Vikerraadio Reporteritund. Tervist, kuidas hinnata lõppevat aastat 2018 Eesti filmi jaoks jõudis linale erakordselt palju teoseid. Ekraani valmis sai ka suurem osa Eesti vabariik 100 iri rahastuse abil valminud filme. Ja kuidas siis hinnata seda, mille Eesti filmitegijad vaatajate ette tõid ja kuidas on seevastu võetud ning mis saab edasi, kas Eesti vabariik 100 erirahastuse lõppedes langeb Eesti filmisektor tagasi aastate jooksul juba sisse harjunud virelemise faasi? Need on siis teevad, millest täna rääkima hakkame ja virelemise ütlesid, sina, tutvustame saatekülalisi ka. Siin on kõigepealt raha jagaja ehk siis Eesti filmi Instituudi juht Edith Sepp, tere. Tere. Siin on Eesti filmiajakirjanike ühingu juht ning samas ka kolleeg raadio kahe filmisaatest Andrei Liimets. Tere päevast. Siin on ka suurte kogemustega filmiajakirjanik ja filmiõppejõud Jaak Lõhmus, kelle häält juba kuulsite. Tere, tere. Ning filmitegijatest olen stuudiosse palunud produtsent Kristian Taska, kelle töö tulemusena valmis tänavu menufilm. Klassikokkutulek, kas ja need numbrid, mis mul on novembri alguses ütlevad, et seda filmi vaatas 146000 vaatajat, tere, tervist. Mina niisiis olen raadiotoimetaja Arp Müller. Reporteritund. Ma loen päris saate alguses nii saate osalistele kui ka kuulajatele meenutuseks ette siis väljavõte või vähemalt enamuse eesti filmidest kronoloogilises järjekorras, mis siis aasta algusest saadik on Eestis esilinastunud. Andres Puustusmaa rohelised kassid, Kiur Aarma ja Andres Jõerannadokument Oll Rodeo Mart Laari esimesest valitsusest. Renee Vilbre kassahiti klassikokkutulek kaks, mis nagu öeldud novembri alguse seisuga oli saalidesse toonud 146000 inimest. Ahto valgu dokumentaal teise ilmasõjaeelsete haruldaste värvifilmi kaadritega ümber maailma purjereisist. Selle pealkiri oli Ahto unistuste jaht. See muide võitis PÖFF-i Eesti filmi võistlusprogrammi. Siis tuli rahva ette Indrek Spungini ja Taavi aruse dokfilm. Enam kui elu. Valmis sai Monika Siimets ajalooline film, leelo tunglast inspireeritud seltsimees laps, mis Eesti mängufilmidest novembri alguse seisuga saavutas vaatajaarvu poolest teise tulemuse 115000 vaatajaga. Kinodesse jõudis ka Lauri Lagle Portugal samuti Manfred Vainokivi dokfilm kunsti professor Leonhard Lapin ist elagu skandaalid ja rohelised sandaalid. Maria Avdjuško tuliliilia, Jaan Tootsen dokfilm preester Vello Salo, st igapäevaelu müstika. Liina Trishkina mängufilme Soomes töötavast Eesti nii-öelda kalevipojast, kes siis jääb beebit kasvatavaks üksikkisaks, see film kandis nime võta või jäta tõi novembri alguseks kinno 57000 inimest. Joosep Matjus loodusdokumentaal tuulte tahutud maa saavutas dokumentaalfilmi kohta ülihea tulemuse, 40000 vaatajat tuli kinno. Linale jõudis ka Kaupo Kruusiaugu viimane vürst Peeter Volkonskiga Kaur kokamängufilm, Põrgu Jaan Ivarjurtšenko, Taavi aruse spordid, film, mäed, mida polnud. Ja lõpetuseks. Pimedate Ööde filmifestivalil toimus Anu auna kauaoodatud kogupere jõulufilmi eia jõulud tondikakul maailma esilinastus. Milliseks selle jõulufilmivaatajaarvud kujunevad? Me alles näeme ja nagu ma ütlesin, see nimekiri oli juba pikk, aga, aga see oli ikkagi välja jätterine. Mõnes mõned kaastootmisfilmiti jätsin mainimata ja ja, ja ma ei maininud ka ilma riigi toeta kinodesse toodudki ilma, nagu näiteks režissöör Toomas Kirsi õigus õnnele. Niisiis alustatakse avatud küsimus headele filmiajakirjanikele. Kuidas te 2018. aastal linastunud Eesti filmidega rahule, milline üldmulje oli, alustame Jaak Lõhmus, teist. Mulle meeldib sageli meenutada Tallinnfilmi žargooni ja Tallinnfilmi žargooni, siis ostaksin sulle normaalselt. Normaalne oli see aasta. Nüüd võib küsida, et mis mõttes, et kui ma võrdlen seda aastat Lähemate või kaugemate aastatega viimase 12 aastaga näiteks siis on see täiesti normaalne aasta, meil on selle 12 viimase aasta jooksul iga aasta jõudnud kinno seitse koma täispikka mängufilmi stabiilselt. Me oleme kaunis stabiilses arengus. Vaatajanumbrid on muidugi sellel aastal läinud hästi, eesti filmivaatajanumbrid on ikka väga head sellel aastal, nii et aga me ei saa unustada ka seda, et kinosid tuleb järjest juurde. Juba nädala pärast avatakse veel üks kino. Ülemiste uues kaubamajas, eks ju ja, ja neid tuleb juurde. Nii et praegu on nagu potentsiaalselt vaatajaid väga palju Eesti filmidel ja mida nüüd esile tuua trendidest või muudatustest? Mittekriitilised vaid just positiivselt on see, et et meil on tulnud kõrvalt nii-öelda kas filmilevitajate kinopidajate poolt osaliselt finantseeritud filme. Kasvõi see klassikokkutulek mingil määral, eks ju, finantseeritud aitäh. Ja mõni teinegi. Et meil on telejaamade kommertstelejaamade toetus filmi tootmisse. Võiks öelda hüppeliselt kasvanud. Sest see samm on küll paistab välja sellel aastal, mis lõpeb, eks ju, eriti teravalt, aga või, või niukse silmatorkav on, aga aga see suund on õige ja see on suund sinna normaalsuse poole. Telejaamad peavadki filmi tootmist toetama, err natuke ära vajunud ja r kahjuks viimasel ajal väga vägagi ära vajunud. Me näeme seda doku tabelis, et ta toetab jätkuvalt Eesti lugusid ja need prevaleerivad dokumentaalfilmipildis, eesti lood on ka muidugi väga korraliku eelarvega ja korraliku pika tootmistsükliga Doca. Mis veel, mis sisulisel või poolel on minu meelest positiivne, on väga või väga meeldivad, need naiste teema on tulnud filmidesse ja naisrežissööride pilk on tulnud juurde, mis on meil ikkagi uus sõna, kui meil varem oli, kunagi oli Leida Laius, siis oli Helle Karis, kes tegi spetsiaalselt lastefilme, kuigi ta tahtis teha ka muid täiskasvanutele mõeldud filme, aga see tal ei õnnestunud. Ja nüüd pärast nii-öelda pikka mõõna. Me oleme jõudnud sinna välja, kus on täiesti normaalne, et kaks kolm filmi on naiste tehtud. Ütleme nimed käras sellel aastal. Monika Siimets, Liina Trishkina, Anu Aun. See oli vist eelmisel aastal, kui Triin Rumeti avad tuli välja ja üle-eelmine, üle-eelmine, aga Kõusaar. Kadri Kõusaar juba varem ja ema ja, ja siis tema. Magnus oli vist selle pealkiri, et Kadri Kõusaar õieti tegigi ukse lahti. Aastat kümmekond tagasi. Andrei Liimets nüüd ka teie olete ära näinud siis selle aasta kõik filmid, kaasa arvatud eia jõulud, tondikakul. Ma tean, et Eesti filmiajakirjanike ühing tuleb kokku uuel aastal jaanuari alguses ja siis üheskoos otsustatud, mis see kõige-kõige oli, kes Neitsi Maali saab, aga praegu teie enda selline subjektiivne hinnang tagasi vaadates. Tundub, et ma olen Jaagust natukene positiivsemalt meelestatud, minu meelest oli väga hea aasta ja, ja see Eesti filmi, mida nimetatakse uueks tõusuks, mis algas kuskil aastal 2008, minu meelest selliste nimede nagu Ilmar Raag ja Veiko Õunpuu ja Martannial tulekuga Eesti filmikunstis on nüüd selles mõttes kohale jõudnud, et Eestist filmid on minu meelest järjepidevalt maailmatasemel. Häbeneda ei ole mitte midagi ja ennekõike rõõmustab mind. Kuigi siin võib olla ühe, ühe teise filmi kallal võiksime kriitikuna natukene närida, siis mind rõõmustab ennekõike see, et see nii-öelda diapasoon või erinevate filmide valik on läinud nii suureks, et need sellised teada-tuntud klišeed testi filmi kohta ei kehti, enam midagi on igaühele, on žanrifilme. On häid dokumentaale, nii et mind ennekõike rõõmustab see rikkalikus, mis on kodumaisesse toodangusse tekkinud. Ma küsin teie mõlema käest ka, mis praeguse seisuga teie meelest oli parim Eesti täispikk mängufilm lõppeval aastal, Jaak Lõhmus. Mina annaks oma punktid seltsimees lapsele. Andrei Liimets Seltsimees laps ja niimoodi tunde pealt. Aga ka selles pikas nimekirjas, mind ma ka enne ette lugesin, oli mõni film, mille oleks võinud jätta tegemata või, või okei, kui tegija tahtis teha, aga mille kohtade oma sõbrale ütle, ütleksite, et ei tasu aega kulutada, ei tasu kinno minna. See on natuke niisugune keeruline küsimus, ma vaatasin selle nimekirja üle sellise pilguga, et noh, et kas on mõni selline film, mille kohta tõesti julgeks öelda, et see võinuks need tegemata, et jälle me oleme võib-olla mõne asja kohta on rohkem mingeid sihukseid, isiklikke etteheiteid, aga, aga jällegi seesama argument, et midagi igaühele, et võib-olla mina ei olegi kõigi nende filmide sihtgrupp, aga kui üks, üks selline ma ei tea, kas seda trendiks on veel võib-olla vara nimetada, aga üks trend, mis mulle ei niivõrd ei meeldi, on sellised väga telefilmilikud odavalt tehtud filmid, nagu on Toomas Kirsi mõlemad tööd viimasest aastast, et neid vaadates ma tundsin, et ma ei ole kindel, et see peaks suurel ekraanil olema. Aga ma saan aru, et, et mis see nüüd oligi, õigus õnnele? Jah, seda on 66000 inimest novembri alguse seisuga vaadanud vist jah. Kas on nii palju? Minu meelest oli, vaatasime pilvede all, neljas õde tõi minu meelest. Tänu siis oma populaarsele sarja populaarsusele hästi palju vaatajaid, aga õigus õnnele, mis nüüd tuli, minu meelest oli üllatavalt väikese õige harva köisson filmina seejuures oluliselt parem. Õigus vaatasin tabelist vale rida siin novembri alguse seisuga, jah, LAV 66000 pilvede all just nimelt jah, on kustunud. Kostad pipraga, see on peaaegu nagu sügisball. Vaatajate arvult aga Jaak Lõhmus sellesama küsimus, et kas oli mõni film, mille oleks võinud jätta tegemata? Ma ei vaata kunagi niimoodi nendele tabelitele või olnud asjadele otsa, et kas seda võiks ära jätta või oleks võinud ära jätta, see on see pilt. Ja me, see areneb edasi. Täpselt nii, nagu siin on näiteks Portugal, mis väga palju ei käidud vaatamas selles filmis on ja seal palju vigu võib selles filmis leida loo jutustamiseks, milles iganes, aga me ikkagi näeme, et see, selle idee autor, filmi autor on andekas. Kuhu ta edasi areneb, seda ma ei oska öelda, aga ma ei saa öelda, et parem kui seda filmi poleks olnud. Kui me näitasime näiteks filmikooli saalis seda filmi, siis olid absoluutselt kõik seinaääred inimesi täis, tulid uuesti vaatama. Nii et. Ja Põrgu Jaani puhul võib ju ka öelda, et kas nüüd on siis filmiuuenduse kurv tõmmatud lõpmatuseni, et et enam üksildasemad ja paigalseisvamad filmi ei saa teha. Aga las ta olla seal rahulikult, ilus debüüt ja kuhu, kuhu see autor edasi areneb? Ei saa niimoodi panna kätt ette öeldavat, kurat seda filmi poleks olnud vaja teha. Et me pea pahandama selle üle, et riik andis raha ja ainult 7000 inimest käis vaatamas Ei, see on agent sinikaela käis 2600 inimest kunagi 15 aastat tagasi ootamas. Aga Edith Sepp, kuidas raha jagaja poolt vaadates siis lõppeb, filmiaasta? Paistab teie käes on kogu andmed ka selle kohta, kuidas meie filmidele on läinud rahvusvahelistel festivalidel ja auhindade jagamisel. Jah, et kui minu käest küsida, siis ma arvan, et väga hea aasta, nii et pigem ma nõustun nii andriga kui, kui ka jaaguga, kes ütleb, et et milline film kõige parem oli, et mulle endale pakkus kõige rohkem rahuldus ka Portugal ja tuliliilia. Need olid siuksed, omapärased filmid, väiksed filmi, teistmoodi tehtud, aga sa näed seda annet seal tegelikult mida, mida siis võiks nagu edasi arendada potentsiaali nagu on, võib-olla rohkem isegi kui nendel suurtel filmidel mis jäävad nagu rohkem silma ja paistavad välja. Aga jah, sel aastal meil oli hästi palju fookus ja festivale, et üks asi on see, et eesti vaataja tuleb kinno ja me oleme saanud pool miljonit vaatajat või tähendab, kohe-kohe saame, kui me kõik numbrid kokku saame siis meil oli väga palju fookuses maailma, et Eesti film oli 40-l erineval filmipäeval festivalil fookusprogrammis see oli nagu meie jaoks nagu väga kõva sõna, et ka väljastpoolt tuntakse Eesti filmi vastu suurt huvi. Kris Taska sel aastal tõite ekraanile kassa hittina taas toimunud komöödiaklassiku, kui tuleb järjeklassikokkutulek kahe varem olete spetsialiseerunud sellistele ajaloolistele filmidele varasematel aastatel nagu näiteks 1944 puhastus. Aga kuidas teie kui filmitegija poolt tagasi vaadates lõppeva aasta paistab? No minul ka väga meeldib see, et on erinevaid filme. Et minu kuigi ma tibin kinodes see film, klassikokkutulek kaks, see ei tähenda see, et ma olen nüüd väga komöödiafilmi fänn, ainult see on pigem niimoodi õnnelik õnnetus, mis tõi selle esimese filmi ja kuna see oli triloogia, siis, siis me rõõmuga tegime lõpuni. Mul ei ole, ütleme teisi komöödiaid lähiajal plaanis. Ja, ja mina tõesti nägin väga mitmeid väga toredaid silma ja, ja väga uhkeid dokumentaalfilme, tõesti, nii Joosep Matjus kui Jaan Tootsen, ema, kellega mul tegelikult on väga suur au koos ka teha. Järgmine aasta välja tulevad filmi Fred Jüssist. Millest sõltub, kas vaataja tuleb kinno eesti filmi vaatama? Sama oletame, et peremees ja naine võtavad vaba õhtu reedel ja on kinokassa juures valiku ees kas minna vaatama näiteks Hollywoodi põnevusmärulit, minna vaatama Robin Hoodi või või hoopis Eesti filmi, mis räägib kalevipoegade raskest elust ja keeruline keerulistest peresuhetest filmis võta või, või jätta, kuidas inimesed teevad valikuid. Kes tahaks vastata sellele, kristlikule jätkab. No ma ütlen seda, et, et ega ma ju ei tea, kuidas nad teevad valikuid ja eks me tegelikult valikuid teeme ju erinevatel nädalatel erinevalt, kuidas me enda tuju on, kas me tegelikult tahame lõõgastust või, või, või tahame midagi sotsiaalset, uurivad, et, et me oleme muutlikud. Me oleme ju inimesed. Aga, aga see, et nüüd küll me ei ole ära võtnud Hollywoodi filmide vaatajaskond, aga see, et Eesti filmil Kasuks tehakse väga palju valikuid, on kas või näide sellest, et kui ma hiljuti rääkisin suurimate levitajatega ja küsisin, et mis on tulemas ja kuidas järgmine aasta edukuselt läheb siis vastus oli midagi sellist, et oleneb, palju me eesti film Enda levitada saame, sellest sõltub, kas me oleme järgmine aasta suurimad levitajad või mitte. Nii et see on väga suur kompliment meile. Kuidas, millest üldse Eesti filmituruosa sõltub ja miks see nii palju kõigub masin, vaatan tabeleid ka siin on alates kahest protsendist aastal 2010 kuni 14 protsendini ja aastal 2007 Edith Sepp. Miks ta nii palju kõigub, miks me sõltume nii palju üksikutest filmidest ja ja mis ta võiks hinnanguliselt tänavu tulla? Ma arvan, et ta sõltub sellest, kui palju filme me välja toome ja eks muidugi nagu eaka mainis ka mitu ekraani. Meil on kasutuses. Aga praegu, kui me vaatame tänast seisu, siis kaks esimest filmi on meil Eesti filmid, mis on tabeli tipus, mida Eesti vaataja on kõige rohkem vaadanud, esimesel kohal on klassikokkutulek ja teisel kohal on seltsimees. Et see on kindlasti hea märk, et ma tahaks loota, et tuleks 20 protsenti, aga samas on jälle nii palju kinoekraane juurde tulnud, et et see on väga optimistlik hoiak, et võib-olla võib-olla kusagil 20 18 20 protsendi juurde tuleme sel aastal. Rahvusliku filmikunsti rahvusliku filmikunsti maine näitaja see top 10 mitu kodumaist filmi top 10. soomlastel on väga tihti seal viis olnud neid, eksju, väga head näitajad. Meil on väga hea meel, kui me saame kakskolm sinna. Aga Soomes on ka kõige suurem turuosa üleüldse nii Põhjamaades kui ka eurooplased, nende turuosa on 30 protsenti, et Soomel nagu väga kihvt näide. Kriitikast, kas inimesed tulevad või ei tule kinno täna. Tänapäeval oleneb kõik turundusest, kuidas, kui panna ikka Facebookis või mistahes kaadrites pedaal põhja võimalikult palju reklaampindasid osta, siis tulevad inimesed kinno ja sellest, mida kriitik kirjutab Postimehes või Päevalehes või kusagil räägib raadiosaates sellest suurt. Ta ei oleneb kriitika juurde. Viin jutuga seetõttu, et läbi aastate ju kasvõi PÖFF-i eestvedaja Tiina Lokk on olnud eesti filmikriitika osas hästi kriitiline. Ta heidab ette, et eesti filmikriitika põhineb sageli subjektiivsetel maitseotsustel ja ärapanemisel ja, ja meil ei osata sisuliselt analüüsida, kuidas film maailma filmikultuurikonteksti paigutub. Andrei Liimets? Kas ja kui palju kriitikast üldse sõltub? Suhtun solvata? Ei, absoluutselt ei ole, sa tõid siin päris mitu teemat, nüüd oleme, mida vist kõik ei jõua väga põhjalikult analüüsima hakata, eriti kriitika kvaliteeti, aga et vastata sellele esimesele ja viimasele küsimusele, et kui palju sõltub, siis tegelikult tahtsin öelda, muidugi mulle väga meeldiks mõelda, et ja ma kirjutan ja siis inimesed selle järgi teevadki otsuseid ja et kriitikuid loetakse kriitikat. Aga tegelikult Economist on uurinud, millest sõltuvad sõltuvad inimeste filmi valikud ja täna on umbes kaks protsenti on nende andmete kohaselt on siis see osa filmide kassast, mis sõltub kriitikute hinnangust ja ülejäänu on ikkagi reklaamimaht ära tuntavuse nähtavuse ja selline sotsiaalmeedia, ehk siis nagu näost näkku reklaam, ehk siis igaüks on ikkagi kriitik sotsiaalmeedias ja sellisest, nagu sellise professionaalse kriitiku roll on pigem marginaliseerunud, see ei, tähendab professionaalne kriitik, oluline ei oleks, et see, selline pikem analüüs ja konteksti asetamine on ikkagi oluliselt lihtsalt, neid ei määra enam nii palju seda, milliseid valikuid inimesed kinno minnes teevad. Mina tunnistan, mina olen küll mõnikord hädas, tahaks lugeda mõne filmi kohta, aga kui kriitikaga ilmub, siis lõpuks on see lehte jõudnud alles siis, kui linastus periood hakkab läbi saama ja ja enam võib-olla ei olegi aega kinno minna, nii et mina tahaksin rohkem abi saada, aga, aga ei saa, miks see nii on, Jaak Lõhmus. Lehte ilmu selleks, et sulle nõu anda, eks. Aga, aga ma, Ann, Andrei täiendaksin sellega, vot see kriitika või see, mida filmist kirjutatakse, tegelikult on asi, mis mõjub pika vinnaga küsib, küsib endalt vaataja, kas ma seda filmi tahan selle juurde tagasi tulla näiteks või hiljem järele vaadata siis see, mida on kirjutatud, see loeb talle siis ta otsib üles need tekstid, need arvamused ja, ja kui see tuleb kasvõi noh, kas või Eesti televisioonist, siis nii et see on selline asi, mis ei sellel esilinastusnädalal, Intel mängib tõesti nagu sa ütlesid, väikeste osade. See kriitika, mis ilmub. Kris Taska filmitegijana, mis toob inimese kinno või mis põletab inimesed kinost ära, kas inimese toob kinno reklaam sotsiaalmeediasse, kui palju filmitegijad saavad ringvaates ja teistest telesaadetes diivani peal käia, millest oleneb? Tead esiteks, ma ütleksin, et ma arvan, kriitika on ikkagi väga tähtis ja tegelikult, kui sa ütled, et kriitika ilmud tihti siis, kui kui film hakkab loginost maha minema siis ühtepidi on see võib-olla isegi hea, sest kui kriitika ilmuks näiteks ja tõesti oleks nii-öelda väga subjektiivne ära tegeleda, ilmuks enne, kui üldse film kinodesse jõuab, siis muidugi võiks väga haiget teha filmile ja muidugi sa ju tore. Kas selliseid näiteid on ka, kas te ise olete tundnud, et v tehtud filmile on liiga tehtud? Aga aga ma vastan veel seda teist lõpuni, aga tähendab ma arvan, et põhiline, mis ütleme esimesel nädalavahetusel sel nädalal rahva toob kinno, on muidugi see nii-öelda äratundmine, kas on see mingi teema, mis neid huvitab, näiteid, aga eelkõige reklaam. Aga nüüd sealt, mis edasi hakkab olema näiteks teisel, kolmandal nädalal, see on eelkõige see suust suhu reklaami, et sina tegelikult peaksid küsima naabri käest, kui sa tahad nõu saada. Ja ma arvan, et väga ilus näide sellest see aasta ongi see ilus loodusfilm. Joosep Matjus oma, mis tegelikult ka neljandale-viiendale. Võib-olla ma liialdan kuuendal nädalal tegelikult ei, samasuguseid numbreid nagu esimesel nädalal tegelikult ei olnud mingit meeletut reklaami, aga kõik, kes nägid, soovitasid kellelegi teisele vaata minna. Filmi tegevus on kõige magusam. Kiituse reklaamise suust suhu reklaam. Sinus ka veel, see on väga tähtis mainida veel. Minge vaatama. 10.-st nädal juba kinos, aga Joosep tegi väga palju reklaami ise sotsiaalmeedias ja ta käis ise kohal seanssidel. Ta ise panustas isiklikult väga palju, et ma tahaks välja tuua siinkohal, et, et tegelikult meil on nüüd professionaalsed levitajad tekkinud filmide taha, et enne meil seda ei olnud, et Kristi teab seda väga hästi, et kui ikka film võtab, kui keegi võtab su filmi levitada, siis ta teeb sulle poole töö ära ja seal veel lisaks ise käid kohal nendel seanssidel, et see, kuidas filmi esitletakse, kinos on ka muutunud, sellist asja meil enne ei olnud ja, ja ma arvan, et sellele tulevad ka vaatama, et Joosep Matjus on juba kümnendat nädalat kinos, mis on nagu ühele eesti dokumentaalfilmile väga pikka aega. Aga kas Eestis on mõni näide sellest, kuidas kriitik on tapnud mõne filmi. Me oleme justkui etteheiteid kuulnud, aga ma tahan seda. Kommenteerida kuna mul on kõige pikema ajalooline mälu seda on juhtunud 2000.-te aastate alguses. Ma ei nimeta filmi nime praegu, aga minu mälestuste järgi kahel korral, kui esilinastus päeval. Ja on Eesti filmi kohta päev arvustus ilmunud ja rohkem ei ole seda tehtud. Ja, ja see, mida, kui sa tsiteerisid proloki, siis see on võib-olla seotud tolle kauge mälestusega 15 aasta tagant, aga viimasel ajal ikkagi nagu kirjutamata reegel on see, kui film linastub, siis sa võid suu lahti teha ja kirjutada, mis tahad, aga enne esilinastust ei tohi. Aga see ei olnud sama kriitik, mitte ei olnud kaks erinevat, ahah, üks töötas teise juures. Veel huvitav asi, et kui esimene kriitika näiteks ilmub väga negatiivne. Võib-olla ma, võib-olla ma eksin, aga mulle tundub, et see paneb nagu järgmistele retsensioonidele mingisuguse asja, kus nad võivad küll kiita, aga peavad ka juskui natukene vabandama, et, et annaks Eesti kõikidele filmi. Jumal seda, et esimene retsensioon on positiivne. Ega mulle tundub, et ka levitajad oskavad üldiselt kuidagi, see aeg on möödas, kus kriitik saab filmi tappa niimoodi, et levitajad oskavad ka päris hästi ka halba kriitikat ära kasutada, et mulle endale on üks niisugune pisike lugu, et teise klassikokkutuleku kohta kirjutasin Facebooki noh, mitte tingimata negatiivse, aga mitte ka nüüd kõige-kõige optimistlikuma või kiitva kommentaari, kus oli üks lause, ma ei mäleta täpselt, mida ma seal kiitsin, seal üks, üks hästi positiivne lause oli ja selle korjase rehitajaga välja ja pani pressiteates, justkui ma oleks seda filmi siis soojalt soovitanud, nii et üsna selline nutikas käik mind võttis küll päris tugevalt muigama. Professionaalseks levitamine läheb Eesti vabariigis professionaalselt, aga enne ei ole olnud. Täpselt seejuures ma tahtsin kiita, et kuigi võin kriitikuna taaskord klassikokkutuleku seeria, on see, millele, millega võib-olla Eestis on kriitikutel mihukest natuke kitkuda olnud, aga näiteks kasvõi seda levitamise reklaamitööd. Ma julgen Shana ainult ainult kiita, et olles ka ise mõningaid eesti filmide turundusplaane käinud hindamas, siis mulle tundub, et paljude filmide selline turunduskava ei ole piisavalt ambitsioonikas. Täna ei mõelda isegi sellele, et mida veel võiks teha, et kui siin toodi välja Joosep Matjus kõva tööd, siis paljud filmid ei ole seda teinud ja see peegeldub kohati vaatajanumbrites, aga tundub, et seda tehakse üha rohkem ja see on ainult hea. Ma toon seniga kohe jaanis valgu ka välja, tema, mis ta tegi Ahto filmiga, see oli ka ikka fenomenaalne. Et tegelikult ongi nagu dokumentaalfilme, võib-olla levitajad veel üles ei korja ja tänu sellele dokumentaalfilmitegijad ise levitavad oma filme ja viivad nad vaatajani isiklikult kohale, et see on täiesti fenomenaalne. Nõndaks, aga milliseks ikkagi hinnata siis EV 100 filmiprogrammi ja tulemust? Raha pandi sisse 9,2 miljonit, et me teame või ütleme kuulajatele ära ka, et režissöör Tanel Toomi tõde ja õigus esilinastus on veel ees. Raadiokuulajate enamus ei ole veel ka näinud filmi eia jõulud tondikakul, kuigi PÖFFil sai seda juba pileti eest käia vaatamas. Aga ikkagi mingisuguseid järeldusi juba saab? Lottega Lotte tuleb ka veel välja ja siinkohal ma ütleksin uudisena veel, et üks film jõuab ka Bellinaale võistlusprogrammi, aga me muidugi ei ütle, milline nõndaks, aga küsimus jääb ikka õhku. Jaak Lõhmusele. Me ei tohi ka öelda, et mister, linalen, kvaliteet seal praegu nii-öelda töö tööhüpotees. Aga sa küsisid. EV100 filmid on enamusest valiminud. Mul on selle kohta vastus valmis mõeldud tänu EV 100-le ja sellele lisatoetusele ongi meil seitse filmi aastas. Ma ei tea, kuhu me läksime välja jõudnud, kui seda raha poleks aastaid tagasi sisse pandud. See on hoidnud eesti filmi stabiilse meile. Meil ma ei räägi praegu kunstilisest hinnangust, mis oli kõige, mis oli kõige parem film, sest seda me saame siis järgmise aasta märtsis öelda. Eesti vabariik 100 programmisteks. Aga see on aidanud. Meie filmindusel püsida teatud stabiilse ja stabiilsuse juures ja kvaliteedi juures, nagu me näeme ka nüüd sellel aastal linastunud filmidest, eks. Ja nüüd on küsimus, et mis saab siis, kui seda raha näiteks ei oleks. Ja et siis võib küll hakata muretsema ülejärgmise aasta filmide pärast. No selle raha juurde me veel jõuame, aga ma küsiks ikkagi hinnangut nii-öelda kunstilise poole pealt. Andrei Liimets Kui sa enne mainisid filmikriitika taset, siis kuna filmiajakirjanike sageli on hästi kiire muude kõrval, siis üks probleem kriitikaga sageli on see, et, et natuke palju korratakse siukseid turundajate reklaamlauseid, selle asemel, et neid kuidagi kommenteerida või Omalt poolt analüüsida. See öeldud, ma nüüd kordan ühte sellist torandusliku lauset ma tõesti ei mäleta, kes kosmosele meedias täpselt üles korjasin. Ma loodan, et keegi siit laua tagant ei öelnud. Aga et, et see EV 100 rahastus on lubanud Eesti filmitegijatel näidata, mis nagu tase, kui vahendeid on, tegelikult on ja nagu ma juba eelpool mainisin, see on maailmatasemel, et, et mina minu poolt ainult ta nagu väga kiitus ja ka selle eest tõesti, et, et julgeti panustada tegutantidele ja lavastajatele, kes tegelikult ei ole veel suurel ekraanil ei olnud seni näidanud oma oskusi ja tegid seda nüüd väga muljetavaldavalt, kus on osaliselt ka tulnud seesama taas kord juba mainitud tugevate naislavastajate sihuke pealetulek. Kris Taska, kuidas ise filmitegijana kolleegide sooritust hindab, tuleb vist ka ära öelda, et teil ka osaliselt vähemalt oli oma lehm ojas ehk siis vähemalt selle sarja tootmise osas ka konkureerisid. Ideeks oli teha sari aastast 1939 Elmo Nüganeni ikka jah, aga, aga selle asemel sai hoopis pank, selle võitis selle konkursi, aga, aga nüüd kui tagant ta tagantjärele vaadates kolleegide tööd hinnata, mida saate öelda? Minu meelest on hästi tehtud filmid ja, ja nad on ka, mulle tundub publiku poolt armastatud filmid, et, et minu jaoks natuke üllatavalt see Eesti vabariik, 100 logo või kaubamärk seal nende filmide juures minu meelest on igati nii-öelda kvaliteedimärgina ja, ja kutsena mõjunud publikule, et, et on tahetud näha, mis on need filmid, mis Eesti vabariik 100 raames on valminud. Kui me räägime sellest Eesti vabariik 100 sarjast, siis, siis ilmselgelt me kaotasime, sellepärast et meie stsenaarium ei olnud nii hea nagu sarja Pank. Stsenaariumeid võitis, parem. Aga, aga mida ma tahaksin telekoha peal siiski öelda, vaata Andreiga, sa mainisid siin, et mõned filmid on võib-olla liiga Telelikud üldse, mis jõuavad kinodesse, ei peakski sinna jõudma. Olen nõus, et selles mõttes meil on ilmselt Euroopa parima mini sisestatud ja parimat hektarite ja helisüsteemidega kinod, et, et seal nii-öelda tehnilist praaki hätta ei oleks õige. Aga tegelikult, mis oli meie jaoks üks suur takistus, oligi tegelikult see kvantiteedi-kvaliteedisuhe võib-olla võib-olla mõni on ka ise tähele pannud, et tegelikult oodati rohkem osasid, kui meie tundsime, et selle raha eest ja, ja võib-olla ka selle selle grupi eest. Läksime suudaksime nii-öelda välja mõelda, et ütleme, et kui meie oma sarjaga tundsime, me suudaksime teha kuus osa kvaliteedis, tegelikult taheti 12 ja see tegelikult on mitte nüüd selle konkreetse komisjoni mure, aga see on üldse telekanalite mure, et on vaja kvantiteeti, on kvantiteeti vaja ja, ja selle alusel kannatab kvaliteet. Ja, ja on vaja eetritunde täita, eks ju, aga rahvas on väike, reklaamirahad on väiksed ja, ja selle asemel, et teha ütleme kaks tundi või tund aega head asja, peab selle venitama kuhugi pikaks, pikaks ja natuke igavamaks laiali. Mis siis saab Eesti filmist peale EV100 filmiprogrammi erirahastuse lõppu, kui suur see tagasilöök saab olema? Masin, vaatasin ka kevadel avaldatud Price Waterhouse Coopers i Eesti filmitootmise rahastamise analüüsi. Seal tõdetakse, et filmid, toetuste kasv pole käinud kaasas üldise elukalliduse ega ka riigieelarve kasvuga. Samast analüüsist tuleb välja ka lausa minu meelest kurioosne fakte mõni ehk laua ümber istujatest kommenteerib seda äkki hiljem. Et aastal 2015 kuni 17 filmiprojektides oli režissööride tegelik netotunnipalk 3,5 eurot tunnis ja sellelt taustalt, siis ma küsingi, et mis saab, kui seal see lisaraha ka ära kukub. Ma saan aru, et valitsus riigieelarvest on filmitootmise baasvahendeid küll veidi tõstnud aga EV 100 programmi ajaga võrreldes toimub ikkagi rahastuse kukkumine. Edith Sepp, alustame teist. Ja kui minu käest küsida, et mis see Eesti vabariik 100 filmiprogramm siis tegelikult kaasa tõi, siis eesti film muutus veelgi rohkem nähtavamaks ja ta muutus ka näiteks otsustajate seas vastu võetavamaks. Kindlasti tõusis teadlikkus, et Eesti film on maailmatasemel. Et me tegelikult suudaksime teha häid ilme, kui me rahastust on. Et ma arvan, et seda Eesti vabariik, 100 filmi, aga me ei saa ainult numbrites vaadata või peaks vaatama ka selles kontekstis just et mida, mida ta nagu andis sellise eesti filmivõimekuse ja tootmisvõimekuse mõistmisel. Et, et samm-sammult tuleb siit nüüd edasi liikuda ja tõepoolest oli selline plaan, et kui see Eesti vabariik 100 ära lõpeb, et siis riik hakkabki filmi nagu rohkem toetama. Nii palju raha me paraku ei saanud juurde, kui palju me küsisime küll, aga oleme me siis saanud 2018 2019 1,3 miljonit filmitootmisesse juurde 1,3 miljonit siis aastas jah, 1,3 miljonit aastas kahe aasta peale, 2018 ja 2019. Aga mis siis nüüd oli võib-olla selliseks. Ühelt poolt edasiminekuks, teisest küljest jälle tagasilöögiks oli see, et meile tuli juurde uus programm, mille nimi on film Estonia, ehk siis Eesti filmitegijad ja ma arvan, et Rizzo muga nõus, et üks selline suur mõte meil oli, et lisaks sellele, et me toodame oma filme, me tahaksime, et Eestis oleks meil kogu aeg töö filmivaldkonnas olemas ja me tahaksime Eestisse meenud meelitada ka välisprojekte, kes tuleksid siia siis filmima ja selle filmiprogrammi suurus on kaks miljonit eurot, et kui nüüd vaadata riigi seisukohalt, kui palju raha tuleb eesti filmile aastas juurde, siis tegelikult on kolm miljonit eurot, aga selle kahe miljoni eest, kas ma saan õigesti aru, üldjuhul eesti filmi tehti ja sellest ei tehta eesti filme, Eesti, see on Eesti tegijad saavad teenindada välisprojekte. Et Eesti kaamera vee saab filmida ja valgustaja saab valgustada, aga Eesti Eesti film Eesti kinos ei tule? Jah, paraku see nii on, et seda, seda skeemi saab kombineerida eesti filmiskeemiga eesti filmide toetuseks mõeldud rahadega, aga eraldi jah, tõepoolest, seda ei saa nagu Eesti filmi selle rahaga toota, küll aga on meil üks režissöör, kelle nimi on Peeter Rebane, kes elab praegu Suurbritannias ja tema tõepoolest toob briti rahad hoopis Eestisse, saab sealt tagasimaksefondist endale toetuse ja toodab niimoodi oma esimest filmi. Niiet et jah, et kui ma tahan lihtsalt öelda, et muidugi muidugi nii palju raha juurde ei saanud, aga samas, kui me vaatame EFI eelarvet, siis seda kukkumist näha ei ole. Aga mida see tähendab valmivate filmide hulgas, kas siin Jaak Lõhmus alustas saadet sellega, et juba mitu aastat järjest on üle seitsme täispikka mängufilmi meil tulnud aastalt järjest 12 aastat järjest ja ka, kuhu me siis nüüd kukkuma kukume, kukume kolme nelja filmi peale tagasi. Ei, seda ei koge seda juhtunud isegi siis, kui oli see majanduskriis, tähendab siis me läksime viie peale, aga üllatavalt stabiilselt. Me ronisime sealt välja. Ja just tänu sellele, et tuli see roheline tuli Eesti vabariik 100-le. Aga ma arvan, me tagasi me nagu ei kuku sellele küll aga need eelarved, millega me filme toota saame, need kukuvad, et praegu meil on ikkagi väga suur niisugune privileeg toota filme juba peaaegu 1,5 1,8 miljoni eest, et vot siin tuleb tagasilöök, et ma arvan, et kriis saab seda kommenteerida ka, et jälle tootmisvõimekuses on see probleem, et me saame nagu Euroopas olla samal tasemel Euroopa filmidega näidata oma kaastootjatele, et me oleme võimelised teatud summa filmi sisse panema, kui nad tulevad meile partneriteks, et tegelikult selles mäel on tagasi, läheb kindlasti. Lingvistika Chrisi käest ka, aga ma võtsin filmi Instituudi veebist lahti tänavused Toetus otsused, et natukene numbreid illustratsiooniks juurde tuua mängufilmi tootmistoetused, selle all on kirjas 1,26 miljonit ja need on siis jagatud 100000 400000 170000 ja kuuekümned 1000 kaupa ja näiteks Ilmar Raag teeb ambrion filmis filmi Eerik Kivisüda, mille kogu eelarveks on märgitud 2,5 miljonit eurot. Filmi instituut annab sellele tänavu 400000 kokku kolme aastaga siis 500000. Et aga kust peaks tulema ülejäänud kaks miljonit, kui filmi kogueelarve on 2,5 miljonit. Kuidas te seletate, kuidas Eesti filmitegijad üldse teevad filme, kui filmida enda eelarve on kusagil miljon-poolteist kaks, aga epist tuleb võib-olla 500000. Kristaga. Ja no me ikkagi otsime ju siin kaastootjaid on ju ja, ja nendel kaastootjamaadel on sama lugu, et nemad saavad jälle oma filmifondidest raha ja ütleme Taska filmist rääkida, siis me oleme eelkõige teinud Soomega natuke ka Lätiga. Ja, ja tihti on niimoodi, et mingi film, mida meie oleme algatanud, saame Soome partneri, kes annab selle nii-öelda järgmise rahastuse ja jälle vahest Soome partner on algatanud oma filmi ja meie oleme see, kes tuleme väiksema partnerina sinna sisse. Tegelikult on Eestis veel ju ka rahastuseks võimalik saada teatavat tuge kultuurkapitalilt kulti. Mitmel korral on kaitseministeerium toetanud Eesti filmide tegemise summaga, kui esiise annab, aga muidugi see peab olema patriootlik film. Ta peab olema hea film. Eks ole ju, kes ta kaitseministeerium, kui ma aru saan, on vist selle otsuse jätnud effile millis, aga nad on vist mingisuguse indikatsiooni ikkagi andnud, et nad tahavad, et see puudutaks Eesti ajalugu. Ja ajalugu ja noori kindlasti seal peab olema noorele auditooriumile suunatud film. Ja lisaks on meil kaks regionaalfondi, üks siis lõuna-Lõuna-Eestis Tartus ja teine Viru filmifond. Ja mul on väga head kogemused Viru filmifondiga, ma olen vist kas kolmele filmile järjest saanud nendelt tuge, mis tähendab seda, et sa filmid kas osa filmist Virumaal ja, ja nemad toetavad siin see on tegelikult väga-väga tüüpiline asi üle üle terve Euroopa ilmselt üle terve maailma ja, ja mis on siis selle mõtte ongi siis see, et, et konkreetset kohalikku maakonda tutvustada siin tuua tegevust tööd ja, ja kindlasti on sellel nii-öelda kasvõi juba siseturismiväärtus. Ja kui sa tood seda raha sisse, siis see raha saaks jälle taodelda seda tagasimaksja fondist sulle teatud protsendi lisarahasid. Jah, kui me rääkisime tegelikult filmitegijate kvalifikatsioonist ja et kas me suudame toota uhkeid suuri asju, et Eesti vabariik 100 toetus andis meile võimaluse rohkem raha saada ja kvaliteediga filmi toota, siis tegelikult seesama film Estonia on sama asi, et minul oli au soomlaste ja rootslastega koos teha film, mis siis selle aasta alguses eelmise aasta parimaks Soome filmiks ajalooline film igitee, mis kindlasti oli väga uhke tunne, et meie, kunstnik, meie monteerija, meie võttegrupp tegid sellise suure ajaloolise vaatemängu, mis, mis nii-öelda siis põhjanaabrite juures peeti parimaks teoseks. Veel kommenteeriksin, et igavene tee siis eesti keeles sai 10000 vaatajat Eesti kinodes, mis on kõige suurem vaatajate arv ühe kaastootmisfilmile, kus Eesti ei ole peatootja ja ma ütleksin veel väikse kommentaari, et kui see 1,3 miljonit praegu eesti filmile juurde tuleb, siis tegelikult me ei hakka rohkem filme tootma selle eest, vaid me tõstsime maximum eelarve summat, nii et järgmine aasta saab tootja taadelda juba maksimum 700000. Eesti filmiinstituudid Ühe filmile. Just see on samuti vana teema ju, kas Eesti filmi instituut peaks toetama rohkem filme väiksema summaga? Tiina Lokile vist oli filmikonverentsil 2010, nimetas, et see võib viia meid null nulli voodini. Et, et teeme palju ja halbasid filme, aga nüüd on mingisugune tasakaal, punkt, mõistlik, tasakaalupunkt leitud. Kuidas paistab näiteks filmiajakirjaniku poolt Jaak Lõhmuse poolt vaadatuna see tasakaal, et kui palju meil projekte on ja kui palju? Üks projekt saab raha? Mida meil on õppida sellest Eesti vabariik 100-st on just see, et rahastada, rahastama peab pika aja peale ette. Ühesõnaga, tegijatel peab olema kindlus, et nad kolme aasta pärast veel võivad selle filmiga töötada või, või käivituvadki kolme aasta pärast. Aga niimoodi peost suhu. Vabandust. Et, et praegu kui sa ütlesid selle režissööri palganumbri, mis oligi Kolm 3,5 eurot tunnis. Jah, et huvitav, kes selle selle raha eest geniaalset filmi hakkab tegema? Crystalgatki oskab kommenteerida produtsendile, et kuidas on võimalik inimene saada tööle 3,5 euro eest tunnis. Ehk siis 25 eurot päevas? No siin on vist kaks külge asjal üks on see, et need on ja ka mina tegelikult nende seas oleme õnnelikud inimesed, kelle töö on ka meie hobi. Et tegelikult see ei ole ainult raha, vaid on ka tegelikult huvitav, see pakub palju rõõmu ja nii edasi ja nii edasi. Teistpidi muidugi seda peab vaatama öelda pakett teetasu näed, et keegi tegelikult ei võta ju kedagi 3,5 eurot tunnis tööle, vaid ikkagi räägitakse kokku, et selle filmi eest ma saan sellise summa. Olgu see siis 25 30 või 40000 eurot, mis tegelikult ikkagi on mingisugune raha, millega saab ka elada. Ja ilmselt see režissöör ka mingites etappides selle tööperioodi jooksul saab ka mingeid muid asju teha, et see ei ole ta nüüd nii intensiivne, et üks aasta mitte ühtegi muud asja enam teha ei saa, vaid peab kogu aja ainult selle filmiga tegelema. Kuigi kindlasti võtab suure osa ajast Ja Kulka ja esivanemad ka iga aasta välja stipendiumid eraldi režissööridele, et palju meid esitusele on. Nad saavad alati taadelda endale aastastipendiumi, millega siis lisaks veel ära elada. Aga muidugi, ebakindlus selles mõttes filmitegijate juures on ja ilmselt ütleme elektrikule on rohkem tegevusi, ta läheb ühe filmi pealt teise peale ja mida rohkem sa sinna nii-öelda loov ja ülespoole lähed. Kui võib öelda üles, siis seda, seda ebakindlam, see on sellepärast, et sa tegelikult väga palju näed vaeva ja, ja ette valmistada, sa ei tea, kas see õnnestub, no kasvõi Taska filmi baasil ma huvi pärast arvutasin. Nelja aastaga müünud palju pileteid, võib-olla kui Vanemuine, Estonia suurimad teatrid kogu oma hooaja peale aastas keskmiselt. Aga mis meist järgmine aasta saab, kas me saame midagi teha, seda kindlust meil ei ole. Kas me saame midagi oma rahvale pakkuda? No kindlasti on ka ju küsimuse püstitus mida maksumaksja raha eest toetatakse ja kas näiteks maksumaksja raha eest peaks toetama meelelahutuslike filme, nagu klassikokkutulek või selle küsimuse püstituse saab ka pahupidi keerata, kõlavat Te ju ka etteheited, miks rahastatakse maksumaksja raha eest peamiselt selliseid aeglaseid, vähese dialoogiga filme, kus trööstitu maastikul segane mees lohistada koera laipa, et miks ei tehta rahva raha eest filme, mis aitaksid lihtsal tööinimesel nädalavahetusel naerda ja töömured unustada ja kinos Jansilt rõõmsa tujuga lahkuda, kuidas filmikriitikutele või filmiajakirjanikele tundub, kuidas see tasakaal Eesti riikliku filmi rahastamise poolt? On, on saavutatud ja, ja on see õiges paigas. Andrei Liimets Me oleme kõiki neid jaotatud summasid nüüd niimoodi silme ees, aga Mulle tundub pigem, et see tasakaal selles mõttes on pigem praegu paigas. Et see küsimuse püstitus juba ise on mõnevõrra lihtsustav, eks ole, et siin on sellised tugevad äärmused, eks ole, et justkui mingisugune koeral ahistamine, aga seda tegelikult on väga vähe ja täpselt samamoodi on ka mingisugust sellist nii-öelda Lülita täiesti ajud välja. Kitchen nagu väga vähe, et tegelikult enamik filme jõuab ikkagi kuskile sinna sinna vahepeale ja mulle tundub, et praegu on pigem see rahastus läheb üsna õigetesse kohtadesse, selliseid minule isiklikult kriitikuna ei teki väga palju seda küsimust, et miks nüüd siia Allan raha pandud, teine aspekt, mida tasub tähele panna, on see, et eks riikliku rahastusest ikkagi peetaksegi silmas kultuuri arengut võib-olla tervikuna, et seal ei ole alati see selline laiemale publikule meeldimise küsimus ei ole nagu ainus ainus mõõdu mõõdupuu, aga ka see on mingil määral oluline ja sellepärast tulebki neid tasakaalupunkte leida. Aga nagu öeldud, et minu meelest see tasakaal on praegu täitsa enam vähem. Jaak Lõhmus ja ma olen sinuga nõus, on reise, see otsustamine on Eestis delegeeritud Eesti filmi Instituudile ja hakata kuskil kivi peale kargama ja ütlema, et miks te sellele filmile andsite, raha, seal. Demokraatlikus riigis on selline otsus tehtud ja me võime öelda, et see film on halb. Aga otsus, otsustasin ma lähen kritiseerima mitte ajakirjanduses, vaid siis üks ühele ütled, et kuule, see, see oli jama, et võib-olla poleks pidanud andma, aga, aga need otsustajad näevad tavaliselt Kriitikutest kaugemale. Nad näiteks näevad. Meil on siin potentsiaaliga naislavastaja, nad näevad võib-olla juba tema järgmist projekti selle taga, et kui ta teeb selle ära, siis see järgmine projekt on kraad kangem või parem. Et, et niimoodi ei saa lühinägelikult kritiseerida. Ma vaatasin täna Eesti filmi Instituudi kodulehelt ka seda jaotust projektitaotluste kohta ja mul kukkus suu lahti selle peale, kui ma nägin, kui pikk nimekiri on projektidest või rahataotlustest, filmi, ideedest, mis ei saa raha. Ja seepeale tekkis mul küsimused, et kas meil jääb ka tegemata palju väärt ideid, kas paljud väärt võimekusega režissöörid peavad elama, käed rüpes või siis või siis tegelikult ainult meil neid häid ideid ei olegi eriti palju. Sinika on need parimat saanud, et ma ei tea, kas keegi keegi laua ümber olijatest sepaga on, on, on süvenenult uurinud seda, et kes ei saa raha Oskab ilmselt sellele kõige paremini vastata, aga ma tahaks lihtsalt öelda, et see ei ole kindlasti ainult Eesti või nagu vähese rahaprobleem, et ka Hollywoodis on see kuulus must nimekiri stsenaariumidest, mida nagu aastaid ei ole ära tehtud, mis on kas riskantsemad või mis ei ole lihtsalt kellelegi majanduslikel kaalutlustel nagu meelde jäänud ja sealt tuleb tihti, kui neid tehakse, tuleb sealt Oscareid, tuleb kassahitte, aga ometi mõned filmid on seal nii-öelda produktsiooni põrgus või seda ootamas aastaid-aastaid, nii et see ei ole, see on igal pool paratamatult see konkurents on kõva. Aga kas teil filmiajakirjanikele endal ka on tunne, et jälgite näiteks mõne stsenaariumi või filmi idee arengut ja tekib tunne, et miks jõua tootmisesse? Sa sa näed pime ajakirjanikutööd väga roosiliselt, et sellise uuriva ajakirjandusega filmiajakirjanduses praktiliselt pole võimalik tegeleda. See eeldaks ka siis mingid stipendiumi ja kõik need variandid läbi mõelda, et mis oleks saanud siis, kui ja kui see oleks läinud seda teed, mis siis oleks saanud? See on väga huvitav teema, väga provokatiivne, aga, aga vaevalt me nende väikeste lehepindadega saame laskuda selliste teemadeni. Seda jah, nii süsteemselt ei jõua nagu silma peal hoida, aga. Jah, et vabandust, ma küll, et repertuaar on üsna mitmekesine ja tegelikult on klisse, sa saad väga palju tagasisidet, et tegelikult on ju nii, et ikka osad asjad peavad küpsema veel, et endale tundub küll, et võiks juba võttesse minna ja tegelikult pool aastat hiljem, kui sa tuled tagasi, siis on asi ikka ainult paremaks läinud. Ja see oleks väga tore ja loodame nii, ütleme näiteks mõned huvitavad näidet tuua näiteks seesama, mis me täna saates juba rääkisime, et Eesti vabariik 100-ks telesari, kus taheti 12 osa ja mida me pastakas kuidagi ei suutnud välja imeda see tegelikult siis sellesama projekti mis räägib siis, Eesti vabariigi 30-st 40-st aastatest võttis üle üks teine mängufilmifirma nafta, noored, asjalikud inimesed. Režissöör Margus Paju, kes tegi Supilinna salaseltsi. Jana tarendasid sellest väga tugeva täispika filmi stsenaariumi, mis ma väga loodan, läheb järgmine aasta tootmiseni, et tegelikult asjad tõesti võtavad hoopis teisi pöördeid. Ja teisi käike, mis ma filmiinstituudi kohta nagu head ütleksin, on see, et nõustud nende vastusega või mitte, aga nad väga kenasti põhjendavad selle ära, nii et kui sa saad kasvõi jah või ei vastuseid siis sa saad ka väga selge seletuse kaasa, milles lähtus, et selles mõttes on, on see küllaltki läbipaistev ja selge, mille, mille poolest mina olen tänulik. Me oleme rääkinud siin päris palju filmipoliitikast ja kõigest muust, aga palun, saate päris lõpuminutid, räägime ikkagi konkreetsest asjast, et on detsembrikuu, on jõulukuu. Mõlemad filmiajakirjanikud siin stuudios on ära vaadanud ka Anu auna jõulufilmi eia jõulud tondikakul. Kas see on see, mida teie ootasite? Jaak Lõhmus ma olen omal ajal käinud päris palju lastefilmide festivalidel ja ja, ja see film on minu meelest niuke Parikse, Laans lastefilmifestivali ja koguperefilm ja, ja kõigi oma klišeede ka mis selle juurde kuuluvad imeliste loodusvaadetega, mida on Ants Tammik filminud ja ja, ja ühesõnaga, see see film on. Väga positiivne. Koguperefilm sellest, kuidas aastavahetusel enne uut aastat perekonnad saavad omavahel kokku, perekonnaliikmed leiavad 11 uuesti ja, ja, ja kunagi käies välismaa lastefilmide festivalil Põhjamaades ja mõeldes, et millal me jõuame sellise filmi, siis ma nüüd ütlen, et oleme jõudnud. Andrei Liimets, ma ei teagi, kas see on see kõige olulisem küsimus, et mida mina ootasin, et ma võib-olla üritan, filmide puhul on näha seda, et mida tegijad on ise oodanud sellest, mis, mis nagunii-öelda piirides selle filmi teinud. Ma tunnen, et ma kaotan siin nüüd vähemalt osa oma kriitilist tõsiseltvõetavust, kui ma ütlen, et see oli ikka neetult nunnu film. Ausalt ka ma mul on jube selline eriti Ameerika filmide puhul, mul tekib jube vastumeelsus, kui filmid on väga ilulevad, kõik on selline ideaalne ja tore ja meeldiv ja tegelased on kõik südamlikud ja soojad ja vahvad. Ja ometi mulle tundus, et eia jõulud tondikakul puhul kuidagi tegijate süda on niivõrd õiges kohas, isegi selliseid teatava ilulemise ilustatuse juures, mis seal kohati on, on see tõesti eriti sellise lasteaia perefilmina ikka päris ideaalsel hetkel päris ideaalses kohas ja mulle tundub, et kui Eesti ühiskonnas kohati on puudu sellisest heatahtlikkusest ja südamesoojusest, siis selles filmis on see kõik olemas ja ma arvan, et sellest saab päris menukas teose sellesse külmast detsembrikuus. Või ainult küsimus, mis mul vaadates tekkis, oli see, et kas näiteks Eesti metsatööstuse liitu kuuluvate perede emad-isad, kas seal peres on mõistlik seda filmi jõulude ajal vaadata, äkki võib mingit tüli tekitada ka kõigile teistele, vist võib soovitada. Positiivne on muidugi see, et üks väga hea andekas näitleja, kes viimasel ajal mängib eesti filmides kogu aeg väga pahasid mehi. Isegi see mees ei ole väga paha, tal ei ole täitsa lootusetult. Et see on selles suhtes hea film, et, et jätab võimalusega teiste teisiti tõlgendada asju. 600000 tuleb ära siis eesti vaatajad ühe kuuga võib täiesti vabalt, kuna koolivaheaeg Prius Prius Willisega hardi, jälle see jõulud vaid meil on nüüd oma film olemas. See annab. Suur tänu tulemast stuudiosse, järgmine filmiaasta, kindlasti saab olema ka põnev. Siin saates juba leidis mainimist, et tulemas on Janno Põldma ja Heiki Ernitsa joonisfilm Lotte ja kadunud lohed. René Vilbre klassikokkutulek kolm on see nii, jah. Ja see on ka viimane. Tanel Toomi tõde ja õigus. Martti helde Skandinaavia vaikus, koskvariantsise Riho Undi nukufilm Morten lollide laeval, mida, tõsi küll, PÖFFil sai piiluda valitud seltskond ja Veiko Õunpuu viimased, aga stuudios olid Eesti filmi Instituudi juht Edith Sepp, filmi produtsent Kris Taska ning filmiajakirjanikud Andrei Liimets. Jaak Lõhmus. Mina olen raadiotoimetaja Müller. Vaatasime tagasi lõppevale Eesti filmi aastale. Lõpetuseks soovitan kuulajatel ikka käia kinodes vaatamas eesti filme. Reporteritund. Reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.