Eesti elud. Meie eesti elud vikerraadios 20. augustil 2019. aastal meie see tähendab eestlased ja venelased, baltisakslased ja süürlased, soomlased ja lätlased, Minnesota lased ja setud, prantslased ja mulgid, hiidlased ja ukrainlased, meie hulgas Eestis elab ligi 200 rahvust. Tallinna Ülikooli professor Ulrike plaat, kellele eesti keel on nagu rabamulin ja Tartu Annelinna Gümnaasiumi pale juhataja Juulia trubatšova, kelle õpilased laulavad kõiki ilusaid eesti laule, räägivad, selles tunnis kustutada on pärit, kus on nende juured, kes on nende vanemad ja mis nende elus praegu on ja mida nad tegid ja tundsid 20. augustil 1991. aastal. Ja üks laul, mis selles tunnis kõlab, kõlab vikerraadios kindlasti esimest korda. Ja kindlasti teid, head kuulajad ükskõikseks see laul ei jäta. Nagu ka saatetunni avalaul Isamaa ilu hoieldes. Reaalmaa suur ja Arno Tamm. Arukate ja arvan, et, Kövat ja res. Maaneemate mäe. Noortele no. Õdede venna. Emme. Ei mina. Kardan. Ulataks. Kaeva. Maamees. Lapimaa nii. Upakile unes. Kelle käes olla? Röötackylle rubla. Tervu. Kui sinu suudeta Siis rahvas. Ta lugudes tark kuuleb. Õpetus kuudesse. Vood upuohaga. Pill. Vikerraadiol on külas Ulrike plaat, Tallinna Ülikooli baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor. Tere päevast. Tere päevast. Väga otsekohene küsimus, kas te olete saksa või baltisaksa päritolu? Vaat, see on juba õudne küsimus. Nii nagu tahate, olen Bayeri sündinud Oxfordi linnas, nii et ma võin olla Bayerlane, kuigi juudega ta ei oska. Aga kuna terve suguvõsa oli tädi saksa vanemad on sündinud Riias, nii et ma võin olla ka baltisakslane. See on täiesti teie silmis, keda te tahate näha mulle tegelikult sobivad mõlemad ja võite mind pide tagapool eestlaseks, kui tahate, nii sobib. See sobib mulle ka hästi, aga rääkige siis palun oma vanematest. Minu vanemad, minu vanemad on siin, Riias kolmekümnendates, nii et need on siis viimane põlvkond baltisakslastest, kes on sündinud seal maal ja kes siis eksju, 30 üheksal eks Umsiljungiga ümberasumisega siis Poola aladele ja põgenes, S ja, ja siis oli ikkagi traumat visiirid, asi, mis seal toimus. Ja siis siis hakkasid sakslasteks kuidagiviisi et sellised inimesed perekond oli, noh, ütleme see on selline perekond, mis ei lähe kokku Eesti kuvanditega baltisakslastest, sest Eesti kuvandit Patti sakslastest on ikka sellised baltisaksa peab olema kindlasti mees ja kindlasti parun ja kui on juba naine ja mitte paruness, et siis on asi juba keerulisem ja minu perekonnas olid, et kaptenit ja kaupmehed ja kooliõpetajad ja sellised tavalised inimesed linna elanikud, kellel ei mingit mõisa, ei olnud, kellel oli oma oma tähtsus, eksi oma, rikkus oma hea elu, aga nad olid lihtsad inimesed. Aga nad olid siis Läti baltisakslased, mitte Eesti ja ta on Riia syndinud. Mõned onud elasid ka Pärnusse, eks ikka Liivimaa piires ka täitsa siin Eesti poole pealt mitte keegi ei ole olnud üks onu, kes abiellus siis minu tädiga, tema on küll tallinna sündinud, aga isegi tema ei ole õige aadlik. Aga kuidas see siis nii Teie sattusite just Eestisse ja kas oli üldse sattumine, oli see sihiteadlik tulemine mitte Lätisse? Riiga, nii kus siis sihiteadlikkus pihta hakkab ja kus ta lõpeb, seda keegi enam ei tea, et mul oli niimoodi tegelikult kogu aeg, kui ma olin noor, siis kõik see baltisaksa supp, mille siis ma ujusin, seal mulle eriti ei istunud. Mis sellel viga oli, siis? Teate, mulle öeldi koolis teismelisena. Ulrike, sa oled küll tore inimene, aga sa oled lihtsalt teistmoodi ja see on selline asi. Teismelistele eriti ei meeldi, nii et ma tegelikult pigem ei armastanud seda baltisaksa asja sinna ümber. Aga siis, kui keskkooli lõpp juba lähenes, siis kõik see putši päris troika värk oli rohkem telekas näha ja oli rohkem näha kaadriga Riia linnast ja siis oli nagu huvitav vaadata. Ja oli siis selline võimalus, et sel aastal, kui keskkooli või gümnaasiumi lõpetasin 91, oli võimalus padi saksa seltsiga minna koolivahetusega, tegelikult oli juba üliõpilasvahetusega Riiga. Kaheksandaks tahaks nii, et ma sattusin putsiilu Riiga ja see elamus, kuna nagu minu perekond, kelle ringis ma elasin seal, need olid kõik Parlamendis, nii et ma olin kogu aeg parlamendi ees ja kõik munnid ja kõik need asjad ma nägin ja see oli nagu nii põnev ja see oli nii tore ja mina olin nii loll. Hirmuski ei, ma arvasin mulle saksa pass, minuga ei saa juhtuda mitte midagi, isegi siis, kui minu selja taha peksti, peksti kokku inimesi ja kõike. Mina arvasin, et ma olen täiesti kaitstud, et ma olin ju sakslane, aga ütleme, see sündimus oli siis selline, kus see baiti asi ei olnud enam perekonna ajalugu või oli siis juba minu ajalugu, siis mina olin seal. Ja siis selle vahetuse käigus ma sattusin ka mõneks päevaks Eestisse, nii et kohe peale putši dekle kõnni, parigaarituid, need asjad on nähtud kõik need toredas toorained, mida müügil oli sel ajal ära maitstud ja siis tegime koos kaaslastega lahti, käisime kauplustest ja ostsime mingi vekka imeliku hali värviga, mingi kruubi putru või mina ei tea, mis asi see oli, maitsesime kõige ära, mis siin Eesti kaitseväe oli sel ajal, seal oli kõik väga põnev. Kui vana te siis olite? 19 kui palju te aru saite, mis tegelikult toimub? Ka hea küsimus tekkinud ei saanud mitte millestki aru. Aga siiski oli põnev. Loomulikult, eks saksa telekas oli küll, et no päris troika putš, kõik need asjad käisid ju läbi nagu teatud ettevalmistus siiski oli. Ka küüsi mastaapsus misele taga olivad sellega ju keegi oleks arvestanud, vähemalt mina küll mitte. Nii, aga miks siis Eesti ette ma pean ütlema juba selle vahetuse ajal mulle eesti keele hirmsasti hakkas meeldima minu meelest eesti keel oli nii armas kiil. Ja just selline öine magamiskottides lamade seisud Eesti noortega, kui, kui nad rääkisid omavahel, see oli nagu mingi rabamulin või selline imelik raba mulija kiil ja ei, läti keel ei saanud konkureerida eesti keele absoluutselt mitte. Nii et olid kahe ka rohkem Eesti sõbrad ja selline kuidas ta siia tulles kohe endale sõbrad leidsite? Noorel inimesel ei olnud eriti raske? Ei, nii palju sakslasi seal ja üldse välismaale siis ei lähe üldse siin ei olnud, tegelikult oldi üsnagi vähesed. Ja siis noh jah küll edasi küsitlejaga, miks siiski Eesti ja kas ei ole teised taustad on küll teise taustas nagu ikka elus. Minu emal oli Eesti päritoluga lapsehoidja Liisa polst Sindist kes oli siis Riias tema lapsehoidja, kui ta sündis ja siia Liisa tuli kaasa siis umbsyljungiga Poola aladele ja siis põgenemisel kaasa ja oli Saksamaal ja oli minu ema jaoks kõige armastatum perekonnaliige. Ja seetõttu, kui minu ema räägib väikeste lastega, siis tulevad nad ikka eestikeelsed laused ja laulud ja sellised asjad. Nii et selline teadult perekondlik, noh, selline nõrkus Eesti kohta oli küll juba olemas. Ka kui baltisakslastest rääkida Baltikumis praegu, siis kas te omavahel hoiate kokku ka? Olgu Eestis või Lätis või te olete kõik kohalikega või hoopis kosmopoliitsed, pigem? On kindlasti inimesed, kes hoiavad kokku, aga mina ei hoia eriti, et mina ei ole siin Eestis veel kunagi otsinud sakslaste kamp aega baltisaksa nagu noh, inimesi ei Saksamaad ja mitte et ka minu perekonnas mitte keegi olla seltsis kusagil, et suguvõsa oli ise nii tugev ja ei vajanud teisi inimesi sinna juurde. Ka nüüd tänasel päeval tee oma töös tegelete baltisakslasega ka olulisel määral ja see on vähemalt pool minu tiivaringist, millega tegelen Tallinna Ülikoolis. Jah, olen juba õppimise ajal ülikoolis, olen balti ajalooteemale jõudnud. Ja millegi ma sain aru, et tegelikult noh, siis kui hakkasin oma doktoritööd kirjutama tekitatud seedima ring, millega ma tõesti tahan tegeleda, on pigem siis pole sibadi saksa asi ja kuidas nad siis eestlastega lätlastega läbi said, nii et mul oli kogu aeg selline huvi juskuvandite vastu ja mingi ühiskonna ja kultuurielu vastu, et selline poliitilist poliitiline ajalugu, mida eriti kunagi eriti ei, ei võlunud, et mul on ikka selline vaara altpoolt asjadele kui keerulised, lihtsalt meie suhted olid või on siiamaani, ikka on keerulised. Inimestele peab keeruline olema, muidu ei ole elu. Nii eestlastel kui saks, leia ja ikka ikka ikka. Jah, noh, ma ütlen, et minu arvamuse järgi on see kuvandide soust on nii paksud peale neil ühiskondlikel suhetel, mis olid, et see on väga raske aru saada, mis siis tegelikult juhtus. Mulle tundub, et siin on väga suur vahe selles, et kuidas räägid idee teisest ja kuidas tegelikult kuusega. Mina näen siin väga suurt vahet. Et hoolimata sellest tegelikult kuvandiga üsnagi karmid minu arvates, et nagunii pikad ei oleks võimalikud olnud koos elada, kui tõesti kõik see ühiskond seisnes ainult vihase ja mahategemises ja nii edasi, siin lihtsalt ei ole võimalik. Et see on natuke ka seotud sellega, et kes saab ajalugu kirjutada, kes kirjutab maha sellised kuvandit pilte ajaloost. Ja seda, mida mõned haritud mehed kirja panevad, ei pea olema ja tõsielu, et sinna teise Chatiiringud ja sinnani jõuda, et siin, ma arvan tõesti sellised no tüpaažid nagu lapsehoidjad, armastus lapse ja lapsehoidjate vahel. Sellised asjad võivad olla Vecavega pika ajalooga ja väga suure tähendusega selleks, et hoida kokku inimesi. Teeennist nimetasite ka, et kui te koolis õppisite, siis teismeline olite, siis öeldi, et te olete teistmoodi. Mille poolest siis baltisaksa tüdruk erineb saksa tüdrukust? Ei noh, kas see on siis baltisaksa asi, seda keegi ei tea, aga no kuna olin üles kasvanud Saksamaailmselged Augsburgi linnas minu klassis enamus olid siiski katoliiklased, meie olime protestandid. Meie seda Baieri murrakut ei rääkinud, meil oli ka nagu Põhja-Saksa keel, kuigi vanematel siiski oli vegan selge baltisaksa murragi vil seal, siis need keel oli teine. Ja siis no ma ütleks ka, et arusaam perekonnast nagu selline suur osa perekonnast ja selle tähtsusest oli teistmoodi. Et see ei leidnud eriti kokku vähemalt selle aja kombestikuga Baierimaal, et seal oli pigem sellised väiksed perekonnad. Aga baltisakslaste perekonnad on suured ja ja täielikud perekondade suguvõsa on ikka püha. Kui suguvõsa tuleb, siis ei saa enam mitte millegagi muuga tegeleda, siis sõpradega ma ei loe ja ei tule enam külla, sest siin on perekonnapäevad ja see oli hirmus tüütu. Kui tagasi tulla teie töö juurde, siis teine suur teema, millega te tegelete, on keskkonnaajalugu. Keskkonnaajalugu on rahvusteülene. Absoluutselt, ja see on just selline asi, mis ma arvan, täitsa usun, et on hea vaadata, mitte ainult selle peale, et kuidas eestlased ennast tunnevad, baltisakslasi nähes tunnevad ja venelased ennast tunnevad vaadata vahepeal asjadele, mis on suuremad rahvastest. Et kui me vaatame näiteks toidu peale või metsa peale või, või vii peale võistlust, mille peale siis me jõuame niiehknii nende rahvuste juurde tagasi ja mingi identiteetide juurde tagasi ja kui erinevad inimesed tajuvad ja käsitlevad samad ressursid, mis teil on see annab teise perspektiivi asemele ja see kindlasti see ma arvan just praeguses maailmas, kus probleemid on nii nii suured, et ei tasu vaadata ainult ühest perspektiivist, peab kuidagiviisi leidma just õpetama noortele, nagu leida perspektiivi, mis on suuremad. Aga kui nüüd mõelda selle peale, et meie siin maalapil oleme ühistes tingimustes elanud baltisakslased ja eestlased, kas meie suhtumine on erinev? No ütleme, vihm oli sama, aga seda, kas nüüd majas oli külm või suitsune või olnud või kas siis sai kütta või saanud ja mida siis sai süüa ja juua, et niida, seda liisu tegeleda ka väga erinevad. Ja just siin tuleb sisse, eks, kui ärjevad, et keskkonnad juba on, mille siis me elame. Ja baltisakslastel olid suuremad võimalused absoluutselt ja loomulikult avatud maailma. No jälle, eks ju, olid kõik suuse baltisakslased, neid ei olnud ainult mõisnikud olid ka vaesed, vaid sakslased. Nii öeldud püübe 18-l sajandil mingi selline ühiskonna Grupp, mille kohta valgustavad ka ütlesid, et neid oli palju vähem haritud eestlased, kes juba sel ajal no ikka teatud haridus said, aga, aga need vaesed, mitte haritud baltisakslased linnas, et nendega ju mitte keegi ei, ei tegelenud, need olid täitsa nagu noh, hoolitsuseta jäetud inimesed. Nii et nii ja naa. Kliima juurde te juba jõudsite otsapidi, see on ka üks teie uurimisteemasid praegu Kliima ekstreemsused, eesti kliima ekstreemsused, noh tegelikult kui mina nüüd mõtlema hakkan, siis mina tean nagu näpuotsaga nimetada, ainult et kuidas meil siis nüüd neid ekstreemsusi nii väga on. Kui kaua aega tagasi on võimalik konkreetsetest tormidest rääkida Eestis ja kuidas need on meid mõjutanud? Noh, see on nüüd üks väike projekt, mis meil Tallinna Ülikoolis on, mis sai alguse sellest, et meie ökoloogid, sõbrad ökoloogia instituudist, kes tegelevad mere ja raba sättedega ja vaatavad, kuidas mingi rannamoodustised on muutunud tormide tõttu ja kuidas ka rabakoosseis on muutunud, kui sinna sattunud üksused, liivaterakesi või tolmuasjad, mis tegeleda rabas ei saa olla, siis Jeedavatete selle taga oli torm ja uurisid välja pikas ajalises perspektiivis, millega siis ökoloogi tegelevad. Et seitsmeteistkümne sajandi keskpaigas ja 19 sajandi keskpaigas pidid olema mingi väga olulise tormid. Tulid siis küsimusega ajaloolaste juurde, et kas meil on allikad selle kohta, mis siis juhtus, mis, mis oli seal. Nii et hakkasime siis otsima arhiividest, ajakirjandusest ja igal pool mälestustest ja esimeses kliima või ilmastikuvaatlustest. Et kuidas inimesed tajusid, kas panid kirja midagi, et mis siis juhtus nii et ajasime lihtsalt torme taga ja loomulikult alati kui midagi tagasi sa hakkad pimedaks jäämas, näed ainult torme. Nii et meil on Andres Tarandi andmetega koos nagu üle 2000 torme. Nii on küll näha, et just 19. sajandi algul tõusis tormilisus väga suurel määral. Et kas ta on nüüd tõesti tingitud sellest, et siin hakkas pihta nagu vaikselt nagu mingisugune industrialiseerimine natuke vara, ma ütleksin, selle koha peal. Aga seda peaks siis juba teistmoodi arreteerima, et kuidas ta siis kokku läheb, nagu laiemate ilmad, olustik ega üle Euroopa ja ennekõike siin siin Ida-Euroopas, et see on nüüd järgmine Sammed, võrrelda meie andmed laiema pildiga. Just seetõttu on see vega vajalik. Panime oma andmed roopa suurimasse kliima andmebaasi, mis Berni ülikoolis. Ja seal on öeldud kogu aeg tegelik üle-Euroopale enam-vähem selge, kuidas lumi ja kliima on muutunud, et kuunit tormid on liikunud näiteks. Aga on täiesti pime, Auksin Ida-Balti piirkonnas ja keegi ei tea, mis siin juhtus ja selge on, et siin kuidagi isi tornilises oli veits teistmoodi kui mujal Euroopas. Nii et on vajalikud andmed ja siis saab edasi mõelda. Teadlased teevad siis koostööd teiste lähiriikide teadlased tegelevad täpselt samade probleemidega ja, ja ikka ikka. Ja siis, eks panime need asjad kokku ajaliselt, et need viimased juba mõõdetud andmed 21.-st sajandist ja vaatame, kuidas nagu nende ajalugu siis on olnud, et kuidas siis need suured pildid on muutunud läbi ajalugu ja loomulikult siis ka, kuidas kohalikud ühiskonnad on reageerinud, kas inimesed õpivad midagi? Kuidas teile tundub? Oh ei tea, mina olen skeptiline. Ega enda peale vaadates olen väga skeptiline, väga jah, et uued harjumused tulevad raskelt, nii ja naa. On ilmselge, kas need inimesed, need riigid, kes oskavad kiiremini ümber orienteeruda ja kiiremini kaasa käia muutustega, et neil läheb paremini kui teiste, niiet kas te olete ka sageli kokku teiste maade teadlastega, nii et meil on just 21.-st augustist kuni 24. augustini Tallinna Ülikooli suur Euroopa keskkonnaajaloolaste konverents Tallinna Ülikoolis. Tulge kuulake ka, kus terved paneelid on ainult kliimaajaloost ja teistest huvitavatest perspektiividest ka, nii et see on Euroopa suurim keskkonnaajaloolaste kokkutulek, mis lähiaastatel on oodata. Kuidas see siis nii juhtus, et just Tallinnas on Tallinna Ülikooli teene aga mulle ikka on ju siin. Ja väga tore, et te siin olete. Suur aitäh, Ulrike plaat ja soovin edu. Eesti elud laulupidu sai 150 aastat vanaks, eesti lipp sai 135 aastat vanaks. Neljandal juunil esitasid Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpilased koos Rõngu kooli omadega ühe imeilusa popurrii eesti lauludest ja viisijuppidest teradest ja tüvitekstidest. Autorid on Annelinna gümnaasiumi õpilased Valeria Radionova, Viktoria Filippova, Mark Petrov, Joan tõsiačsnikov, solistid Sophia, sel Ivanova Veronika Tolgaševa ja kooris laulavad Dominic Laaneots ja Maksim kerastsimenko. Juhendaja on õpetaja Julia trubatšova. Mees. Ei mees ega. Armsa eestiidi siin. Ma olen halvemaid aegu, on ainult hetk, milles viibime, praegu on ainult hetk, milles viibime praegu, aeg on nutta ja aeg on aeg alluda ja aega naerda. Ja oi, ma jääma. Mis kord on alanud lõpusel poole, mis kord on alanud õppusel poole, kes näeb kaunis kestma, jääb koolelgest, Maega oli keetma ja koole, eile nägin ma Eesti, ma ei näe kehva. Eeva. Ilus ilus, ilus, ma ilus Joos neelud. Ma nägin ma Eestimaad lääne lehmapiima. Eesti muld ja Eesti süda, kes neid jõuaks lahuta? Elus on ma niida äärmad keelusanna niida, äärmad. Kodus mul on lilled, mis kodus olla, neile lilled, heinamaa, päikesepaiste. Päikesepaiste, liiva haaranud ja mere ääres liivarand. Väike jääma ja ootamas oma ja viiks laeva keele tööle. Koidu, mis maa see on, mis sul on kodus. Ja ma mees viima sind, et. Ei ole üksi ükski, ma ei ole üksi. Ükski. Oi jooma. Tee meie kodu. Kuid ma eksin, eksi, eks tehinguid ei näi seeneks. Lõpppeade jagu liival ju? Nõukogude ajal. Olen siidi Ed, leidma. Eemalduda ja sealjuures abee kalju ja sealjuures. Vaeva ja näe vaeva, siis tuleb ka armastusluulega armastus. Mis värvi on armastus, mis värvi on armastus? Meeli kumeeno Keldes loojangu poole meremehe Rohemäe saaja poole. Neli kui meriino Keldes loojangu poole veel loojangu poole Meheliku möllogeldes loojangu poole loojangu poole. Lendame mesipuu. Tartu Annelinna Gümnaasiumi gümnasistid on selle ilusa laulu teinud ja esitanud. Õppealajuhataja ja muusikaõpetaja. Juulia drugatšova on oma õpilastega koos teinud läbi ka Eesti Rahva Muuseumi korraldatud ajarännaku 150 aasta taha esimesele laulupeole. Kui õpetaja koos ajaloo õpetaja Signe kassiga rännaku tutvustamisel käis, tundis ta kohe, et sellest peab ta oma õpilastega osa võtma. Daily mail siis 2000 2019 meie koolis toimus ja sama ajarännak, kus meie õpilased olid Karksi küla inimeste rollis ja nad püüdsid ennast just kuidagi seostada ja ette kujutada 150 aastat tagasi. Et nad on selle küla ja mõisainimesed, kes tulid kokku ja arutavad, kas me võtame osa esimesest üldlaulupeost või mitte. Ja Läks, Signe, kas minu kolleeg tegi väga toreda ettepaneku, ta uuris välja, et millised inimesed just täpselt 150 aastat tagasi selles külas elanud ta kirjutas väljenit nimesid kirjutas välja elukutsed ja, ja siis pakkus meie gümnasistidele, et otsustage ise, kes te olete näiteks noh, igaüks võiks öelda, et mina näiteks olen mõisapreili Juulia ja siis keegi oli külasepp ja nii edasi, et igaüks nagu seostas ennast päris selle inimesega, kes tol ajal elas ja nüüd oligi selle projekti raames mõeldud kolm töörühma, kolm töötuba ja ühes toas esimene kolmandik või esimene rühm. Nemad arutlesid siis sellel teemal, et, et mismoodi me läheme laulupeole ehk mida me peame kaasa võtma võtma ja selle nagu töötoa raames lapsed said aru, et mis oli, sööge jook tol ajal, milline elu ja oluli Eestis tol ajal, et mida oli kaasa võtta, kes pidi jääma koju siis kui pikk see vahemaa, et kas me teeme peatusi peatuste ajal, mida me siis paneme linaled, mida nagu pakume endale ja oma teekaaslastele teine rühm, nemad siis rääkisid keratajatest EK poliitilisest elust, et kes oli selle sündmuse juures kõige olulisemad tegelased, no selge see, et papa Jannseni ja Lydia, Koidula ja, ja teised juhtfiguurid? Jaa, jaa, kas näiteks miks Jakobsoni ei ole selle laulude valiku juures, et millised olid neil omavahelised nagu vastuolud ja milles nad olid ühe ühelt meelde ja nii edasi, nii edasi ja üldse, kuidas see võimalik oli ja kuidas loa taotlus toimus ja, ja noh, kõik, mis on nagu seotud poliitilise ja ühiskondliku eluga. Ja kolmas siis rühm kolmas külarühma oli siis minu juures ja kuna ma olen muusikaõpetaja, siis me päriselt juba valmistasime selleks esimeseks laulupeoks. Me laulsime, laulsime, aga siin meil oli küll tehtud natukene ajalooliselt vigane valik, sest meie võtsime Kungla rahvalaulud, mis esimesel üldlaulupeol ei kõlanud ja üldse Hermann kirjutas, kas viis aastat hiljem, aga seal teadlikult tehtud see valik, et no esiteks, me otsustasime, et see laul võiks olla ka meie lastele õpitud, et iga Eesti inimene oskab seda ja see on, see on selline nagu lauluvara, mis no peabki olema suus ja peas. Ja teiseks, noh, me mõtlesime, et kuna meie projekti lõpus kerkisid ülaikkagi elanikud otsustasid, et nad ei lähe esimesele laulupeole, lähevad järgmistele üle järgmistele. Siis noh, meil oli mugav seda niimoodi pakkuda või serveerida, et just nagu viie-kuue aasta pärast, kui nad otsustavad minna järgmisele laulupeole, see nagu laulu ongi selle laulupeo repertuaaris täitsa olemas. Et noh, ta on sihuke liikuv marssilik ja nagu sobib, väga hästi. Ja kui meie lapsed siis töötasid kolmes toas, nad käisid ringi ja igaüks sai ennast katsetada ja proovida ja uusi teadmisi saada ja kirjutada, välja, jagada teistega. Et siis kokkuvõte toimus viktoriini vormis ja nagu ka laulupeo ettevalmistamine siis lõpes lauluprooviga. Et nagu lõpetamiseks, Me laulsime kuus. Ja sellega see, see projekt ja meie koolis on lõppenud. Kui raske või kerge on venelastel laulda eesti laule, kui kiiresti nad Kungla rahva selgeks said? Ma vastan natukene teises järjekorras, eks ma ütlen, et nad said Kungla rahva teksti Need selles kirjapildis, mis oli just 150 aastat tagasi ka kõige Jon pähkel ka eesti lastele ja absoluutselt, aga no lapsed ju väga kiiresti taipavad ja saavad sellest aru. Ja teiseks ma ütlen ausalt, et ma arvan, et kui mina, muusikaõpetaja noolest alustanud ega laulu õppimist Sist mina kõige vähem mõtlen sellest, et mis keeles ta kirjutatud, ma ikka Ta on muusikalist külge. Ma vaatan helistiku mitme häälsuse kohti rütmipilti ja, ja kui me räägime üldse laulu laulutekstidest, siis ma usun küll, et teatud vanuses ükskõik mis keeles räägib laps kodus on mõned sellised väljendit, mida ikka on vaja seletada igale lapsele. Näiteks kui ma mõtlesin natukene sellest, et oma lapsepõlvest, et mulle tohutult meeldis näiteks mu isamaa on minu arm Ernesaksa kui ka kuni leiuvariandis ja mina Madis siis no 80.-test aastatest ma olen siis laps, koolilaps ma tol ajal nagu päris selge ei saanud aru, mis tähendab su rüppe heidan unele. Ja nüüd ma olen täiskasvanud inimene ja siiski ma saan aru, et siin on otsene tõlge või otsene arusaam, et, et noh, et väga mõelda, et ongi, niimoodi jään magama, rüppe on jaa, aga tegelikult siin hoopis surmast ja igavesest unest ja ma usun küll, et teatud vanuses ükskõik mis keeles laps räägib kodus ja laulab siis minuga koolis ükskõik mis lapse on, et ma pean ikka selle selgeks tegema. Ehk nagu sellise tõlgenduskohti noh, meie lauludest on päris palju hästi palju metafoore hästi palju selliseid noh, mitte varjatud, vaid teistsugust infot, millele ma tahan kindlasti juhtida tähelepanu. Ja ma kuidagi väga siiralt usun, et see ei ole väga seotud siis kodu või emakeelega aga lapsed tunnevad huvi kindlasti anud. Noh, vahepeal me teeme nalja, et meie kool on niisugune tantsu ja laulukool. Et meil on väga palju igasuguseid, et üritusi ja, ja meil ammu ei ole sellist küsimust, et kui me laulame, et kas me hakkame lähtuma siis laulukeelest. Et me lähtume sellest, mis meile meeldib ja mida me tahame teha ja ja mitmis sobibsi sellele sündmusele, üritusele ja kontekstile. Te olete keelekümbluse kool? Jah, me oleme keelekümbluse kuul, kuul, kus eesti keele õpe ausõna öeldes, algas enne vabariigi taasiseseisvumist, et tegelikult nõukogude ajal viimastel aastatel oli juba eesti keele tundide arv suuremaks muutunud, ehk tegelikult juba rohkem kui kaks mõned aastad tagasi, kuul on muretsenud millestki pärast pragmaatilist, nagu põhjust, selleks ma usun, öeldes vist ei olnud. Aga muretses, et, et meie lapsed, meie vilistlased oleksid siis kakskeelsed inimesed ja saaksid ilusasti hakkama. Kodumaal ja Eesti ühiskonnas. Laulupeo juurde veel korraks tulles seal ajarännakul valmistuti ka laulupeole minekuks. Tartu Annelinna gümnaasium käis ka laulupeol Tartu laulupeol. Jah, meie mudilaskoor ja meie mudilaskoori juht on alla Pugatšova. Me osaleme alati kõikides laulupidudest ja sellel aastal siis jäime oma kodulinna ja osalesime Tartu laulupeol. Jah, kas laulupeole oli või on venekooril raskem pääseda? Kui Eesti koolidel ma arvan, et see küsimus kunagi ei tekkinud, ei, ei olnud nagu meie ees ja, ja meie jaoks oluline, sest see korraldajat, kes valmistuvad laulupidu ja kes ootavad, et sellest toredas ja väga tähtsast üritusest võtavad osa kõik, kes tahavad siin ei ole mitte kunagi olnud mingi vihje, et kas üks ma ei tea, meie kogukonna rihm on eelistatum kui oodatum, kui teine. Ja seepärast meie kool osaleb juba aastaid hästi palju hästi ka oma ise lapsena käisin kolm korda ja need korraldajad töörühm ja Tartu esindus, nad teevad kõike, et noh, Maideta neil paremini valmistada lapsi, et teevad konsultatsiooni ja kõike, mida võimalik on ja korraldavad ettelaulmised ja nii edasi, nii edasi ettelaulmised on omaette ikkagi katsumus. Sest tavaliselt mitte tavaliselt, vaid viimasel ajal viimasel paaril korral. Võib-olla laululaulude valik oli ka keeruline, et mõned laulud olid tõesti väga krõbedad ja vahepeal tekkis selline nagu hirm, aga saavad hakkama. Et just muusikalisel tehniliselt nad on väga-väga-väga sellised rasked ja keerulised olnud. Ja noh, kindlasti kõik me oleme kuulanud ja lugenud seda arutelu, kas on mõistlik jätkata seda teed, et ta laulud on nii keerulised ja päris selline karm valimine toimub kettalaulmisel, kes saab, kes pääseb või keegi ei pääse peole? Ma ise arvan niimoodi, et ühelt poolt, kui me tahame säilitada ja ja jääda sellele kõrgele tasemele, mis meil praegu on et kindlasti need laulmised on olulised, samal hääl pole vahepeal kahju, kui keegi ei saa edasi ja võib-olla sellest sõnast üldlaulupidu võib-olla siis selle sõnas, esimene silp nagu kaob ära, kuid ta ei ole enam üldkui, ta ei ole nüüd kõigile. Ja, ja parimad sinna pääsevad ja võib-olla isegi need parimad on professionaalsed koorid või elitaarsed, sellised kollektiivid siis, kas üldlaulu piidakas, on see nüüd õige nime. Aga ma nagu ma ütlesin, et mõlemad mõlemad nagu kriteeriumit minu jaoks olulised. Ja ühelt poolt me tõesti peame nagu säilitama kas selle väga kõrge taseme teiselt poolt tahaks, et see etta laulmise protsess või, või nagu läheb mitte kergemaks, vaid natukene vähem närvilisemaks. Te olete ülikoolis õppides uurinud ka seda, kuidas vene lapsed või täpsemalt vist eesti keelest erineva emakeelega lapsed ennast Eestis tunnevad. Jah, magistritöö raames. Ma püüdsin tegelikult endale selgeks teha, et kuidas mitte eesti keelest erineva emakeelega vanemad valivad, et enda lastele kooli ja millised niinimetatud koolitüübid nagu on Tartus esindatud ja tol ajal siis kui ma tegin viisin läbi sellise uuringu, et siis meil oli siis eesti eesti õppekeelega koolid siis oli keelekümbluskooli, siis veer oli vene õppekeelega kool ja siis mul oli jah, huvitav vaadata, et kuidas vanemad teevad. Et mis nende jaoks on oluline, mis teatud rühm paneb oma lapsi eesti kooli ja miks teatud rühm tahab ikkagi, et laps, miks ainult oma emakeeles ja, ja miks me oleme usaldusväärsed müüa vanemate jaoks. Ja selle juures oli ka väga huvitav vaadata Ta, et kuidas ja kelleks ennast laps määratleb. Ja, ja siin on erinevad kriteerium, et tegelikult me kõik omame väga erinevaid identiteete oma elu jooksul ja siis ongi väga huvitav vaadata, et näiteks. Mul võib juhtuda niimoodi ja ongi minu koolis on niimoodi, et mul võiks olla laps kellel on näiteks hästi palju erinevaid identiteete, mis on Eesti lapse jaoks kõik ühtemoodi. Et näiteks kui ma küsin eesti lapse käest, mis on tema emakeelde, ütleb eesti keel, kes on eestlane, mis on kodakondsus, Eesti kodakondsus, mis on riie, identiteet, selges eetriidi, see Eesti riigiga seotud ja nii edasi, ja kui ma näiteks kui sinna mõnda oma pilast, siis võib juhtuda niimoodi, et ei ütle, et ma olen ukrainlane. Kodus ma räägin vene keelt. Nii elama Tartus kodakondsuse järgi, ta võiks olla, isegi mitte Eesti kodakondsusega, on näiteks määratlemata kodanik. Aga samuti, kui ma räägin kemis riigiga, säinast seostad, siis ta ütleb, ma olen Eesti riigi inimene. Et ja mul oli väga huvitav seda vaadata ja jälgida ka. 20. august 1991. aastal muutis nii eestlaste kui ka venelaste elu nii eestlaste kui ka Eestimaa venelaste elu. Kas teie olite siis veel koolilaps, kas te mäletate seda, mis toimus? Ma lõpetasin kooli sellel aastal ja lõpetasin oli natukene teine aeg, ma lõpetasin, ma olen 16, et ja samal ajal ma olen ka juba Heino Elleri muusikakooli tudeng ja tegelikult mul on meeles just natukene varasem periood, et ma astusin Heino Elleri muusikakooli 88. aastal. Ja ma mäletan väga hästi, et kui ma Atlansis peatusele läksin bussist maha, siis ma pidin läbima raekoja platsi ja siis minna lossi tänavale ja seal asubki siiamaani Heino Elleri muusikakool ja ma nii mul on nii hea meeles, et just sellel perioodil väga tihti raekoja plats oli täis rahvast ja nad laulsid. Ja ma tol ajal väga ei keskendunud. No ma olen 14, ma jooksen tundi mul midagi õppimata midagi, vastupidi ma muretsen tuleb heliredelit kontroll ja nii edasi. Et selge see nagu kõik lapsed, ma olen poliitikast hästi kaugel. Aga mulle nii meeles see, et see raekoja plats oli inimeste täis ja millestki pärast on koos ja milleski pärast nad laulavad ja millegipärast nad mille midagi räägivad ja arutavad ja, ja vot selline nagu vot see pilt mul väga hästi meeles. Aga nüüd, kui me räägime siis hilisemast perioodist, noh ma olen natukene vanem juba 16 ja ma lõpetasin kooli ja ees oli siis mutt, et kuhu edasi minna, kas jääda siis tartu ja lõpetada Innoleerile või astuda Tallinna ja nii edasi ehk ka taga nagu selles vanuses inimene nagu ennast ei seosta poliitikuga ja võib-olla ei keskendu ikka teised Houston esiplaanile. Kui kaua aega tagasi teie esivanemad on Eestis elanud? Isapoolne emapoolne suguvõsa on seotud Ta Varnja külaga ja see on see vanausuliste küla Peipsi järve ääres ja, ja minu teada, et need esimesed kirjateadet või teadet selle kohta, et kust minu pere pärit on või kus nad on kirja pandud, on siis 19. sajandi lõpust ehk kuhu minna, kindlasti küsimusi ei tekkinud, sest tegelikult ta, kuhu meil minna, kuhu meil minna, kui me oleme siia sündinud ja siin sündinud, et selles mõttes, et no see on meie kodumaa ja, ja see on meie kodu. Aga mis nagu edasi hakkab toimuma. Ma arvan, sellised inimlikud hirmud või muretsemised ka võib-olla rõõmu juures kindlasti kõigil olid, et, et mis nüüd saab ja kuidas edasi saab, lihtsalt, et me saime elada ja saime tunda need, mis tähendab elada vabal maal, et Eesti vabariigis, et ma arvan, niipalju oskan hinnata ja öelda. Laulupeo juurde tagasi tulles, lõpetuseks te nimetasite, mu isamaa on minu arm, et see on ilus laul, mis on kõige-kõige-kõige laul laulupidudel või sellel viimasel laulupeol teie jaoks. Kindlasti need üldtuntud laulud mulle meeldivat, need, mis on juba noh, hästi ammusi aastat seostatakse laulupeoga, olgu see Koit Mägi või Mattiiseni laulud, viis Isamaa isamaalist laule ja nii edasi, aga millestki pärast just ma ei tea, midagi toimub minu sees toimus, et selle laulu peol mul kuidagi väga hinge jäi natukene varem. Ta lendab mesipuu poole. Et ma just mõtlesin, et kui praegu algab õppeaasta ja kui mul tuleb võimalus õppida seda ja oma lastega kusagil esineda sellega kooliüritusel, siis ma kindlasti seda teed. Aga no pean ilmselt väga ausalt ütlema, et kindlasti nagu minu mõtted tulid tagasi selle laulu juurde, siis ma olen varem ka kuulnud. Siis kui aasta tagasi oli avatud monument Märjamaa lossis on ja lossi juures, et ja noh, ma nägin kõigepealt seal on kirjutatud ja selle laulu sõnad ja langevad teele tuhanded neist koiva tuhanded ja nii edasi ja siis need, et mesi, mesilaste kujukesed ja minu meelest see on nii võimas ja nii andekalt, kui see üldse sobib sellele sündmusele, sellele millega seotud see monumendi rajamine. Aga minu meelest nii andekalt just läbimõeldud ja tehtud. Ja ma lihtsalt tulin tagasi selle laulu juurde ja natukene hakkasin tähelepanelikum olnud vaid põhjalikumalt uurida teksti lugema, et mis sõnad seal on ja no muidugi kusagil ka oli selline tore, mitte vaid ma mõtlesin aasta Juhan Liiv Alatskivi kandist, ehk noh, mis on ka niimoodi minu kodupaika juures, et et ka sellised, võib-olla seda demotsanaliselt said olulisteks. Aga jah, et see laul on mu jaoks nagu taasavastus sellel laulupeol. Aitäh, Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetaja Juulia trubatšova ja ma soovin teile ja kõigile meile ilusaid uusi laulupidusid. Suur tänu teile. Kolmandas tunnis eesti eludest kohtume eestlastega, kes on kodu rajanud Eestist kaugemale. Päikest kõigile soovib Lea Liitmaa.