Sergei Palazzonian kuigi rahvuselt armeenlane, on sündinud 1902. aastal Ashabadi Turkmeenias, kuhu tema vanemad asusid elama sajandi vahetusele. Sergei muusikaline haridustee algas tiblissi konservatooriumis ja peale mitmeid keerdkäike lõppes 1936. aastal Moskva riikliku konservatooriumi ega samal aastal siirdustatan trikki NSV-sse kus tema muusikaline organisatoorne tegevus annavad hindamatu panuse selle maa kultuurilukku. Sergei Palazzonyanon, ükstandschicker, rahvusliku ooperiteatri rajajaid ja ka esimesed Tadžiki ooperid on tema kirjutatud 1939. aastal voose ülestõus ja loola ning 1947. aastal ballett leili ja meil on. Viimase aja loomingust ei saa märkimata jätta balletis Akuntala, mille aluseks on India 12. sajandi klassiku Kalitaazza samanimeline draama. Nimetatud teose eest määras India valitsus autori lähedale Vahar Lall neerunimelise preemia. Ja lähematel päevadel on autorile sõit Indiasse autasu vastu võtmiseks. Peale juba nimetatud teoste kuulub helilooja loominguga registrisse veel terve rida oopereid, ballete, sümfoonilisi vokaalteoseid. Sergei parasoniani teened Nõukogude muusikakultuuri arendamisel on ära märgitud Tadžiki, NSV rahvakunstniku ja Vene NFSV teenelise kunstitegelase aunimetustega. Peale loomingulise tegevuse jätkab heliloojal Energiat pedagoogiliseks tööks. Ta on Moskva riikliku konservatooriumi kompositsioonikateedri professor. Samuti on särgimbalazzanyan Vene NFSV heliloojate liidu sekretär. Nüüd aga Estonia kontserdisaalis esiettekandele tulevast teosest. Kuna autor viibis Tallinnas juba varem seoses kooriproovidega oli meil meeldiv võimalus talle küsimusi esitada teose saamisloo kohta. Nõukogude riigi 50.-ks aastapäevaks oli mul kavas kirjutada poeem koorile. Juba ammu olin kõrvale pannud suurepärase leedu poeedi Edortmise laikese poeemi puhenwaldi kellad. Mida rohkem seda lugesin, seda enam hakkas tekst mind ahvatlema ja nii küpseski mõtteteose põhjal muusikaline puiem kirjutada poeem koorile. Töö käigus kiskus mind capella vorm üha enam kaasa ja siit tekkis mõte lisada põimele veel kaks osa, nii et võiks välja tulla juba sümfoonia. Teise osa aluseks, mis kannab pealkirja hällilaul said andeka kaukaasia poeedi Kulajevee tekstid. Ja kolmanda osa tekst on jällegi Edortmise laikeselt tema poeem Ikarus. Võib-olla tekib küsimus, et kas sellist teost võib siiski sümfooneks nimetada? Usun, et võib. Kõiki kolme osa ühendab üks ühine ideel humanismi tee. Esimeses osas nõukogude inimeste suhtumine läinud sõja mälestustesse. Teine osa, mis kutsub valvsusele ja kolmandas püüd avaruste poole. No ja ka helikeeles on püütud kinni pidada sümfoonianõuetest, mis sellest välja tuli, on endal raske otsustada. Jäägu otsuse langetamine Estonia kontserdisaali kuulajale. Igatahes pean ma endale väga suureks auks, et Eesti Raadio segakoor ja dirigent Ants Üleoja selle vaeva ette võtsid, ütleb Sergei Palazzonjaad. Ent miks siiski valis autor oma teose esiettekandjaks nimelt meie raadiusega koorile? Sergei Palazzon vastab sellele küsimusele järgmiselt. Teos ei ole kerge maili sellest saladust, näitasin seda moskva koormeestritele nagu ühest suust, vastased kõik moskvalased, et huvitav, kuid raske, me ei tule sellega toime. Kuid ma tean, et ainsad koorid kelledel kunagi mingeid raskusi ei esine. Need on eesti koorid. Ja mõtlesin, et kui prooviks õige saata Eesti kolleegidele kui neile meeldib minu teos, kui mõni koor nõustub ette kandma, oleksin õnnelik. No ja mõne aja möödudes tuligi mulle vastused. Eesti raadio segakoor on aus. Dirigent Ants Üleojaga, kohtusime oktoobris Moskvas rahvusvahelise muusikanõukogu kongressil. Ja leppisime siis kokku, et sõidan siia proovidele, et koos siis mõningaid üksikasju veel läbi arutada. Probleemide ei osutunud ületamatult, eks ja Mulle tundub, et leidsime ühise keele. Olete nõus minuga maestro. Maestro üle oja on autoriga nõus. Temalegi esitame küsimuse, et kas teda ja koori ei heidutanud seed nimekad pealinna koorid ei julgenud teost oma repertuaari võtta. Jah, no mõningal määral vast siiski nisugune ebalev tunne oli, kui me selle looga alustasime. Õigemini, see tunne tekkis juba siis, kui ma sain oma kätte ühe eksemplari koori partituuris hakkasin selle looga tutvuma lähemalt. Võib-olla kõige rohkem just ehmatas meie jaoks pisut võõrastav helikeel ja ka see, et teos on küllaltki soliidse pikkusega kusjuures alguses ei olnud sealjuures mingisugust toetavat instrumenti hiljem alles nii-öelda meie meie soovitusel helilooja kirjutas sinna toetuseks orelipartii juurde, et asi natukene lihtsam oleks ja toetuseks muidugi niisugune vorm üldse sümfoonia a cappella koori on küllaltki uudne nähtus. Ühesõnaga meie nagu ei ole niisuguse niisuguse vormiga ennem kokku puutunud. Ja juba see nimetus ise vihjab sellele, et tegemist on väga ulatusliku teosega. On kasutatud väga jõulisi ja väga dramaatilisi tekste. Esimene osa, puhen, valge kellad, see on nagu omamoodi meenutus kõikidest nendest sündmustest, mis omal ajal toimusid puhenali laagris. Ja sellest tingituna ka võib-olla see esimene osa on vast nii koorile kõige rängem ja kõige kõigeni raskesti omandatav, sest siin nagu on kõik need värvid juba need mängu pandud, mis kogu selles loos pärast hakkavad mõningal määral korduma. Et selles mõttes me vast kõige suuremat vaev olema esimese osa kallal näinud, see on ka ajaliselt kõige pikem. Ja minu arvates ka kõige raskemini, et siin on tõesti olnud palju tegemist. Teine osa hällilaul, no see on juba niisugune üldinimlik teema. Aga siia on tal ühtlasi nagu juurde põimitud see mõte, et hoolimata sellest, et me, et me soovime rahu, on kase momentuurset siiski olgem valvsad. Ja kolmas osa, see on ka niisugune iidne inimese püüa kauguste kõrguste poole, mis on nagu omamoodi pühendatud kosmose vallutamise teemale ja kosmose avastamise teemale. Nii, nüüd on juba teos ettekande küps. Tõi kahetsete, võtsite omale Britaarsele? Ausalt öeldes mulle tundub niimoodi, et selle teose äraõppimine koori poolt on andnud koore lõidu kõvasti juurde just nimelt just selle uue, uue nii-öelda part harmoonia lauljale seisukohalt on saanud koorile väga kasulik minu arvates, sest just niisuguse harmoonia, aga konkreetselt oli meil see esmakordne kokkupuutumine olnud.