll üle jõe põdrakuuri Barakini, Borodini kasarmuni, ehteral, Lontova sadama meestenigi. Muus selleaegsest on järel varemed. Pool sajandit pidas vastu viimane veel paruni ajal ehitatud juba pöördahjudega vabrik. Siis jäi ta tänastele nõuetele jalgu. Hakati rajama neljandat praegust tehast. Selle sünniloost jällegi kilde 10 aastaselt helilindilt. 1958. aasta talv tõi siia esimesed töömehed, rajati haruraudteid ja korrastati laomajandust, sest juba mõni kuu varem hakkas saabuma seadmeid. Sama aasta suvi tähistas mullatööde algust tootmisbaasi ja elamurajooni ehitamist. Aasta hiljem kasvas pea ehitusplatsil töövägi mitmekordseks. Hakkasid kasvama ka esimesed tootmistsehhid, siis tuli appi komsomol. Punasest Kundast sai löökehitus. Tuhandete noorte töövaimustus haaras kaasa kaadritöölised ja tempo kasvas, kasvas pidevalt. Aasta 1961 tõi ehitusmasinate mitme häälsele koorile lausa ridamisi qq kõrval uusi ansambleid juurde. Jaanuarikuu. Lõplikult läks käiku toorainete valmistamise kompleks ja valmis esimene loba. Esimese pöördahju hiigelsilindris hakas ühisema masuudilehik ja neljandast märtsist alates andis ahi juba regulaarselt liitrit. 13. aprill. Sel päeval täienes hiiglaslikku koor viimase toekama liikmega nii-öelda passirühmaga nagu on kirja pandud tehase peatehnoloogi Harald tillemanni kroonikaraamatus. Tõepoolest, juba 13.-st aprillist alates on tsemenditehase Punane Kunda päeva raportites märgitud toodangu andmed tsemendi kohta, mida toodab uus tsemendijahvatustsehh. Muidugi ei jõutud esimestel kuudel kohe täis võimsuseni, aga ajapikku tulid kogemused, ehitus kestis ja kui 1965. aasta suvel käivitus seni viimane kolmas pöördahi jõuti ka nõutud tasemele. Praegu läheneb tsemendi aasta toodang miljonile tonnile, sellest saaks tuhatkond Mustamäe maja ära. Kui neid aastaga tahaks valmis ehitada, peaks olema seitse, kaheksa elamuehituskombinaati. Ja see on ainult tsement. Ja töötasu osakonna juhataja jura kivik. Vast räägib meile veel kõige lühemalt sellest mis peale tsemendi, mis punasele kondale nagu annab üldise ilme ja on kõigile tuttav, veel tehakse tehases tsemenditehas Punane Kunda on ju sisuliselt kombinaat, ta annab peale tsemendi vele eterniiti killustikku ja ehituspaasi. Eterniit on muidugi tähtsuselt teisel kohal ja sel aastal peame me saama juba tõenäoliselt 62 miljonit tingplaati eterniiti. See on küllaltki suur hulk, vastab projektilisele võimsusele omal ajal, kui tsehh rajati ja tema valmistegemine kujutaks endast siis jällegi ühte järjekordset töövõitu selles mõttes, et on lõplikult kätte saavutus, projekteeritud taset. Killustiku tootmine on meil aga murelapseks, sest killustik kui selline tema tootmine on tehases eelkõige jäänud ehitusperioodist üks ajutine sõlm ja see ajutine sõlm eksisteerib tänase päevani kuid mitmesuguste asjaolude tõttu tuleb sellest sõlmest võtta küllaltki palju toodangut. Plaan on umbes 230000 kantmeetrit aastas ja arvestades neid tingimusi, milles nüüd sõlm töötab võrreldes neid teistega, see on ränk ülesanne. Püüdsime asja parandada, rekonstrueerisime sõlme, kuid praegu on seal küllaltki tõsised raskused. Aga sellest saavad killustikku mitte enam kaugeltki tehase ehitus, teise büroo ja ammugi sellepärast, et tehase enda ehitus on peaaegu viimastel aastatel olnud minimaalne. Tõsi, praegusel momendil jällegi läheb oma tehase killustik oma tehase ehitusele uue silo vundamendi petaneerimisele kuid üldiselt on ikkagi tegemist teiste tarbijate vajadustele rahuldamisega ja see hakkab üldiselt meil killustiku osas üle jõu käima. Aga killustiku tooraine on teil nagu kõrvalsaadus. Tegelikult ta võetakse ühes samas karjääris, tegemist on mõnikord erinevate kihtidega koid. Kaevandamispaik on ikka üldiselt sama. Ja ühest karjäärist, millega tsemendi toorainega energia ja ehitusfaas ehitusfaas on sisuliselt seesama tsemendi tooraine lubjakivi. Ainult ta peab vastama oma mõõdetelt teatud nõuetele. Ta on seega siis valikuliselt välja valitud kivi. See on tänane Punane Kunda. Ainult kümnendik tehase east on uue arvel. Ometi on sellegi ajaga palju muutunud. Vestlevad mehed, kes on kaasa teinud algusest peale klinkertsehhijuhataja Peeter Saul. Põhimõtteliselt on meil automaatikaseadmeid palju rakendatud, samuti ka rida väiksemaid seadmeid just abitööde mehhaniseerimiseks. Näiteks üks suurematest töödest Mil siin pöördahjude osas on olnud iga aasta Woodates tööd. Kui varem see põhimõtteliselt toimus käsitsi ja suure tööjõukuluga siis see osa on meil täielikult mehhaniseeritud praegust peale seda tehnoloogilises osas on rida seadmete asendatud automaat ka seadmetega, nagu lobridosaatorid. Rakendatud on mitmesuguseid kulumõõtjaid, kütuse peale. Ümber on ehitatud pöördhesite juhtpuldid ja rida teisi asju mis on parandanud töötingimusi kui ka tõstnud seadmete töökindlust ja nii edasi. Sellest tulenevalt muidugi seiskaja toodangu kvaliteet on alati kindlal tasemel. Miski mehed ei või teie üle kurta ja iga aastaga meil toodangu kvaliteet tõuseb. Missuguste lootustega lähete teise sajandisse? Loodame neljandat tehnoloogilist liini. Ja muidugi kõige suurem lootus, et üle minna põlevkivi kütuselt gaasiküttele mis annaks meile tööviljakuse tõusu, samuti paraneks toodangu kvaliteet ja eriti palju ta annab just töötingimuste parandamisele, siis teame, et tsemenditööstuses üks raskemaid tolmu küsimust, praegused elektrifiltrid oma võimsuselt enam ei ole küllaldaselt ja ei kindlusta täielikult tolmupüüdmist pöördahhidest ja peale selle veel üldse jääb ära suured mahalaadimistööd, mis on seotud põlevkivi saabumisega siia mitmekordne ümber ladustamine kuivatamine ja kogu see tehnoloogiline protsess. Püüame siis rääkida korraks juttu ka otse seal, kus sünnib tsement, kolmanda, kõige viimase pöördahju. Noh, komandosillal, kui nii võiks ütelda, või aparaadiruumis pöördahjumasinist põletaja Georg saab koroona õige nime ära. Pöördahju juhtimisruum ja juhtpult jaoks ongi siin paraja saalide suuruses ruumis niisugune seitse, kaheksa meetrit või natukene vähem pikk pulk. Noh, niisugune mees ulatab üleval kinnivõtmine täis mõõtriistu, nii palju, et mina neid üles lugema ei hakka, mitukümmend igatahes. Koldeis on üles seadnud kõik ahju, tähendab ja abiseadmete käivitus tähendab nupud siis nende töörežiimi jälgimiseks vastavad aparaadid. Nii et kui päris tahaks, siis ei peakski siit välja minema. Klinker peab tulema jah. Ainult, et siiski oma silm on kuningas, tuleb heita pilk sinna põrgukatlasse ka ja mis on siin nüüd teisiti, kui ütleme aastat viis-kuus tagasi klaasi käima läks. Kas võib siis öelda, et täna, uue teise sajandi künnisel tuleb klinker praegu vähemasti kolmandast pöördahjust teie vahetuse ajal parem kui ütleme siis, kui ta siin peale hakkas? Ja seda võib-olla kindlasti aastatepikkune töö on juba õpetanud ja mõningaid täiendusi on ka juurde tehtud, nii et asi sõltub siis sellest. Aga nüüd uus, tahaks näha, et Kunda linn muutuks puhtamaks, et vastavate tolmupüüdmisseadmed, et need parandatakse nende töö efektiivsust. Ja siis võiks Kundas veel kaua-kaua elada. Evald Soodla on üks neid mehi, kellega rääkisime siis, kui praegustest viimane pöördahi läks käiku ja polnud veel saavutanud täisvõimsust. Tema oli siis tsemenditsehhijuhataja nüüd ühendatud tsemenditsehhijuhataja nimetus on kuigi palju muutunud. Nimetus ja aasta algul muutus, kuna liideti veel ükse juurde tegelikult koosnevaid kolmessehist toorainese tsemendid ja laadimisse. Veskit nii tooraines kui tsemendis on ühesugused. Luksetadel on ükstakõik, kas ta remondib siin tooraine semendi, veskid. Tehnoloogia natukese erineb aga aga Veski massiliste abilt sale paigutada operatiivselt ümber ja ta õigustas siiski. Ühendamine. Jaa, mäletame, sel ajal oli mureks paljugi niisugust, mis nüüd muidugi on tehtud, aga vaevalt üheski tootmisettevõttes mured lõpevad. Mis siis uue sajandi algusel praegu teos ja tõsisemat tööd nõuab? Muidugi, tehnika uueneb ja tsemenditööstus on küll vana tööstusharu ega siin palju midagi uut juurde mõelda küll, kuid uut tehnikat on siiski tulnud, näiteks mendi osas oleme kõik Muller pumbad välja vahetanud, nüüd on kamber pumbad, sellega hoiame kokku kõvasti elektrienergiat. Remondi maht vähenes, on põhiline, veskite seisakud on tunduvalt vähenenud. Ja no mis uut ehitajad nõuab meilt rohkem põlevkivituhk. Portlandtsementi. Jah, seda, millest me oleme rääkinud, Mark 800. noh, nii palju vast ei olegi tarvis, kuigi ta võib välja anda laboratoorselt. Jah, võib-olla laboratoorse põhitooraina, võib-olla meil ei ole niivõrd hea, et kui teised saavad seal kergemini sellele 708 aastat toota. Kuid selle portlantuaalsemendi jahvatamiseks peame ehitama välja suurema vastuvõtusõlme. Samuti siin jaotuse osas punkrit suurendama. Ja peale selle juba silude uute silode ehitus käib, kuna siis peab olema tagavarad juba suuremad selle Narva tuha jaoks, kus enne võtame silodesse, kus siis vajaduse järgi tuleb veskitesse jahvatamisele. Kui suur tema osatähtsus praegu on ja kuidas ta peaks kujunema? Praegu vähe? Kümnekordselt suureneb selle viisaastaku lõpuks, et üks kolmandik hakkame andma peaaegu siis põlevkivituhk tsementi. Ja peale selle tema tooraine võiks ütelda, on teise ettevõtte tootmisjääk, aga peale selle on ju põlevkivituhk portlandtsemendil nii head omadused ehitajad, seda kindlasti nõuavad. Mäletatavasti on tegu kiiresti kivineva ja sealjuures plastilise tsemendiga. Ja ta annab ärriti suurt efekti just betoonitööstuses, kus aurutamisel ta tugevus on palju suurem ja on vähem vajasementi. Ja vormipargi saab kiiremini ringlusse. Jah, tehas pole ikka veel valmis, ikka on kuskil raketisi, teisel tellinguid on tarvis rohkem ja paremini. Peainseneri asetäitja Hubert Noormets Täna vastastest tähtsamatest objektidest oli meil käsil killustiku sõlme rekonstrueerimine. Eesmärgiks oli paekillustiku toodangut teatav suurendamine, kuid põhiliseks eesmärgiks oli toodetava graniitkillustiku kvaliteedi tõstmine ja peenema fraktsiooni osa suurendamine. Ehitustööd on põhiliselt lõppenud, need tehti tehase enda jõududega olulisel määral. Ja efekt on saavutatud, mida me lootsime. Ma praegult, meil lõpetatakse eterniidi tsehhis suure mehhaniseeritud asbesti lava ehitamine. Käsil oli uus transport kontorihoone. See pole tähtis niivõrd kontorihoonena, vaid seetõttu, et sinna on ette nähtud tsentraliseeritud juhtimine raudteeliikluse korraldamisel. Praegu on käsil põlevkivituhk Portland tsemenditootmise laiendamine. Nii väiksemaid täiustusi tuleb pidevalt teha. Aga see põlevkivituhk? Portland tsemendiliini ehitamine on peale kolmanda liimi valmimist üks suuremaid objekte. Ja lõpuks siis tehase direktor Igor Vavilov. Me kaheksanda viisaastaku lõpetasime edukalt, kollektiivväega tahab ka üheksandal viisakasse töötada veelgi paremini, selleks on meil teatud eeldused olemas. Viisaastaku teisel poolel laiendame tehase Ühe liini võrra, see tõstab toodangut üle kolmesadat tuhandet tonni tsementi aastas ja jatestaka toodangu kvaliteeti. Seda saavutas kõik tööjõudluse tõusu arvel. Üheksanda viisaastakustart on võetud mitte halvasti. Esimesel ja teisel kvartalil tuli teha sotsialistlikus võistluses esikohale liidu ehitusmaterjalitööstuse ministeeriumi süsteemis. Kollektiiv on tubli ja tahab oma ülesannet täita hästi ja sellega ta tuleb ka kindlalt toimiv üheksandal viisaastakul. Võidki olla veendunud, kui eelmise viisaastaku 20-st kvartalist 18-le käis kaasa ikka seesama autasu, mis tänavusele kahelegi. Jõudu ja head juubele pidamist. Tuleval nädalavahetusel.