Ei kujuta ette, millised oleksid meie mereteadmised ja merevalitsemise oskused ilma merekindlate meresõidukid deta. Nende järjekorras hoidmine on suurde dokid ja kraanad, tsehhid ja laod, kaid. Ja kes teab, mis kõik läheb selleks tarvis. Kõigepealt aga kangeid mehi. Täna räägime nendest. Tallinna laevaremonditehasel on täna suur juubel. Ja nüüd siis väike ringkäik tehase muuseumis, selle hoone on kuuldavasti ehitanud tehase kommunistlikud noored, jah, täiesti ühiskondlikel alustel. Ehitusmaterjale kasutati ära materjali, mis saadi vanade tootmishoonete lammutamisest, telliskive ja nii edasi kõik rääkijakson Ülo Ambos tootmisosakonna vaneminsener. Või siis kui nimetada ühiskondlikku tööd laevaremonditehase ajalookomisjoni liige. Nii, ja ongi õige aeg küsida, mida tähendab viies aprill? Aasta 1722 sellel kuupäeval Peeter esimene omoukaasiga number 3937 kinnitas ära admiraliteedi töökodade isiklikud koosseisus. Ja nende töökodade baasil ongi siis aja jooksul välja arenenud meie tänapäevase nimetusega Tallinna laevaremonditehas, jah, etappe muidugi, tehases on olnud väga palju, praegu on siis keskmised kalatraalerid, praegu on jah, keskmised kalatraalerid SRT SR ter. Ja siis uuemat tüüpi, keskmised külmutustraalerid SR DM, palju neid aastas läbi läheb? Palju nüüd aasta peale tuleb umbes 70 80 laeva. No näitena võib öelda, et kaheksanda viisaastaku jooksul remonditi meil 383 laeva ja neist ennetähtaegselt 152 laeva. Ja üldkokkuvõttes hoiti kokku 2505 laevapäeva võib öelda, et pääle 1900 kuuekümnendat aastat kuni tänapäevani. Seda aega võib nimetada tehase uuestisündimise ajaks perioodiks. Meil on väga palju ehitatud uusi tootmistsehh on läbi viidud põhjalik tehasesisene basseini rekonstrueerida. Tehase basseini kallad on uuesti välja Ehidunud varustatud portaal kraanadega, mis võimaldavad mitmekordselt lühendada mehhanismide laadimise aegu ja seega ka ühtlasi kiireneb laevade remont, aga omal ajal siin on tehtud ka palju muud. Jah, üks jäälõhkuja tüüpi puksiir merikaru. 37-l aastal lasti vett, et meremärkide Anija merepoeg 39. aastal valmis. Valvela piker, teatavasti see laev oli hiljem balti laevastiku staabilaevaks. Ja võib isegi öelda, et 28. augusti hommikul 1941. aastal sellel laeval lahkus Tallinna reidilt balti laevastiku sõjanõukogu. Kuulsad kursa talused, väga kuulsad alused, peale selle siis veel süvendajad, nagu siin piltidelt näha on. Jah, sinul kopsüvendaja hiiglane, mis ehitati Peipsi veepinna reguleerimiseks veel ehitati terve seeria väiksemaid kopsüvendajad jõgede süvendustöödeks, isegi trammivagunid. Jah, see on võib-olla ka sellest tingitult ülemaailmne majanduskriis ei jätnud puutumata ka laevaremonditehast. Peale selle on siin muidugi muuseumis välja pandud väga palju kinke ja esemeid peale fotode isegi vaala vurrud või kuidas? Jah, need on vaala vuntsid. Need kinkisid meile vaalapüügilaevade meeskonnad, on neil ka siia asja? Jah, me iga aasta viime läbi keskmise remondi kolmele vaalapüügilaevale, aga järgmine aasta tuleb juba tõhustada Väike-kapitaalremont neile laevadele. Pikk koolitee, enne kui tänasesse jõuti. Me tuleme ajaloo sündmuste juurde veel tagasi. Ent praegu jätkame ühest protsessidest. Leo Serela peab Tallinna laevaremonditehases brigadiriametit mitu meest brigaadis on 16 ja nendest rahvusi räägitakse, et kaheksa siin neid tuleb kuni arvestada seal, kuidas te hakkama saate, mis keeles see jutt käib vene keeles, vene keeles sellest, et no tegelikult vene keelt ja ega selle kohta midagi, mehed on praegu korralikud ja ega see loe midagi, on eestlased või venes kubjas või töötavad iga. Ega ta muidu eesrindlik brigaad ei oleks. No seda ka jah. Mis töid tänapäeva laevaremontija teha tuleb näiteks teil? Osaga laevast, teie tegelete, minul on põhiliselt toki töö, meil on nüüd versaal ja siis nimetatakse ümber tõlkida, siis on vint reguleerin sammuga, see tähendab seda, diisel käib ühte pidi kogu aeg ja siis mindi, tiivad saab liigutada siis tagumise käigu pealt, diisel käib, ühtlasi on sellepärast tehtud, et see on väga ökonoomne, ei lõhunivoludiivsed muidu, kui kogu aeg külma õhku diisel sisse anda ja tagumine käik esimene käike siis kogu käikude vahetamisest. Seal on palju diisel, diisel töötab palju kauem sõnana vent ja see on väga hea selles suhteliselt merel, ütleme traali peale on rohkem jõudu siis mindi, tiivad pannakse väiksemaks ja kui laev on ülesõidul, siis pannakse vindi liivas, siis ta läheb kiirem edasi, kui nüüd võtta need ametid, mida teie brigaadi liikmed peavad oskama, kõik, palju neid kokku on, neid tuleb üsna palju siin ikka, meil on niimoodi enam-vähem jahutud, et ütleme, seal ühed mehed teevad ühte, seal töötavat, teist tööd seal roolist maha võtta roolimasinad ja ja üldse kõik nii edasi on väga laialdane öösel dokis siis laev väljasega teil tule vee all vist käia vee all mehi, käi topis on jah laeval üleval dokis, võtame lahtises toomas esise ehis, teeme siis siin need korda, et missugune laevalt poolt välja näeb, kui ta tuleb pikalt reisilt, no need, mis tulevad lõunast tagasi, need on ikke all, on täitsa nii, ütleme nagu mets oleks all olema, igasugused karbiidi tarbida kasvudel söödav, kole palju laeva kiirus maha siin isegi osa laevas ei teagi, kaks reisi järjest siis isegi vee all tuukrid mere peal puhastavad natuke ära, sest muidu laev võtab nii palju kiirust maha, et seda peab või seisma ja kas seda jah. Aga kui kaua nüüd ühe laeva peale teil läheb või kas saabki üldse niimoodi küsida, sest et ja oleneb, mis teha, see oleneb, mis teha ja oleneb sellest, kuidas meil. Vahetame ära, meil oli ennem siin valmis siin põllulaeva sõnas, mis toodi, uued vindid toodi meile uues võlvega, siis me panime lihtsalt võtsin vana maha, lasime laeva alla, siin mehed said tööd edasi ja siis me tegime valmis ja ega siis USA üles mõnikord läheb. Kui võtta kokku, siis võib-olla meie meie tööolemise terve laev võib-olla oleks läinud ainult olekuks, nelja-viie päevaga oleks vaja valmis saanud sel juhul muidugi ainult kahe korra tõstmisega laevaseisud ja meeletu raha. Jah, see on küll õige, aga kui kaua ta vastu peab pidama? Kaks aastat, kaua teie üldse olete seda ametit pidanud ja palju neid laevu kokku, võib-olla? See on võimud ära lugeda 40 ööst saadik. Ja kas on siis nüüd vahepeal teistsuguseks ka läinud, kui palju nüüd kalalaevaremontija peab teadma näiteks kalapüügist? Kalapüügist, mina nüüd tean, mina olen korra seal ise käinud merel kaks kuud olin seal ja siis ma vähemalt nägin seda, kuidas tehakse ja ja mis, mismoodi püütakse, kui raske ja kõik see, no sellega ma olen kursis, kuigi põlvkond teab nii palju, me tahame, et meil on praegu nüüd üks uus tööduri juure näiteks laeva, see tähendab kalapüüdja, nüvitakse Baltusi hoomule ja need on mitmenimetusega. Me peame neid ka nüüd kalaotsija kala otse ja me peame neid ka remontima, näiteks siin võtsime täielikult maha ja sorri, lub, tulid ja üldse oleme neid neid kanalil teinud muidugi elektriosade plektrewalkaga, siis meie teeme nüüd mehhaanilise osa. Nojah, nii et merelkäik tuleb ka kasuks? Jah, tuleb küll, jah, tulema. Loodan, et märkasite kui endastmõistetavalt nii-öelda suurt numbrit tegemata Leo sirela oma väikesest, aga tervele Tallinna laevaremonditehasele iseloomulikust rahvaste sõpruse kollektiivist rääkis. Nüüd aga sõna Tallinna merekooli kasvandikule. Tehase parteibüroosekretärile Remm Jacob levile. Sayusna frespublid Ostjewsija Remm Jakovlev rääkis, et nad lugesid enne juubelipäevi üles, kui palju rahvusi siis tehases töötab. Tuli välja, et peaaegu kõigis liiduvabariikidest koos ja sõbralikult lähevad hästi. Juubeliks võetud ülesanded said täis. Ja peamine ettevalmistus neiks päeviks oligi tööle pihta panna. Kuna tegemist on paljurahvuselise perega, arvati nii, et ainuõige on tehase juubelit tähistada Nõukogude Liidu moodustamise 50. aastapäeva raames. Lugupidamist tehase vastu aga korjatakse päevade kaupa. Vaatasin talviselt merelt tulnud laevu kai ääres mõlkis ja rooste räämas ning nende vahel seisvat Kaliningradist foori ning mõistsin selle vanemmehaaniku Lev afoonini sõnu kui ta vaatamata lugupidamisele tallinlaste vastu. Värskes värvis särava laevalael esitatud küsimusele, et kas tehase juubelipidustuste ajaks ehk juba merele kiputakse just niimoodi, vastas. Jah, selleks ajaks oleme arvatavasti juba laenud alguses Kaliningradi varusid täiendama siis Florida ja iiri madaliku kantiseerinkat otsima sidemeid Tallinna laevaremonditehasega pidasse mees sõbralikeks asjalikeks siinsete remondimeeste tööd südametunnistusega tehtuks, korras laev kai ääres seisvat, tehtud tulevat austada. Jaostataksegi. Kas olete näiteks varem kuulnud, et ettevõttega tõelastes sidemetes oleva instituudi inimesed talle sünnipäevaks laulu kirjutavad? Üks Moskva instituutidest koostab praegu juubilarile laevade remondi automatiseeritud juhtimise süsteemi. Selle töötajaid Boris Chircoffjastalenza protski lõid lisaks laeva remontiate laulu. Nii uued meil teile praegu linti kätte mängida pole. Lauldakse selles laevadest, mis tehasesse abi otsima tulevad ja meestest, kes neid terveks teevad. Ent aegu on teisigi olnud karme aegu. Juubelipäevad igal ettevõttel igal kollektiivile on väga huvitavad siis tuleb külla selliseid mehi, keda nagu ei ootakski Kaarel tubericon tuntult filharmoonia mees. Aga miks siis nüüd siin 40. aastal septembrikuul? Ma tulin siia sadamatehas, tuli tööle hakkas parajasti ehitus peale, mis suur tööstushoone siin on kanali kõrval betoon hoole, selle valamise tööd ja siis ma olin nüüd mingi sumadja köitu, Enda ametit kümnik või kes ma olin, igatahes jälgisin hoolega, et betoonivalu saaks korralikult kinni trambitud tühje kohti ei jääks sinna sisse. Ja siis talvel ma siirdusin sellelt töölt juba otseselt tehase lattu töötu ja põhiliselt minu kätte jäi siis metsamaterjaliladu ja sellel ajal siis, kui juba suur sõda peale hakkas, olite ka ikka siin ja seal all on siin ja, ja siis tekkis, muidugi tekkisid juba suured probleemid just selle metsamaterjali saamisega siis me jääme ju siinik otseselt jäime juba ikka pommituse alla ja see oli vist kuskil augusti algul või augusti keskpaigal, kui meie see suur lahinglaev Kirov sai pihta. Ja oli küllaltki raske olukord, mingi abi pidi antama siin ja oli tarvis metsamaterjali, tähendab laudu. Aga siis oli juba rinne oli siin Kose-Risti kandis ja siis polnud midagi, mul oli hea tuttav, oli tookordne Kose risti lauatehase direktor. Ja siis oli puhtal kujul oma riisika, mida teha. Veomasina siit ja sõitsime siis ütleme läbi riski sõitsime sinna, ilma igasuguse dokumendita, tõi ma tõin ära siis suur, suure koormalaudu ja mis just Kiirovi juurde läks laeva juurde remondijuure. Läks tarvis, et ta tahaks ära evakueerida Kroonlinna. Me oleme tagasi rikkalikus neil päevil, eriti rahvarohkes noorte ja vanade sisustatud muuseumis. Siin on dokumendid sellest, mida andis nõukogude võim tehasele ja tema rahvale. On ilmekaid eksponaate, just kommunistid olid ja on parema elu eest peetava võitluse juhtideks. Ent on ka selliseid pabereid, mille juures mõtled, et parem, kui neid üldse poleks. Kes langenud töölispolgus, kes hävituspataljonis, kes suure isamaasõja rinnetel, kes hukkunud okupatsiooni all äganud Eestis. Need päevad, mis on praegu Tallinna laevaremonditehasel, ei too, kui mitte üksnes ainult veterane. Üks nendest on Boriss listeri õde Ursula, kes ta oli minu Venteetes läänesadamatehastes ja tema oli kampsun mallis aktivistiks. Minu teada midagi ta hälbeid teinud. Ta käis teistes vabrikutes loenguid pidemest minu vastu, ta oli väga vähe ja samuti oma sõprade vastu. Kui vana ta oli siis kui ta hukati? Ta oli 27 aastane. Küllap te tundsite tema sõpru ja kaas Ta vaid ka. Jah, ühte sõpra ma tundsin, kellega ta väga yhes käis, see oli abriklaspektar. Siin on teie vennaste vennakaaslastest kommunistlikust noortest õige mitu fotot. On siin midagi päris uudist ka teile? Kõiki vaata, siin ma muidugi ei ole näinud. Aga need, kus on minul, Lentaal, need on ka minul katesse olemas. Kedagi pole unustatud, midagi pole unustatud. Ja veel kord juttu Ülo Ambosega. Väga paljud tehase töötajatele, juunipööret olid saadetud teistesse asutustesse komissarile kohtadele, nagu tollal nimetati näiteks palm eris meie tehase Luksepp Taali tehases üks aktiivsemaid, juuni revolutsioonist osavõtjad ja ettevalmistajad saadeti tööle Tallinna sadamakapteni asetäitjaks poliitalal. Siis võib veel nimetada sellist meie tehase väga-väga aktiivset töölisliikumise tegelast. Johannes Pruuli. Möödas tehases alates 1935.-st aastast oli tehase põrandaaluse parteiorganisatsiooni üks juhte. Ja vahetult peale juunipööret ta edutatigi Tallinna. Ühe rajooni parteikomitee sekretäriks, aga sealt juba edasi. Ta suunati tööle Paldiski linnakomitee parteisekretäriks. Jah, aga kõik Tallinna laevaremonditehasele poliitiline elu algas hoopis varem. Siin on siis aasta 1905, jah. Need kaks stendi on pühendatud meie tehase revolutsioonilisele. Minevikule moosin aktiivsematest revolutsioonilistest sündmustest osavõtjad, nagu messist endidel näeme. Mihkel Ainsa oli seotud kuigivõrd meie tehasega. Vladimir pooge taanov Aleksander Alt. Johannes Vanja. Siis meie tehases töötas 1914.-st aastast alates Engel Bertz Drow Taali tehase parteiorganisatsiooni eesotsas kuni oktoobrirevolutsioonini pääle oktoobrirevolutsiooni. Ta suunati tööle Tallinna toitlustuskomissariks. Ja 1918. aasta veebruaris, kui noort Nõukogude vabariigi ähvardas Saksa okupatsioon andis Nõukogude valitsus direktiivi või käsu viia välja Tallinna sadamas seisvad lahingulaevad. No ja siis jälle Tallinna parteiorganisatsioon suunas Engelberstrauhhin tehase juhtima neid lahingulaevade remonditöid organiseerima, neid lahingulaevu valmistama. Jääretkeks kuulas legendaarseks jääriteks. Enne seda olid veel õige mitmed suured streigid, oktoobrirevolutsiooni sündmused veebruarirevolutsiooni sündmustest. Meie tehase töötajad võtsid osa paar 1000 sadamatehase töölist, katkestas töö, nad läksid ühiselt sadamas seisvate sõjalaevade juurde. Kutsusid kaasa revolutsiooniliselt meelestatud madrused ja üheskoos siirduti Tallinna vanglatesse vabastama poliitvange. Vot selle pildi peal ongi siin näha, kus töötajad ja madrused ühiselt vabastavad poliitvange Paksu Margareeta kindlusest, kodanliku Eesti päevad. Nendest on ka nii mõndagi rääkida. Meie tehase töötajad võtsid osa ka esimese detsembri ülestõusust ja põhiliselt meie tehase töötajad võtsid osa balti jaama vallutamisest. 1920. aasta juunis võis lugeda Meie sadamatehaste parteiorganisatsiooni üheks tugevamaks Tallinnas. Parteiorganisatsiooni eesotsas seisis tuntud revolutsionäär Vladimir Bogdanov. Bel kuulusid parteiorganisatsiooni sellised kartmatud võitlejad nagu Johannes Vanja, Eduard sanstre, Alexandra Alt. Vot siin ongi näha stendil materjalid, mis puudutavad 1920. aasta detsembri alguses alanud suurstreiki. Streigist võttis osa üle 1200 töölise, streik kestis üle kolme kuu. Kogu Eesti töötav rahvas toetas võitluskaaslasi, organiseeriti korjandusi ja saadeti Tallinna ametiühingu, kes nõukogule vot siin ongi kuulutus ajakirjas rõhutud hääl antakse teada et streikivatele sadamatehasetöölistele antakse abirahamehed, ei ole üksi. Jah, need ei olnud üksinda, tundsid kogu Eesti töölisklassi toetus ja hiljem selle streigiga ühinesid ka Ilmarise töötajad ja streik lõppes töötajate osalis võiduga ja kõik andisse. Lõpuks siiski head vilja. Suur osa sellest muuseumist ongi siis 40. aasta sündmustele pühendatud seal tagapool veel muidugi suure isamaasõja alguspäevad ja selle käik siis kui tehti Tallinnas Tallinna laevaremonditehases soomusronge ja soomusautosid, millega Tallinnat kaitsti. Ja lõpuks siis vast mõni sõna tehase homsest päevast. Õigemini, see algab juba täna, praegu tehakse selleks ettevalmistusi, mis homme sünnib siin kaide ääres ja tehasehoonetes. No praegu Mei, laevade remonti viime läbi võrkgraafikute alusel, mis tunduvalt aitas parandada planeerimistööde organiseerimist, aitas lahendada operatiivsemalt tootmise kitsaskohti, paranes tööde rütmilisus ja lühenes remondi kestvus, aga võrkgraafikute juurutamine siiski ei lahendanud kompleksselt veel kõiki laevaremondijuhtimise organiseerimise küsimusi. Siis alates möödunud aastast asutati tehases juurutama automatiseeritud tootmise juhtimise süsteemi, no siis möödunud aastal tehas hakkas teostama elektroraadionavigatsiooniaparatuuri remonti Peeemmertee tüüpi laevade jaoks, mida remonditakse Balti laevaremonditehases aga üheksanda viisaastaku plaanis on spetsiaalse tsehhi loomine navigatsiooniseadmete tsentraliseeritud remontimiseks kogu läänebasseini tarvis aga siis võib veel ära märkida seda, arvestades tööjõu resursside defitsiiti Tallinnas Vabariigis. Tehases asutati spetsiaalne õppetootmistsehh kuhu on koondatud noorte tööliste tootmisalane väljaõpe. Alles hiljuti lõpetasidki seal 16 Leielit ja 21 luksepa ja nagu esimesed päevad on näidanud. Noored mehed on distsiplineeritud, suhtuvad oma tööülesannetesse küllaltki kohusetundlikult ja septembris. Me kavatseme jälle vastu võtta uue koosseisu. Noori õpilasi ette ei oleks lõpu Tallinna laevaremonditehasel. Ja et ei oleks lõppu temaga hangetel töömeestel. Jah, seda küll.