Eesti elud. Häid pühi ilusat iseseisvuse taastamise päeva. Minu nimi on Piret Kriivan. 20. august on päev, kui me mõtleme sellele, mida veerandsajandi pikkune vabadus meile andnud on. Kuidas meie elu muutnud on, olgu siinsamas Eestis või ka kaugemal. Vikerraadios veedame järgmised tunnid, kuulates lugusid Eesti eludest, meie eludest, elata, kui neid siis Eestis või Eestist kaugemal. See päev, 20. august on ka meie taasühinemise päev piiride langemise päev. Ja just sellepärast meenutame aega, mis meid lahku ajas. Ja meie ei tähenda ainult eestlasi, vaid ka neid, kes meid on meie maal omaks võtnud iseendast loobumata. Meie eesti lood. Eesti kodudes, Eestis, Peterburis, Oslos, Bernis, Tallinnas, Tartus, Rakveres ja kus kõikjal veel laulupidudel kui kaaslased ja kaimud meie-tunnet tundma kogunevad. Ilusat pidupäeva ja head kuulamist. Lauri õunapuu ja juubelilaulupeo koorid ja laul on üksi, pole keegi. Kurja. Kurja. Ei. Valva. Ja ka veel ja ta Ka. Ka ja. Ta. Ja. Ja. Jaa. Jaa vaat ta paati ka. Jaa. Jaa. Ära ta ära ta. Täid vaatu täita. Ja. Täis. Ja. Ja. Ja. Ja ka ja kuiva ta roll. Ei. Silva Ki tuumakilla. Veevooluga. Hetkel ja hetkel jaa. Jaa? Jaa. Ei. Ei ole. See toole. Ja. Tere. Vikerraadios räägivad oma elust oma mälestustest praegusest ja tulevasest elust. Tiina Neuhaus Stockholmist, Karmen Parijõgi Kunda kandist lammasmäelt Ulrike plaat Tallinnast, Juulia turbatšova tartust, Tui, Uku Haukanõmm Bernist ja Maimu Perezkina Peterburist. Tänasel päeval, kui me rõõmustame või vahel isegi ei mõtle selle peale, kui päris aus olla, kui hea on elada, kui maailm jälle lahti on meie ees. Mõtleme selle peale tagasi, et oli kord aeg, mis meid lahku viis. Tillu trio on Rootsi pagenud, eestlaste ansambel. Kõlab üsna tuttav likult ja laulu pealkiri on kojuigatsus. Nii meil. Kui ka kui ja ta been Kain Kaadi. Kui ka jaa Ka. Kui ka Jaa. Tiina Neuhhouci kodu on praegu Stockholmis Tiina isa Karl kook oli hinnatud naistearst, eluaeg suur muusikasõber ja kooriliikumise edendaja. Tiina ütleb, et isa oli selline arstist inimene, kes kultuuri toetas igati. 1944. aastal põgenes pere Eestist. Ja minu isa ei pidanud üldsegi kaasa tulema, ta käis tööl ja siis sõitis jälle töölt koju ja niisuja autotäie sadamasse ja mida enam meil oli 17 külalist, viimane Tallinnas, kes olid Tartus ja Haapsalus tunded, et sõita. Otsi lihtsalt öeldud, et et see on nüüd üks minu eluõnne põhjus, et isa kogemata Rootsi sattus. Sest ta, ta oli visanud autovõtmed, ma ei tea, igal juhul haigla, minu isa oli arst ja olid keskhaiglas ehitas seda uut naistekliinikut, mis seal praegu on siis juba vana sellest ajast pääle. Ja, ja ta oli lubanud kellelegil olla sünnituse juures. Ja ta ei pidanud tulema, aga ta ei saanud paadist maha. Võeti oli niivõrd täis. Ja sellest nüüd neil päevil sain ma nimekirja, kes seal olid. Seal pidi olema 180. Ja sadam lendas õhku, kui meie olime reidil. Ja siis pastor latid pidas kõne, laulsime hümni ja palvetasime. Ja siis sadam, paukus seal sadamas olime, siis oli täis sakslasi, kes tahtsid Saksamaale minna, Saksa sõdurid. Ja siis tulid Vene lennukid ja madalal lennud. Kuulipildujaga lassid kuskilt aknast, nii madalalt tuli, aga mina olin siis maja. Ja karjus, ütleb Jung, et need kiir ja poiss oli harjunud, sus isad-emad ja ei saa siis oli näinud ja poiss oli jooksnud ja Saksamaal oli ta kinni võtnud. Aga, aga ei, minu isa rabas ta lahti, nii et oli sakslasele pealegi Atlantise laskis siis lahti ja siis öeldi, et, et laev läheb Saksamaale ja siis läks nii inimesi maha. Sellepärast muidu oleks põhja läinud ja see oli üks niisugune maskiga ja purjega mootor. Kalalaev või mina ei tea, mis ta võis olla. Ja see oli Svenska uuring Sven. Ja see kapten pöökes seda korraldas, oli õieti eestirootslastele. Sest neid on ju väga palju seal. Ei saa, pidi maha jääma. Aga, aga ma ei teadnud tagaosas ja mina kujutasin ette, et kõik need aastad hakkasin mõtlema, et ma võib-olla olen inimestele. Ta on endale ette kujutama, sest ma kõigile rääkinud, et esimese õhtupooliku seisin, mina ühe jala pääl ja teine jalg oli kõrgemal, sest et nii palju asju oli maas, sest ma ei saanud jalga maha. Et kuidas see triinaga tugev meil oli, see oli see viimane naermise Eestist läks. Ja see oli siis selgeks tehtud ja seal oli nii palju inimesi ja siis ta seal oli palju Estonia inimesi pääs. Ja nüüd ma hüppan jutuga juba oma esimesse ellu, siis ma ütlen, et ma olin vist olen vist esimene inimene või liiva on inimene, kes on elus, kes käis Estonias krati peaproovil sest üheksanda märtsipommitamise ajal Ja kratt jooksis. Ja mina elasin, meie elasime, tähendab te teate kindlasti seda maja töötajad Tallinnas ja kus on see Ungari restoran Pärnu maanteel, kus on see kumerad maja, kus? Vastas ja siis läheb Sakala saanud teha aja ja meie elasime selles ümarguses kaarega majas, kus hirmsasti trump krõgises, kui ta seisma jäi, peatus. Gaasilambid põlema, seda me kutsusime miskipärast toslem ühe. Postimehes oli üks kuju ostlejad siis ja siis ma alati vaatasime aknast, nüüd tuleb toslem, paneb. Ja mul on nii meeles, et siis hakkas paanika tulema, kui see grupp tuli ja rääkisid, kuidas kõik põled ümberringi. Ja, ja siis ma mäletan, minu ema, kes oli nii vaikne, tõusis püsti ja ütles kõva häälega. Rahu. Ja siis ma kui teise sumin ära ja inimesed olid meil seal ja mossis. Ma ei tea selle pausi aeg. Me sõitsime pommitamise pausi, aeg nõmmele, kus me olime ühes villas, elasime kuna ei julgetud kodus magada pommitamiste pärast. Ja, ja siis läksime ära ja siis sõitsime. Ema ja vend, kes must siis noorem olin, siis ma olin märtsis 44, siis ma olin 13. Katsusime, vend oli siis juss ei olnud saanud, aga hakkas saama. 10. Ei, ta oli umbes kaks ja pool aastat nooremal kolm Bon sündinud Vartsisest seal üheksandal märtsil ja siis siis meil aitasime autot välja lükata, saime nõmmele sõita edasi, aga kui ma autos istusime ja vaatasime, kuidas Tallinn põles, sisaldas lapsed vaadake nüüd taha ja ärge iialgi unustage, mis nad meile teevad. Ja vaat see Elisa kõrvades tänapäeval seisa hääl nii tõsiselt ja kurvalt kuidagi ja ta nagu peatas auto, töötas vaadake taha iialgi unustada. Välja tulevad siis pandi ju siin Rootsis kõikidele beebidele niuksed, hirmsad tilgad silmanägemise ära võtab ja siis need sakslased viirused ära tappa, hirmas. Lapsed ei mäleta sellest midagi, aga mina mäletan ja seepärast põgenikelaagris need need prouad siis sellega sai välja ka me olime siis väikest raskusi. Niisukesi asju ja siis värviti ripsmeid. Aga kui need eesti naised läksid linna peale, siis ostsid ripsmevärvi, siis istusid seal kooli võimla. Ja seal pandi mind siis kooli lihtsalt saadeti kooli ja siis ma mäletan, et paar päeva läks keegi kaasa, päris pikk maa oli ja siis ma mõtlesin, et, Tahtsin ikka, et mis, mis nad nüüd kaasa võtavad ja kuidas käituvad üksteisega ja et ma nüüd ennast lolliks ei teeks, siis liiga vara, läksin kooli, hiljaks ei jääks ja ja siis viimasena läksin ära ja ja siis enne lihavõttepühi meeles, siis oli minu niisugune klapiga pink ja seal oli jäetud üks niisugune omatehtud karvane väike tibu. Ja mina mõtlesin, et mis nüüd on, mis maniste. Kas keegi unustas selle siia, kas ta pani sinna vas, ta tahtis näha, kas ma pean varas, kas minna ära? Su mulle kingituseks ainult juurde kirjutatud, aga ma ei oleks, aga aru saab ja ma istusin seal ja mõtlesin, mis ma d ära Riia julge ei julge, sinna ta ei jäta, midagi, ei oska kirjutada, küsida ta ei oska, Kello. Kogu nii pilk ja pärast seda on mul alati nii, et ma vaatan, kes siiani umbkeelsed tulevad. Et ma olen nagu ekstra Kema nende vastu, kui siia üks, üks tuli kuskilt, ta oli ikka mitu aastat juba protsi keeldubki enne, nüüd ei võeta ju tööle ja mul käib niisugune sotsiaalabi, mis saadetakse haiglast välja, kirjutatakse ja, ja siis ma mõtlesin selle peale. Seal aga siis ma mõtlesin ka jumalat armastada, kindlasti kaks aastat vähemalt rootsi keelt õppida kuskil ja, ja päris hästi rääkis. Ja siis ta 34, aga mina olin 14, ei oska mitte üks sõna kumamas tipuga seal, aga aga ma mäletan seda avastust ja paanika, et kuidas ma pean käituma. Sinu ees ja et minu teine elu seatas seal, kui Eesti vabaks sai siis pärast seda ma hakkasin ju. Ja ma tean vaikselt, lugesin oma vanadest passidest järgi, siis pidi olema riisuma sinna saada. Ja ma käisin ka väga, väga sagedasti Eestis nagu midagi oli ja ma nii armastan oma Eestit ja ma tahan nii sinna tagasi minna. Jaa, jaa. Ma olen nii palju fantastilisi inimesi kohanud ja nii huvitavaid inimesi. Oma mälestusi rääkis Stockholmi kodus lapsena Eestist paadipõgenikuna lahkunud Tiina Neuhaus. Udu küünla. Hoopis see. Siis, kui. Nad peas. Eesti Raadio meeskvartett esitas laulu, mille pealkiri on kodu, kuis armastan sind. Sõbrad küsivad Rakvere Gümnaasiumi üheksanda klassi õpilaselt Karmen parijõelt sageli mis tema lemmiksihtpunkt on. Ja Karmeli vastus on alati sama. Maailma kõige armsam maa on eesti ja seda ei trumpa üle mitte miski. Carmeni sõnul on siiski kõik jahmunud, sest arvatakse, et ta vastab midagi eksootilist nagu teravmäed või Borneo. Aga Karmen ütleb oma esimeses raamatus. Miski pole parem kui hommiku pannkoogid vanavanemate juures jõe kaldal ega põnevam kui matkata meie oma Eestimaa metsades ja rabades. Tre põõsad mõjuvad usutavasti paljudele samamoodi. Ma kaotasin sind juba koidu hakul, nüüd paljajalu jooksete radu leid. Soe suvetuul ei õiget suunda pakkunud päike, pilv ei tea, aga vastus ei. Pea segamini quical metsatukas, kõrb püüab samblal samme tabada. Suur mees seal vist ei pea, juba nutame märkamisel. Sõstrapõõsaste vahel leian sind või Linnetaja väiksest aega meil tahes teevee siis väikesed sõstrapõõsastega leian sinililled. Väikses aega meil ka teene siis täitnud keset. Ma kaotasin sind keset päeva, kui võib-olla kuskil mintsa piilusin. Suur mees, kui õues koera moodi hulguse lõikas igatsuse, piilusin. Siis isalikult pärisin surra, Tuuta oli vaikses saba pärast hirm. Kui muidu ikka viisakas ja vagur silm vilkus ilmselt oli näinud Sõstrapõõsaste paanid leian Simsoni Linnetaja väikses aega neil kahel. Teeme siis väikese sõstrapõõsastega leian sinililled. Väikses aega neil kahel. Teeme siin väikese peo. Aga siin veidi enne õhtut, sest jäimiste hinda mõtteid vahtima. Kui õnnestunegi, läki kõhtu, siin tuleb jälle tulla jahtima. Kui veel magas, kägu, aga kukkus, kui kandadele andsin tundma. Ei aidanud kuldnokkadega tutvus vaiba, respraaksisaseni. Oli sõstrapõõsaste vahel. Leian sind võililled. Väikses aega meil kahel. Teeme siis väikeseid sõstrapõõsaste vahelt. Leian sind võilillede jaoks väikses aega neil kahel. Teeme siis päikesed. Oks murdus, aga ikka oli vait. Sai sukelduda heinamaa müüa suurtelt varastatud taruvaik. Koos kitsedega udu merekujul Veltri rebasega kraavipervel. Ei paista kuskilt, sinu kutsub kujuvaid ämblik kõrva taha põrku. Sõstrapõõsaste vahend. Leian sind, tähetolm. Kuuvalget aega meil kahel teenesi väikesed sõstra põõsas vahend. Leian sind tähedolitaja, kuuvalget aega meil kahe teene, siis päikesed. Teeme siis väikeseid. Teeme siis väikeseid. Ansambel sadamasild ja laulu pealkiri oli sõstrapõõsaste vahel. Karmen Parijõgi rääkis lammasmäe põnevast ajaloost ja oma seiklusjutust otse sündmuskohal. Vikerraadio on Kunda lähedal, lammasmäel ja vikerraadiomikrofoni juures on Karmen Parijõgi. Tere, Carmen. Tere. Tere. Ei ole me siin lammasmäel, mis seal küll rohkem künka moodi. Aga me oleme tegelikult nüüd keset Kunda kultuuri. Jah ja see on väga eriline küngas meil siin sellepärast et siit on leitud väga palju olulisi leide, mis on väga palju Eesti ja ka kogu maailma ajaloole juurde andnud paljusid teadmisi. Ja siit on leidnud väga palju kiviaegseid leida siin künkal siis elaside kiviaegseid inimesed, kes see küll ei elanud siin püsivalt, aga nad rändasid suvel siin. Ja nagu me teame, siis kiviaegsed inimesed rändasidki oma söögi järel. Ehk siis tulid siia kui teistes kohtades, söök sai otsa ja siis lahkusid siit, kui siit siis ökotsa. Ja siis inimesed küttisidki, siin küttisid metsloomi, siin olid, alguses olid põhjapõdrad koprad pärast lihtsalt põdrad ja siis naised olid korilased, otsisid seeni, marju, nii see eluke veeres neil igal mai tea, suvel Tõin siia veetsid mõnusalt aega või noh, tegelikult ega neid ei olnud siin mingit head, mingit grillpidu, nagu ikkagi räägitakse, et veidi elu Eestiga võitleme seda kitse kätte saada. Kas see küngas lammasmägi oli kunagi tõeline mägi ka või missugune ta välja nägi? See ei olnud päris mägi siinsele künko ümber oli siis vesi, ehk siis oli järve nagu saar siin ümber oligi selline järv siis, et kõrgem koht oli hea asi olla, teha oma lõkkekesija. Kas sa tead seda ka, sa oled selle välja uurinud, et kust see nimi lammasmägi? Pärit on ja selleks on päris palju legende olemas. Osad arvavad, et siinselt elasid lambad, et keegi kardes lambaid siin et selle järgi lammasmägi, aga siis on selline legend näiteks, et kuskile siia maeti Rootsi kuningas lamme. Ja siis ta maeti siia kuskile keldrisse, et tema oli siis kahe sõdurivaheajal temaga koos hauda maeti palju kulda ja rootsi sellist varandust ja siis sinna hauale pandi needus, et kui leitakse ülesse haud, siis seda raha võib kasutada ainult selle jaoks, et rootsi võim tagasi Eesti peale siis tuua et osad arvavad, et selle järgi lamme ja lammasmägi. Aga noh, ma ei tea, kuidas see siis päris täpselt oli. Oma raamatusse kirjutad sellest, et siit leiti ühel suvel, kui sina siin aega veetsid. Mõnusalt leiti sootee tükike. Kas see vastab tõele või see on sinu fantaasia? Jah, see enam-vähem vastab tõele. Mul on niimoodi, et ma käin siinsamas kõrval puhkekeskuse sammas puhkekeskuses tööl ja siis siia samale künkale tehakse ajamatku, mida siis teeb Uno Trumm. Ja siis mina olen siin, kallan teed ja noria seadi, samal ajal saan ka kuulata, mis suuna räägib. Ja siis ükskord mul jäi kõrvu rääkiski sellisest soodest, ehk siis mida kasutatigi siit vaenlaste eest põgenemiseks. Ja siis tuligi selline huvi hakkas tekkima ja no kindlasti natuke ma panin juurde ja omast peast, aga ikkagi päriselt on eksisteerinud sihuke tee. Kust sul ja millal sul tekkis mõte kirjutada see raamat nii-öelda läbi kukkunud jutumärkides suvi Kunda kandis? No kõik saigi alguse koolist. Mul oli siis Loowde kaheksandas klassis on siis kõigil on vaja teha midagi oma kätega või kirjutada midagi ja minul ei tule. No absoluutselt. Et ja ma mõtlesin, et ma tahaks teha midagi suurt ja võimast, mis jääks meelde siis kõigile. Ja mõtlesin ja mõtlesin, aga välja ei mõelnud. Ja siis ma läksin oma eesti keele ja kirjanduse õpetaja juurde Katrin remikile juurde ja see oli siis minu juhendajaks sai ja läksin, ütlesin, et nii minul on vaja teha loovtöö, aga ma ei tea, mida ma teen, siis tema ütles, et no jama küll, mine mõtle välja ja siis mõtlesimegi tädiga ja emaga, et mida ma võiksin teha. Ja kuna mul on eluaeg sinna kirjeldamine natuke meeldinud ja mõtlesin, et miks mitte teha selline huvitav raamat. Ja kuna ma olen, Mulle väga meeldivad raamatud, meil on hästi palju raamatuid kodus endal ka. Siis ma mõtlesingi, et kuna ma tean hästi, millist žanrit, milliste raamatut võiks ju nagu eesti vajada või milline mulle endale meeldiks lugeda, siis miks mitte proovida? Seal peab olema seiklust ja nalja. Jah, minule küll meeldib mu emaga, ütlesid mu emale üldse ei salli sellist kurba ja draamat ja siis iga kord, kui lähme kuskile etendusel iste küsib, et kui on kurb, siis ma ei tule. Kas sul kurb, siis ta ütles kohe, et peab olema naljakas ja peab olema seiklust ja peab olema lõbus, ei ole mingit leinamist mingite kurbega siukseid asju. Ega pätid olid ikka su raamatus kurikaelad, kes tulid siia aaretejahile. Jah, kurikael tõesti ei saa üle ega ümber, et ikka natukene selliste krutskid, selliste pahandust peab olema, aga noh, nemad ju said ka heaks lõbuks. Peale arheoloogiliste teadmiste, mida raamatus on kuhjaga, on sul väga palju huvitavaid põikeid veel igale poole, kust sa oma teadmised ammutad. Noh, ikka elust. Mul on olnud hea võimalus, et mul on toredad tädid ja perekond ja olen saanud palju reisida. See on ka põnev, et mul mõlemad vanaemad elavad maal. Ja siis võib-olla ma ei ole selline päristamine linnalaps olen näinud ikka selliste maaeluga, näiteks kas või seda, et minu vanaema üles seal Rannul on ka meil ei ole vett sees, peamegi niimoodi tassisimegi, meil on mitu, palju ämbreid seal saunas tassi veidi niimodi kaevust ämbriga vett, paneme sinna kuumale tünni, mis keris, kütab soojaks ja siis saame pärast pesta, siis tasime uuesti vett, kui otsa saab paak. Jah, ja veel keegi. Ma pean nüüd ütlema selle koha peal, et see koht oli esimene koht sinu raamatus, kus ma kõva häälega naerma hakkasin, sest seal oli lause, et maal on see, ma ei mäleta täpselt, kuidas see oli, et see jama lugu või veevärki ei ole sees, aga Meil on kaev ja meil on palju ämbreid. See pööre oli, oli väga vahva. Häite perekond meeldis. Raamatus on Janek Jens, sa oled siis sina ja sinu vend. Aga seal on veel üks tore tegelane Pompei. Pompei maine pumpeidsin kuskil, Pompei on praegu mu vanaema juures huvitav nii-öelda dieedilaagris, sest et seal saab natuke joosta. Aga ta on ka selline natuke jässakas, ütleme nii, et talle meeldib süüa ja aga jah, Pompei prototüüp, on ta siis mina natukene Pompei on selline sihvakas ja meeldib joosta ja selline krõbe, aga noh, minu koer Sammeli või sammu, siis on selline rahulik, vaata minuga seebikaid ja sööme näiteks koos, et meile väga meeldib saunas käia, näiteks esimene mees kohe saunas. Nii et selle on küll jah, kompeile ta edasi nagu andnud. Kui teil on raamatus, on tal tähtis roll ka, aga seda me kuulajatele ära ei räägi. Aga tema nimi on ju ka tähendusrikas. Jah, mulle meeldib väga, kui on seosed asjadel ja siis ma mõtlesin, et koeral võiks ikka mingi lahe nimi olla, mitte päris muki või mingi selline tavaline vitsu ja siis ongi nagu Pompei linna järgi ja selle Pompei nime, kuidas ta sai selle nime, koer on ka oma lugu, aga seda siis. Jätame selle ka kuulajale välja uurimiseks otse raamatust. Aga veel üks kiitus sulle, et sul on väga suur sõnavara. Kas sa loed ise ka palju ja sul on väga palju selliseid sõnu, mida võib-olla tänapäeva noor niisama heast peast ei tea. Ja väga palju värvikaid väljendeid, mis asi on näiteks räimetrall? Räimetrall, see on see, kui seal on terve vaagen või rist või kaos räimi täis ja sa muudki sööd leidja pärast haised mitu päeva veel räimede. Näiteks mulle endale ka väga maitsvad räimed. Just ükspäev me tegime siinsamas suitsuahjus lammasmäel puhkekeskuses räimi välismaalastele tegime, neile ei meeldinud, siis ma sain kõik erasi, kirtsutasid nina, jah, osad proovisid ja tegin siukest nagu, et ohhoo. Üks tuli minu juurde peaga, küsis, et kas on veel selle ka ära sööma ja siis ütles, et noh, kuidas tahate, siis ta küsis, et kas sina sööd. Siis mõtlesin, no mina söön, aga muidu ega eriti nagu tavalised inimesed ei söö. Ahah, no ma proovin ka ja siis kõik Ilvisid ümberringi küljest seis. Suur selline naljanumber oli. Kas sa loed palju ja ja mida sa loed ja mis su lemmikud on? Oh, mulle raamatud väga meeldivad, aga no ma pean tõdema, et aega on natuke napilt, aga ma ikkagi üritan lugeda ja mul on lapsepõlves väga palju ette loetud, näiteks me tegime suviti sihukseid lugemislaagreid tädiga veidi aega ja siis oligi nii, et läksime veis maale ja siis loeti meile ette minule mu vennale niimoodi ikka mitu raamatut järjest. Ja siis ikka ema luges õhtuti ja, ja mulle endale meeldivad sellised vanaaegsed raamatud. Näiteks siin Austin ja, ja näiteks Jules Verne. Mulle väga meeldib nii põnev seal ka nagu seiklust, aga samas sa saad teadmisi, siis ma mõtlesingi, et uhkuma ise kunagi kirjutan raamatut, ma tahan ka sellist kirjutada, nagu, et sa saad teadmisi, aga põnevalt, et õpik. Ja siis ma nagu üritasin seda teha, et ma ei tea, loodame, natuke tuli välja ka. Sinu raamatus on päike, lause ka Carmeni esimene raamat. Et sul on, plaanib siis ikka juba edaspidiseks ka. Ei noh, alguses oli nii, et mul oli see fail seal arvutis ja ma ei osanud nagu midagi pealkirjaks panna, sest et mul raamatu pealkirja ei olnud ja siis ma paningi kuidagi Karmeli esimene äravad ja siis see kuidagi jäi ja siis lõpuks ma ütlesin, et noh, las ta siis olla, et siis tuleb kirjutada veel või no ma loodan, et ma kirjutan veel, et see ei jää viimaseks raamatuks. Nüüd ma pean üles tunnistama, et tädi Aivi rääkis mulle sellest ka, et sa oled üks üks tragi tüdruk ka selles mõttes, et, et sa ise hoolitseb selle eest, et sinu raamat lugejateni jõuaks. Jah, just nii, näiteks ma olen käinud oma raamatuga erinevatel laatadel näiteks Rakvere linna päevadel ja siis me tegime niimoodi, et me läksime antiigipoodi vanematega ostsime kaks sellist veneaegset, kohvrit, parandasime seest ära, panime sellise vanaaegse tapeedi, mis nägi vanaaegne välja, see ei olnud päris ajastu poolest vana ja siis ostsime sellise noh, jällegi kuskilt vanavara laadalt sellise suure nagu redeli või noh, nagu selline asi, kus saab asju peale panna, väriseme valgeks ja siis niimoodi me läksimegi koguda vaariga ja see oli ka päris humoorikas, et kuigi Rakvere linna päevadele minu koht oli minu kodule väga lähedal, siis Läksime nagu mingid mustlased, siukseid killavoorid, et mu ema autos kõik istmed olid ära, ise oli kuskil lillepottide sees, sõitis Eradi, siis mina ei mahtunudki üldsegi autosse ära koguda, vaar oli peal kõik kohvrid ja raamatupakid ja lilleämbrid ja mis kõik veel oli vaja kaasa võtta sinna. Siis mina sõitsin niimoodi nagu saatjaskond oma sellise valge rattaga naisterattaga järgi, et see võis olla päris humoorikas. Üks sõidab nagu mustlane ja teine nagu saatjaskond ringi. Seda värgi. Kas sul on veel huvisid? Tean ma seda ka, et sel ajal, kui meie vestlust on vikerraadio saatekavas, siis sel ajal sina valmistud veel viimaseid päevi teatrietenduseks. Ja mulle väga meeldib teater teatrit teha, teatris käia. Ja just lähengi nüüd kohe varsti õige pealaagrisse Tartusse Vanemuise, Kollaste, kasside suvekooli ja siis me teemegi 10 päevaga valmis etenduse, seekord on siis udume, kuningad ja esietendus on siis 24. augustil. Et tulge vaatama, et on veel aega. Keda sina mängid? Praeguse seisuga olen üks murueide tütar, aga see võib veel, ma arvan muutuda, miski pole kindel, teatris mitut osa siis õpib ühte sedasama Oving, aga võib-olla ei tule välja, siis pannakse mingiks kiviks. Kas sul on mõni repliik juba pähe õpitud? Ma tegelen sellega, jah, olen, sõidan siia lammasmäele, siis ikka käin emmele närvidele, et loen ette. Ka praegu tuleb mõni meelde natukene ikka aus karjane ja rahule ei olemas, su armuke ei võima kauem viibida, sest murueit, mu emake, saab kodusse mind ootama. Head päeva sulle karjale. Braavo kas võib-olla on veel vara küsida, kui sa oled, lähed üheksandasse klassi. Aga on sul mõtteid juba, et mida sa võiksid tulevikus teha, et kas arheoloogia või kirjandus või, või pea? Jah, ma olen mõelnud ka selle peale, et raske on kahes otsas, aga mul on selline tunne, et mind miskipärast ikkagi tõmbusin ajale poole. Kunagi väiksena ma mõtlesin, et ma tahaksin saada nagu maadeavastajaks, nagu et ma tahaksin ka oma maid avastaja panna mingile saarele oli enda nime mingi Carmeni saarel midagi, et miks ma ei võiks nagu olla nagu Kolumbus või keegi selline Marko poolavi, keegi, kes käiski, sõitis oma laevaga ja avastas, et kunagi ma tahtsin saada maadeavastajaks või noh, selle sarnaseks kellekski, kes nagu avastan, midagi leiab, aga no kuna Ma arvan, et ega eriti midagi avastada ei ole enam või kindlasti kuskil kuskil džunglis on äkki Amazonases sellistes vihmametsades kust ei ole veel midagi leitud. Siis sealt noh, ilmselt oleks, aga niikaua ma võiksin leida midagi imasest, arheoloogilisi sa ei oska, päris huvitav. Jah, see ajalugu on põnev. Võib-olla mulle isegi ei meeldi nii väga, need sõjad ja aastaarvud aga huvitab see, kuidas inimesed elasid ja nende eluolu ja kõik see, see on hästi põnev. Aitäh Karmen ja soovin sulle uusi leide. Aitäh teile ka. Ja lõpetuseks ma sooviksin oma emale isale head pulma-aastapäeva, sest et kuna meie peres on kõik selline patriootlik, mina pidin sündima 24, veebruar, aga noh, ma sündisin pool 10 õhtul 23, veebruar sisemu vanemad, mõtlesin, et Carmen ei saanud hakkama, sellega siis abiellume ise 20. augustil. Aga jah, aitäh teile ka, ja ilusat taasiseseisvumispäeva teile, kallid kuulajad. Kunda kandis lammasmäel käisime külas taasiseseisvunud Eestis sündinud Karmen Pari õel. Palju õnne Carmeni vanematele, Meelisele ja Airile ja kõigile, kel täna pulma või sünnipäev. Tädi Aini, olgu öeldud, on meie oma Aivi Parijõgi ETVst Prillitoosi saatest. Sander Möldri eluiga on pisut pikem kui Eesti taasiseseisvus. Sander Mölder on mitmekesise käekirjaga helilooja, produtsent ja tiitšei ja tšellomängijana on ta esinenud näiteks mitmel Euroopa laval. Koos timast aineriga kirjutas ta Eesti 100.-ks aastapäevaks muusika balletile Paul keresest. Tema album üks null seitse üks põhineb Ingrid Rüütli kogutud Saaremaa ja Muhu regi värsilistel rahvalauludel kuid on segatud moodsa elektroonilise muusikaga. Sander Möldri sõnul on pärimusmuusika olnud tema jaoks väga põnev retk. Kus seal? Ma arvan, et, Ei valvetuna seal. Seal ja taastuks. Ole. Hea. Ja sinna peale. Ja. Ja. Noole. Sander Mölder ja Möldri laul oli see pala, mida kuulasime. Järgmises tunnis räägivad oma Eesti elust ja töödest ja tegemistest praegu laulupidudest ja 20.-st augustist Tallinna Ülikooli professor Ulrike plaat ja Tartu Annelinna gümnaasiumi õppealajuhataja Juulijat Rubatšova. Andremaakerja Kungla rahvas toob saatesse laulupidude meeleolu.