Tere õhtust, täna me oleme Viljandi kultuurhariduskoolis ja publik on põhiliselt selle kooli õpilased. Ma loodan, et muidugi peale selle Vikerklubi kutse jäävatele mälestuseks ka tänased laulud, õhtu meloodia, et näeksite meie vikerklubi embleemi mõnikord õhtul paha tuju, tunnete ennast üksikuna, mõtlete muusika peale, vaatate seda lõbusat kitarri, et siis muutub tuju natukene paremaks, sest praegu tuju siin kultuurharidustöö kooli väikeses saalis ma julgeksin öelda, on päris päris hea, eht kevadine tuju muidugi, mida edasi see kevad läheb, seda halvemaks tuju võib minna, sest hakkavad tulema. Mis asjad, eksamid? Praegu keegi vabistab koiva eksamite pärast? Noh, see on hea. Meie vikerklubil on saanud heaks traditsiooniks igal õhtul hääletada õhtu meloodia, kõigepealt aga kuulakem ära eelmise Vikerklubiõhtu meloodia, milleks sai Raivo Tammiku Ö laule Jaak Joala esituses, palun. Tõstetakse ka neid, kes täna õhtul ameerika klubis esinevad. Ansambel elu Tartus. Tütarlaps kitarriga, Illafelpa. Viljandi ansambel kärjed koos solistide Velli Joonase ja Leo privitsaga ning Forteriood Tartust, Jaak Tamm, Tõnis tulp ning Jüri karja. Aplaus oli päris tugev, nagu oleks kohe Jaak Joala siin laval olnud, aga seda meeldivam on see siiski. Raivo Tammik. Meie keskel viibib. Ega siis midagi esimeseks esinejaks on rahvamuusikakoor, tartust. Hellaroo. See oli siis esimene. Laul ja pealkirjaks oligi talvist peo alustamise laul. Teo alustamise laul ja selle laulu sisu oli tegelikult kolm rida. Vellekesed, noorekesed, vennakesed, noorekesed, neiukesed, noorekesed, hakkame koos laule laulma. Setumaalt pärit nii et tõeliselt täiesti sobib ka meie tänase publikuga on Vellekesi on neiukese neiukese küll pisut rohkem kui Vellekesi, aga selle eest ele väljakki seal lava peal rohkem kui neiukese. Mida võib öelda Hellar kohta. Minu arst? Ega mina esialgu vastu. Mitu aastat juba koos laulate kaks aastat lund üle kahe ansambel Hellerosem liikmete arv on umbes kolmest kuni 20-ni ja neid kõiki ei oskagi praegu ette lugeda, siis meil on enam-vähem nii, et kes meiega kaasa laulavad, need ka on. Kui teiega kaasa laulate, siis olete teiega. Nii et täna õhtul on veel võimalus saada Hellero liikmeks. Kas Mikk Sarv on teie juht? Nojah, nagu et on jah. Mismõttes nagu, et on, tema on suurem osa laule meile üldse välja valinud ja, ja need lindid välja otsinud selle laulude otsimise töö on tema pääl nagu kogu aeg olnud. Ja siis sellepärast nagu ongi. Estraadimuusikas on see laulude otsimine selline, et kuskilt raadiost kuuldakse, plaadi pealt kuuldakse või helilooja kirjutas spetsiaalselt mõnda esinejat silmas pidades, laulurahvalaulul taolist otsimise viisi vist ei ole, tuleb ise võtta, aga Pam selga mööda maad ringi rännata. Vähemalt sedamoodi ta on ja ma tean, et laulaksime teise laulu. Virumaakeeles järgi tuleb laulda niimoodi, et selle eeslaulja kõige viimase silbi peal tuleb laulma hakata laulda senikaua, kuni sedasama värsson ära lauldud, mida laulja laulis on. Ja mis selle pealkiri siis on, pealkiri on Virumaad viljatäisi. Nii et siis publikule on visatud kinnas, palun see kinnas ka üles tõsta ja hakata laulma. Alla. Ma tahaks küsida, ma usun, et ka teisi kõiki huvitab, millega keegi eraelus tegeleb. Hakkame siit peale. Minu nimi on Mikk Sarv ja ma õpin Eesti põllumajanduse akadeemias metsandust. Mina olen Peep koordina ja olen Tartu Riikliku Ülikooli teadusliku raamatukogu restaureerimishügieeniosakonna köite restauraator. Suurtes ikka meelde tuletada. Mina olen maris mandoliin, mina. Tan Kreutzwaldi kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas Mare lõõdeteni ülikoolis püsika dekanaadis. Õpin Tartu kunstikoolis. Hinna Felti õpin Tartu Ülikoolis inglise sõdurit. Aino Korälgitatan ehitusmaterjaldie baasist. Nonii kõik on selge. Järgmine laul. On tegelikult siinsamas maalt pärit. Ma ei tea, kui palju teie hulgas mulki või viljandimaalasi on, aga ma oletan, et suurem jagu. Võib-olla me ei ole. No mis siis ikkagi selle, selle kandi keelt peab oskama, kus kohal elate või olete veel? Veel veel veel raadi hüüd tõesti, põlace. Julge Eeki. Loik iki parki hoidke Varkki val vareeku ajal nal valigologa vaadke val mata pääl, vaat tal ta pääl kaasköipu peeku kas on rikku? La laavalaiu? La la ma ju nii puujanud Reeku. Rikku oli puuk maas. Kui ma seal rikku, kas ma nüüd tõesti ei põlga ka, ta ka tõi, tõi oksi, lõika ta okseeveegaa, Rüütel nagu Marde rüütelkatel. Paiga nuut, lööte painud. Nüüd teeksime meie ühe väikse mängu, salgastest on ta pärit ja siis noh, võib öelda, et ta seal protest mänghobese kadumise vastu. Et ühesõnaga on ring sõõr ja seal sees peab nüüd olema hobune, kes Errnub ja kestnud. Sõõri on nüüd hunt, kes tahab sinna sisse murda ja hunt on teene tartlaste ekstra kaasa toodud. Seletan kuulajatele ära, miks saal nii Heleri tobesime, kui jaoks jäi ainuüksi rahvast väheks, võeti publiku hulgast ei saa. Kui mänguri kokku, saadi Lükati Viljandi tütarlaps ringi sisse. Tema pidigi seda obest mängima ning laule algas. Ainuke häda oli selles, et hobune oli väga tagasihoidlik, vaid. Hunt oli Leega kurje Tartus kaasa toodud hoopis. Anname nüüd Helleroole natukene võimalust puhata ja nüüd ma siis Raivo Tammiku kutsun siia lava peale, aga öelge palun ise, mida tema võiks mängida. Oled nüüd valmis, teeme nii, et hakake alguses teemaga peale, ma saadan siis ma lähen edasi sealt. Kas sa oma mõnes laulus oled ka rahvamuusikamotiive kasutanud? Otseselt motiive? Kui ei ole laulus, Hei, vaheosa on nagu rahvaviisi intonatsioonide peale kunagi Tšassima muidugi nagu rohkem püüdsin rahvaviiside peale ehitada. Kui ma tunnen, et ühe rahvaviis kuidagi annab enda mõtte järgi sättida, siis ma muidugi teen, aga ma ei loe ennast mingisuguse folkloori asjatundjaks kahjuks ja ilmselt peaks selle asjaga rohkem tegelema. Just siin, vaatan praegu neid mehi ja mõtlesin, et võib-olla siin midagi pigistan neist välja. Järgmine esineja on tütarlaps kitarriga rinnafelpa Ellero koorist. Kas te alustasite laulmist üksinda või olete kooris üles kasvanud? Kõigepealt kasvõi selles koolik kooris sellises tavalises lastekooris. Segakooris laulsin üksinda ja siis läksin Helleru kooris. Nii, ja nüüd siis teie esimene laul, tundri luuletusele. Tehtud laule. Tule tule mulle, needs veaks. Tule vaiks sana pajuuks, Tunele, eks lumesajuks tule tõttel, tule tõttel soojaks, tuule laulvaks linnupojaks, kui ei tule, kui ei tule, kui ei taha. Kõik, mis kuulsid maata. Teine laul on mul üks klassiõde ööl, kui ma koolis käisin, tegi sellele viisil, aga aga sõnad on Jüri Üdi luuletus. Aga see tüdruku nimi on Enel Mägi. Lillemüüjatel hakkaski. Enam ei õitsenud, ma. Ma ei tea kuusoo ja. Lähevad kuni. Lillemüüjad raad, kas küüni lilled kukkusid? See seda ja detsember. Seda tean omast. Linnud lendasid lõuu naas. Nii, seisa raamatu, minu jääd seeennad valvama. Roosa linna Smis poolegi liin. Riivis, mis riik ei ole? Üürnikku nõksu, minus kustutad, tule. Kustutad tule. Need olid kaks laulu hinnafeldbachilt. On saanud kauniks traditsiooniks, et igal Vikerklubiõhtul esineb ka ansambel sellest linnast, kus parajasti üritus toimub. Tänasel õhtul näete lavale kogunenud nägude järgi. Et see on teie oma linnaansambel kärjed kõigepealt palume siia ette üllo kauri, tule siiapoole ja räägi, kui kaua see ansambel juba koos on käinud ja kas sama nimi on tema saatjaks olnud esimestest päevadest peale. Kolm aastat ja saab täis sügisel. Nii et siis kaks pool aastat tööd ja nimi on kogu aeg sama mehedki enam-vähem samad. Tutvustame raadiokuulajatele ka kõik mehed ära, kes sul siin laval on? Esimese trompeti, ansambli Viljandi laste muusikakooli õpetaja. Saksofoni mängib sarli toomas? Tramboolil Urmas Köler varem mängis trompeti trummide Ants erinorm. Teine trumpetan purik Harry. Kas seaded sellele ansamblile teed sina ise või on ka mõni abimees seal ansamblis? Enamjagu viimasel ajal olen teinud ise aga aitab mind. Bassimängija Jaan Teder. See instrumentaalpala oli Olav Ehala, tere tulemast Viljandisse. Palun siis Cleo preilid. Paar sõna oma lauljatee kohta. Suuremad saavutused. Suuremad saavutused, kaks takti ette läks võrdlemisi hästi, aga ei saa rahule jääda ka. Nüüd tuli üks kiri, mille ma ette loeksin meie klassiõel. Elvel on täna sünnipäev. Möödus 17 aastat, kui kurg ta ilmale tõi. Tema lemmiklauluks on leo Priivitsa esituses, kõik löövad kokku, käsime, paluksime seda laulu tema esituses. Kõigepealt ma küsiksin, kes selve on? Igal juhul palju õnne sünnipäevaks ja nüüd ma tahaksin küsida Leobrjevitsa käest, kas kõiklevalt kokku käsi on täna kavas või ei ole. Tänada kavas ei ole, aga me võime ka teie soovile väga nii hea meelega vastu tulla, kohe tehakse ära laul sünnipäevalapsele, kõik löövad kokku käsi, ma loodan, et siis kõik hakkavad need käsi kokku lööma. Minu käest. Laenata käsi. Nende esineb meile Velli Joonase, kui kaua sellest möödas on, kui sa esimest korda laulma hakkasid? Kas Ülo oli see mees, kes leidis, et sa võiksid nendega koos esineda? Mõni kuu tagasi, kui ma olin siin koos Vello Orumetsaga esinemas, siis mul oli väga meeldivaks üllatuseks näha Viljandi orkestrile lisaks, kes on väga hea tunnetusega, toredatest mängumeestest koosnev orkester ka veel naissolisti Velli näol, kes aga ja sisemise tunnetusega laulis. Ma usun, et midagi sarnast saab ka tänasel õhtul siin kõlama. Laulis Velli Joonas. Ja nüüd siis veel üks lugu ansambli kärjed esituses solistina jälle Leobriivits looga unenägu. Ma unes nägin et mu juurde tulid ja tahtsid, kui neil otsas Hiljaks jäi, seda ma pole näinud. Pole mõtet kauem. Mis öeldi ai-täh nüüd aga taas rahvaliku muusika juurde folkmuusika juurde trio Tartust Tõnis tulp, Jaak Tamm ja Jüri karja. Seda ma nüüd ütlesin küll vist õieti, et olete Tartu poisid? Jah, praegu küll seal veel ei olnud, aga nüüd on küll juba. Tähendab, kas te kõik kolm õpita ei õpi siin üks mees õpib praegu. Aga meie oleme tööl Tartu sotsioloogia laboratooriumis lähme aga laulude juurde, sellepärast seal sel ajal kude laulades meile kogunenud. Oskan jälle midagi küsida või äkki aitab publippinud praegu hädast välja ja ütleb mõne küsimuse ette. Oot, ma nüüd tahan tõesti kuulda, mida te küsite. Kaua te koos mängite? Ausalt öeldes mitte kaua. Paar kuud ainult oleme koos käinud nii ja seda ka ainult väga juhuslikult. No eks te kuulete ise, mis siit välja tuleb. Küsimused tulevad, kui laulud ka tulevad, niisugune laululine tulemas, selle tekst on pärit Jaan kehalt. Ja selle laulu nimi on haamer. Te näetegi haigi meisse haamer naelte peksmise riist. Kui missal aare, küllap meeste varani. Kuid vahel Haavereile naela ja vahel naise pole horm. Sableri vastuga, jala last ootab surm. Isale kiire tavali ja nael vaid naera tea. Kriga Haaveron vaid. Kõnesvõistluse vaim on must. Huumor alla tõlk? W õle. Aitäh ja huumori Aare on hallkirjade taalne. Oi, poiss, kelle. Nalja või töö eest? Ei küsi leivapann. Kuidas te õieti seda muusikat liigitaksite, kas see on folkmuusika või, või on ta midagi nii veidi teistmoodi? No see nüüd ausalt öeldes üks tõsisem pähkel noh, ei oska öeldagi, mis see stiil võiks olla igal juhul. Tahtmine on olnud selline, et eks eestlasena üldse üks loll komme, et tema armastab hirmsasti kurb olla, eriti siis, kui ta on rahva ees ja saali ees. Eks katsume siis midagi natuke lõbusamat teha, kui see ka hästi välja ei kuku, aga segi rahva natuke lähemalt lõbu juures. Ükskõik, kas ta naerab lugu loo esitajaid. Kas te valite eranditult kõik laulud selliste vemmalvärssidega? Eranditult ei ole, siiski mõistan sellisemaid natuke tõsisema kallakuga ka, aga aga enamikus katsuksime siiski maa soori piiridesse jääda. Kas on ka mingisuguseid eeskujusid muusikas? Kukerpillid. Kuidas on meloodiatega lugu, kas teete ise neid põhiliselt või võtate kusagilt? Kuidas juhtub, eks me katsume neid natuke folklooris tankide osad ja me ise osa sõnu ka ise ja noh, nii nagu kunagi välja tuleb. Mis lugu siis nüüd tuleb? Praegu tulevad midagi, nii, tahaks tulla, läheb midagi natuke kelmikalt. See laul on üldiselt pärit nagu Soomest. Minu kullake, kaunis olla. Lila Hill. Lina heil. Kui vool Kui vool Silma ta. Ma. Ei räägi. Kui mina viin tema laadale, siis haara aga. Lila Heil. Minu pull. Aitäh kolmele laulumehele, et asjal oleks korralikud raamid ümber, siis Helleroo alustas, peaksid aga lõpetama rahvaliku laulu juurest rahvalaulu juurde. Setumaalt noria laul. Räägin sõnad enam-vähem ära, siis on parem jälgida. Ori kõndis sood mööda jooksis laia välja mööda järeltulevatel tapjad, neil on käes hõbedane kirves, kullase varrega. Nad käsevad tal panna pea paku peale. Orjaid, tee seda. Ta palub, et kask ta enda juurde võtaks, kaitseks kask ei võta, haab samuti ei võta, lõpuks saab kadaka juurde. Kuumal suu suu tööta paagel siva haaballo, peet. Ma tüüdma püüd ta kaadaapi, tool. Paak paak pääle skaala saagan. Ma pakku pääle skaalamaaga. Taaka taapi ja tool kunde, kur, kool Õiga ja. Ka taas köimino koore alla Leetsus Mil nodaal alla. Kallis katta ei saa kaitsa minna, küll Kattai ojja minna. Järgmisena tuleb üks laul, mis päevaloits. Laulavad kahekesi Marizi Mare. Kui ka tuul veel. Ta oma on. PÄEV tee-le. Räim öelda poole pealt. Ei. Ka. Käiv. Ei kui ka maeti varju kulda. Paadee pil pälve päält parke, pill pälve pääl Patkee pill päina päev. Selle pealepidise silmi ilusaks minema. Järgmine lugu on Virumaalt. Tegelikult seda on nagu mängiti, õigemini kõnnid ja tammud edasi-tagasi. Praegu vaatame, mille ümber, seda võiks teha ka mikrofoni töö. Lugu on niimoodi. Seal. Kolga külas oli mererannas üks kabel, soid Soome kalamehed sinna ehitanud omale varjualuseks. Ja. Korra kadustelt rannas kalaõnn ära. Ja juba mitu kuud ei olnud ühtegi kalapoegagi keegi kätte saanud. Ühel päeval läks, üks kalamees oli näinud, tema juurde tuli üks hall vanamees ja ütles, et mul katus jookseb läbi. Ja siis mees läks hommikul kalale, märkas seda väikest kabelit lagunenud katusega ja lõi igaks juhuks sinna ühe laastu, läks merele ja sai ühe pisikese kala. Tuli muidugi hääl meelel tagasi, parandas terve katuse ära ja sellest peale hakati selles kabelis käima. Seal kala on kõike muud niisugusi palumas, aga samal ajal kirikule see ei meeldinud. Papp pani sinna loomalauda sisse ühes, kuna see oli niisugune imelik koht, et osa rahvas käis seal palumas ja teine osa rahvast hoidis seal oma lambaid sees siis tehti sellest üks niisugune imelik laul, mis on ka siuke vaheda. Kui palju on ka leed, oli kaupa palju olnud. Sooli do palju tarri, haldu, pall pead ja Kätu PPA. Papp ka pauku Ma ja vatt hakka paukuma ja too vältu, ma, jah. Ma värs. See. Keel tee sai Talgal. GT Kell algange, lehka Leva tänu, Leva tänu lähika kella. No aga veits Norra Lorgast välja. Jälle kätte joome koteetik, kolleoreek Leega. Ja nüüd siis meie tänase õhtu viimane meloodia, enne kui läheb hääletamiseks. Seda lauldi. Lauldi hommikul siis, kui päike hakkas tõusma ja pidu oli nii kaugele jõudnud, praegu nii kaugele pole paraku jõudnud laulda või pikk? Meie Extolkaad tollega tollega. See oli siis peo lõpetamise laul. Ega veel pidu lõppenud ei ole, nüüd algab see teiepoolne aktiivsuse periood T hakata seda pidu lõpetama, lõpetama sellega, et hääletate, siis õhtu meloodia, et ei oleks liiga palju vaikust, siis selle vaikusime, täidame ära ansambli kärjed kaasabil. Ja teie kaasabil ka, sest nüüd teeme koos ühe Viljandi laulu Viljandi paadimees. Me laulsime sinistest silmadest, no Raivo pole need silmad kaugeltki sinised. Minu silmad pole ka sinised, aga kas te panite tähele, on sinisilmi meie keskel? On veel? No tehke siis vähemalt selgeks keele, need sinised silmad on siin, ma näen selliseid silmi, ase sinisilmne neiu küsib kohe midagi Olavi pihlamäe käest. Kas ei ole midagi küsida? Ei ole, siis tuleb Olavi küsis tema käest. Oodatavad vaadake mulle korraks otsa kah. Mitmenda kursused ja mida te õpite esimese? Ei no klubi töös niukene üldine mõiste. Ma mõtlen lisaeriala, milline on. Foto-kino, ja et tulevikus hakata näitama filme või ise mängima filmides. Nonii, siis jääb ainult loota, et need filmid, mida te näitate, oleksid ka headest inimestest, sinistest, silmadest. Õhtumeloodiaks sai Leo privitse poolt lauldud unenägu. Ja üks Vikerklubi traditsioone on ka see, et õhtu meloodia korratakse, siis õhtu meloodia kordub, aga enne seda tahaks anda Leobriivitsale üle meie õhtu meloodia diplomi. Siia peale on kirjutatud igal Vikerklubiõhtul veiklejad meloodiate Vikerkaar, aga õhtu meloodia jaoks valiti Viljandis 25. märtsil Laul unenägu, aitäh Leo privitsale uute kohtumisteni kuulajad saalis ja raadios. Unes nägin, et mu juurde tulid ja tahtsid, kui meil otsas Jääbki öeldadele suur-suur aitäh aktiivse kaasalöömise eest, sest tõepoolest Teplaksutasite te laulsite koos meiega. Ma tahan öelda, aga tänusõnad Viljandi kultuurhariduskooli juhtkonnale, kes lubasid meil läbi viia Vikerklubiõhtu siin teie hubases väikses saalis oli väga meeldiv, oli tore uute kohtumisteni.