Eesti elud. Minu emal oli eesti päritoluga lapsehoidja Liisa polst Sindist, kes oli siis Riias tema lapsehoidja. Kui ta sündis ja Liisa tuli kaasa, siis umbsyljungiga. See peab peaaegu et niimoodi olema. Numbrid on juba saksa keeles lihtsamad, prantsuse keeles ütled 80 näiteks neli korda 20. Ja näiteks Šveitsis isegi öeldakse 94 korda 20 pluss 10. Minu vanem üles tassi veidi niimodi kaevuste ämbriga vett ja siis pärast pesta tasime uuesti vett kui otse Zapaag. Ja mul on väga tugev side Peterburi just linnaga, just nende tänavatega. Ta on selline natukene tume, hästi kivine ja, aga väga, väga ilus linn. Päriselt juba valmistasime selleks esimeseks laulupeoks. Mee laulsime. Taasiseseisvumispäeva saates kuulame lugusid Eesti eludest, minu nimi on Piret Kriivan Tui ja Uku Haukanõmm elavad ja õppivad Šveitsis Tui gümnaasiumi ja Uku põhikooli lõpuklassis üks prantsuskeelses, teine saksakeelses koolis. Igaüks saab neid võrrelda, kas mujal, kui Eestis on koolilapse elu kergem või ikka sama raske või üks ja sama kooliorjus ikka kui ma tohin seda oma vanaema ajast ja arust väljendit kasutada. Mainu Perezginal on ka ülikool selja taga. Maimu räägib meile, lapsepõlvest, Peterburis ja Eestis ja uutest teistest tegemistest Norras ka sellest, kuidas Eesti ja Norra riigiasutustes riigikeelt kasutatakse. Head kuulamist. Tööna. Neutraalne. Keeaa tulla. Vikerraadio Pärnu stuudios on külas õde-venda Tui ja Uku Haukanõmm. Tere tulemast vikerraadiosse. Teie koolitee algas mõlemal kaugemal Eestist. Millal ja kui vanalt ja kus teie kooliteed algasid? Me kolisime, kui mina olin seitsmeaastane Rootsi ja siis mina käisin seal kolm aastat eestirootsi koolis ja Uku käis prantsuse lasteaias. Nii. Juba siis prantsuse lasteaias hukku. Kas sa tead, miks vanemad sellise valiku tegid? Täpselt ei tea, aga ma arvan, et see selleks, et me kodus tuiga ja mina ei räägiks sama keelt, ehk Rootsi. Et Eestis jääks meil ikka eesti keel. Et mida rohkem keeli, seda uhkem ja seda keerulisem on oma emakeelt ära unustada. Täpselt põnev. Missugune oli see rootsi kool, tui sinu jaoks see oli eesti kool. Ja see oli Rootsi Eesti kool, et mõlemas keeles ja seal oli õpetajad, olid sõbralikud ja rootsi keele sai selgeks, et see oli tore aeg. Aga Uku, kuidas sul siis prantsusekeelses lasteaias läks? Ta läks ka väga hästi, natuke oli raske, sellepärast et rootsi keelt ma siis väga ei osanud. Aga sai hakkama. Kui ma ruttan juba ette, küsin mitut keelt ja siis praegu oskate, räägite? Mina oskan eesti keelt, rootsi keelt, saksa keelt, prantsuse keelt, inglise keelt ja õpin vene keelt. Kuuendat keelt õpid ühesõnaga. Kui mul on need viis, mis ta alguses ütles Vene keel, kuidas Šveitsi jõudsite, mis teid siis ees ootas? Te olete mõlemad õpitagi prantsuskeelses koolis, nüüd, kas see oli juhus või oli see just sellepärast, et oskasite prantsuse keelt? Kuidas Šveitsis kooli üldse minnakse? Tegelikult mina käin saksakeelses koolis Uku prantsuskeelses, nii. Ja selle põhjus on samal ajal kui lasteaedadega, et me samad keelt kodus lisaks rääkida omavahel ja niimoodi eesti keelt räägime. Teie vanemad on mõlemad eestlased, ütleme täpsustuseks ja kuidas Šveitsis kooli valitakse, kas õpilane valib ise kooli või valib riik talle kooli või omavalitsus, kohalike omavalitsus või, või kes? See on natuke raskem, et seal on põhimõte selles, et õpilased saaksid jalgsi koolis käia kuni kuuenda klassi lõpuni. Minu arust siis oligi, meie puhul on niimoodi, et kuna Uku, prantsuskeelne kool oli niimoodi, et 10 minutit jalgsi kodust, siis minu puhul lihtsalt vaadata, kas ma lähen nüüd rahvusvahelises kooli, et ma saaks seal inglise keeles rääkida või saksa keeles ja siis seal nagu otsustati, et kuna seal oli õpetaja, kes oli varem juba välismaalastega hakkama saanud, et siis mind saadeti sinna kooli. Tähendab jah, nõustaja. Siis koolinõustaja on see, kes õpilastele lastele noortele kooli valib mõnikord aga mitte alati. Kas mõnikord saab ise ka valida? Ja loomulikult, et nagu kui tahad näiteks, et laps ilmtingimata prantsuskeelsesse kooli läheb, siis ta võib minna või ilmtingimata mõnda kindlasse kooli, aga minu puhul nagu meil ei olnud ka mingit sellist otsest plaaniat, mis kooli Uku, missugune sinu koolipäev on? Sa käid praegu või lähed nüüd kohe põhikooli viimasesse klassi? Ja Šveitsi järgi no ütleme, et kool algab kaheksa, 15. Ja lõpeb nelja-viie vahel umbes. Ja vahepeal on siis lõunal 45 minutit pausi ja muidu viis kuni 10 minutit pausi tundide vahel. Veerand üheksa algab ja nelja-viieni kestab, see on ikka päris pikk koolipäev juba üheksandas klassis, siis. Suht raske ei ole. No mitte. Pärastlõunal on 45 minutit pausi, et see on väga hea. Mis te siis teete seal Šveitsis 45 minutiga, mis te pihta hakkate, kas istute koridoris, ajate juttu või istute nutitelefonides? Nagu Eestiski? Ei, meie koolis on nii, et kui sa koolis aed, ei või isegi nutitelefon näha, et muidu võetakse ära ja siis pead kirjutama tervet teksti n, nagu seda probleemi meie koolis pole. Et talvel mängime pingpongi toas ja suvel jalgpalli laias. Nutitelefon on keelatud koolis kooli territooriumil, aga kas tundides mõnikord nutivahendeid kasutatakse? Tohib ainult siis kasutada kui on kirjalik nagu paber, mis ütleb, et näiteks on tarvis helistada kellegile või midagi säärast tuleb kasutada ja siis on vanemate allkirja tarvis. Aga kooliülesandeid nagu ei seota nutitelefonidega, et õpetaja annabki midagi internetist otsida või leida. Annab aga siis on kooli arvutid kasutusel. Kas Tui gümnaasiumis on teistmoodi või on samad reeglid kõik ja kui pikk on gümnasisti koolipäev, sina oled siis gümnaasiumi lõpuklassis? Ja koolipäevad. Meil on niimoodi selline asi, et meil on ju ka kallakud nagu Eestis aga siis on veel, et saad erinevaid seda kakskeelselt tehasest erineva kolmanda keele võtta, mis tähendab, et paljudel õpilastel on erinevad tunnid samas klassis ja sellepärast meil on tunniplaanis sellistest, näiteks esmaspäeviti on, mul on mul kõik kokku neli tundi kooli, aga nende vahel kaks tundi pausi. Ja siis reedeti on mul kaheksast kuni kuueni kool ainult lõunapausiga. Et mul on väga muutlikud päevad ja 42 stendi kooli nädalas siis telefonid ja elektroonilised vidinad meil ei ole tegelikult keelatud. Et iga õpetaja otsustab ise, kas ta nüüd tahab, et kas temale sobib, kui õpilased kasutavad tunni ajal telefoni, aga meil on pildistamine keelatud koolis? Seadusega ei tohi võõraid inimesi ilma nende loata, nagu sa ei tohi nendest pilte avaldada ja sellepärast on see nagu täiesti keelatud. Ja see kehtib koolis ka. Ja klassitubades sa nimetasid, et kas Šveitsis on kallakut, kas teie õpite, kumbki mingis kallakuga klassis? Kuulge, need alles tulevad gümnaasiumis, aga mina olen nüüd majandusõiguse kallakuga, see tähendab, mul on kaks tundi juurat nädalas kaks tundi rahvamajandust ja kaks tundi. Te, peate majandust, ma ei ole kindel, kuidas seda nimetatakse. Ja muidu on, meil on nagu veel raskem, et meil on kolm nagu sellist suurt kallakut nagu reaal-humanitaar- ja majandus-õigus- ja siis nii reaalis, humanitaari, see on nagu veel omaette kallakud ja seal on veel nagu omaette, et kas need kakskeelsed ükskeelsed Väga raske, võrdlemisi varakult tuleb teha valikuid, see on ju ka raske. Ja ja näiteks Uku, kas sa oled juba pidanud valima või sa saad veel valida, kuhu sa gümnaasiumisse lähed? Ütleme? Et koolis on nii, et 506. klass on sellised, kus kõik õpilased vaadatakse nende taset, et kas nad on tugevad, keskmised või halvad ja siis on seitsmes, kaheksas ja üheksas klass tikivad siis kolm erinevat klassi, tugevad koos, keskmised on koos ja halvad on koos nii-öelda. Ja et maa alustasin keskmises, esimene aasta ja siis nüüd ainult kõrgemas. Ja kui sead kõrgemast, siis teine aasta juba õitsevad teoreetiliselt minna kas Saksa gümnaasiumisse, kahekeelsesse gümnaasiumisse ja mina pigem valisema, lähen nihe keelsesse, nii et mina käin ühe aasta selles koolis ja siis lähen prantsuskeelsesse gümnaasiumisse. Loodetavasti. Kas sa pead tegema mingid eksamid, sa pead tõestama kuidagi, et sa oled just selle kooli jaoks kõlbulik. Meil on nii, et kui on kahekeelne või saksakeelne, siis on paber, kus on erinevad ained, et kas on tunnis ja nagu hinne ja käitumisja, neljas aines ehk põhiaines ehk inglise keel, saksa keel, prantsuskirja, matemaatika ja nendest kahest on tarvis kuute, mis on nagu sobivad, et on hinne ja käitumine. Ja muidu kui sa lähed ühekeelsesse, siis on see, et peab olema piisavalt head hinded lihtsalt, et siis sa võidki ilma eksamiteta teoreetiliselt minna gümnaasiumisse. Tui sina valmistud, ma arvan, ilmselt ka kõrgkooli minekuks ja nii kui see saladus ei ole, on sul juba plaanid tehtud. Plaan oleks meditsiini õppima minna tegelikult ja selleks on meil sain ka Saksamaal ja Austrias numerus, klaas on selle jaoks vaja teha, see on nagu selline suur eksam ja seal sa hindasid selle hinda järgi lastakse õpilasi ülikoolidesse. Aga muidu on seal ülikooliga niimoodi, et kui sul on Šveitsis gümnaasium lõpetatud, siis saad absoluutselt igasse Šveitsi ülikooli ilma mingite sisseastumiseksamiteta, et kõik lastaks sisse. Aga pärast esimest semestrit nagu jälle umbes pooled lendavad välja. Et nad ei pea lihtsalt vastu ja ei saa hakkama? Jah, aga võimalus on kõigil ja see kõlab ilusti. Ja aga muidu, kui nüüd koolitundide ja koolipäeva juurde tagasi tuleme, siis koolipäev on pikk, aga kas koolis tehakse kõik koolitööd ära või kas Šveitsis antakse ka kodus õppida? Antakse sõltuvalt ainesse, sõltuvalt õpetajast kodus õppida, võiks niimoodi öelda, et pärast kooli kodutöid ei pea isegi nii väga pikalt tegema, aga alatine kontrolltöödeks väga palju õppida. Kodutööd ei ole isegi niivõrd suur probleem, et et loomulikult on mõned õpetajad, kes annavad alati kodutöid, aga on ka mõned õpetajad, kes ütlevad, et te võite teha, kui te tahate need ülesanded lihtsalt ettevalmistuseks järgmiseks tunniks. Aga põhimõtteliselt on, oleks tark need ära teha, sest et kontrolltööks pead neid niikuinii õppima saama. Ja näiteks keeltes on need nagu prantsuskeeles näiteks me peame iga nädal õppima 50 60 uut sõna ja siis õpetaja võib üllatuskontrolltöö teha ja neid küsida. Aga siis jälle inglise keeles ei pea kunagi niimoodi õppima sõnu välja arvatud kontrolltöö tehakse siis need on enamasti 1000 kuni 1500 sõna. 1000 kuni 1500 sõna ja oi-oi-oi. Aga mida õpilased sellest Šveitsis arvavad, mille üle õpilased Šveitsis nurisevad? Ma arvan, et kõik õpilased natukene nurisevad kooli õpetajate pärast või ei ole nii. Uku, mis sa arvad? Ta ei nurise, sellepärast et õpetajad on meil võimalikult aidata veel nagu ütlevad, et see, et kõik, mis me praegu teeme, on selleks, et gümnaasiumis hakkama saaks. Et mõned need, kes väga ei viitsi, need nurisevad, aga muidu suht okei Nagu üldiselt vist ei nuriseda ka sellepärast seal on alates kuuendast klassist nagu juba niimoodi, et laps võib ära otsustada, kas ta tahab gümnaasiumisse minna või mitte. Tegelikult seal ongi, et 20 protsenti õpilastest lähevad käinud gümnaasiumisse ja 80 lähevad kutsekoolidesse hiljem. Et need, kes kutsekoolidesse lähevad, nemad nagu nad teavad algusest peale, et nad tahavad seda teha ja sellepärast nad teevad lihtsalt selle jaoks asja, siis nad ei nurise. Nii palju. Missuguseid aineid on prantsuse või saksa keeles lihtsam õppida. Hiljuti tehti uuring, kus selgus, et matemaatikat on saksa keeles lihtsam õppida kui prantsuse keeles. Aga ma ei tea, kas te oskate nüüd võrrelda niimoodi. See peab peaaegu et niimoodi olema, numbrid on juba saksa keeles lihtsamad. Et prantsuse keeles ütled 80 näiteks neli korda 20 94 korda 20 pluss 10. Et nagu asi algab juba sealt. Sellepärast see on suhteliselt loogiline, et saksa keeles on lihtsam. Uku, kas sa oled nõus? Ja olen ja pealegi on ka veel 70, öeldakse 60 pluss 10. Ja näiteks Šveitsis isegi nagu öeldakse 94 korda 20 pluss 10. No kuidas see kõlab küll väga keeruliselt? Ega see ongi keeruline, ikkagi see pikk koolipäev, kas Šveitsi lastele, kas teil Šveitsis õppides on aega tegeleda ka millegi kooli välisega millegiga, millest te veel huvitute? Ja on, tekib aega, et ma näiteks käin klaverisiga nädal ja nüüd tuleb ka korvpall, et aega ikka on. Sporti tuleb ka teha, kas muidu kehalise kasvatuse tunnid on koolis ja kolm tundi nädalas gümnaasiumis on kaks tundi. Kuidas on, kas noored armastavad või sõltub see koolist ja õpetajast? See sõltub väga õpetajast, näiteks minul on nüüd selline sõbralikum spordiõpetaja, et tema saab karu, kui õpilased on väsinud ja siis ta ei sunni meid 20 kilomeetrit jooksma, vaid siis me võime mõnikord lihtsalt natuke lihtsamaid asju teha. Mõni õpetaja sunnib 20 kilomeetrit jooksma 20 pidajaga. Meil ei ole koolis spordisaali, vaid me peame kõndima 15 minutit neljale ruumiliselt. Ja siis, kui sinna tundi jääb ühe minuti hiljaks, siis nagu karmimate spordiõpetajate koos ühe minuti ees teeb 10 kätekõverdust tegema 10 minuti 100. Uku tegeleb klaveri mängimisega ja korvpalliga, aga sina, Tui on sulga gümnaasiumis aega tegeleda muuga ma mängisin kuni selle aastani klaverit, aga ma lõpetasin nüüd ära see, et aega ei olnud enam. Ja Magenboksimas seal tehakse väga palju sporti üldiselt, et suvevaheajad te olete nüüd praegu Eestis, kui meie jutuajamine eetrisse läheb 20. augustil, siis tui, sina oled vist juba koolitunnis, sest ma olen juba teine koolinädal, mul on esimene ja sul on esimene, aga suvevaheajad ja koolivaheajad üldse, kui palju neid Šveitsi lastel on? See on väga erinev. Kuigi Uku ja minu koolid on üksteisest kolme kilomeetri kaugusel, siis meil on vaheajad alati erinevatel aegadel. Seal on üldse niimoodi, et seal on igas vallas erinevatel aegadel vaheajad ees, sellepärast et näiteks suusavaheksaleni mäed, et need suusapiirkonnad ei kannata kõiki neid lapsi samaaegselt ja sellepärast peab jaotama kõike ära. Aga kõikide oskate suusatada seal ikka? Jah, kuidas te olete omandanud nii selge eesti keele? Tänu vanematele kodus peame ikka eesti keelt tegema ja et ma olen näiteks käinud eesti keele Internetikoolis e-koolis põhimõtteliselt, et antakse tööd kuuks ja siis laupäeval ja pühapäeval ma teengi neid. Neid väga palju pole nagu kolm-neli ülesannet kuu jaoks. Teil on toredad eesti nimed tui, jõuku ja lisaks veel perekonnanimi Haukanõmm, kus seal õ-täht sees. Kas te teate oma nimede lugusid, kas vanemad on jutustanud, miks nad teile just sellised nimed valisid ja teine pool küsimusest on, et kuidas šveitslased selle õ-tähega hakkama saavad? Eesnimedega on selline huvitav lugu, et Ukupoolsel loogiline Suku nimi tuleb teistesse lukusest levinud nimi, aga tui puhul. Saksamaa on selline suur reisifirma nimega ka tuim ja paljud arvavad, et mul on sellelgi nimi antud, aga see ei ole nii. Minu teada. Ja siis nime järgi on Me peetud rohkem hiinlasteks kui soomlasteks tõenäolisem. Kord meil koolis käis nagu IT-nii-öelda inimene, kes nagu seletas, et mis on hea interneti, maalne, kõik nii ja siis tegelikult õpilased pidid panema oma nime ja siis oma kasutajanime mõnes mängus näiteks. Ja mull teelt õpetaja ütles, et tiks inimene ei saanud aru ja tegelikult Tigoli minuga, kes kirjutanud Uku joolo. Enn nagu õpetaja, arvestades et ma olin kirjutanud kaks kasutajanimed. Ja siis, kui ma ütlesin talle, et nagu see on pärisnimed, siis ta nagu ei saanud väga hästi aru. Ja selle õ-tähega seal nagu üritatakse tihtipeale, aga enamasti minnakse hootähe peale üle, siis kui hakkama saada. Aitäh teile ja soovin teile edukat kooliaastat. Aitäh, aitäh. Vikerraadio Tallinna stuudios on Maimu Perezkina. Ja kas maimu on Venemaalt, Eestist või Norrast, see selgub kohe. Tere, Maimu. Tere. Missugune on sinu Peterburi? Minu Peterburi on väga südamelähedane, ma ütlen alati, et kui küsitakse, kas ma olen siis eestlane või venelane siis ma ütlen, et ma olen Peterburi eestlane, et minu kodumaa on ikka eesti. Aga minu linn on Peterburi. Küsin siis kohe ära, et aga mis puutub siia nüüd Norra? Norras olen ma juba 10 aastat elanud, et ma lõpetasin Peterburi Ülikoolis Norra filoloogia ja läksin sinna edasi magistratuuri ja siis tuli edasine elu otsa. Peterburis oled sa sündinud ja üles kasvanud. Sündinud olen ma Tartus, aga ma olin vist juba kahekuune, kui ma esimest korda sõitsin Peterburi, et minu ema on Eestist ja isa Peterburist. Ja isa õppis enne minu ja enne minu vanema õe sündi eesti keele ära ja nemad ütlesid, et nad tahavad siiski lapsed kasvatada kahes kultuuris ja nii me elasimegi talviti siis Peterburis ja suved veetsime Lõuna-Eestis Pukas. Koolis oled sa käinud siis terve oma teadliku elu Peterburis? Koolis olen ma tegelikult enamuse ajast olen käinud Peterburis, aga olen käinud ka niimoodi paar kuud aastad olen käinud ka Puka koolis. Et see oli ka nii palju, kui ma tean, oli ema ja isa soov, et lapsed saaksid natukene seda noh, füüsika ja bioloogia sõnavaraga ja nii me siis käisime, umbes ütleme mai september käisime õega Puka koolis ja siis Peterburi sai meil erakool. See oli selline põnev kool, et seal ei olnudki klasse, seal ei olnudki selliseid tunde, vaid pigem valmistasime õppetükid kodus ette ja siis käisime õpetajatel vastamas. Ja see käisime võib-olla kolm, neli korda nädalas, et ülejäänud ajame, õppisime kodus. Ja selle juures olid väga suureks abiks just vanemad, et ma ütleks, et kuni võib-olla 10 11 aastase, nii mul vene keel eriti ei tulnud. Aga isa tõlkis Vene keele õpikuid eesti keelde meile suuliselt loomulikult. Ja seletas siis ema aitas ka. Aga teie kodune keel oli siis eesti keel, eesti keel. Et isa sundisite eesti keelt rääkima ei sündinud. Isa tahtis, isa oli väga eriline dissident ja tahtis tegelikult väga lääne poole ka ja isa vanaema tegelikult oli eestlane. Aga ta ei osanud sõnagi eesti keelt, kui ta minu emaga tutvus. Nii et nii kui nad tutvusid, ta hakkas õppima ja õppis võib-olla kahe aastaga juba täiesti normaalselt rääkima kas siis sinu isa, vanaema või isa, ema oli eestlane, isa, vanavanaema ja tema oli siis ka Peterburi eestlane juba? Ei, tema oli ikka jah, aga ta kolis. Kuna ta abiellus siis kui koolidest rääkida, siis nii-öelda tegeliku kooli kogemused, kus pidiga tunnis istuma, selle said sa tegelikult Eestist Jaka koolist seal üks väike armas kool või see oli üks väike armas kool ja, ja ma arvan, et tänu sellele me saimegi seal sellise, mõnes mõttes eraprogrammi teha, et tegelikult lapsed ei käi kaks kuud või kolm kuud aastas koolis, aga ema tundis ka paljusid õpetajaid vanast ajast. Ja neil on selline kokkulepe, et me võime käia. Ja siis meil oli ka, et noh, vene keele tundides me ei pidanud käima näiteks. Kõikides tundides ei käinud õega. Kui Peterburis olite te erakoolis ja koolis käisite ainult eksameid andmas siis kes olid teie sõbrad, kus te endale sõbrad leidsite? Eks need sõbrad tekkisid juba pige peale seda, kui ma olin peale võib-olla 12 13 eluaastat, et tegelikult see oligi küllaltki raske. Et eks lapsed unustavad, eks ole, väga kiiresti, et kui sind pool aastat või kaheksa kuud ei ole kohapeal ütleme Eestis tekkisid tihti sõbrad, aga siis me läksime jälle Venemaale ja siis tuled tagasi, siis peab nagu taastama, seda võiksid põhimõtteliselt algusest peale. Ja Peterburis me olimegi rohkem nagu oma perega. Ja noh, õega me olime palju koos ja väga palju käis meil põnevaid külalisi, et minu mul oli rohkem suhtlemist vanemate sõpradega, tegelikult käis nii eesti keelt kui vene keelt rääkivaid inimesi, millega su ema ja isa tegelevad. Mis eriala inimesed, nad on minu, minu ema on sotsioloog ja ka psühholoogiat õppinud. Ema on kirjutanud raamatu eestlased Peterburis, ütleme vanaema minu jah, tema nimi on Liina root talule, tema koos Lea Jürgenstein, ka nemad on kirjutanud Peterburi eestlaste lood. Kui nad otsustasid isaga, et nad hakkavad niimoodi kahe riigi vahel elama, siis ema lõpetas tööl, käimised jäi nagu lastega koju, sellepärast et koolis ei olnud nii palju. Ja tegelikult ta hakkaski neid elulugusid koguma. Ja minu lapsepõlve võib-olla ühed kõige sellised väga eredad mälestused ongi seotud nende Peterburi eestlastega, kes käisid meie köögis jutustama, seda maaelulugusid. Ja meil õega oli meile öeldi, et noh, et kui tulete, siis hästi tasa ja mõnikord me tulime. Ja siis ma mõnikord kuulasin natukene ja tihti keegi nutma, siis tean, seal olid rasked lood inimesed, kes olid Siberisse saadetud või kes niisama, neil tuli nooruspõlv ja Eesti meelde. Et ja ema hakkas sellega tegelema. Isa on mul ajaloo professor. Hariduselt on ta arheoloog, ta kaevas 20 aastat Turkmeenias ja on ka tuvas kaevanud. Ning siis ta hakkas huvituma Lõuna-Ameerika indiaanlaste kunstist. Ta töötas kaua sellel alal, aga nüüd ta õpetab Peterburi Euroopa Ülikoolis. Aga ta on ka Meie etnograafiamuuseumi ühe Ameerika osakonna direktor, aga ta oli oma põhitöö, nii-öelda on tegelikult võrdlev mütoloogia. Et tal on üle 65000 motiivi, mis ta on siis pannud sellisesse elektroonilisse andmebaasi ja selle järgi tema ja tema nagu järgijad või kuidas ma ütlen, töökaaslased, nemad võtavad, kuidas on müüdid levinud üle maailma ja sellega, kuidas on ka rahvad levinud üle maailma, et see on koostöö geneetikute arheoloogidega, et tänu sellele nad vaatasid näiteks kust täpselt Siberist tulid Ameerika indiaanlased. Põnev. Kas isa kunstihuvi on sind ka kuidagi mõjutanud elus, sest sinul on Facebookis selline leht nagu maimu maa, kus on huvitavad ilusad pildid, need on sinu omad, need on minu omad ja meie oleme väga selline, meil on kõik, teevad midagi ette. Ja isa kunstihuvi kindlasti, aga meil on ka mõlemad vanaemad, olid kunstnikud, nii ema, ema kui isa, ema ja minu õde on kunstnik ja minu ema teeb juba 35 aastat indiaani kunstimotiividega vaipu. Nii et meie kodu, meie kodutu, tegelikult nii Peterburis kui Eestis, kui ka Norras on nende kodude seinad, on siis kaetud indiaanikunstiga. Sul on kolm kodus? Jah, võib nii öelda küll. Kuidas sa neid iseloomustaksid? Kas neid on võimalik või kas on üldse ilus neid ritta panna? Ei ritta ma ei oska neid panna. Nad on mulle kõik tähtsad, eks kõige tähtsamad on ikka need lapsepõlvekodudest, et Norra on, on hiljem tulnud. No Eesti on minu jaoks selline lapsepõlvekoht ja see tähendab kindlasti loodust, kuna me elame väikeses kohas, mets ei ole kaugel. Ja Eesti ongi mõnes mõttes natukene selline, ma ütleksin, võib-olla idealiseeritud, sellepärast et ma ei ole ju kunagi siin töötanud. Ma ei ole siin ülikoolis isegi käinud, et see on pigem selline koht, kuhu sa tuled, suvel näed toredaid inimesi, käib ma tea laulu ja tantsupeol või mingitel festivalidel käid metsas seenel ja oled koos perega. Aga Peterburi, minu kujunemises võib-olla, kui nagu noore inimese kujunemises mängis ikka suuremat rolli, sellepärast et seal ma käisin ülikoolis ja mul on väga tugev side Peterburi just linnaga, just nende tänavatega, ta on selline natukene tume, hästi kivine ja, aga väga, väga ilus linn. Ja alati, kui ma sinna jõuan, kohe tunnen, et mul on nagu Ühes sellises rütmis linnaga. Ja see on kindlasti minu jaoks ka sellise noh, kuidas ma ütlen kultuurilinn, et ma olen seal palju käinud kontserditel ja teatrites muuseumites, et see on ka väga tähtis kultuur ja vaimsus. Ja Norra on siis midagi sellist, mõnes mõttes asetseerin seda tihti just tööga, eks ole, sellepärast et kui ma olen nii, kui mul on vaba hetk, nii, ma olen jälle ajama, kas ma sõidan Eestisse, sõidan peterburi või veel kuhugi, aga Norras on mul tekkinud ka aja jooksul väga toredad sõbrad, et see on ka selline põnev rahvusvaheline seltskond mul seal aja jooksul on tekkinud. Ja selleks, et teada saada ja rääkida sellest, miks sa Norras Oslos oled elama sattunud, peab rääkima sellest, mida sa Peterburi ülikoolis õppisid. Õppisin norra filoloogiat ja kirjandust, see oli nagu selline topelteriala. Ja ma olin juba lapsepõlvest saati väga huvitatud keeltest, et ma olen ka saksa ja hispaania prantsuse keelt õppinud hollandi keelt. Ja siis ma mõtlesin, et ma lähen õppima norra filoloogiat, et see annab mulle mõnes mõttes võtme kogu selle Skandinaavia, eks ole, et see on. Kui sa räägid norra keelt, siis saab oruga Rootsi ja Taani keelest. Ja peale ülikooli lõpetamist ma siis sõitsin kaheks aastaks Norra mõtlesin alguses, aga me tegime seal sõpradega ühe startup'i, siis jäingi sinna pidama. Hiljem ma lõpetasin seal doktorantuuri sellises asutuses nagu multilink, see on mitmekeelsuse uurimise keskus. Seal on väga palju põnevaid erinevaid projekte, mis on seotud mitmekeeldudega ka siis kuidas inimesed õpivad eri keeli, kuidas nad kasutavad, kuidas mitme Jeesust hallatakse ja nii edasi. Ja, ja nüüd ma töötan e-terviseministeeriumis, et läksin akadeemiast minema. Töötan ühe veebilehe riikliku veebilehe toimetuses. Siis Eesti omas ei, ikka lihtsalt tõlkisid eesti keelde. Või sinu doktoritöö on seotud ka eesti keelega? Jah, on küll see minu doktoritöö siis räägib sellest, mis juhtub erinevate keelte kasutamisega, kui riiklik kommunikatsioon kolib-ile Interneti. Kui varasemalt inimesed ikka käisid teenindusbüroodes ja niimoodi või oli rohkem telefoni teel suhtlemist riigiga, siis nüüd praktiliselt kõik ütleme 90 95 protsenti nii Norras kui Eestis toimib siis veebi teel. Ja Ma ei võrrelnud Eestit ja Norrat, pigem tuli kaks sellist erijuhtumit või kuidas ma uurisin neid, et Eestis ma vaatasin, kuidas kasvatatakse vene keelt esmajärjekorras ja nurgas ma vaatasin, kuidas kasutatakse saami keelt, mis on vähemuskeel ja ka sellist keelt nagu nynorsk ei ole tegelikult keel kui selline, vaid see on, Norras on kaks eri kirjavormi, ühe nimi on bukmol, mis on arenenud välja taani keele baasil ja teine on siis uuem mille lõi üks inimene Iivar Rosen 19. sajandil. Ja tegelikult ametlikult riigiasutused peavad kasutama mõlemaid. Nii et minu doktoritöö uuribki, seda, kuidas kasutatakse siis Eestis vene keelt Norras niinovski ja saami keeltes on järjekorras. Ja see oli väga põnev, et ma sain suhelda erinevate, tegin intervjuusid erinevates riigiasutustes minu käest, kui Eestis, mis järeldustele sa jõudsid, siis? Meil on tegelikult keele olukorrad, on erinevad, ilmselt keelepoliitika on väga erinev. Jah, seda küll ajalooliselt juba, mis oli, võib-olla kõige huvitavam on see, et kui suur vahe ametlikul keelepoliitikal ja igapäevasel tööpraktikal. Et kui Eestis vene keelel ei ole tegelikult ametlikku staatust ja ka riigikeel on ainult eestikeelne riik suhtleb ainult eesti keeles, siis tegelikult ja seda näitab ka kommunikatsioonipraktika internetis. Et Eesti riik siiski suhtleb oma venekeelse elanikkonnaga ka vene keeles. Kõik veebiportaalid toimivad ilusasti ka vene keeles. Nii et tegelik olukord on palju, mõnes mõttes inimlikum kui see range keelepoliitika. Norras on tegelikult vastupidi, olukord, et nii niinoskil kui saami keeltel neil on tegelikult kolm saami keelt Norras ametlik positsioon on neil ütleme, reeglistikus või on olemas, et neil peab tegelikult riigiasutused peavad neid kasutama siis tegelikus elus neid kasutatakse väga vähe. Et kõik on ikka enamasti selles põhilises bukmol, selles keeles Eestis on inimlikum olukord, on jah. Aga kui me nüüd võtame, see ei puudutanud sinu doktoritööd, teevad aga igapäevase elukogemuse pealt. Inglise keel kui kaitsvad on norralased oma keele suhtes inglise keele vastu võrreldes Eestiga näiteks norralased on, neil on enamus norrakaid ka juba vanema põlvkonna inimesi räägivad küllaltki hästi inglise keelt ja on väga palju arutelusid, et kas inglise keel võtab üle, ütleme näiteks äris või akadeemias ja mõtlen, et akadeemias on enam-vähem inglise keel juba palju tugevamalt kasutuses. See on sama olukord ka Eestis, et palju enamus doktoritöösid näiteks kirjutatakse inglise keeles. Ja ka mina tegin seda. Kui sa tahad rääkida rahvusvahelisel areenil Pole pääsu ei seal ega siin. Nii sina oskad siis ise emakeelena vene keelt ja eesti keelt, kas võib niimoodi öelda, ma ütleksin emakeel ja teile emakeel emakeelena ikka pigem eesti keelt siis vene keelt oskan samal tasemel siis ma räägin inglise, norra keelt ja hollandi keelt, ma olen Amsterdamis elanud. Et siis ma õppisin ära hollandi keele. Ja noh, prantsuse ja saksa. Ma saan hakkama nendes keeltes, et ma ütleks, et võib-olla filosoofilistel teemadel ei suuda rääkida, aga aga õde Liisa õde Liisa räägib ka samamoodi nagu mina eesti ja vene ja inglise keelt. Aga tema on jaapani filoloog. Ja tema ära ütlete, elab Jaapanis. Ta elas seitse aastat ja nüüd on ta tagasi koos oma jaapanlasest mehega, neil on väike poeg ja nad on Eestist, aga nad elavad nüüd jah, siin Tallinnas. Kui nüüd kõik need riigid kokku arvata ja kõikide peale mõelda ja kõige selle juures ikkagi eesti pojale mõelda. Kas sul on mõni lemmiktegevus või lemmikolek, kui sa tunned, et vot see on nüüd just eestlasele omane. Et seda tehes või seda mõeldes või seda tundes oled sa eestlane. Ja sama küsimus venelaseks olemise kohta. Ma arvan, et minu eestlaseks olemine on ikka väga tihedalt seotud, esiteks Eesti loodusega, et kui ma olen siin, ma tunnen nagu ennast väga omas elemendis. Isule veel väga meeldib laulda eesti laule ja Oslos on meil ka rahvatantsurühm, kellega me käisime just tantsupeol. See oli fantastiline kogemus, meil käib juhendaja Raido Bernstein, kord kuus käib meie juures ja seal on meil väga tore seltskond. Kas ta käib Eestist Eestist käib ja tublid olete. Ja kuna me oleme vikerraadio stuudios, et ma tahtsin väga tänada vikerraadiot kõikide nende toredate saadete eest mida te teete sellepärast et minu hommik algab alati sellega, et ma lülitan siis internetis vikerraadio sisse ja kogu tee tööle, näiteks ma kuulan Eesti raadiot, et minu igapäevaelus on nagu kõik need programmid ja kõik saatejuhid on väga olulisel kohal. Ma järeldan sellest tagasihoidlikult. Eestlaseks olemise juurde kuulub ka vikerraadio kuulamine sinu jaoks, jah, suurepärane. Mis aga puudutab vene keelt, siis vene keel on minu jaoks väga tugevalt seotud muusikaga ja poeesiat, kuna ma väga armastan seda vene keelt kui sellist, sellega saab väga toredasti mängida, on väga palju nüansse. Ja minu isa kirjutab ka luuletusi vene keeles näiteks. Ja sul mõniga peas ei pea, kahjuks ei ole. Ja, ja ma vastan ise ka vene laule laulda kitarril, et see on minu jaoks väga tähtis. Kitarri ka ei ole kahjuks rannaga. Aga aitäh maimu kõigepealt heade sõnade eest vikerraadio kohta ja soovime sulle põnevat elu. Olla või? Ei karda, torm. Mis on elu? On elu? Elumat olevaid paindu pole. Ivo Linna laulis põnevast elust emakeelest Elis Roost ja musa mari, laululapsed ja jõesängist, laulsid Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna saade Eesti eludest, meie kodu Eestis ja suures Eestis üle laia ilma lõpeb. Saate tegid Maristomba Anna-Maria korrel ja saatejuht Piret Kriivan. Suur tänu kõigile saatekülalistele, kes oma elust rääkisid ja oma rõõme ja muresid ja mõtteid meiega jagasid. Soovin kõigile ilusat Eestit. Igal peol ja igal saatel on omad traditsioonid ja omad kombed. Mullu kuulasime eesti elude saate lõpetuseks Maarja nuuti ja üle-eestilise noorte sümfooniaorkestrit. Ja nii teeme tänavugi. Pala pealkiri on kodumaine viis ja veere veere päevakene. Kõike ilusat teile kõigile. Tere. Seerimis. Seene. Sööma ja paadi.