Tõsta kell on kuus, Päevakaja võtab tänased olulisemad sündmused kokku. Stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Tallinna tehnikaülikooli uurimiskomisjon tuvastas Ragnar Nurkse instituudi juhtumis tööajatabelite puudumise tõttu küll ülikooli reeglite rikkumisi, entumite, süstemaatilist pettust, korruptsiooni võltsimist. Ei, mina ega ülikool ei ole teadlik valeväiteid avalikkusega Euroopa Komisjoni teisik. Meil on olnud intsidente sõnastuse täpsuses näiteks Euroopa Komisjoni kinnituse laekumise tähtaeg. Kuid see ei ole olnud, tahtis. Riikliku lennufirma Nordica uus juht on Erki Urva, kes seni töötas juhatuse nõunikuna. Olin siin vahepeal natukene tööalasest elust kõrval ja mõtlesin, et tahaks midagi teha ja siis peksti pakkumine ja valdkond mulle kogu aeg huvitav olnud ju tegelikult nurka seotud oma ekraanil. Eesti metsadesse jõuab aastas sadu tonne prügi, ehkki peamiselt prügistajatele eraisikute leidsid keskkonnainspektorid täna ka suure hunniku meditsiinijäätmeid. Sellised umbes liitrised kotid, kus on siis kunagi sees olnud mingi lahus, aga kuna me täpselt ei tea hetkel, mis seal sees oli, et siis meie võtame seda kui ohtlike jäätmete hetkel. Orkaan Dorian on tekitanud Bahama saartel ulatuslikke purustusi. Tõsi, tõsiselt kannatanud või hävinud võib olla kuni 13000 elu. Majam. Dorian liigub edasi USA ranniku suunas Suurbritannia peaminister Boris Johnson kutsus täna õhtul kella seitsmeks kokku valitsuse erakorralise istungi, et kavandada ennetähtaegseid valimisi. Ilm läheb pisut jahedamaks, öö tuleb pilves selgimistega, Kesk ja Ida-Eestis vihma ning võib olla äikest. Hommikuks sadu lakkab ja pilvisus hõreneb. Näeme homme. Päeval sajab hoovihma. Õhutemperatuur on 16 kuni 20 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Tallinna tehnikaülikooli uurimiskomisjon tunnistas vahe aruandega, et Ragnar Nurkse instituudis rikuti tööajatabelite puudumise tõttu ülikooli reegleid, kuid süstemaatilist pettust, korruptsiooni ja võltsimist ei leitud. Möödunud kuul avaldas Postimees loo pettusest teadusraha kasutamise kohta, mille järgi maksti ühe Euroopa komisjoni rahastatava projekti eest palka ka neile teadlastele, kes selles projektis tegelikult ei osalenud. Täna andis uurimiskomisjon oma töö tulemustest teada. Sven Paulus võtab selle kokku. Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno ventaal ütles vahearuande tulemusi tutvustades, et komisjon tuvastas ülikooli reeglite ja konsortsiumilepingu sätete rikkumisi. Kõige kesksemal kohal on see, et ei ole tööajatabeleid projekti teise perioodi kohta puuduvad need sootuks. Uurimiskomisjon sai ülesandeks esimeseks ülesandeks kindlaks teha see, et kas on toimunud või võib-olla toimunud kuritegu. Eeskätt kas on taibanud dokumendi võltsimisi kas tegu on pettusega ja selle kohta ei leidnud uurimiskomisjon tõendeid. Uurimiskomisjoni kuuluv Tallinna tehnikaülikooli professor Jaan Raik ütles, et projekti kulude ületamises pole midagi ebatavalist. Kulude ületamises ei ole mitte midagi negatiivset ei juriidilises ega eetilises mõttes, see on täiesti tavapraktika ja sellest ei, ei ei lõigatud mingisugust kasu. Raigi sõnul oli komisjoni põhiküsimuseks uurida, kas töömahtu on kunstlikult üle paisutatud. Süüdistuse järgi ei töötanud kuus teadlast projekti jaoks, ent nädala jooksul kogutud tõendid ei kinnitanud, justkui oleks keegi osalenud projektis fiktiivselt. Samuti on raigi sõnul projektijuhtimiskultuuris vajakajäämisi ja kommunikatsioon oleks pidanud olema tugevam, ent skeemitamist või rikkumist komisjon ei tuvastanud. Omapoolse kokkuvõtte tegi ka tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Tänase päeva seisuga kõiki asjaolusid arvestades ei mina ega ülikool ei ole teadlik valeväiteid avalikkusega Euroopa Komisjoni esindajad. Meil on olnud intsidente sõnastuse täpsuses näiteks Euroopa komisjoni kinnituse laekumise tähtaeg. Kuid see ei ole olnud, tahtis ka ülikool oma avalikus kommunikatsioonis, ei ole tahtlikutega teadlikult esitanud valeväiteid ega valetanud. Ragnar Nurkse Instituudi töötajad tegid täna pärastlõunal ühisavalduse, milles kinnitavad, et on viimase nädala jooksul teinud Tallinna tehnikaülikooli kokku kutsutud komisjoniga tihedat koostööd, jaganud kõiki dokumente ning vastanud komisjoni küsimustele. Tunnistatakse, et ülikooli reeglite ja projektilepingute järgimisest tuvastatud puudujäägid vajavad lahendamist. Samas kinnitatakse, et teadlastele on projektist makstud tööle lepinguga kokkulepitud põhitöötasu ning teadlikku pettust ei ole olnud. Tänasest rahvusliku lennufirma Nordica juhina alustama pidanud Gunnar Kobin loobus pakkumisest kuu aega tagasi, kuid Nordica jättis avalikkuse sellest teavitamata, lootuses uus juht enne paika saada. Homsest alustabki Nordica juhina Erki Urva, kes on varem juhtinud Estonian Airi ning omab töökogemust ka Nordikas jätkab Merilin Pärli. Endine Ekspress Grupi juhatuse esimees Gunnar Kobin pidi tänasest alustama rahvusliku lennufirma Nordica juhina. Nii nagu juba juuni lõpus kokku lepitud sai. Täna ka tuli juhuslikult välja, et ta ei olegi ametisse asunud ja teavitas Nordica't oma loobumisest juba kuu aega tagasi. Nordica pressiesindaja Toomas Uibo väitis, et sai kobini loobumisest teada täna meedia vahendusel. Ent nõukogu esimees Toomas Tiivel kinnitas ERR-ile, et Kobin teatas oma otsusest loobuda tõepoolest kuuendal augustil. Ent väga oma loobumisotsus talle ei põhjendanud. Ta ütles, et seal on kirjas ja pärast me telefonitsi rääkisime. Ta ütles, et ta lihtsalt mõtles ümber ja ta ikka ei taha palgatööle naasta. Aktuaalsele kaamerale põhjendas Gunnar Kobin oma loobumist asjaoluga, et suvel ettevõttega tutvust tehes sai talle selgeks, et vaja on lennundusäri kogemusega juhti, mitte kedagi sellist, kes aga seda alles õppima. Just lennundusvõhikutele juhtimise tulemusel on ettevõtte täna olukorras, milles ta on. Seetõttu leidis kobin, et on ebaõiglane võtta vastu kõrgeks palka, suutmata vastu anda kvalifitseeritud sisu. Avalikkuse teavitamata jätmist põhjendas Tiivel lootusega, et uus juht saadakse enne paika ning siis saab muutustest ühe pressiteatega teada anda, kuid info lekkis välja enne plaani teostumist. Nordica uueks juhiks saab Erki Urva, kellega leping sõlmiti täna. Urva hakkab teenima 9800 eurot kuus ja tema esimene tööpäev Nordica juhatuse esimehena on homne. Olin siin vahepeal natukene tööalasest elust kõrval ja mõtlesin, et tahaks midagi teha ja, ja siis tehti pakkumine valdkonda mulle kogu aeg huvitav olnud tegelikult Nurbikaga seotud orkaani. Urva oli Estonian Airi juhatuse esimees ka aastatel 2002 kuni 2005, samuti on tal töökogemus Nordica'st ettevõtte juhina jätkata omaniku visiooni, teenida raha väljaspool Eestit regionaallendude pakkumisega. Seda jätkame väljaspool, ma arvan, Stalte üha suuremas mahus veel, tegelikult tuleb ikka vaadata tõele otsa, et praegu Nordica näol on tervikuna tegemist ikka Eesti ajaloo kõige suurem lennuettevõttega. See, mis puudutab Eestist lendamist, kõik loomulikult igatseme seda, et me hakkaksime jälle tegelikult ega ettevõtete asutamise algne mõte oligi see, et tegelikult ikkagi Tallinnast lennata, aga lihtsalt hetkel on konkurentsiolukord kujunenud selliseks, et nagu ta on praegu. Aga omanike nägemus on ikkagi see, et sa oled ikka naasta jotellimisi. Soovituse just Erki urvaga leping sõlmida andis nõukogule Gunnar Kobin. Aastas korjatakse Eesti metsa alt kokku sadu tonne prügi. Kui vähegi võimalik, tehakse prügi omanik selgeks ja pannakse ta vastutama. Madis Hindre käis vaatamas, kuidas keskkonnainspektorid prügihunnikus tõendeid otsivad. Eile hakkas sotsiaalmeedias levima fotogalerii mustade linna meditsiiniliste jäätmete prügilast niisugus prügihunnikut metsas tegelikult olla ei tohiks ning sestap sõitsid täna kohale nii rahvusringhääling kui keskkonnainspektsioon. Pärast natukest võsa ja nõgeseid jõudis seltskonda rota jälgedeni ning seal, kus jäljed lõppesid, oligi omapärane prügihunnik. Puude all vedeles ning piimapakke kui purgikaasi, kuid ametnike tähelepanu püüdsid 10 suurt väetisekoti. Tip kummikindad käes, hakkasid inspektorid kottidest siis uurima, räägib keskkonnainspektsiooni inspektor Kaisa puut. Seal oli siis sellised umbes liitrised kotid, kus on siis kunagi sees olnud mingi meditsiiniline lahus, osa meditsiinilisi jäätmeid liigitavad ohtlike jäätmete alla, aga kuna me täpselt ei tea hetkel, mis seal sees oli, et siis meie võtame seda kui ohtlike jäätmete hetkel. Prügihunnik lahuse koti pildistati mitme nurga pealt üles ja edasi jätkub juurdlus juba kontoris. Nüüd me vaatasime, mis Takendid need olid ja siis uurime, et mis otstarbel seda meditsiinilist vedelikku, mis seal sees on olnud kunagi, mis otstarbel seda kasutatud on ja siis hakkame uurima, et kus siin lähikonnas võiks olla selliseid asutusi, kus seda on kasutatud. Tänane metsaskäik oli inspektoritele eriline, sest meditsiiniasutustes prügi reeglina metsa alla ei jõua. Samas pea igal teisel päeval Surywanna kellegi olmeprügis. Probleemi ulatust näitlikustab seegi, et RMK sõnul koguti läinud aastal riigimetsast 290 tonni prügi. Kuid sellised inimesed, kes oma kodust prahti loodusesse tassivad, leiab inspektsioon tihtipeale üles. Päris palju on ikka selliseid hunnikuid ka, kus sul ongi adresseeritud kiri või miski märge, et kus see pärinanud on, on ka selliseid juhtumeid olnud, kus keegi on näinud ja oleme inimese poole pöördunud ja siis inimene on üles tunnistanud. Metsaolla meditsiinijäätmete ostsin, oli hoolsam ja tema endas dokumente maha ei jätnud. Siiski lubasid inspektorid asja edasi uurida ja juhul, kui tegu oli tõesti ohtlike jäätmetega ja pahanduse tegi mõni asutus või ettevõte, võib trahv küündida 32000 euroni. Ja edasi läheme välisteemadel viienda kategooria orkaan Dorian tabas Kariibi mere saareriiki Bahamat. Kohalike ametnike kinnitusel on orkaani teele jäänud majad purunenud ja tänavad üle ujutatud, nüüd liigub orkaan edasi USA ranniku poole. Maria-Ann Rohemäe jälgib sündmusi. Dorian jõudis Bahamale viienda kategooria orkaani na ja sellel hetkel oli tuule kiirus veidi üle 80 meetri sekundis. Nii tugev orkaan ei ole kunagi varem rannikule jõudnud. Räägi Bahama peaminister Hubert minis. See on tõenäoliselt kõige kurvem ja hullem päev minu elus, kui ma pean Bahama inimeste poole pöörduma. Orkaan tekitas Bahamal tohutuid purustusi, hoonete katused lendasid ja majaosad vajusid sisse. Lisaks tekitas tugev tuul üleujutusi. Mõnedes kohtades ulatus vesi isegi üle seitsme meetri. Torm ei ole aga Bahama jaoks veel läbises. Dorian liigub edasi väga aeglaselt. Seega ei ole ka teada, kas keegi on hukkunud. Bahama ametnike sõnul ei läinud kõik inimesed varjupaikadesse, kuigi seda soovitati teha. Nüüd valmistutakse orkaani tulekuks USA rannikul, räägib Florida kuberner Rondessantis. Kõik ilmaennustajad eeldavad, et orkaan pöörab põhja. Me lihtsalt ei tea, millal see täpselt juhtub. Ilmselgelt me tahame, et see juhtuks võimalikult kiiresti, et vähendada mõju. Florida läheb. Aga kui vaadata ennustusi, siis orkaan võib meie rannikut tabada ja pöörata alles pärast seda. Nii Floridast, Jurgias kui ka lõuna- ja Põhja-Carolina rannikualadel on välja kuulutatud eriolukord ja inimesed peavad kohustuslikus korras evakueeruma. Ametnikud rõhutavad, et isegi kui Dorian ei jõua täpselt USA rannikule siis toob see ikkagi kaasa tugevaid tuuli ja paduvihma, mis võivad kesta päevi, räägib USA president Donald Trump. See tundub olevat üks suurimaid orkaan ja mida oleme eales näinud ja see on probleem, see on väga suur probleem. USA-s valmistutakse juba selleks, kui torm on läbi veokid hädaabivarustusega on ootel ja valmis liikuma rannikule nii kiiresti kui võimalik. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington. Teised päeva olulisemad välissündmused võtab kokku Evelyn Villers. Suurbritannia peaminister Boris Johnson plaanib korraldada ennetähtaegsed valimised, kirjutab Briti rahvusringhääling BBC. Johnson kutsus valitsuse kokku erakorralisele istungile täna õhtul kell seitse Eesti aja järgi, et arutada, kas esitada parlamendile heakskiitmiseks vastav ettepanek. Briti parlament on sügavas kriisis erimeelsuste pärast Brexiti küsimuses. Johnson nõuab nii-öelda kõva Brexitit ehk ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust kasvõi ilma leppeta. Rühm Brexiti vastaseid parlamendisaadikuid kavatsevad aga esitada homme Parlamendis seaduseelnõu, millega saaks kõva Brexiti ära hoida. Et eelnõu seaduseks saaks, peab selle poolt hääletama ka osa Johnsoni Konservatiivse partei liikmetest. Boris Johnson on ähvardanud parteist välja heita saadikud, kes seda eelnõu toetavad. Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi valitsusele ülesandeks oktoobri alguseks välja töötada maareformi seaduse eelnõu. Samuti peab valitsus ette valmistama ulatusliku riigiettevõtete erastamise protsessi, mis peaks algama tuleva aasta aprillis. Zelenskõi on lubanud tühistada seni kehtinud põllumaa müügikeelu erainvestoritele. Keelu tühistamise pooldajate hinnangul avab Seesam suured võimalused võimalikele põllumajandusse investeerijatele maailma ühes enim teravilja eksportivast riigis. Saksamaa, Brandenburgi ja Saksimaa valimistel said kõige rohkem hääli parem ja vasaktsentristist, kuigi nende toetus on vähenenud. Sisserändevastane alternatiiv Saksamaale AfD jäi mõlemal liidumaal teiseks, kuigi prognooside põhjal lootsid nad võitu. Esialgsete tulemuste kohaselt toetas Brandenburgis sotsiaaldemokraate 26, Jaaeff teed 23 protsenti valijatest. Saksimaal said kristlikud demokraadid 32 ja FD 27 protsenti häältest. Pühapäeval on Moskvas linnapea valimised, ehkki mitmel pool Venemaal valitakse samal ajal ka kuberner, ei pöörata sellele suuremat tähelepanu. Kõik pilgud on koondunud Moskvale ennekõike seetõttu, et enne valimisi toimusid pealinnas nädalavahetusel suured opositsiooni meeleavaldused, kuna opositsiooni kandidaate ei lubatud. Valimistele ettekäändeks tõid võimud, et kandideerimiseks vajalikud toetusallkirjad olevat kehtetud. Mall Mälberg ja Anton Aleksejev jätkavad sel teemal. Nüüd veidi enne valimisi on selgunud üks omapärane asjaolu, nimelt et Moskva 45-st valimisringkonnast kolmes on võimalik hääletada interneti teel. Moskvas lõppes äsja valimiskomisjoni bril hinge, meie Moskva korrespondent lubas seal küsida, kuidas see võimalik on, et tuhanded allkirjad, mis opositsiooni kandidaadid on kogunud, tunnistatakse kehtetuks. Aga samas võib Moskva elanik hääletada linnapead valides interneti teel. Meie siit omalt poolt küsime, mis vastuse sa said? Tähendab, infotehnoloogiate ameti esindaja, see struktuur, mis tehnilises mõttes korraldab selle internetihääletamine, vastas mulle, et nad oleksid valmis allkirjade korjamine organiseerida internetis, aga sellest üle saanud neile keegi pole ank. Moskva valimiskomisjoni esindaja ütles. Tegelikult oli neil selline mõte, aga selleks on vaja riigiduuma seadus, mille vastuvõtmiseks ei olnud lihtsalt aega, sest kogu see internetihääletamise idee tekkis alles selle aasta alguses. Raadiojaama ehho Moskvõ või peatoimetaja Aleksejevi dikto, kes on nii-öelda peavaatleja võimu poolt nendel valimistel, ütles, et ja idee on küll hea aga selleks oleks küll. Igale venelasele oleks nagu eestlastel oma erikroonide pass ja oma digiallkiri ja siis ei oleks küll mingeid probleeme, kui kõik on nõus, et ja võiks kõik need proteste vältida, kui allkirjade kogumine oleks läbipaistev. Seisvate vaatlejate assotsiatsiooni ja juhtunud Jordinirgaanianss kardab praegu, et hääletamine ei ole tegelikult turvaline. Tema sõnul me ei tea, kes tegelikult hääletab, kes saab elektroonilise digisedelit, kui igas nendes kolmeste ringkondades igas ringkonnas umbes 3000 inimest sai selle elektroonilise sedelid, et nagu sai võimaluse hääletada interneti kaudu, see tähendab, et nende arv on umbes 10 protsenti ja see võib olla suur mõju valimiste tulemusele. Kahe aasta pärast detsembris toimub Eestis taas rahvaloendus. Statistikaamet soovib seda kulude kokkuhoiuks korraldada registripõhiselt, ent see ei pruugi tagada andmete kvaliteeti. Teemat avab lähemalt Sven Paulus. Rahvaloenduse tegemisel on kolm võimalust koguda andmeid ukselt uksele käies, registrite põhiselt või eelnevat kahte kombineerides. Viimane meetod on kõige kallim. Statistikaameti rahvaloenduse projektijuhi Diana pilte otse sõnul soovitakse Euroopa liidus 2024.-st aastast üle minna mudelile, mis võimaldab loendusi igal aastal ukselt uksele. Loendusmeetod on samuti kallis, ent samas ei pruugi registrites kõiki andmeid olla, jätkab riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimees Jaak Valge. Tundub, et sellel sügisel peaks kuidagi ära otsustama selle, et kummale meetodil ja siis minna nagu hõivatud, et ühel meetodid on ühed plussid on eelkõige siis säästlikkus ja teisel meetodil on, kindlasti on kvaliteet ja siis tuleb vaadata, et kui suured kaotused need selles kvaliteedis siis on kui me registripõhiselt selle loenduse läbi viima ja meie riigikogu rahvast kui kriisi lahendamise komisjonile on ka see ju väga oluline, sellepärast et nagu ma alguses ütlesin, et tõepoolest, et et selleks, et korralikku analüüsi teha, selleks peavad olema korralikud andmed ja ja sellepärast otsustasime meie ka siis hakata või võtta nagu härjal sarvist kinni ja käsiplomegi seda küsimust kahel oma koosolekul siis, üheksandal septembril ja 16. septembril, üheksandal septembril arutame ise ja proovime leida üles need kohad, mis rohkem informatsiooni meie silmis vajavad. Ja 16. septembril oleme metsis kutsunud Eestis statistikaameti esindaja oma koosolekule ja teadlaste esindajad ja siis proovimegi nendele küsimustele sealt vastuseid saada ja pärast seda siis võtame seisukohad. Järgmisel nädalal selguvad rahandusministeeriumi prognoosid järgmise aasta eelarveks. Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et raha tuleb kokku hoida ka kultuurivaldkonnas, kuid kui palju täpselt, on selgumisel Erle loonurm. Eelmise valitsuse kokkulepitud kultuuritöötaja miinimumpalk uuel aastal ei tõuse, selle on praegune valitsus juba otsustanud. Kokkuhoiu kohti peab aga veel leidma, kinnitas kultuuriminister Tõnis Lukas. Ma loodan väga, et need ei puuduta tegevuskulusid, asutustele tähendab palgafondi majanduskulusid, me saame rahulikult jätkata, nii, et kokkuhoiumeetmeid tuleb tarvitada, aga need ei peaks puudutama reaalseid töötegijaid. Kultuurilehe sirp peatoimetaja Kaarel Tarand ütles, et olukord, kus kultuurirahastus sõltub rahandusministeeriumist ja Eesti majanduse käekäik välismajanduse teguritest jätkub olukord, kus igaüks üritab Vicky natukest enda peale tõmmata. Et midagi muuta, tuleks rahastamine vähemalt osaliselt riigivankri eest lahti rakendada, samuti tuua kultuuriloomesse rohkem erakapitali. Kogu vaba maailma praktika näitab seda, et kõige paremini tuleb raha siis, kui ta teeb mingeid maksusoodustusi, maksuerisusi, mida saab Euroopa Liidu piiril väga palju rohkem teha, kui praegu tehakse ja nii, et kodanike, aga ka siis ettevõtete tastest vabal tahtel tuleb see raha. Niisugune äärmuslik võimalus, mida ma ise eelistaksin, on see, et ikkagi iga inimene oma tuludeklaratsiooni täites seal teatud sellest rahast, mis ta tulumaksuna talt ära võetakse, saab anda sihtotstarbe sotsidega, toetada vastavaid fonde, mingeid üldistatud üldsõnaliselt, mitte niimoodi, et väga konkreetse asutuse, MTÜ või isiku toetuseks annad rahale. Kui aga rääkida lähemast perspektiivist toetuste vallas, siis suurematest investeeringutest eraldas riik hiljuti renoveerimiseks vahendeid rahvusraamatukogule. Samuti saab raha ERR-i uus telemaja. Kevadel selgus, et väljakuulutatud Sakala kolm teatrimaja endise teater NO99 maja konkurss aga lõpule ei jõudnud. Lukase sõnul otsustatakse edasised plaanid majaga samuti siis, kui rahalised vahendid paigas. Kuigi maja sisu on alles selgumisel, siis vorm on Lukase sõnul paigas ehk et Sakala kolm jääb teatrimajaks. Raha. Mis on etendusasutused seal siiamaani olnud, kaasa arvatud seni no teatri rahastamiseks peale NO teatri tegevuse lõppemist jääb ka teatrikunstile etendusasutustele see raha ei lähe mujale. Sünoptik Kertu Sild räägib nüüd ilmast, palun. Elvast teisipäeval liigub madalrõhulohk üle Baltimaade Venemaale ning tugevneb kõrgrõhuhari. Eelolev öö tuleb pilves selgimistega, Kesk ja Ida-Eestis sajab vihma ja võib olla äikest. Hommikuks sadu lakkab ja pilvisus hõreneb. Kohati tekib udu. Tuul pöördub kõikjal läänekaarde kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 13, rannikul paiguti 16 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja saju võimalus on suurem Kagu-Eestis. Puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa, saartel kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 16 kuni 20 kraadi. Ja spordisõnumid tulevad ka Juhan Kilumets, palun. Eesti meeste jalgpallikoondis alustas ettevalmistust eelseisvateks Euroopa meistrivõistluste valikmängudeks Valgevene ja Hollandiga. Esimest korda juhendab nendes kohtumistes rahvusmeeskonda juulis koondise peatreeneri kohusetäitjaks saanud Karel Voolaid. Nädalavahetusel Eesti meistriliiga mängus vigastuse tõttu pingile vahetatud Konstantin Vassiljev saab valikmängudes koondist loodetavasti siiski aidata, räägib Karel Voolaid. Pigem minnakse nagu mängijate olukorda hetkel head sealt sellistes võtmekohtades me mängijad on heades rollides. Vaatamata sellele võib-olla isegi, et siin näiteks Mattias Käit on just viimastes mängudes nagu pingile jäänud, siis eelnev periood on olnud nagu väga okei, jätan saanud hästi mängida. Et ka teised sellised võtmemängijad on meil ikkagi nagu korras, terved kandvamates rollides mängivad küllaltki nagu heas mõttes sarnaste käekirjade või, või, või põhimõtete järgi, mida ma nagu eeldan endalt ka Eesti koondist esindades. Maailma esireket Novak Djokovic andis USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel kaheksandikfinaalis õlavigastuse tõttu loobumisvõidu. Tiitlikaitsjana turniiril mänginud Djokovic kaotas Stan Wawrinka-le kaks esimest setti ning otsustas kolmandas setis mängu pooleli jätta. Wawrinka kohtub veerandfinaalis viienda paigutusega Daniil Medvedjeviga. Naisüksikmängus jõudis kaheksa parema sekka turniiri kuuekordne võitja Serena Williams, kes alistas Petra Martitši kuus. Kolm, kuus. Neli. Williams mängib järgmisena hiinlanna Wang Changiga. Kaheksandikfinaalis lõppes maailma kolmanda reketi Karolina Pliškova turniir, tšehhitar jäi kolmesetilises mängus alla Iowana kontale. Hiinas toimuvatel korvpalli maailmameistrivõistlustel on selgunud esimesed kaheksandikfinalistid. Eelmise MM-hõbedameeskond Serbia võitis filipiine 126 67. Itaalia sai samas alagrupis jagu Angoolast. Serbia ja Itaalia selgitavad kolmapäeval alagrupi võit, tjah mõlemad meeskonnad on edasipääsu juba taganud. B-alagrupist on koha kaheksandikfinaalis kindlustanud Argentiina ja Venemaa, argentiinlased alistasid viimati Nigeeria. Venemaa oli üle Lõuna-Koreast. Alagrupis on kaks võitu Poolal, kes võitis täna Hiinat lisaajal C-alagrupis sai Hispaania jagu Puerto Ricos ning tagas samuti koha kaheksandikfinaalis. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.